Zelenskõi: territooriumide küsimuses oli Genfi läbirääkimistel kolm erinevat seisukohta
Zelenskõi sõnul oli kohtumine tõsine ja sisuline. Poliitiline grupp arutas tundlikke küsimusi, vahendab UNIAN.
„Võimalike kompromisside ja liidrite vajaliku kohtumise küsimused ei ole veel piisavalt läbi töötatud. Loodame järgmisele kohtumisele ja oleks õige, et veel veebruaris. On tähtis, et osaleksid eurooplased – Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Šveits kui võõrustajapool,“ ütles Zelenskõi.
Zelenskõi rõhutas, et Euroopa peab olema läbirääkimistest osavõtja ja Ukraina on alati sellel seisukohal.
Intervjuus Briti ajakirjanikule Piers Morganile ütles Zelenskõi, et Genfi läbirääkimistel töötas kaks gruppi – sõjaline ja poliitiline. Territooriumide küsimuses oli Ukrainal, USA-l ja Venemaal kolm erinevat seisukohta.
Zelenskõi ütles, et sõjalises grupis räägiti relvarahu seirest pärast sõja lõppu ja on teatud edasiminek.
„Poliitilisel suunal on kõik keerulisem. Meil ei ole ühesugused seisukohad. Meil on territooriumide küsimuses kolm erinevat seisukohta. Ma arvan, et see ei ole lihtne, aga me püüdsime olla väga konstruktiivsed,“ lisas Zelenskõi.
Zelenskõi avaldas arvamust, et rahuläbirääkimised peavad toimuma just Euroopas, sest eurooplased tunnistavad, et Vene agressioon ei ole suunatud ainult Ukraina vastu. Zelenskõi lisas, et delegatsioonide järgmine kohtumine peaks toimuma samuti Šveitsis.
Zelenskõi ütles, et Ukraina toetab ka edaspidi USA ideed, et alguses tuleb saavutada relvarahu lahinguväljal ja alles siis lahendada küsimused diplomaatilisel teel.
Zelenskõi ütles ka, et Ukraina ei saa lihtsalt Donbassi agressorriigi Venemaa kontrolli alla anda. Neid territooriume kaitstes on hukkunud tuhandeid inimesi.
„Lihtsalt ära anda? Ma ei saa sellist ideed toetada. Ja ma ei ole kindel, et meie inimesed oleksid selleks valmis – tuhanded, kümned tuhanded ukrainlased on hukkunud seda Ukraina osa kaitstes,“ selgitas Zelenskõi.
Zelenskõi sõnul ei käi Donbassi küsimuses jutt ainult territooriumist, vaid ka inimestest ja riigi strateegilisest kaitsest.
„Donbass on meie sõltumatuse ja meie väärtuste osa. Vabadus ei ole meie jaoks tühi sõna,“ ütles Zelenskõi.
Zelenskõi rõhutas, et Ukrainal on vaja rahvusvahelisi julgeolekugarantiisid, aga isegi nende olemasolu korral ei saa keegi garanteerida, et Venemaa diktaator Vladimir Putin ei tee kaitset agressiooni uuesti alustada.
„Kogu austuse juures Ameerika kui tugeva riigi vastu – meil on vaja julgeolekugarantiisid. Aga keegi ei saa anda sõna, et Putin ei tule uuesti,“ ütles Zelenskõi.
Ajaleht New York Times (NYT) teatas kolmele allikale viidates, et kolmepoolsetel läbirääkimistel arutati Donetski oblastis demilitariseeritud tsooni loomist, mida ei kontrolliks ei Venemaa ega Ukraina relvajõud.
NYT kirjutas, et Venemaa nõuab Ukrainalt sõja lõpetamise tingimusena praegu Donetski oblastis Ukraina kontrolli all olevate territooriumide üle andmist.
Ukraina on NYT teatel ühepoolsest vägede väljaviimisest keeldunud, teatades, et territooriumi äraandmine tõukab Venemaad uutele rünnakutele.
Mitte kummagi osapoole armee kontrollitud demilitariseeritud tsooni loomine toob NYT sõnul tagasi idee, mida sisaldas USA presidendi Donald Trumpi novembris esitatud 28-punktine rahuplaan.
Allikate sõnul arutati selleks, et see ettepanek rahuldaks mõlemaid pooli, ka vabakaubandustsooni loomist võimalikus demilitariseeritud tsoonis.
Kaks allikat ütlesid NYT-le, et läbirääkijad arutasid tsiviiladministratsiooni loomist regiooni valitsemiseks pärast sõda. Sellesse võiksid kuuluda nii Venemaa kui ka Ukraina esindajad, aga pooled on kokkuleppest veel kaugel.
Allikas
Zelenskõi sõnul oli kohtumine tõsine ja sisuline. Poliitiline grupp arutas tundlikke küsimusi, vahendab UNIAN.
„Võimalike kompromisside ja liidrite vajaliku kohtumise küsimused ei ole veel piisavalt läbi töötatud. Loodame järgmisele kohtumisele ja oleks õige, et veel veebruaris. On tähtis, et osaleksid eurooplased – Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Šveits kui võõrustajapool,“ ütles Zelenskõi.
Zelenskõi rõhutas, et Euroopa peab olema läbirääkimistest osavõtja ja Ukraina on alati sellel seisukohal.
Intervjuus Briti ajakirjanikule Piers Morganile ütles Zelenskõi, et Genfi läbirääkimistel töötas kaks gruppi – sõjaline ja poliitiline. Territooriumide küsimuses oli Ukrainal, USA-l ja Venemaal kolm erinevat seisukohta.
Zelenskõi ütles, et sõjalises grupis räägiti relvarahu seirest pärast sõja lõppu ja on teatud edasiminek.
„Poliitilisel suunal on kõik keerulisem. Meil ei ole ühesugused seisukohad. Meil on territooriumide küsimuses kolm erinevat seisukohta. Ma arvan, et see ei ole lihtne, aga me püüdsime olla väga konstruktiivsed,“ lisas Zelenskõi.
Zelenskõi avaldas arvamust, et rahuläbirääkimised peavad toimuma just Euroopas, sest eurooplased tunnistavad, et Vene agressioon ei ole suunatud ainult Ukraina vastu. Zelenskõi lisas, et delegatsioonide järgmine kohtumine peaks toimuma samuti Šveitsis.
Zelenskõi ütles, et Ukraina toetab ka edaspidi USA ideed, et alguses tuleb saavutada relvarahu lahinguväljal ja alles siis lahendada küsimused diplomaatilisel teel.
Zelenskõi ütles ka, et Ukraina ei saa lihtsalt Donbassi agressorriigi Venemaa kontrolli alla anda. Neid territooriume kaitstes on hukkunud tuhandeid inimesi.
„Lihtsalt ära anda? Ma ei saa sellist ideed toetada. Ja ma ei ole kindel, et meie inimesed oleksid selleks valmis – tuhanded, kümned tuhanded ukrainlased on hukkunud seda Ukraina osa kaitstes,“ selgitas Zelenskõi.
Zelenskõi sõnul ei käi Donbassi küsimuses jutt ainult territooriumist, vaid ka inimestest ja riigi strateegilisest kaitsest.
„Donbass on meie sõltumatuse ja meie väärtuste osa. Vabadus ei ole meie jaoks tühi sõna,“ ütles Zelenskõi.
Zelenskõi rõhutas, et Ukrainal on vaja rahvusvahelisi julgeolekugarantiisid, aga isegi nende olemasolu korral ei saa keegi garanteerida, et Venemaa diktaator Vladimir Putin ei tee kaitset agressiooni uuesti alustada.
„Kogu austuse juures Ameerika kui tugeva riigi vastu – meil on vaja julgeolekugarantiisid. Aga keegi ei saa anda sõna, et Putin ei tule uuesti,“ ütles Zelenskõi.
Ajaleht New York Times (NYT) teatas kolmele allikale viidates, et kolmepoolsetel läbirääkimistel arutati Donetski oblastis demilitariseeritud tsooni loomist, mida ei kontrolliks ei Venemaa ega Ukraina relvajõud.
NYT kirjutas, et Venemaa nõuab Ukrainalt sõja lõpetamise tingimusena praegu Donetski oblastis Ukraina kontrolli all olevate territooriumide üle andmist.
Ukraina on NYT teatel ühepoolsest vägede väljaviimisest keeldunud, teatades, et territooriumi äraandmine tõukab Venemaad uutele rünnakutele.
Mitte kummagi osapoole armee kontrollitud demilitariseeritud tsooni loomine toob NYT sõnul tagasi idee, mida sisaldas USA presidendi Donald Trumpi novembris esitatud 28-punktine rahuplaan.
Allikate sõnul arutati selleks, et see ettepanek rahuldaks mõlemaid pooli, ka vabakaubandustsooni loomist võimalikus demilitariseeritud tsoonis.
Kaks allikat ütlesid NYT-le, et läbirääkijad arutasid tsiviiladministratsiooni loomist regiooni valitsemiseks pärast sõda. Sellesse võiksid kuuluda nii Venemaa kui ka Ukraina esindajad, aga pooled on kokkuleppest veel kaugel.