WP: USA on saatnud viimasel ajal Lähis-Itta ja Euroopasse üle 150 lennuki
USA sõjajõudude praegune kohalolek regioonis on enam kui 20 aasta üks suuremaid. Viimati oli seal nii palju USA jõude enne sissetungi Iraaki 2003. aastal.
USA president Donald Trump on ähvardanud Iraani rünnata, kui ei saavutata kokkulepet Iraani tuumaprogrammi kohta. Trump ei ole teatanud rünnaku eesmärke. Iraani ametnikud on öelnud, et kokkulepe on võimalik, aga selle saavutamine võtab aega.
Ekspertide sõnul on USA vägesid nüüd koondatud rohkem kui enne Iraani tuumaprogrammile löökide andmist mullu juunis. Koondatud jõud annavad ekspertide sõnul tunnistust mitmepäevasest rünnakust ilma maad mööda sisse tungimiseta.
Täiendavalt on kümneid lennukeid USA lennukikandja USS Gerald R. Ford pardal. Eile asus laev Kreeta saare ranniku lähistel. Selle saabumine tähendab, et umbes kolmandik aktiivsetest USA laevadest on praegu selles regioonis.
„See koondatud massiivne jõudude tase tähendab, et USA sõjavägi võib ellu viia mida iganes Trump otsustab – kõike alates kestvast ülimalt kineetilisest kampaaniast kuni sihitumate, piiratumate löökideni,“ ütles endine kaitseministeeriumi kõrge ametnik Dana Stroul, kes on nüüd USA Lähis-Ida-poliitikale keskenduva mõttekoja Washingtoni Instituudi uurimisdirektor.
Kui administratsioon plaanib laiendatud, nädalate pikkust õhukampaaniat, oleks vaja veelgi rohkem jõude, ütles Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanemnõunik Mark Cancian.
Üle poole värskelt saadetud USA lennukitest maandus satelliidifotode ja lennuandmete järgi Euroopa baasides. Paigutades lennukid enamiku Iraani rakettide laskeulatusest välja Euroopasse, mitte Pärsia lahe äärsetesse baasidesse, saab USA oma jõude ja isikkoosseisu strateegiliselt positsioonidele paigutada, andmata iraanlastele „mahlast“ sihtmärki, kommenteeris Eurasia Groupi Iraani vanemanalüütik Gregory Brew.
Suur enamus lennukeid, mida avalikes allikates näha on, on transpordi- ja tankurlennukid. Lahingulennukite transpondrid on tihti välja lülitatud, mistõttu on neid raskem jälitada, kui neid ei ole näha satelliidifotodel.
Üks põhisihtkohti USA lennukitele on olnud Muwaffaq Salti lennubaas Jordaanias. Reedel tehtud satelliidifotodel oli seal näha üle 60 sõjalennuki. Reas oli üle tosina hävituslennuki F-35. Neid kasutatakse sageli vastase õhukaitse ründamiseks, mis tekitab teistele lennukitele ohutuma keskkonna.
USA on saatnud üle kolmandiku oma aktiivsetest radarilennukitest E-3G Euroopasse ja Lähis-Itta. Need annavad reaalajas pildi ümbritsevas õhuruumis toimuvast.
Kümneid sõjalennukeid on viimastel päevadel pildistatud Euroopa lennuväljadel. On avaldatud fotod tosinast F-22A Raptorist Suurbritannia Lakenheathi baasis ja vähemalt ühest F-16-st Assooridele maandumas.
Kreetal Chania lennuväljal reisilennuki aknast tehtud ja laupäeval TikTokis avaldatud videos on näha vähemalt kümmet F-35 koos teiste lennukitega. Lennuandmete järgi on sinna alates 17. veebruarist saabunud tankurlennukid ja vähemalt üks luurelennuk.
Veel kümneid lennukeid, sealhulgas elektrooniliseks sõjapidamiseks kasutatavaid, on lennukikandjal USS Abraham Lincoln, mis on olnud alates veebruari algusest Omaani ranniku lähistel, ja lennukikandjal USS Gerald R. Ford Kreeta lähedal.
Mõlemat lennukikandjat saadavad raketihävitajad, mis on varustatud kümnete rakettidega Tomahawk, millega rünnati Iraani tuumasihtmärke juunis.
„Mida iganes nende administratsioon Iraaniga teha tahab, tahab ta teha seda suurelt, aga ta tahab seda teha küllaltki kiiresti minimaalse ohuga tagasilöögiks või negatiivseteks tagajärgedeks,“ ütles Brew.
Allikas
USA sõjajõudude praegune kohalolek regioonis on enam kui 20 aasta üks suuremaid. Viimati oli seal nii palju USA jõude enne sissetungi Iraaki 2003. aastal.
USA president Donald Trump on ähvardanud Iraani rünnata, kui ei saavutata kokkulepet Iraani tuumaprogrammi kohta. Trump ei ole teatanud rünnaku eesmärke. Iraani ametnikud on öelnud, et kokkulepe on võimalik, aga selle saavutamine võtab aega.
Ekspertide sõnul on USA vägesid nüüd koondatud rohkem kui enne Iraani tuumaprogrammile löökide andmist mullu juunis. Koondatud jõud annavad ekspertide sõnul tunnistust mitmepäevasest rünnakust ilma maad mööda sisse tungimiseta.
Täiendavalt on kümneid lennukeid USA lennukikandja USS Gerald R. Ford pardal. Eile asus laev Kreeta saare ranniku lähistel. Selle saabumine tähendab, et umbes kolmandik aktiivsetest USA laevadest on praegu selles regioonis.
„See koondatud massiivne jõudude tase tähendab, et USA sõjavägi võib ellu viia mida iganes Trump otsustab – kõike alates kestvast ülimalt kineetilisest kampaaniast kuni sihitumate, piiratumate löökideni,“ ütles endine kaitseministeeriumi kõrge ametnik Dana Stroul, kes on nüüd USA Lähis-Ida-poliitikale keskenduva mõttekoja Washingtoni Instituudi uurimisdirektor.
Kui administratsioon plaanib laiendatud, nädalate pikkust õhukampaaniat, oleks vaja veelgi rohkem jõude, ütles Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanemnõunik Mark Cancian.
Üle poole värskelt saadetud USA lennukitest maandus satelliidifotode ja lennuandmete järgi Euroopa baasides. Paigutades lennukid enamiku Iraani rakettide laskeulatusest välja Euroopasse, mitte Pärsia lahe äärsetesse baasidesse, saab USA oma jõude ja isikkoosseisu strateegiliselt positsioonidele paigutada, andmata iraanlastele „mahlast“ sihtmärki, kommenteeris Eurasia Groupi Iraani vanemanalüütik Gregory Brew.
Suur enamus lennukeid, mida avalikes allikates näha on, on transpordi- ja tankurlennukid. Lahingulennukite transpondrid on tihti välja lülitatud, mistõttu on neid raskem jälitada, kui neid ei ole näha satelliidifotodel.
Üks põhisihtkohti USA lennukitele on olnud Muwaffaq Salti lennubaas Jordaanias. Reedel tehtud satelliidifotodel oli seal näha üle 60 sõjalennuki. Reas oli üle tosina hävituslennuki F-35. Neid kasutatakse sageli vastase õhukaitse ründamiseks, mis tekitab teistele lennukitele ohutuma keskkonna.
USA on saatnud üle kolmandiku oma aktiivsetest radarilennukitest E-3G Euroopasse ja Lähis-Itta. Need annavad reaalajas pildi ümbritsevas õhuruumis toimuvast.
Kümneid sõjalennukeid on viimastel päevadel pildistatud Euroopa lennuväljadel. On avaldatud fotod tosinast F-22A Raptorist Suurbritannia Lakenheathi baasis ja vähemalt ühest F-16-st Assooridele maandumas.
Kreetal Chania lennuväljal reisilennuki aknast tehtud ja laupäeval TikTokis avaldatud videos on näha vähemalt kümmet F-35 koos teiste lennukitega. Lennuandmete järgi on sinna alates 17. veebruarist saabunud tankurlennukid ja vähemalt üks luurelennuk.
Veel kümneid lennukeid, sealhulgas elektrooniliseks sõjapidamiseks kasutatavaid, on lennukikandjal USS Abraham Lincoln, mis on olnud alates veebruari algusest Omaani ranniku lähistel, ja lennukikandjal USS Gerald R. Ford Kreeta lähedal.
Mõlemat lennukikandjat saadavad raketihävitajad, mis on varustatud kümnete rakettidega Tomahawk, millega rünnati Iraani tuumasihtmärke juunis.
„Mida iganes nende administratsioon Iraaniga teha tahab, tahab ta teha seda suurelt, aga ta tahab seda teha küllaltki kiiresti minimaalse ohuga tagasilöögiks või negatiivseteks tagajärgedeks,“ ütles Brew.