Vene varade kasutamise mõte jooksis ummikusse: edasi liigutakse ühislaenuga
Euroopa Liit on juba mõnda aega otsinud võimalust kasutatud ELi külmutatud Vene raha Ukraina refinantseerimiseks, kuid edutult. Varsti hädavajalik summa 90 miljardit võetakse nüüd samuti ühislaenu näol.
Euroopa Ãlemkogu eesistuja António Costa teatas tippkohtumisel Belgias juhtidele, et sõjahüvitisraha ettevalmistused jätkuvad, kuid EL kasutab Ukraina otseste rahaliste vajaduste katmiseks ühislaenu.
Hinnanguliselt vajab Ukraina välisfinantseerimist juba aprillis, vastasel juhul seisab riik silmitsi maksejõuetusega.
âPärast pikki arutelusid on selge, et sõjareparatsioonide laenuga tuleb edasi tegeleda, kuna juhid vajavad detailide läbitöötamiseks rohkem aega,â ütleb üks EL-i ametnik.
Pärast Costa teadaannet tehti tippkohtumisel paus, et juhid saaksid Costa ettekannet hinnata. Varsti pärast seda kiitis tippkohtumine esitluse heaks.
âMeil on kokkulepe. Otsus anda Ukrainale 90 miljardit eurot abi aastateks 2026â2027 on heaks kiidetud,â kirjutas Costa reede varahommikul sõnumiteenuses X.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua Ukrainale Venemaa keskpanga külmutatud varadest 90 miljardi euro suurune sõjareparatsioonide laen, mille Ukraina maksaks tagasi ainult siis, kui Venemaa hüvitab oma agressioonisõja tekitatud kahju.
Belgia on kokkuleppele vastu olnud. Suurem osa külmutatud varadest hoitakse Belgias registreeritud väärtpaberite koja Eurocleari kontol ning Belgia kardab kokkuleppega kaasnevaid finantsriske ja Venemaa kättemaksu.
Tippkohtumisel pidasid Belgia peaminister Bart De Wever, Euroopa Komisjon ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz pikki läbirääkimisi, mille käigus püüdsid viimased sõjareparatsioonide laenuettepanekut Belgiale vastuvõetavaks muuta.
Kui esitlus hilisõhtul lõpuks kõigile ELi juhtidele esitati, tekitas see kohtumisel osalenud allika sõnul ikkagi palju küsimusi. Sel hetkel soovitas Costa kasutada ühislaenu.
Ãhislaenu mudelit on peetud võimatuks, kuna see nõuab liikmesriikide ühehäälset otsust, ning Ungari peaminister Viktor Orbán oli juba teatanud, et ettepanekut ei aktsepteeri.
Kohtumisel osalenud allika sõnul on Ungari seisukoht aga muutunud ja küsimuses võidakse leida üksmeel.
Allikas
Euroopa Liit on juba mõnda aega otsinud võimalust kasutatud ELi külmutatud Vene raha Ukraina refinantseerimiseks, kuid edutult. Varsti hädavajalik summa 90 miljardit võetakse nüüd samuti ühislaenu näol.
Euroopa Ãlemkogu eesistuja António Costa teatas tippkohtumisel Belgias juhtidele, et sõjahüvitisraha ettevalmistused jätkuvad, kuid EL kasutab Ukraina otseste rahaliste vajaduste katmiseks ühislaenu.
Hinnanguliselt vajab Ukraina välisfinantseerimist juba aprillis, vastasel juhul seisab riik silmitsi maksejõuetusega.
âPärast pikki arutelusid on selge, et sõjareparatsioonide laenuga tuleb edasi tegeleda, kuna juhid vajavad detailide läbitöötamiseks rohkem aega,â ütleb üks EL-i ametnik.
Pärast Costa teadaannet tehti tippkohtumisel paus, et juhid saaksid Costa ettekannet hinnata. Varsti pärast seda kiitis tippkohtumine esitluse heaks.
âMeil on kokkulepe. Otsus anda Ukrainale 90 miljardit eurot abi aastateks 2026â2027 on heaks kiidetud,â kirjutas Costa reede varahommikul sõnumiteenuses X.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua Ukrainale Venemaa keskpanga külmutatud varadest 90 miljardi euro suurune sõjareparatsioonide laen, mille Ukraina maksaks tagasi ainult siis, kui Venemaa hüvitab oma agressioonisõja tekitatud kahju.
Belgia on kokkuleppele vastu olnud. Suurem osa külmutatud varadest hoitakse Belgias registreeritud väärtpaberite koja Eurocleari kontol ning Belgia kardab kokkuleppega kaasnevaid finantsriske ja Venemaa kättemaksu.
Tippkohtumisel pidasid Belgia peaminister Bart De Wever, Euroopa Komisjon ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz pikki läbirääkimisi, mille käigus püüdsid viimased sõjareparatsioonide laenuettepanekut Belgiale vastuvõetavaks muuta.
Kui esitlus hilisõhtul lõpuks kõigile ELi juhtidele esitati, tekitas see kohtumisel osalenud allika sõnul ikkagi palju küsimusi. Sel hetkel soovitas Costa kasutada ühislaenu.
Ãhislaenu mudelit on peetud võimatuks, kuna see nõuab liikmesriikide ühehäälset otsust, ning Ungari peaminister Viktor Orbán oli juba teatanud, et ettepanekut ei aktsepteeri.
Kohtumisel osalenud allika sõnul on Ungari seisukoht aga muutunud ja küsimuses võidakse leida üksmeel.