Valitsus saatis riigikogule arutamiseks rändereformi seaduse. Taro: see toob meile tugevama kontrolli sisserände üle
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul oli vajalik kogu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus uueks kirjutada, kuna tänavu juunis rakenduv Euroopa Liidu ühine varjupaiga ja rändehalduse õigustik on niivõrd mahukas, detailirohke ja otsekohalduv.
„Peame Euroopast eemal hoidma kõik need, kel pole siia asja. Ja kes on jõudnud siia ebaseaduslikult, tuleb viivitamata välja saata. Selleks ühtlustatakse reformiga kõikides EL liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmist või sellest keeldumist, sh muudetakse menetlusi kiiremaks ja efektiivsemaks, välispiirid muutuvad kindlamaks ning pannakse paika solidaarsuse ja vastutuse tasakaal,“ ütles Taro.
Reform teeb selgemaks rahvusvahelise kaitse taotlejatega tegelevate ametiasutuste tööprotsessid ja optimeerib nende töökoormust. Eelnõu rakendamine aitab paremini kontrollida sisserännet Eestisse, takistades nii ebaseaduslikku sisenemist kui ka edasiliikumist Schengeni alal. See muudab rahvusvahelise kaitse taotluste menetlused kiiremaks ja õiglasemaks ning võimaldab kaitsevajaduseta või julgeolekuohtu kujutavad inimesed Eestist rutem tagasi saata. Lisaks tugevdab eelnõu rakendamine Eesti koostööd teiste liikmesriikidega – nii kriisiolukordades, andmete vahetamisel kui ka ühtsete menetlusreeglite järgimisel.
Ühtlasi määrab reform, kuidas aidatakse rändesurve all olevaid liikmesriike. „Eesti on juba otsustanud, et solidaarsusmehhanismis kaasumise kolmest variandist ei osale me põgenike ümberjaotamises ehk nende siia majutamises. Meie panustame sellesse kas raha või ekspertiisiga või neid kahte varianti kombineerides. Kuna Eesti on abistanud paljusid ukrainlasi, siis on meie 2026. aasta panust poole võrra vähendatud,“ rääkis Taro.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik lisas, et Eesti on rändepaketi rakendamise tempo ja tegemistega Euroopas heas kirjas. „Seda oli rõõm kuulda ka eelmisel nädalal sisekaitseakadeemias toimunud infopäeval, kus EL-i esindajatelt kuulsime enda kohta mitmeid positiivseid hinnanguid,“ ütles ta.
Kaasiku sõnul on reformi rakendamine väga mahukas ja hõlmab hoonete renoveerimist, IT-süsteemide arendamist ja praeguste tööprotseduuride muutmist. „Kiireloomulisemad arendused saame paketi rakendumiseks 12. juuniks valmis, mõne suurema projektiga jätkame kuni aastani 2029,“ selgitas Kaasik.
Rändepaketi rakendamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu barjupaiga-, rände ja integratsioonifondist ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastust.
Eelnõu on väga mahukas ja sellega muudetakse või täiendatakse kokku 19 seadust. Kui riigikogu annab eelnõule heakskiidu ja president selle välja kuulutab, jõustub seadus tänavu 12. juunil.
Viimastel aastatel on Euroopa Liidus esitatud umbkaudu miljon rahvusvahelise kaitse taotlust aastas. Kui 2022. aastal esitati Euroopa Liidu liikmesriikides koos Norra ja Šveitsiga 966 107 taotlust, siis 2023. ja 2024. aastatel oli see arv vastavalt 1 143 437 ja 1 014 420.
Eestis püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv kuni 2022. aasta alguseni suhtelisalt madalana. Taotlejate arvu järsk tõus toimus pärast Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku sõjategevuse algust Ukrainas. Kui enne 2022. aastat esitati Eestis ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust aastast, siis 2022. aastal esitati 2940 kaitse taotlust, 2023. aastal 3980 taotlust ning 2024. aastal 1328 taotlust ja 2025. aastal 1014 taotlust.
Proportsionaalselt on tõusnud ka kaitse saajate arv. Kui varasemalt anti kaitse ligikaudu 50 inimesele aastas, siis 2023. aastal anti kaitse ligikaudu 4000 inimesele ning 2024. aastal 1369 inimesele ja 2025. aastal 755 inimesele.
3. veebruari 2026 seisuga on Ukraina kodanikud EL-i riikides esitanud kokku 4,93 miljonit aktiivset ajutise kaitse taotlust. Alates täiemahulise sõja algusest on Eestis esitatud kokku 62 822 ajutise kaitse taotlust. Eestis on kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 1.02.2026 seisuga kokku 33 615 isikul (2,5% rahvaarvust).
Allikas
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul oli vajalik kogu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus uueks kirjutada, kuna tänavu juunis rakenduv Euroopa Liidu ühine varjupaiga ja rändehalduse õigustik on niivõrd mahukas, detailirohke ja otsekohalduv.
„Peame Euroopast eemal hoidma kõik need, kel pole siia asja. Ja kes on jõudnud siia ebaseaduslikult, tuleb viivitamata välja saata. Selleks ühtlustatakse reformiga kõikides EL liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmist või sellest keeldumist, sh muudetakse menetlusi kiiremaks ja efektiivsemaks, välispiirid muutuvad kindlamaks ning pannakse paika solidaarsuse ja vastutuse tasakaal,“ ütles Taro.
Reform teeb selgemaks rahvusvahelise kaitse taotlejatega tegelevate ametiasutuste tööprotsessid ja optimeerib nende töökoormust. Eelnõu rakendamine aitab paremini kontrollida sisserännet Eestisse, takistades nii ebaseaduslikku sisenemist kui ka edasiliikumist Schengeni alal. See muudab rahvusvahelise kaitse taotluste menetlused kiiremaks ja õiglasemaks ning võimaldab kaitsevajaduseta või julgeolekuohtu kujutavad inimesed Eestist rutem tagasi saata. Lisaks tugevdab eelnõu rakendamine Eesti koostööd teiste liikmesriikidega – nii kriisiolukordades, andmete vahetamisel kui ka ühtsete menetlusreeglite järgimisel.
Ühtlasi määrab reform, kuidas aidatakse rändesurve all olevaid liikmesriike. „Eesti on juba otsustanud, et solidaarsusmehhanismis kaasumise kolmest variandist ei osale me põgenike ümberjaotamises ehk nende siia majutamises. Meie panustame sellesse kas raha või ekspertiisiga või neid kahte varianti kombineerides. Kuna Eesti on abistanud paljusid ukrainlasi, siis on meie 2026. aasta panust poole võrra vähendatud,“ rääkis Taro.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik lisas, et Eesti on rändepaketi rakendamise tempo ja tegemistega Euroopas heas kirjas. „Seda oli rõõm kuulda ka eelmisel nädalal sisekaitseakadeemias toimunud infopäeval, kus EL-i esindajatelt kuulsime enda kohta mitmeid positiivseid hinnanguid,“ ütles ta.
Kaasiku sõnul on reformi rakendamine väga mahukas ja hõlmab hoonete renoveerimist, IT-süsteemide arendamist ja praeguste tööprotseduuride muutmist. „Kiireloomulisemad arendused saame paketi rakendumiseks 12. juuniks valmis, mõne suurema projektiga jätkame kuni aastani 2029,“ selgitas Kaasik.
Rändepaketi rakendamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu barjupaiga-, rände ja integratsioonifondist ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastust.
Eelnõu on väga mahukas ja sellega muudetakse või täiendatakse kokku 19 seadust. Kui riigikogu annab eelnõule heakskiidu ja president selle välja kuulutab, jõustub seadus tänavu 12. juunil.
Viimastel aastatel on Euroopa Liidus esitatud umbkaudu miljon rahvusvahelise kaitse taotlust aastas. Kui 2022. aastal esitati Euroopa Liidu liikmesriikides koos Norra ja Šveitsiga 966 107 taotlust, siis 2023. ja 2024. aastatel oli see arv vastavalt 1 143 437 ja 1 014 420.
Eestis püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv kuni 2022. aasta alguseni suhtelisalt madalana. Taotlejate arvu järsk tõus toimus pärast Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku sõjategevuse algust Ukrainas. Kui enne 2022. aastat esitati Eestis ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust aastast, siis 2022. aastal esitati 2940 kaitse taotlust, 2023. aastal 3980 taotlust ning 2024. aastal 1328 taotlust ja 2025. aastal 1014 taotlust.
Proportsionaalselt on tõusnud ka kaitse saajate arv. Kui varasemalt anti kaitse ligikaudu 50 inimesele aastas, siis 2023. aastal anti kaitse ligikaudu 4000 inimesele ning 2024. aastal 1369 inimesele ja 2025. aastal 755 inimesele.
3. veebruari 2026 seisuga on Ukraina kodanikud EL-i riikides esitanud kokku 4,93 miljonit aktiivset ajutise kaitse taotlust. Alates täiemahulise sõja algusest on Eestis esitatud kokku 62 822 ajutise kaitse taotlust. Eestis on kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 1.02.2026 seisuga kokku 33 615 isikul (2,5% rahvaarvust).