VIDEO ja FOTOD | Delfi tuletas Venemaa saatkonnale meelde sõja õudusi
24. veebruari hommikul, Venemaa Ukrainasse sissetungi neljandal aastapäeval, ilmusid Vene Föderatsiooni saatkonna ette Tallinnas kolm figuuri: sõdur, naine ja laps.
Igal figuuril oli teave nii vene kui ka eesti keeles. Lapse kujule oli kirjutatud: „Ajavahemikus 24.02.2022–31.12.2025 on hukkunud 736 last, 2486 on saanud vigastada.“
Lapsed hukkuvad sõjas iga päev. Nii Venemaa rünnakute tõttu Ukraina tsiviillinnade vastu kui ka rindelähedastes piirkondades. Samuti seal, kust Vene sõdurid on taandunud, kuid jätnud maha maskeeritud miine, sealhulgas laste mänguasjadena varjatud lõhkekehi.
Naise figuuril seisis kiri: „Venemaa on tapnud vähemalt 15 000 Ukraina tsiviilisikut.“ ÜRO inimõiguste seiremissioon on kinnitanud vähemalt 15 172 tsiviilisiku hukkumist ja enam kui 41 378 inimese vigastada saamist. Tegelikud arvud võivad olla märksa suuremad: rahvusvahelistel organitel puudub ligipääs okupeeritud aladele (näiteks sõja esimestel kuudel hävitatud Mariupolile). Lisaks ei arvestata nn kaudseid kaotusi – haigusi, mis on tekkinud ravimite tarneahelate kokkuvarisemise tõttu, ega surmasid külma ja veepuuduse tagajärjel Ukraina linnades.
Sõduri siluetil oli kiri: „Venemaa on alates 2022. aastast kaotanud 1,2 miljonit sõjaväelast.“ See sõnum on suunatud neile, kes unistasid „väikesest võidukast sõjast“. Analüütikute hinnangul on Venemaa relvajõud alates 2022. aasta veebruarist kaotanud umbes 1,2 miljonit inimest – hukkunute, haavatute ja teadmata kadunutena. See ületab ükskõik millise suurriigi kaotused ükskõik millises relvakonfliktis pärast Teist maailmasõda. Kui praegune tempo püsib, võivad Venemaa ja Ukraina kogukaotused juba 2026. aasta kevadeks ulatuda kahe miljoni inimeseni, märgitakse strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) dokumendis. BBC ja „Mediazona“ on tuvastanud enam kui 163 000 sõjas hukkunud Vene sõduri nimed. Tegelikud kaotused võivad olla kuni kaks korda suuremad.
„Venemaa agressioon ja verevalamine Ukrainas ning sellega kaasnev agressiivne, ülbe ja külmavereline käitumine Euroopas ei saa jätta kedagi ükskõikseks,“ ütleb Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald. „Ühtset ja tõhusat lahendust, kuidas sundida Venemaad püsima oma riigipiiride sees, pole suudetud leida alates 2014. aastast. Seepärast on iga samm – olenemata selle ulatusest või sügavusest – vajalik, et näidata maailmale ja Venemaale, et nende valitud tee on vale ja ajutine ning et ühel hetkel jäävad peale õigus ja õiglus. Tallinnas asuva Venemaa saatkonna allesjäänud töötajad võivad oma akendest näha, et kasutame iga võimalust meenutada veriseid tegusid, mida venelased Ukraina rahva vastu toime panevad. Sõda peab lõppema, Venemaa peab taltuma ja saabuma peab õiglane rahu. Just selle nimel me oma aktsiooni korraldasimegi.“
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed kõiki rahvusvahelisi norme rikkudes Ukrainasse naaberriigiga piirnevatelt aladelt ning nn Donetski ja Luhanski rahvavabariikide, okupeeritud Krimmi ja liitlasriigi Valgevene territooriumilt. Nelja aasta jooksul on sellest sõjast saanud Euroopa veriseim relvakonflikt pärast Teist maailmasõda. Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja teised Ukraina liitlased on kehtestanud Venemaale sanktsioonid ning sisuliselt isoleerinud riigi enamiku rahvusvaheliste organisatsioonide tööst. Haagis asuv rahvusvaheline kriminaalkohus on väljastanud Venemaa valitseja Vladimir Putini vahistamismääruse.
Allikas
24. veebruari hommikul, Venemaa Ukrainasse sissetungi neljandal aastapäeval, ilmusid Vene Föderatsiooni saatkonna ette Tallinnas kolm figuuri: sõdur, naine ja laps.
Igal figuuril oli teave nii vene kui ka eesti keeles. Lapse kujule oli kirjutatud: „Ajavahemikus 24.02.2022–31.12.2025 on hukkunud 736 last, 2486 on saanud vigastada.“
Lapsed hukkuvad sõjas iga päev. Nii Venemaa rünnakute tõttu Ukraina tsiviillinnade vastu kui ka rindelähedastes piirkondades. Samuti seal, kust Vene sõdurid on taandunud, kuid jätnud maha maskeeritud miine, sealhulgas laste mänguasjadena varjatud lõhkekehi.
Naise figuuril seisis kiri: „Venemaa on tapnud vähemalt 15 000 Ukraina tsiviilisikut.“ ÜRO inimõiguste seiremissioon on kinnitanud vähemalt 15 172 tsiviilisiku hukkumist ja enam kui 41 378 inimese vigastada saamist. Tegelikud arvud võivad olla märksa suuremad: rahvusvahelistel organitel puudub ligipääs okupeeritud aladele (näiteks sõja esimestel kuudel hävitatud Mariupolile). Lisaks ei arvestata nn kaudseid kaotusi – haigusi, mis on tekkinud ravimite tarneahelate kokkuvarisemise tõttu, ega surmasid külma ja veepuuduse tagajärjel Ukraina linnades.
Sõduri siluetil oli kiri: „Venemaa on alates 2022. aastast kaotanud 1,2 miljonit sõjaväelast.“ See sõnum on suunatud neile, kes unistasid „väikesest võidukast sõjast“. Analüütikute hinnangul on Venemaa relvajõud alates 2022. aasta veebruarist kaotanud umbes 1,2 miljonit inimest – hukkunute, haavatute ja teadmata kadunutena. See ületab ükskõik millise suurriigi kaotused ükskõik millises relvakonfliktis pärast Teist maailmasõda. Kui praegune tempo püsib, võivad Venemaa ja Ukraina kogukaotused juba 2026. aasta kevadeks ulatuda kahe miljoni inimeseni, märgitakse strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) dokumendis. BBC ja „Mediazona“ on tuvastanud enam kui 163 000 sõjas hukkunud Vene sõduri nimed. Tegelikud kaotused võivad olla kuni kaks korda suuremad.
„Venemaa agressioon ja verevalamine Ukrainas ning sellega kaasnev agressiivne, ülbe ja külmavereline käitumine Euroopas ei saa jätta kedagi ükskõikseks,“ ütleb Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald. „Ühtset ja tõhusat lahendust, kuidas sundida Venemaad püsima oma riigipiiride sees, pole suudetud leida alates 2014. aastast. Seepärast on iga samm – olenemata selle ulatusest või sügavusest – vajalik, et näidata maailmale ja Venemaale, et nende valitud tee on vale ja ajutine ning et ühel hetkel jäävad peale õigus ja õiglus. Tallinnas asuva Venemaa saatkonna allesjäänud töötajad võivad oma akendest näha, et kasutame iga võimalust meenutada veriseid tegusid, mida venelased Ukraina rahva vastu toime panevad. Sõda peab lõppema, Venemaa peab taltuma ja saabuma peab õiglane rahu. Just selle nimel me oma aktsiooni korraldasimegi.“
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed kõiki rahvusvahelisi norme rikkudes Ukrainasse naaberriigiga piirnevatelt aladelt ning nn Donetski ja Luhanski rahvavabariikide, okupeeritud Krimmi ja liitlasriigi Valgevene territooriumilt. Nelja aasta jooksul on sellest sõjast saanud Euroopa veriseim relvakonflikt pärast Teist maailmasõda. Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja teised Ukraina liitlased on kehtestanud Venemaale sanktsioonid ning sisuliselt isoleerinud riigi enamiku rahvusvaheliste organisatsioonide tööst. Haagis asuv rahvusvaheline kriminaalkohus on väljastanud Venemaa valitseja Vladimir Putini vahistamismääruse.