VIDEO | „Ilma nendeta oleks tsooni raadius 800 km.“ Tšornobõli õnnetuse aastapäeval tänati kangelasi
Eelmisel teisipäeval kogunesid aastapäeva puhul katastroofipiirkonnas Prõpjatis ka omaagsed katastroofi likvideerijad, kes tegutsesid madalama kiirgusega aladel ja pääsesid seetõttu eluga. Umbes 30 jaama töötajat ja radioaktiivse reostusega võidelnud päästjat aga hukkus kas vahetult katastroofi ajal või sellele järgnevate kuude jooksul.
„Noored mehed andsid oma elu selleks, et me täna siin olla saaksime,“ rääkis Associated Pressile katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenud endine tuletõrjuja Mõkola Tšudak. „Kui nad ei oleks seda teinud, oleks siia jäänud 200 kilomeetri laiune kraater ja kiirgustsoon 800 kilomeetri raadiuses. Nüüd on see ainult 30 kilomeetri laiune.“
Endine Tšornobõli elanik Larõssa Panova rääkis, et kohalikele elanikele ei teatatud katastroofist esialgu midagi. „Kõik bussid sõitsid, lapsed jalutasid õues, helikopterid lendasid,“ meenutas naine. „Nägime, et midagi on toimumas, aga alguses ei teadnud keegi midagi. Siis tuli mu naaber, ta töötas rajoonikomitees. Ma ütlesin talle, et pean tööle minema ja ta ütles mulle, et Prõpjat on suletud, toimub evakueerimine. Öösel sõitsid juba bussid inimesi peale korjama ja kõik lahkusid.“
Naine lisas, et tema südames jääb Tšornobõl alati kodukohaks. „Sa ju mäletad oma kooli, oma lapsepõlve, oma noorust – kõik juhtus seal, Tšornobõlis,“ kahetseb ta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi meenutas katastroofi aastapäeval tehtud pöördumises, et Venemaa tegevus kujutab endast ka praegu tuumaohtu. Ta meenutas, et eelmisel aastal tabas üks Vene droon Tšornobõli kaitsekuplit. „Vene-Iraani droonid lendavad pidevalt üle jaama,“ märkis Zelenskõi.
Allikas
Eelmisel teisipäeval kogunesid aastapäeva puhul katastroofipiirkonnas Prõpjatis ka omaagsed katastroofi likvideerijad, kes tegutsesid madalama kiirgusega aladel ja pääsesid seetõttu eluga. Umbes 30 jaama töötajat ja radioaktiivse reostusega võidelnud päästjat aga hukkus kas vahetult katastroofi ajal või sellele järgnevate kuude jooksul.
„Noored mehed andsid oma elu selleks, et me täna siin olla saaksime,“ rääkis Associated Pressile katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenud endine tuletõrjuja Mõkola Tšudak. „Kui nad ei oleks seda teinud, oleks siia jäänud 200 kilomeetri laiune kraater ja kiirgustsoon 800 kilomeetri raadiuses. Nüüd on see ainult 30 kilomeetri laiune.“
Endine Tšornobõli elanik Larõssa Panova rääkis, et kohalikele elanikele ei teatatud katastroofist esialgu midagi. „Kõik bussid sõitsid, lapsed jalutasid õues, helikopterid lendasid,“ meenutas naine. „Nägime, et midagi on toimumas, aga alguses ei teadnud keegi midagi. Siis tuli mu naaber, ta töötas rajoonikomitees. Ma ütlesin talle, et pean tööle minema ja ta ütles mulle, et Prõpjat on suletud, toimub evakueerimine. Öösel sõitsid juba bussid inimesi peale korjama ja kõik lahkusid.“
Naine lisas, et tema südames jääb Tšornobõl alati kodukohaks. „Sa ju mäletad oma kooli, oma lapsepõlve, oma noorust – kõik juhtus seal, Tšornobõlis,“ kahetseb ta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi meenutas katastroofi aastapäeval tehtud pöördumises, et Venemaa tegevus kujutab endast ka praegu tuumaohtu. Ta meenutas, et eelmisel aastal tabas üks Vene droon Tšornobõli kaitsekuplit. „Vene-Iraani droonid lendavad pidevalt üle jaama,“ märkis Zelenskõi.