Eile kell 22.23 teatati häirekeskusele, et Viljandimaal Mustla alevikus Lembitu tänaval põleb kahekorruseline elamu. Päästjateni jõudis ka info, et majas võib olla vanem meesterahvas. Päästjate saabudes oli tuli levinud juba maja kahele korrusele ning aknast välja räästani. Suitsusukeldumise varustuses majja sisenenud päästjad leidsid kell 22.53 hukkunud mehe. Tulekahju levik õnnestus kiiresti piirata, kuid päästetöö juht Hillar Jänese sõnul raskendas kustutustööde lõpetamist majja kogutud hulgaline põlevmaterjal.

Tulekahjus sai kogu maja sisemus tugevaid tule- ja suitsukahjustusi, kuumusest purunesid aknad. Kuigi varasemalt olid päästjad majja tuleohutusalase nõustamise käigus suitsuanduri paigaldanud, siis seekord töökorras andurit kuulda ega näha kuskil ei olnud.

Päästetöödel osalesid meeskonnad Mustla ja Viljandi päästekomandost. Tulekahju tekkepõhjuse selgitab edasine uurimine.

Viljandimaal on olnud aasta algus traagiline – Mustla majapõlengus hukkunud mees on maakonnas lühikese aja jooksul juba teine tulesurm. Eelmisel nädalal hukkus Põhja-Sakala vallas Kerita külas tules samuti vanem mees.

Päästeamet tuletab meelde:

Töökorras suitsuandur annab varakult märku põlengust ja suurendab oluliselt võimalust elude päästmiseks.

Kontrolli suitsuanduri töökorrasolekut regulaarselt, vajutades testnuppu. Selle järel häiresignaali puudumine tähendab, et andur vajab patarei vahetust või tervenisti väljavahetamist. Patarei tühjenemisest annab andur tavaliselt ise märku üksikute piiksudega.

Veendu, et hoone väljapääsuni viival liikumisteel poleks takistusi. Iga takistus võib tulekahjul vanemale või liikumisraskustega inimesele pimedas ja suitsuses keskkonnas saatuslikuks saada.

Seaduseelnõu jõustumine oleks väga ebatõenäoline, kuid see näitab vabariiklaste valmisolekut Trumpi selles drastilises sammus toetada.

Trump on öelnud, et tahab Gröönimaad osta, kuid vajadusel on valmis sõjaliselt sekkuma. Varem on mõlema partei seadusandjad Gröönimaa või teiste riikide omandamist hukka mõistnud. Sissetung Gröönimaale võib vallandada NATO vastureaktsiooni organisatsiooni põhikirja artikli 5 alusel.

„Presidendil on õigus võtta vajalikke meetmeid, sealhulgas alustada läbirääkimisi Taani Kuningriigiga, et annekteerida või muul viisil omandada Gröönimaa Ameerika Ühendriikide territooriumina,“ seisab Florida esindaja Randy Fine’i pakutud seaduseelnõus kirjas.

See loob ühtlasi raamistiku, mille alusel Trump saab taotleda Kongressilt kiirendatud heakskiitu Gröönimaa riiklikuks tunnustamiseks.

„Kes kontrollib Gröönimaad, kontrollib ka Arktika peamisi laevateid ja Ameerika Ühendriike kaitsvat julgeolekuarhitektuuri,“ ütles Fine oma avalduses. „Ameerika ei saa jätta seda tulevikku režiimide kätesse, kes põlgavad meie väärtusi ja püüavad õõnestada meie julgeolekut.“

Fine’i seaduseelnõu näib minema kaugemale kui eelmisel aastal esitatud vabariiklaste seaduseelnõud, mis lubaksid Trumpil proovida Gröönimaad Taanilt osta.

Eile kella 13.30 paiku juhtus liiklusõnnetus Tartus Lossi tn 17 juures, kus 51-aastane naine tagurdas sõiduautoga Mercedes-Benz GLK220 otsa 56-aastasele naisele. Jalakäija toimetati haiglasse.

Kell 16.11 juhtus liiklusõnnetus Türi linnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 76. kilomeetril, kus 52-aastane mees juhtis sõiduautot Volvo XC60 ja kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõiduautoga Honda Accord, mida juhtis 52-aastane naine. Honda ja Volvo juht ning Volvos kaassõitjana viibinud 59-aastane naine toimetati haiglasse.

Kell 16.48 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Filtri tee 12 juures, kus 24-aastane naine juhtis sõiduautot Mercedes-Benz ja kaldus vastassuunda ning põrkas kokku sõiduautoga Citroen, mida juhtis 67-aastane naine. Citroeni taga sõitnud Toyota, mida juhtis 29-aastane mees, sõitis Citroenile tagant otsa. Citroeni juht toimetati haiglasse.

Hartija brigaadi 4. pataljoni luure- ja rünnakrühm tõstis Ukraina lipu Kupjanski kesklinna linnanõukogu hoonele. Ukraina väeosad viivad praegu lõpule operatsioone, et kõrvaldada linna alles jäänud vaenlase jõud.

Operatsiooni kohta avaldati ühtlasi video, milles on näha kaadreid administratiivhoone ründamisest.

„Kupjanski operatsioon tõestab, et planeerimise, komandöride ja staabi väljaõppe ning üksuste kvaliteetse ettevalmistuse abil – kõike seda nimetame Hartija meetodiks – on võimalik vaenlast edukalt peatada ja hävitada,“ ütles 2. korpuse Hartija komandör, polkovnik Ihor Oboljenskõi.

Varem ütles ühendvägede grupi kommunikatsioonijuht Viktor Trehubov, et Venemaa väed suurendavad survet Kupjanski suunas, kuid kõik katsed otse linna sisse tungida on ebaõnnestunud. Tema sõnul kontrollivad kaitsejõud nüüd olukorda täielikult ja tõkestavad tõhusalt vaenlase sissetungikatseid.

Samal ajal on Venemaa armee oluliselt intensiivistanud õhurünnakuid Kupjanski ja Lõmani suunas, püüdes Ukraina vägesid vasakult kaldalt välja tõrjuda.

Trehubovi sõnul võib linna täielik puhastamine järelejäänud vaenlaste rühmadest võtta veel mitu nädalat.

Lisaks on Venemaa väed suurendanud survet Ukraina relvajõudude positsioonidele Oskili jõe idakaldal Kupjanski lähedal. Hoolimata katsetest jääd ületada, säilitavad väejuhatajate sõnul Ukraina kaitsjad jätkuvalt kontrolli olukorra üle.

Harkivi oblasti prokuratuuri esindaja Dmõtro Jatsõtšenko ütles, et okupandid ründasid kõigepealt ballistiliste rakettide ja seejärel droonidega.

Päästjatel tuli inimesi otsida ja rusude alt vabastada.

Hommikul avaldas oblasti prokuratuur video Nova Pošta terminalile antud löögi tagajärgedest. Logistikakeskuse konstruktsioon sai suuri purustusi ja tules hävisid veoautod.

„See korraldus on lõplik ja otsustav,“ teatas Trump sotsiaalmeedias, vahendab Reuters.

Iraani esindus ÜRO juures keeldus seda teadet Reutersile kommenteerimast. Juba niigi USA ränkade sanktsioonide all olev Iraan ekspordib suure osa oma naftast Hiinasse ning tema teised peamised kaubanduspartnerid on teiste hulgas Türgi, Iraak, Araabia Ühendemiraadid ja India.

Hiina saatkond Washingtonis kritiseeris Trumpi lähenemist, öeldes, et Hiina võtab kõik vajalikud meetmed oma huvide kaitseks ning on vastu mistahes ühepoolsetele sanktsioonidele.

Trump on hoiatanud Iraani juhte, et USA võib Iraani rünnata, kui julgeolekujõud avavad sealsete meeleavaldajate pihta tule.

USA-s baseeruv Inimõigusaktivistide Uudisteagentuur (HRANA) teatas, et nende kindlate andmete järgi on Iraanis hukkunud 646 inimest, kelle hulgas on 505 meeleavaldajat, 113 sõjaväelast ja julgeolekutöötajat ning seitse kõrvalseisjat. Samuti teatas HRANA, et uurib veel 579 surmajuhtumit.

Veel teatas HRANA, et alates meeleavalduste algusest 28. detsembril on kinni peetud 10 721 inimest.

Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles eile ajakirjanikele, et kuigi õhurünnakud on üks Trumpi jaoks avatud võimalustest, on diplomaatia alati presidendi esimene valik.

„See, mida te Iraani režiimilt avalikult kuulete, erineb üsna palju nendest sõnumitest, mis administratsioon saab eraviisiliselt, ja ma arvan, et president on huvitatud nende sõnumite uurimisest,“ ütles Leavitt.

Iraani välisminister Abbas Araghchi ütles, et Teheran uurib Washingtoni ettepanekuid, kuigi need ei sobi kokku USA ähvardustega.

„Suhtlus [USA eriesindaja Steve] Witkoffi ja minu vahel jätkus enne ja pärast meeleavaldusi ja käib endiselt,“ ütles Araghchi Al Jazeerale.

USA välisministeerium soovitas USA kodanikel Iraanist maad mööda Armeenia või Türgi kaudu lahkuda.

Iraan süüdistab meeleavalduste puhkemises ametlikult USA sekkumist ning Iisraeli ja USA toetatud terroriste. Hukkunud meeleavaldajate arvu ei ole öeldud ja riigimeedia keskendub surmajuhtumitele julgeolekujõudude hulgas.

Informatsiooni saamist islamivabariigist takistab interneti „pimendamine“ alates neljapäevast, kuigi mõnedel iraanlastel on endiselt ühendus Elon Muski Starlinki satelliiditeenuse abil.

Iraani luureministeerium teatas eile riigimeedias, et vahistas terroristide meeskondi, mis vastutavad režiimile ustavate paramilitaarsete vabatahtlike tapmise, mošeede süütamise ja sõjaväeobjektide ründamise eest.

Iraani parlamendi esimees Mohammad Baqer Qalibaf ütles eile Teherani Enqelabi väljakul suurele rahvahulgale, et iraanlased võitlevad neljal rindel: majandussõjas, psühholoogilises sõjas, tavapärases sõjas USA ja Iisraeli vastu ning nüüd terrorismivastases sõjas.

Araghchi kuulutas eile, et olukord on täielikult kontrolli all, aga ütles, et alates meeleavalduste algusest on süüdatud 53 mošeed ja 180 kiirabiautot.

Šiiitliku vaimuliku juhtkonna, sõjaväe ega julgeolekujõudude hulgas ei ole meeleavalduste ulatusest hoolimata märgata lõhesid ja meeleavaldajatel ei ole keskset juhtkonda. Opositsioon on killustatud.

Trump peaks täna kohtuma Iraani asjus oma kõrgetasemelisemate nõuandjatega, ütles USA ametnik Reutersile. Ajalehe Wall Street Journal teatel on võimalikud sõjalised löögid, salajaste küberrelvade kasutamine, sanktsioonide laiendamine ja valitsusvastaste jõudude abistamine internetis.

Sõjaliste objektide ründamine võib riskantne olla, sest mõned neist võivad asuda tiheda asustusega kohtades.

Iraani 1979. aastal kukutatud viimase šahhi USA-s elav poeg Reza Pahlavi kutsus CBS Newsile antud intervjuus Trumpi üles kiiremini sekkuma.

Qalibaf hoiatas aga Washingtoni „valearvestuse“ eest.

„Öelgem selgelt: Iraani ründamise korral on okupeeritud territooriumid (Iisrael) ning ka USA baasid ja laevad meie legitiimsed sihtmärgid,“ ütles Qalibaf.

Iraan toibub aga endiselt eelmise aasta sõjast ja Iisrael tappis juunikuises sõjas ka mitu Iraani tippkomandöri.

Neljandas kvartalis annetati erakondadest kõige rohkem Isamaale (472 657 eurot), kõige vähem aga Eesti 200-le (20 526 eurot).

„See peab lõppema, see lihtsalt peab lõppema,“ ütles Minnesota peaprokurör Keith Ellison eilsel pressikonverentsil, vahendab CNN.

Hagi esitati veidi pärast seda, kui Trumpi administratsiooni kaebasid kohtusse ka Illinoisi osariik ja Chicago linn, väites, et USA sisejulgeolekuministeerium (DHS) on terroriseerinud elanikke „organiseeritud pommitamisega“.

Mõlemates hagides öeldakse, et USA föderaalvalitsus rikub põhiseaduse kümnendat parandust. See kõlab umbes järgmiselt: võim, mida ei ole põhiseadusega Ühendriikidele delegeeritud või mida põhiseadus osariikidele ei keela, on reserveeritud vastavalt osariikidele või rahvale.

„Varjupaigapoliitikud nagu Ellison on OTSENE põhjus, miks DHS üldse Minnesotasse tõttas,“ teatas sisejulgeolekuministri asetäitja Tricia McLaughlin oma avalduses. „Kui tema, [Minnesota kuberner] Tim Walz või [Minneapolise linnapea] Jacob Frey oleksid vaid täitnud oma vannutatud kohust kaitsta Minnesota rahvast, milleks nad peaksid teenima, et juurida välja pettus ja saada kurjategijad tänavalt minema, kui nad oleksid teinud meiega selleks koostööd, ei oleks meil üldse seda arutelu.“

McLaughlin lisas, et Chicago ja Illinoisi hagi on alusetu.

USA föderaalvalitsus alustas operatsiooni „Metro Surge“ Minneapolises ja St. Paulis detsembris dokumentideta somaallaste vastu, aga vahistatud on ka teistest rahvustest sisserändajaid.

Minneapolisesse on nüüd oodata veel umbes tuhandet USA föderaalkorrakaitsjat. Varem oli neid seal umbes 2000.

„Nii kaua, kuni föderaalagendid on meie linnas tegutsemas põhiseadusevastaselt meie naabrite vastu, jätkame me vastupanu kõigega, mis meil on,“ ütles Minneapolise demokraadist linnapea Jacob Frey eile.

Hagis öeldakse, et operatsioon „Metro Surge“ ei ole seaduslik korrakaitseoperatsioon, vaid kättemaksukatse demokraatide juhitud Minnesotale. Viidatakse Trumpi halvustavatele avaldustele kohalike ametnike aadressil.

„President Trump väljendas oma pahameele juuri selgesõnu salvestatud intervjuus: ta väitis sisuliselt, et Minnesota on „korrumpeerunud“ ja „ebaaus“, sest selle ametnikud teatasid valimistulemused täpselt ja need tulemused ei kuulutanud teda võitjaks,“ öeldakse hagis, viidates 9. jaanuari intervjuule Trumpiga.

Kaksiklinnad on sihikul lisaks oma varjupaigapoliitika tõttu, mis piirab koostööd föderaalvalitsusega immigratsioonivastase tegevuse valdkonnas, öeldakse hagis.

Pinged 37-aastase USA kodaniku Renee Nicole Goodi mahalaskmise pärast USA immigratsiooni- ja tolliteenistuse ICE töötaja poolt kasvasid pühapäeva hommikul, kui USA sisejulgeolekuminister Kristi Noem kutsus Minnesota ametnikke „täiskasvanuks saama“, sest viimased kaebasid, et föderaalagentuurid ei tee osariigi ja kohalike ametnikega Goodi tapmise uurimisel koostööd.

Noem kuulutas, et Walz ja Frey on Goodi tapmise politiseerinud ning õhutanud linnas „hävingut“ ja „vägivalda“.

„Ma õhutaksin neid täiskasvanuks saama, saama veidi küpsust, käituma vastutustundlike inimestena, kes tahavad, et inimesed oleksid väljaspool ohtu, ja et tehtaks õiget asja,“ lausus Noem.

Frey kinnitas aga, et Goodi tulistanud korrakaitsja on föderaalagent, kes kasutas hoolimatult oma võimu, mis lõppes inimese surmaga.

„Kes iganes neid videoid näeb, igaüks võib näha, et see ohver ei ole siseterrorist,“ ütles Frey.

Washingtonis ütles USA esindajatekoja Minnesota demokraadist liige Ilhan Omar, et föderaalvalitsus õhutab oma raske käega immigratsioonivastase tegevusega kaost.

USA suursaadiku asetäitja ÜRO-s Tammy Bruce tõi esile tuumalõhkepead kanda võiva raketi Orešnik kasutamise Venemaa poolt, vahendab Associated Press.

Bruce ütles ÜRO julgeolekunõukogu erakorralisel istungil, et USA taunib konflikti „vapustavat ohvrite arvu“ ja mõistab hukka Venemaa ägenevad rünnakud energia- ja muu infrastruktuuri vastu.

Ukraina taotles istungit pärast Venemaa neljapäevaöist rünnakut sadade droonide ja kümnete rakettidega, mille hulgas oli ka uus hüperhelikiirusega ballistiline keskmaarakett Orešnik, mida Venemaa kasutas Ukrainas teist korda.

Ulatuslik rünnak toimus vaid päevi pärast seda, kui Ukraina ja tema liitlased teatasid suurematest edusammudest kokkuleppe suunas selle üle, kuidas kaitsta Ukrainat Moskva uue agressiooni eest, kui rahukokkulepe on saavutatud.

Rünnak langes kokku ka Moskva ja Washingtoni suhete uue jahenemisega pärast seda, kui Venemaa mõistis hukka naftatankeri arestimise USA poolt Põhja-Atlandil.

Moskva ei ole andnud mingeid signaale valmisoleku kohta oma maksimaalsetest nõudmistest Ukrainas loobuda. Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzja süüdistas eile diplomaatilises seisakus loomulikult Ukrainat.

Euroopa riigid mõistsid Orešniku kasutamise hukka kui eskaleeriva ja vastuvõetamatu ning USA esindaja Bruce oli eile sama karm.

„Tohutu potentsiaaliga hetkel tänu ainult president Trumpi võrreldamatule pühendumusele rahule ümber maailma peaksid mõlemad pooled otsima viise deeskaleerimiseks,“ ütles Bruce. „Ometi riskib Venemaa tegevus sõda laiendada ja intensiivistada.“

Bruce tuletas Venemaale meelde, et ligi aasta tagasi hääletas viimane julgeolekunõukogus sõda Ukrainas lõpetama kutsunud resolutsiooni poolt.

„Oleks kena, kui Venemaa viiks oma sõnad kokku tegudega,“ ütles Bruce. „Venemaa, Ukraina ja Euroopa peavad selle resolutsiooni vaimus püüdlema tõsiselt rahu poole ja sellele painajale lõpu tegema.“

Nebenzja kuulutas aga, et kuni Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi „mõistusele tuleb ja nõustub läbirääkimiste realistlike tingimustega, jätkame me probleemi lahendamist sõjaliste vahenditega“.

„Teda on ammu hoiatatud, et iga mööduva päevaga, iga päevaga, mille ta käest laseb, muutuvad läbirääkimiste tingimused tema jaoks ainult halvemaks,“ ütles Nebenzja. „Samamoodi kutsub iga õel rünnak Venemaa tsiviilisikute vastu esile karmi vastuse.“

Ukraina suursaadik ÜRO-s Andri Melnõk ütles, et Venemaa on nüüd haavatavam kui kunagi varem pärast täiemahulise sõja algust. Tema majandus aeglustub ja naftatulud vähenevad.

„Venemaa tahab müüa sellele nõukogule ja kogu ÜRO perekonnale muljet, et ta on võitmatu, aga see on järjekordne illusioon,“ ütles Melnõk. „Hoolikalt lavastatud tugevuse kuvand ei ole midagi muud kui silmamoondus, mis on reaalsusest täielikult irdunud.“

Õnnetus toimus Tartus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 173. kilomeetril. Sõiduauto Ford ja veoauto põrkasid kokku ning selle tagajärjel paiskus veoauto kraavi.

„Kiirabi viis haiglasse kontrolli Fordi juhtinud 42-aastase naise ning veoautot juhtinud 73-aastase mehe. Sõiduautos kaasreisijana viibinud 11-aastase poisi vaatas kiirabi kohapeal üle. Mõlemad juhid olid kained,“ sedastas politsei- ja piirivalveamet.

„Juurdluse versiooni järgi suri käesoleva aasta jaanuaris Novokuznetski sünnitusmajas nr 1 üheksa vastsündinud last,“ öeldakse teates, vahendab Interfax.

Kohapeal töötavad kriminalistid ja on alustatud kohtumeditsiinilisi ekspertiise. Uuritakse ka dokumente.

Varem teatati, et oma kontrolle alustasid oblasti prokuratuur ja tervishoiuministeerium ning Venemaa tervishoiu järelevalveorgan Roszdravnadzor ja tarbijakaitse järelevalveorgan Rospotrebnadzor.

Kontrollide ajaks on töölt kõrvaldatud haigla peaarst Vitali Heraskov.

Täna teatati sünnitusmaja veebilehel, et uusi patsiente vastu ei võeta seoses hingamisteede nakkustesse haigestumise tõusu ja karantiinitoimingutega.

Tohutute koguste kokaiini Lõuna-Ameerikast Euroopasse vedamisega tegelevat kuritegelikku grupeeringut uurivad detektiivid ja narkootikumide vastane prokuratuur tegi kindlaks kahtlusaluse laeva, mis alustas teed Brasiiliast, teatas Hispaania riigipolitsei eile, vahendab Guardian.

Eelmisel nädalal läks eriüksus laeva pardale, kui see asus Kanaari saartest 535 kilomeetri kaugusel, ja konfiskeeris ligi 300 pakki kokaiini, mis oli maetud soolalasti alla. Laeval peeti kinni 13 inimest ja laev, millel oli kütus lõppenud, pukseeriti Santa Cruz de Tenerife sadamasse.

Operatsioon viidi läbi koostöös Brasiilia föderaalpolitsei, USA narkootikumide vastase võitluse administratsiooni (DEA), Suurbritannia riikliku kuritegevusevastase agentuuri (NCA) ning Prantsusmaa ja Portugali võimudega.

Tänu ühistele jõupingutustele sai Hispaania riigipolitsei kätte 9994 kilogrammi kokaiini, mis oli pakitud 294 pakki, mis olid maetud tonnide soola alla, ja tulirelva, mida kasutati lasti kaitsmiseks.

Varasem merel konfiskeeritud kokaiini koguse rekord oli 7,5 tonni ja see pärineb 1999. aasta juulist.

2024. aastal said Hispaania politsei ja toll kätte suurima riiki jõudnud kokaiini koguse – 13 tonni. See oli peidetud Ecuadorist saabunud banaanikonteinerisse.

2024. aastal konfiskeerisid Hispaania võimud kokku 123 tonni kokaiini, 2023. aastal 118 tonni ja 2022. aastal 58 tonni.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa) ja abilinnapea Tiit Terik (Keskerakond) tutvustasid eelarveprojekti pressikonverentsil.

Eelnõu järgi on linna tänavuse eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumaht 1,3 miljardit eurot, mis on 17,3 miljonit eurot enam kui 2025. aasta täpsustatud eelarves ja 27,4 miljonit eurot rohkem kui 2025. aastaks esialgu kinnitatud eelarves kavandatud. Eelnõu järgi kujuneb linna põhitegevuse tulemiks 34,2 miljonit eurot.

Linn plaanib võtta tänavu 100 miljonit eurot laenu. Eelnõus on kirjas, et arvestades mullu tegelikult välja võetud laenumahtu, kujuneks linna arvestuslikuks netovõlakoormuseks aasta lõpuks 38%. Linna arvestusüksuse prognoositav netovõlakoormus jääb selle aasta arvestuses 35% tasemele.

Tegevuskuludeks on eelnõu järgi kavandatud 1,1 miljardit eurot, mis on 7,8% enam kui 2025. aasta esialgses eelarves ja 5,7% rohkem kui möödunud aasta täpsustatud eelarves kavandatud.

Tegevuskuludes on suurima osakaaluga haridusvaldkonna kulud ehk 42,1%, sellele järgnevad liikuvusvaldkonna kulud ehk 18% ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna kulud ehk 14,9%. Need moodustavad kokku 75% kulude kogumahust.

Eelnõu järgi katab linn tegevuskuludest enamiku ehk 73,5% linnakassa tuludest. Linna asutuste omatuludest kaetakse kulusid 9,9% ulatuses. Ülejäänud osa moodustavad tegevuskulud, mis kaetakse riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavatest sihtotstarbelistest toetustest ja välisrahastuse arvelt ehk 16,6%.

Tulude üldmahuks kavandab linn 1,2 miljardit eurot ning tulude kasv on eelnõu järgi võrreldes eelmise aasta esialgse eelarvega 6,4% ehk 70,6 miljonit eurot ja võrreldes möödunud aasta täpsustatud eelarvega 5,5% ehk 61 miljonit eurot. Tuludest moodustavad maksutulud 71%, sealhulgas riiklikud maksud 69,7% ja kohalikud maksud 1,3%

Linna peamised tulud on üksikisiku tulumaks summas 781,2 miljonit eurot, riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 188,3 miljonit eurot, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 112,4 miljonit eurot, maamaks 36,4 miljonit eurot ja saadav välisrahastus 9,5 miljonit eurot. Tulumaksu tulu on eelnõu järgi 35,4 miljoni euro ehk 4,7% võrra suurem kui 2025. aasta esialgses eelarves kavandatud.

Tänavune prognoositav maamaksutulu on eelarve põhjal 36,4 miljonit eurot. Tulu kohalikest maksudest kavandatakse tänavu kokku 15,5 miljonit eurot, mis on 0,1 miljonit eurot vähem kui 2025. aasta täpsustatud eelarves.

Eelnõu järgi kasvab Tallinna elanike keskmine palk Eesti keskmisest eeldatavalt kiiremini. Seda kasvu veavad eelkõige IT- ja tehnoloogiasektor ning panganduse ja kindlustuse valdkonnad.

Investeerimiseks on eelarve eelnõus ette nähtud 195,6 miljonit eurot. Võrreldes mulluse esialgse eelarvega väheneb investeeringute maht 19,3% ja täpsustatud eelarvega võrreldes 15,2%. Investeeringutest 34,1% kaetakse linnakassa vahenditest ja kuni 60% laenu arvelt. Võetav laen on investeeringuteks kuni 100 miljonit eurot.

Valdkondlikult on investeeringutest suurima osakaaluga haridus ehk 45%, liikuvus 16,3%, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 9,2% ning sport ja liikumisharrastus 6,9%. Need moodustavad kokku 77% kõigist investeeringutest.

Heiki Kranich kuulus 1990. aastal Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutajate hulka ning valiti 1992. aastal Isamaa nimekirjas riigikokku. Kranich oli 1994. aasta sügisel loodud Reformierakonna üks asutajatest ning 1995. aastal valiti ta riigikokku juba Reformierakonna liikmena.

Kranich on kuulunud riigikogu VII, VIII ja XIV koosseisu.

1994. aastal oli Kranich Mart Laari esimese valitsuse rahandusminister ja aastatel 1999–2002 Mart Laari teise valitsuse keskkonnaminister. Ta jätkas keskkonnaministri tööd ka Siim Kallase valitsuses.

Aastatel 1995–1999 oli ta Reformierakonna peasekretär.

Aastatel 1993–1998 oli Kranich Eesti Panga nõukogu liige.

Viimastel aastatel pidas Kranich õpetajaametit. Ta töötas Karjamaa põhikoolis eesti keele õpetajana, õpetades vene emakeelega lapsi.

Kranich sündis 9. oktoobril 1961 Haapsalus. 1980. aastal lõpetas ta Haapsalu 1. keskkooli ja 1991. aastal Leningradi elektrotehnilise sideinstituudi.

Kui 2024. aastal tuli nelikliit Jevgeni Ossinovski (SDE) tüürimisel võimule, siis kaotati ligi 40 töötajaga linnameedia osakond. Nüüd plaanib uus linnavalitsus samuti muudatusi ja koondamisi.

Delfile teadaolevalt plaanitakse koondada ka Tallinna kommunikatsiooni osakonna juhataja Karin Veskimäe. Raudsepa sõnul Veskimäele etteheiteid ei ole ning asi pole tema sõnul personaalne. „Strateegiakeskusest koondatakse rohkem inimesi. Vaatame koosseisudesse sisse ja teeme muudatusi,“ ütles ta.

„Linn ei peaks eraldi tegelema rohepoliitikaga, linnal ei peaks minu arvates olema kommunikatsioonivallas nii palju töökohti,“ rääkis linnapea. „Niisugust asja erasektor endale ei luba. Loomulikult vaatame erinevad funktsioonid läbi. Lausalist koondamist ei tule, aga veidi ikka. Startisime seal (strateegiakeskuses – toim.) umbes kümnekonna kohaga.“

Koondamine ei puuduta Raudsepa sõnul vaid kommunikatsiooniinimesi, vaid ka teisi osakondi strateegiakeskuses.

Mis puudutab aga kommunikatsioonijuhi rolli, siis Raudsepa sõnul liidetakse kokku valdkonniti kommunikatsioon ja välissuhtlus. „Kahe juhikoha asemele tuleb üks,“ ütles ta. „Saame dubleerimisi maha, saame ametikohti vähemaks ja saame selle toimimise odavamaks.“

Tallinna personalidirektor Vilve Raik lisas Delfile, et muudatuste eesmärk on koondada omavahel tihedalt seotud strateegiakeskuse üksused ning viia nende tegevus ühtse juhtimise alla. Muudatused puudutavad kokku nelja struktuuriüksust.

„Kommunikatsiooniosakonna ning linnadiplomaatia ja protokolli osakonna senised funktsioonid liidetakse üheks struktuuriüksuseks, mille uueks nimetuseks saab linnadiplomaatia ja kommunikatsiooni osakond. Strateegilise planeerimise teenistuse koosseisus olevad välisprojektide büroo ning kestliku ja energiatõhusa linna osakond ühendatakse välisprojektide ja korteriühistute toetuste osakonnaks,“ rääkis Raik. „Lisaks viiakse läbi muudatused ringmajandusega seotud töökorralduses.“

Raik tõdes, et muudatuste tulemusena võib koondamise olukord tekkida ligikaudu kümnel töötajal. Eeldatav kokkuhoid koos maksudega on aga tema sõnul ligikaudu 300 000 eurot aastas. „Täpsed summad selguvad pärast muudatuste tegelikku elluviimist,“ lisas ta.

„Oluline on rõhutada, et strateegiakeskuse koosseisumuudatusi on võimalik rakendada pärast seda, kui linnavolikogu on kinnitanud Tallinna 2026. aasta struktuuri ja koosseisu,“ ütles Raik. „Töökoormuse muutuste kohta ei ole käesolevas etapis veel võimalik täpsemaid hinnanguid anda.“

SVR avaldas eile pressiteate, milles nimetas Bartholomeost „rjassas Antikristuseks“ ja „saatana kehastuseks, kes kannab ideed ajada Vene õigeusk välja Balti riikide territooriumilt“, vahendab Meduza.

SVR väitis, et selles abistavad patriarhi Suurbritannia eriteenistused, mis „toidavad russofoobseid meeleolusid Euroopa riikides“, ning „kohalikud natsionalistid ja neonatsid“.

SVR kuulutas, et patriarhi „agressiivne isu“ laieneb ka teistele Euroopa riikidele. SVR-i pressiteates süüdistati Bartholomeost veel kavatsuses anda iseseisvus Montenegro õigeusu kirikule, et „anda löök eriti tõrksale Serbia õigeusu kirikule“.

Vene õigeusu kirik katkestas 2018. aastal Konstantinoopoli patriarhiga suhted, sest too otsustas anda iseseisvuse Ukraina õigeusu kirikule. Peale selle on Bartholomeos korduvalt hukka mõistnud Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse.

Riigiprokuratuur süüdistas Seppikut ja Raudseppa altkäemaksu andmise katses pankrotihaldurile, et mõjutada pankrotimenetluse kulgu ja saavutada endale soodne lõpplahendus.

Kohus on selles menetluses kohustanud prokuratuuri esitama kaitsjatele jälitustoimikus olevat teavet, mille hulgas on info politsei salajaste kaastöötajate kohta, teatas prokuratuur.

„See võib viia kaastöötajate tuvastamiseni ja seada ohtu nende seadusega kaitstud õigused. Riik peab seaduse järgi kaitsma salajaste kaastöötajate au, head nime, tervist ja elu, mistõttu ei saa prokuratuur neid andmeid avaldada. Seetõttu ei ole võimalik selles menetluses jälitusega kogutud tõenditele tugineda ning nende esitamisest tuli loobuda,“ lisas prokuratuur.

Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul jääb tõendikogum nende andmeteta puudulikuks ning süüdistuses esitatud faktiväiteid ei saa tõendada. Seetõttu ei ole süüdistuse kaitsmine enam võimalik ja prokuratuuril tuli süüdistusest loobuda.

„Salajaste kaastöötajate kaitse on oluline mitte ainult praeguses menetluses, vaid ka selleks, et politsei saaks tulevikus avastada ja tõendada raskeid peitkuritegusid ning koguda usaldusväärset teavet ja tõendeid, kui see pole muul moel võimalik,“ rääkis Nurm. „Kui salajaste kaastöötajate identiteet võib menetluse käigus avalikuks tulla, peab prokurör hindama, kas süüdistuse esindamine ja jälitustõendite avaldamine kaalub üles kaastöötajate seadusega kaitstud õiguste rikkumise. Praegusel juhul on prokuratuuri hinnangul identiteedi ja turvalisuse kaitse tähtsam kui riikliku süüdistuse esindamine, sest vastupidine rikuks riigi kohustust kaastöötajate õigusi kaitsta.“

Maailmapoliitika professori Teivo Teivaneni sõnul on Gröönimaa olukorra tõsiseks muutumine muutnud Soome riigijuhtide suhtumist USA-sse.

Stubb ütles nädal tagasi, et „aasta tagasi ei oleks keegi uskunud, et sellist arutelu“ tuleb Gröönimaa staatuse üle pidada.

Teivanen peab seda Stubbi avaldust kummaliseks, sest Trump ähvardas Gröönimaad rünnata pea täpselt aasta tagasi.

Teivanen ütles, et on aasta jooksul kuulnud Põhjamaade kohtumistel naljatamist Stubbi ja Trumpi märtsikuise golfimängu üle.

„Poliitikud ja ametnikud, kellele Stubb üldiselt meeldib, naersid väheke selle üle, et samal ajal kui Stubb mängib Trumpiga golfi ja müüb talle jäämurdjaid, loobib Trump sõjalisi ähvardusi teise Põhjamaa vastu,“ ütles Teivanen.

Põhjamaades pidasid mõned seda golfimängu teatavaks „iluveaks“ Stubbi tegevuses, märkis Teivanen, kelle hinnangul oleks Stubbil Gröönimaa olukorra tõsiseks muutumise tõttu nüüd keerulisem golfivarustuses Trumpi kõrval seista, samal ajal, kui viimane räägib oma kavatsustest saare vastu.

Kommunikatsioonibüroo Kreabi tegevjuht ja Helsingi aselinnavolinik Mikael Jungner väitis laupäeval, et Stubbi ja Trumpi erisuhted on katkenud.

Välispoliitikaeksperdi Henri Vanhaneni sõnul läheb Jungner oma tõlgenduses liiga kaugele, sest avalikkuse ees ei ole olnud näha märke Stubbi ja Trumpi suhete jahenemise kohta.

„Soome on saanud ajalooliselt otsese ja lähedase liini Ühendriikide presidendi juurde ja Valgesse Majja. Mauno Koivistol ja George H. W. Bushil oli mõningast kirjavahetust, aga see ei vasta samale lähedusele ja tasemele,“ ütles Vanhanen. „Keemiad tunduvad eriliselt lähedaste ja toimivatena. Ma ei hakkaks ütlema, et suhted oleksid selgelt halvemas suunas läinud ja katkenud.“

Jungneri sõnul toimus suhete katkemine pärast seda, kui Saksa ajakiri Der Spiegel teatas detsembris, et Stubb hoiatas Euroopa liidreid, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei tohi jääda „nende tüüpidega“ ehk USA läbirääkijatega üksi.

Jungner tõi esile, et pärast seda tühistas Stubb oma reisi USA-sse ja USA lahkus Helsingis asuvast hübriidoivakeskusest.

„Stubbi reisi tühistamine oli seotud Berliini kohtumisega, kus ta kohtus keskses rollis Ühendriikide esindajatega. Mulle tundus, et tehti valik selle kohta, mis oli sel hetkel Soome ajakasutuse ja huvide seisukohalt kriitilisem. Stubbil ei olnud minu arusaamise järgi ka Trumpiga kohtumist Texases kokku lepitud,“ ütles Vanhanen.

Iltalehti küsis, kas Trump on üldse enam huvitatud Ukraina rahuläbirääkimistest või on tähelepanu juba mujal.

„Ühendriigid on suurriik, mille mõjuvõim paistab sellist tüüpi pööretes ja kriisides vältimatult. See ei räägi sellest, et Ühendriigid oleksid Ukrainast vähem huvitatud, vaid et maailmas toimub praegu palju sellist, mida Ühendriigid tunnevad olevat oma huvides mõjutada,“ ütles Vanhanen.

Teivanen ei oska teha järeldust, nagu oleks Trump Stubbi vähem hindama hakanud.

Soome riigijuhtide viis USA-st rääkida näib olevat siiski muutunud, leiab Teivanen. Tema sõnul on Soome juhtkond vältinud Trumpi solvavaid avaldusi, aga nüüd on toon hakanud teravnema.

„Stubbi jutust paistis eelmisel nädalal läbi ärritus mõnede USA administratsiooni joote vastu,“ ütles Teivanen.

Stubb ütles otse, et talle ei meeldinud Trumpi lähiringkonda kuuluva nõuniku Stephen Milleri intervjuu, milles too ütles, et kui USA tahab Gröönimaad, et hakka keegi segama.

Teivaneni sõnul mõtles Soome juhtkond varem, et kuigi USA tegevus tekitab muret, on Soome riikliku julgeoleku seisukohast parem hoida möla maas. Nüüd on aga nii Soome kui ka teised Põhjamaad Teivaneni sõnul leidnud, et USA ähvardustele tuleb veidi otsesemalt vastu astuda.

Põhjus on ilmselt Gröönimaa.

„Venezuela tegi kuidagi selgeks, et vana võibki tõsiselt mõelda, mida ütleb,“ märkis Teivanen.

Teivaneni sõnul valib Soome juhtkond endiselt väga hoolikalt sõnu. Välisminister Elina Valtoneni jutust tuleb kriitikat USA suhtes otsida samamoodi ridade vahelt, nagu uurijad otsisid varem Soome juhtide avaldustustest ettevaatlikku kriitikat Nõukogude Liidu kohta.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp osutab oma kabinetis paberivirnale, kus on eelarve ühes jooniste ja seletuskirjaga. Viimane lihv anti sellele tema sõnutsi eile. Usutluse eel sätib end minekule linnapea majandusnõunik Juhan Parts. „Mind pole vaja pildistada, ikka linnapead,“ rõhutab ta lahkudes sõbralikult.

Teate järgi tegeleb see ettevõte Vene luure- ja löögidroonide Molnija projekteerimise, tootmise ja katsetamisega ning toodab koostisosi droonidele Orion.

Kindralstaap teatas, et löök anti Ukraina enda toodetud rakettidega. Toimusid plahvatused ja puhkes tulekahju tootmiskorpuste piirkonnas. Kahjude ulatust täpsustatakse.

Rostovi oblasti kuberner Juri Sljussar teatas, et öösel tõrjus õhutõrje õhurünnaku Taganrogile ja hävitas seitse drooni. Sljussari sõnul said kahjustada tööstusobjekt, elumajad, gaasikommunikatsioonid ja sõiduautod. Kannatanuid ei ole.

Taganrogi linna juht Svetlana Kambulova teatas, et droonide tõttu kehtestati kohalik eriolukord viie objekti juures, mis said kõige rohkem kahjustada.

Telegrami kanal „Astra“ teatas kohalikele elanikele viidates, et pihta said tehas Atlant Aero ja lennukiremondiettevõte TANTK imeni Berijeva.

Šmõhal peaks üle minema energeetikaministri ametisse ja Fedorovist peaks omakorda saama kaitseminister, vahendab Ukrajinska Pravda.

Šmõhali ning esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri Fedorovi lahkumisavaldused saabusid ülemraadasse 9. jaanuaril.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus Šmõhaliga 3. jaanuaril ja ootab, et ülemraada kiidab heaks tema kandidatuuri asepeaministri ja energeetikaministri ametisse.

Ülemraada riikliku julgeoleku, riigikaitse ja luure komitee muutis oma varasemat otsust ja toetas täna hommikul Maljuki SBU kohalt vabastamist.

Yooni nimetatakse surmanuhtluse taotluses mässu juhiks, kes püüdis kohtu- ja seadusandliku võimu üle kontrolli haarates võimule jääda, vahendab Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap.

Eriprokurör Cho Eun-suki meeskond taotles surmanuhtlust Yooni kontuprotsessi viimasel istungil Souli keskringkonna kohtus.

Lääne-Harju menetlustalituse juht Raigo Prants rääkis Delfile, et esialgsetel andmetel haaras mees lapsega kõndinud naist selja tagant, mispeale naine kukkus. Seejärel jooksis mees minema. „Patrullpolitseinikud reageerisid sündmusele ning kontrollisid piirkonda, kuid meest ei tabatud,“ ütles ta.

Praeguseks on politsei kuulanud üle kannatanu ja vestelnud tunnistajatega. Praegu otsitakse piirkonnast kaameraid.

Politsei palub mehe tuvastamiseks ka inimeste kaasabi. Tunnistaja sõnutsi oli mees umbes 170–180 cm pikk, seljas olid tal tumedad riided ja peas musta värvi müts. „Kõigil, kes juhtusid sündmust pealt nägema või teavad selle kohta lisainfot, palume ühendust võtta meili andrei.skubel@politsei.ee või telefoni 5373 8565 teel,“ märkis Prants.

Asjaolude väljaselgitamiseks on politsei alustanud kriminaalmenetlust.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Aivar Sepa sõnul kontrolliti asjaolusid, mille tulemusel alustati eelmisel nädalal menetlust. „Teame, et komisjon plaanib lähiajal meile edastada samad materjalid,“ märkis Sepp.

Kriminaalmenetlust alustati ametiisiku poolt toime pandud kelmuse paragrahvi alusel.

„Praeguse seisuga ei ole politsei kahtlustust kellelegi esitanud ning uurimine on algusjärgus. Lähtume süütuse presumptsioonist ning tuleb rõhutada, et praeguse seisuga on tegemist esialgse ja kontrollimisel oleva kuriteokahtlusega,“ märkis Sepp.

Läänemets selgitas, et politseil on kohustus kontrollida talle esitatud informatsiooni. „Seega on menetluse algatamine ootuspärane ja õigusriigile kohane. Selguse saavutamine on oluline, sest asjad ei pea mitte ainult olema õiged, vaid nii ka näima,“ märkis ta.

Politsei kontrollib Läänemetsa sõnul kaht kuluhüvitistest tasutud arvet aastast 2022: esimene summas 219 eurot ja teine summas 690 eurot. „Töövaidluskomisjonis sõlmisime eelmisel nädalal teise osapoolega kompromissi, et vaidluse sisu me rohkem ei kommenteeri. Küll mõistan, et avalikkuse silmis jätab selline lahendus endiselt õhku küsimusi ning see on ka minu jaoks häiriv,“ ütles ta. „Sellepärast on oluline õiguskaitseorganite poolt anda kogu juhtumile avalikkuse ees selge ja lõplik hinnang. Mina usaldan meie riigi sõltumatut õigussüsteemi ning teen ametivõimudega igakülgset koostööd. Pean seda antud olukorras ainuõigeks lähenemiseks.“

Eilsel riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil otsustati, et komisjon edastab uurimisasutustele materjalid ja avalduse, mis puudutavad riigikogu liikme Lauri Läänemetsa kuluhüvitiste abil ostetud keeletoimetamise teenust.

Erikomisjoni liige Irja Lutsar tõi komisjoni istungil esile, et OÜ Keeletunne juhatuse liikme Egle Heinsari kinnitusel kasutas Läänemets kuluhüvitisi selliste kulude katteks, mis polnud seotud riigikogu liikme tööga.

„Heinsar tunnistas avalikult, et vähemalt ühel korral, 2022. aasta juulis koostas firma Lauri Läänemetsale fiktiivse arve. Ent Läänemets ei kinnita, et oleks seadusvastaselt tegutsenud. Kuna sisuliselt on kaasus väga sarnane Kert Kingo omaga, siis peame vajalikuks edastada materjalid uurimisasutustele, et nood selgitaksid välja, kas maksumaksja raha kasutati otstarbepäraselt või mitte,“ selgitas Lutsar.

Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart kinnitas samuti, et tekkinud olukorras on vaja õigusselgust.

Läänemets ja Heinsar andsid korruptsioonivastasele erikomisjonile juhtumi kohta selgitusi 17. novembril 2025 toimunud istungil.

Eelmise nädala neljapäevast alates ei saa iraanlased helistada ega sõnumeid saata. Katkenud on mobiilne ja kaabelside.

Haridusvaldkonna tegevuskuludeks on kavandatud sel aastal 464,4 miljonit eurot, sealhulgas tagatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele ja tugispetsialistidele kõrgem töötasu alammäär.

Pärast kohtumist USA välisministri Marco Rubioga ütles Wadephul, et pole mingit põhjust arvata, et sellist tegevust tõsiselt kaalutakse. Ta rõhutas, et NATO liikmetel on ühine huvi Arktika julgeoleku tagamise vastu, vahendas DW.

„Ameerika Ühendriigid seisavad Euroopa poolel ja on täielikult pühendunud läänemaailmas seaduse ja vabaduse kaitsmisele,“ ütles Wadephul. „Selles pole mingit kahtlust. Ma soovitaksin meil, eurooplastel, mitte hakata kahtlema asjades, milles Washingtonis ei kahelda.“

Rubio ja Taani välisministri vahel sel nädalal peetavatele kõnelustele viidates ütles Wadephul, et tal pole kahtlustki, et need toimuvad sõbralikult, ning lükkas tagasi väited, et president Donald Trumpi juhitud USA on pööranud selja NATO aluseks olevatele ühistele väärtustele.

„Tervikraam on see, et püsikulusid suurendatakse ja investeeringuid vähendatakse. Ehk siis elatakse tuleviku arvelt,“ tähendas endine linnapea Ossinovski (SDE). Ta nentis, et vastu riigikogu valimisi tehakse populaarseid kuluotsuseid – teatud toetused jms –, aga see mõjutab omakorda linna investeerimisvõimet.

Möödunud aastal vastu võetud hasartmängumaksu seadusesse sattus sõnastusviga, mistõttu on veebikasiinode õnnemängud maksustamata. „See ei olnud poliitiline otsus ega sisuline maksupoliitika muutus, vaid mitmeastmelise seadusloome käigus tekkinud sõnastuslik eksitus,“ sõnas Tein pressiteates.

Tänaseni toimuvad Minnesotas suured meeleavaldused ICE tegevuse vastu ning protesteeritakse seda, et surmavad lasud teinud ICE ametnikku kaitstakse puutumatusega.

Mis täpselt juhtus 7. jaanuaril ja mis sai edasi? Vaata lähemalt juba videost.

See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valide päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Uudse kontseptsioonina avardab voog haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

See oli esimene riiklik leinapäev, mälestamaks 32 Kuuba sõdurit, kes hukkusid kaks päeva varem Caracases USA korraldatud Venezuela juhi Nicolás Maduro vangistamise operatsiooni käigus. 48 tundi kestis kuubalastel duelo ehk leinaperiood, millega austati neid, keda mõni on iseloomustanud kui kangelasi, kes astusid agressorile vastu.

Filipiinide politsei Negros Orientali provintsi küberkuritegevuse vastase grupi juht kapten Gaudioso Morte ütles esmaspäeval Filipiinide uudisteagentuurile, et nad tegelevad naissoost ohvrite esitatud kaebustega. Ta keeldus täpsustamast, kui palju ohvreid oli.

ELi välispoliitika juht Kaja Kallas on andnud märku, et blokk on valmis nõudma Iraanile uusi sanktsioone ja ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles teisipäeval, et blokk teeb kiiresti ettepaneku täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks.

„Nende hulka kuulub uute isikute varade külmutamine,“ ütles bloki diplomaat Euronewsile. Allika sõnul arutavad bloki suursaadikud küsimust juba täna Brüsselis toimuval poliitika- ja julgeolekukomitee kohtumisel.

Kavandatud sanktsioonid lisanduksid paljudele juba kehtivatele sanktsioonidele, mis hõlmavad peamiselt reisikeelde ja varade külmutamist. Need kehtestati vastuseks tõsistele inimõigusalastele rikkumistele, tuumaprogrammi edendamisele ja Venemaa sõjalisele toetamisele tema agressioonisõjas Ukraina vastu.

Ligi kaks nädalat kestnud meeleavalduste käigus on Iraani julgeolekujõud tapnud vähemalt 648 meeleavaldajat, teatas esmaspäeval Norras asuv Iraani inimõigusrühmitus. Hukkunute arv kasvab jätkuvalt.

Uute sanktsioonide vastuvõtmine oleks jätk lääne juhtide kriitikalainele Iraani režiimi vastu. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on mõistnud hukka Iraani meeleavaldajate vastu suunatud vägivalla ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et vägivalla kasutamine on nõrkuse märk.

Bloki lähenemine kriisile on aga teravas vastuolus USA sõjaliste ähvardustega. USA president Donald Trump on hoiatanud Iraani juhtkonda meeleavaldajate mahasurumise korral väga karmi löögi eest. USA meedia teatel pole lõplikku otsust veel tehtud, kuid presidenti viiakse kurssi uute sõjaliste rünnakute võimalustest riigis.

Võistluse käigus läbitakse 4848 kilomeetrit Atlandi ookeanil. Teekond kulgeb Kanaari saartelt Kariibidele. Eesti paatkond on võistluseks valmistunud kolm aastat ja nad on esimesed eestlased, kes ligi 30-aastase ajalooga võistlusel osalevad.

Sõudevõistlusega samaks ajaks on mandril korraldatud teinegi võistlus: heategevuslik annetuskampaania, et toetada peaasi.ee noorte vaimse tervise nõustamist ning Tartu ülikooli kliinikumi Lastefondi kaudu haruldase haigusega laste ravi.

Kumb jõuab finišisse enne, kas paatkond või annetuste 30 000 euro eesmärk? Annetuskanalid on juba avatud lehtedel:

Linnatranspordi kommunikatsioonispetsialisti Kadri Penjami sõnul midagi tõsist ei juhtunud. "Toimus väike plekimõlkimine,“ selgitas Penjam lisades, et keegi õnnetuses kannatada ei saanud.

Ristmik vabastati kell 18.12 ning tramm jätkas tavapärasel liinil.

Kommunikatsioonispetsialisti andmetel sai viga vaid bussi peegel. Õnnetuse põhjust ei avaldatud.

„Neeme Päästeselts on tegutsenud 16 aastat abikauges piirkonnas ja sõna otseses mõttes õues. Depoohoone projekt on 100% valmis, aga ehituseks raha ei ole. Üsna kurb on lugeda, et miljonid lasti jälle riigi poolt korstnasse. Inimlik eksitus eksole,“ kirjutas selts oma Facebooki kontol.

„Kolmest päästeautost on üks maha kantud, teine läheb maha kandmisele sel aastal, jääb veel 51 aasta vanune paakauto. Ilmastik teeb kahjuks oma töö.“

Postituse teinud komandopealik Martin Mäemets sõnas Delfile, et kuigi tegu on abikauge piirkonnaga ((kutselistel päästjatel võtab kohalejõudmine enam kui 15 minutit), saavad nad hoone puudumise tõttu valves olla vaid kuus kuud aastas. „Kui oma hoonet pole, on ka vabatahtlikel päästjatel motivatsioon nullilähedane, sest kõik on keerulisem ja lisaks tehnikale ei kesta sedasi ka varustus.“

Neeme vabatahtlikud pole ainsad, kes on sunnitud lageda taeva all tegutsema. Samas olukorras on näiteks Tõdva vabatahtlikud päästjad, kelle ruumide üürileandja ootamatult välja tõstis. Kurioossel kombel loeti üürilepingu lõpetamise aluseks tuleohutusnõuetele mittevastavus komando ruumides. Mingil põhjusel ei aidanud siin ka päästjate endi tellitud ekspertiis, mis tõestas vastupidist. „Alates 13. juunist 2025 oleme ilma oma hooneta,“ sõnas Tõdva päästekomando juht Peeter Mahon. Ka nemad võtsid end üle pika aja sügisel valvest maha ja talvel nokitsevad autode kallal.

Mahoni sõnul on probleem laiem ja sellega tuleks tegeleda: „Olen pakkunud välja, et olukorda võiks kaardistada valgusfoori põhimõttel. Need vabatahtlike komandod, kes on oma ruumides, on rohelised. Kõik, kes on kohaliku omavalitsuse ruumides, on kollased. Ja kõik, kes tegutsevad rendipinnal, on automaatselt punased, sest nagu meie puhul näha, lepingu võib alati kuue kuu jooksul üles öelda.“

Kui palju raha vaja läheb? „Minimaalne tingimus on see, et ruumid võiks olla vähemalt kahele autole, kus oleks võimalik teha remonti ja meeskonnaruumid, et mehed saaks kohapeal ööbida. Oleme omavahel arutanud, et kõige lihtsam, vundamendiga ja sandwich-paneelidest projekt läheks maksma umbes 60 kuni 120 tuhat eurot,“ kirjeldas Mahon.

Neeme päästjatel oleks ehitamine kallim, sest tehtud on põhjalikum projekt. „Et saaks tehnika katuse alla, läheks vaja 400 000 eurot pluss käibemaks,“ selgitas Mäemets.

Nii Tõdva kui Neeme komandojuhid räägivad justkui ühest suust, et tänases julgeolekuolukorras oleks hoone juurde vaja ka elanikkonnakaitsega seotud ruume. Põhiliselt tuuakse välja kerksuskeskuse vajadus. Kerksuskeskus on kohalik hoone, ruum või muu koht, kus inimene saab kriisi ajal infot, nõu ja abi. Ukraina näitel tahavad inimesed kerksuskeskuses peamiselt infot, telefonid laadida, puhata ja vett. Lisaks võiks seal olla tualettruum, toit, esmaabivahendid, wifi võimekus, raadio/televiisor ja lastenurk.

Mehed püüavad end kursis hoida kõikvõimalike taotlusvoorudega, et raha kas või pisku kaupa kätte saada. Seega, abikauge pääste ja valmisolek kriisideks sõltub mitmes kogukonnas tubli kohaliku mehe või naise pealehakkamisest ja taotluste kirjutamise oskusest. Erinevalt riigikogust ei läheks päästehoone toetustaotluses hooletusviga ilmselt läbi.

Abilinnapea Kristjan Järvani (Isamaa) sõnul lähtuvad kõik muudatused eesmärgist vähendada dubleerimist, tõhustada juhtimist ja suunata ressursid valdkondadesse, mis annavad linlastele otsest kasu, mis oleks kohe nähtav.

Komisjoni esimehe Madis Timpsoni (Reformierakond) sõnul on eelnõu eesmärk lähisuhtevägivalla ohvreid paremini kaitsta. Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis eelnõu võimaldab kohaldada kuni 72 tunni pikkust viibimiskeeldu.

Timpsoni sõnul on see oluline, et ohver ja vägivallatseja eraldada, et tagada ohvrile parem kaitse ja turvatunne ning asjaolud välja selgitada.

Eelnõu järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Samuti näeb eelnõu ette, et edaspidi tuleb viibimiskeelu seadmine perevägivalla juhtumite korral protokollida ja kirjalikult kätte toimetada, seda ei saa kehtestada enam suuliselt.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) ütles eelnõud tutvustades, et praegu on viibimiskeeld liiga lühike ega aita vägivallaringist pääseda, samuti ei ole see tema sõnul kooskõlas Istanbuli konventsiooniga.

Komisjon tutvus ka justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) eriarvamusega, milles ta märgib, et viibimiskeeld ei tohi asendada kriminaalmenetlust ning vaja on luua tõhus vaidlustamise ja hüvitamise võimalus. Pakosta lisas, et inimese elu ja tervis ei tohi kodust välja tõstmise tõttu ohtu sattuda.

Komisjon tegi ettepaneku eelnõud esimest korda lugeda 28. jaanuaril.

Trumpi postitus on viimane väidete reas, mille kohaselt juhivad Venezuelat pärast selle juhi Nicolás Maduro vangistamist Trump ja Washington. 3. jaanuaril toimunud öises sõjalises operatsioonis pidasid USA eriväed Maduro ja tema abikaasa kinni nende Caracase residentsis ja toimetasid nad USA-sse.

Eelmisel neljapäeval ütles Trump, et USA võib Venezuelat juhtida ja selle naftavarusid aastaid kasutada.

Aeg näitab, kaua Washington nõuab otsest järelevalvet Venezuela üle, ütles Trump intervjuus The New York Timesile. Küsimisele, kas see tähendab kolme kuud, kuut kuud või aastat, vastas ta: „Ma ütleksin, et palju kauem.“

Hoolimata Venezuela ajutise presidendi Delcy Rodrígueze kinnitusest, et Venezuelat ei valitse ükski välisvõim, on Trump korduvalt väitnud, et riiki juhib USA. Trumpi sõnul on Rodriguez teinud USA-ga täielikku koostööd.

Caracas on otsustanud alustada USA valitsusega diplomaatilist protsessi, mille eesmärk on esinduste taastamine mõlemas riigis, teatas Venezuela valitsus reedel. Lisaks kinnitasid nad, et USA välisministeeriumi ametnikud külastavad Venezuela pealinna ja Caracas uurib ka võimalust Washingtoni visiidiks.

Trumpi tegelikus Vikipeedia artiklis ei nimetata teda Venezuela ametisolevaks presidendiks, vaid ainult USA ametisolevaks presidendiks alates 2025 aasta jaanuarist.

Viking XPRS-i kommunikatsioonijuhi Johanna Boijer-Svahnströmi sõnul sai üks inimene laeva autoteki väljapääsu juures õnnetuse tõttu viga. Iltaleht vahendas, et üks inimene kukkus tekilt alla ja sai surma. Samuti märgiti, et politsei on juhtumi fikseerinud ning uurib seda tapmisena.

Pealtnägija sõnul saabus laev Helsingisse kell 19.30 ja esimene päästeauto jõudis sadamasse umbes kell 19.50. „Näha oli nii tuletõrjet, kiirabi kui ka politseid laeva rambil,“ märkis ta ja lisas, et jõud saabusid pärast seda, kui laev oli Katajanokka terminalis autod maha laadinud.

Viking Line’i kodulehel olevas laevagraafikus on märgitud, et Viking XPRS-i laev pidi Tallinna sadamast väljuma kell 17.30 ja saabuma Helsingi Katajanokka sadamasse kell 19.30. Soome meedia teatel viibis õnnetuse tõttu laeva väljumine umbes tund aega Katajanokka sadamast.

Need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad teisipäeva hommikul pärast rasket haigust surnud endist riigikogu liiget ja ministrit Heiki Kranichit (64).

Valge Maja avaldatud foto on äratanud sotsiaalmeedias tähelepanu ja tekitanud arutelusid. Mõned kasutajad on väljendanud muret Trumpi korduvate sõnavõttude üle, et USA peab saama Gröönimaa oma kontrolli alla, teised aga naljatlevad ja loovad Trumpi kohta uusi meeme, vahendab Iltalehti.

Trump on juba pikalt rääkinud ambitsioonidest võtta Gröönimaa USA kontrolli alla. Hoolimata Taani ja tema Euroopa liitlaste vastuseisule kaalub Trumpi administratsioon mitmeid võimalusi eesmärgi saavutamiseks, kusjuures välistatud pole ka sõjalise jõu kasutamine.

Muutmata kujul foto pildistati reedel USA valitsuse ja suurimate naftafirmade tegevjuhtide kohtumisele järgnenud pressikonverentsil. Keset pressikonverentsi liikus Trump äkitselt akna juurde ja vaatas sealt välja Valge Maja idatiival asuva ehitusplatsi poole, kuhu ehitatakse ballisaali.

„Vau! Milline vaade!“ kommenteeris Trump ehitusplatsi vaadates. Teised kohalolijad näisid olevat ootamatust sündmusest pisut segaduses. Varsti naasis president laua taha.

Mõned nägid toimunut kui veel üht märki presidendi halvenevast tervisest ja vaimsest seisundist. Valge Maja ei ole sündmust avalikult kommenteerinud.

„On palju märke, et halvim on alles ees,“ ütles Taani peaminister Mette Frederiksen teisipäevasel pressikonverentsil kommenteerides USA ähvardusi. „Aga meie sõnum on selge: Gröönimaa ei ole müügiks,“ jätkas ta.

Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen vastas Trumpile lühidalt: „Gröönimaa seisab Taani kõrval“.

Kolmapäeval kohtuvad Taani ja Gröönimaa välisministrid USA asepresidendi JD Vance’iga ja välisministri Marco Rubioga.

Päästeteenistus sai teisipäeva õhtul kell 21.56 teate suurest lennuõnnetusest Helsingi Vantaa lennujaamas.

Finnairi kommunikatsioonijuht Päivyt Tallqvist ütles Helsingin Sanomatile, et Oslost Helsingisse saabunud lennuki teliku juures märgati leeki.

Tallqvisti sõnul tehti vaatlused hetkel, mil lennuk oli juba maandunud ja enamik reisijaid oli masinast lahkunud.

„Minu teada ei vajanud olukord kustutustöid päästeteenistuselt. Kliendid lahkusid lennukist tavapärasel viisil,“ ütles Tallqvist.

Flightradari andmetel pidi Münchenist Vantaale saabuma pidanud lennuk enne maandumist mõnda aega lennujaama kohal tiirlema. Pole teada, kas juhtum põhjustas lennuliikluses muid häireid.

Festivali korraldajad teatasid 8. jaanuaril Austraalia-Palestiina romaanikirjaniku Randa Abdel-Fattahi kutse tühistamisest, viidates „kultuurilisele tundlikkusele“ pärast Bondi rannal toimunud rünnakut juudi kogukonna vastu. Abdel-Fattah nimetas oma festivalilt väljaarvamist jultunud Palestiina-vastase rassismi ja tsensuuri aktiks.

Vastuseks loobusid üritusel osalemisest kümned autorid. Samuti astusid tagasi kolm festivali juhatuse liiget ja ürituse direktor Louise Adler.

Teisipäeval teatas Adelaide’i festivali juhatus, et 28. veebruaril algama pidanud üritus ei saa enam plaanipäraselt toimuda ja vabandas Abdel-Fattahi ees.

„Kinnitame, et see ei puuduta identiteeti ega teisitimõtlemist, vaid pigem jätkuvat kiiret nihet riiklikus diskursuses sõnavabaduse ulatuse üle meie riigis pärast Austraalia ajaloo halvimat terrorirünnakut,“ öeldi festivali juhatuse avalduses.

„Juhatusena tegime selle sammu austusest kogukonna vastu, kes kogeb laastava sündmuse valu,“ lisasid nad ja nentisid, et otsus on tekitanud hoopis rohkem lõhesid.

Abdel-Fattah lükkas aga juhatuse vabanduse tagasi, süüdistades juhtkonda ebasiiruses. Juhtkonna avalduse põhjal on selge, et nad kahetsevad viisi, kuidas kutse tühistamisest teatati, mitte otsust ennast, märkis autor.

„Jällegi väidab juhatus otsesõnu, viidates „riiklikule diskursusele“ teo puhul, mis on suunatud just minu, Palestiina päritolu Austraalia mosleminaise vastu, et ma ei saa olla osa riiklikust diskursusest, mis on äärmiselt solvav ja rassistlik,“ ütles Abdel-Fattah avalduses.

„Juhatus kordab taas seost terrorirünnakuga, millega mul ega ühelgi palestiinlasel polnud mingit pistmist,“ lisas ta. „Bondi tulistamine ei tähenda, et mina või keegi teine peaks lõpetama võitluse oma rahva ebaseadusliku okupeerimise ja süstemaatilise hävitamise lõpetamise eest – see on rõve ja absurdne nõue.“

Pahlavi, kes on 1979. aasta islamirevolutsiooni ajal kukutatud šahhi poeg, juhib USA-s eksiilis opositsioonifraktsiooni. Pahlavi ja Witkoffi kohtumine oli esimene kõrgetasemeline kohtumine Iraani opositsiooni ja Trumpi administratsiooni vahel pärast Iraani massimeeleavalduste algust kaks nädalat tagasi.

Viimase kahe nädala jooksul on Pahlavi esinenud USA telekanalites, kutsudes Trumpi administratsiooni üles sekkuma protestide toetuseks. Ta on püüdnud positsioneerida end režiimi langemise korral üleminekuaja liidriks.

teisipäeva hommikul pidas Valge Maja riikliku julgeoleku meeskond koosoleku, kus arutati Iraani protestidele reageerimise võimalusi. President Donald Trump koosolekul ei osalenud.

Administratsioonisisesed arutelud on algstaadiumis ja sõjalise aktsiooni osas otsuseid veel ei tehta, ütles USA kõrge ametnik Axiosele, tunnistades sealjuures, et Trumpi positsiooni on raske ennustada.

USA välisminister Marco Rubio on öelnud hiljutistel kinnistel kohtumistel, et praeguses etapis kaalub valitsus mittesõjalisi meetmeid protestijate abistamiseks, teatas allikas.

Teisipäeval kutsus Trump Iraani rahvast üles proteste jätkama ja valitsusasutusi üle võtma. „Abi on teel,“ lisas ta.

Ajakirjanike küsimustele vastates ei avaldanud Trump, mida ta täpsemalt mõtles, kuid Trump rõhutas, et tema arvates peaksid ameeriklased Iraanist lahkuma.