Turu-uuringud: 70 protsenti Eesti elanikest soovib presidendi otsevalimisi
Vaid viis protsenti vastanutest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.
Rahva poolt presidendi valimise toetus on eriti tugev 35–64-aastaste seas, kus vastav näitaja ulatub 74–76 protsendini. Samuti toetavad seda mudelit kõige enam muu rahvuse esindajad, kellest 81 protsenti leiab, et presidendi peaks valima otse rahvas, võrreldes eestlaste 64 protsendiga. Siinkohal on oluline märkida, et küsimus esitati kõikidele vastajatele sõltumata nende kodakondsusest.
Eesti kodanikest sooviks otseseid presidendivalimisi 67 protsenti ning 32 protsenti ei soovi midagi muuta. Muu kodakondsusega (sealhulgas kodakondsuseta) vastajatest tahaks otseseid presidendivalimisi näha 81 protsenti.
Piirkondlikult kerkib rahva valimise eelistus kõige selgemalt esile Kirde-Eestis, kus koguni 87 protsenti vastanutest toetab presidendi otsevalimisi. Sama tugev toetus paistab välja ka Ida-Virumaal ning suuremates piirkondlikes keskustes väljaspool pealinna
Vanusegruppide lõikes on näha, et kõige vähem toetavad rahva valimist nooremad täiskasvanud vanuses 18–24 aastat, kellest 55 protsenti eelistaks presidendi valimist rahva poolt. See tähendab siiski, et ka noorimas vanuserühmas on enamus otsevalimiste poolt.
Praegust süsteemi ehk riigikogu või valimiskogu kaudu presidendi valimist toetavad enim 18–34-aastased, kõrgema haridusega inimesed (35 protsenti) ning eestlased (32 protsenti). Siiski jääb ka nendes gruppides otsevalimiste pooldajate osakaal suuremaks.
Tulemused põhinevad Turu-uuringute AS-i Omnibussi küsitlusel, mis on igakuine esinduslik elanikkonnauuring ja hõlmab Eesti 18-aastast ja vanemat elanikkonda.
Keskerakond ja EKRE taotlevad presidendi otsevalimisi
Keskerakond, EKRE ja kuus riigikogu fraktsioonitut saadikut andsid 7. aprillil menetlusse seaduseelnõu, kus on öeldud, et presidenti võiks valida rahvas. Algatajad on veendunud, et Eesti kodanikele tuleb anda täiendav võimalus kõrgeima riigivõimu teostamiseks.
„Praegune kaudne valimissüsteem on osutunud keerukaks ja poliitilistest kokkulepetest sõltuvaks,“ lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. „Hiljuti saime meedia vahendusel teada, et kehtivat seadust üritasid endale mugava kandidaadi leidmise huvides ära kasutada Reformierakond ja sotsid. Säärased poliitilised sobingud vähendavad presidendi institutsiooni mainet ja võõrandavad rahvast poliitikast.“
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lisas, et otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast. „Ka avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat ja stabiilset toetust presidendi otsevalimisele, mis viitab ühiskondlikule ootusele muuta senist korda.“
Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati.
Lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele on eelnõule allkirja andnud Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.
Allikas
Vaid viis protsenti vastanutest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.
Rahva poolt presidendi valimise toetus on eriti tugev 35–64-aastaste seas, kus vastav näitaja ulatub 74–76 protsendini. Samuti toetavad seda mudelit kõige enam muu rahvuse esindajad, kellest 81 protsenti leiab, et presidendi peaks valima otse rahvas, võrreldes eestlaste 64 protsendiga. Siinkohal on oluline märkida, et küsimus esitati kõikidele vastajatele sõltumata nende kodakondsusest.
Eesti kodanikest sooviks otseseid presidendivalimisi 67 protsenti ning 32 protsenti ei soovi midagi muuta. Muu kodakondsusega (sealhulgas kodakondsuseta) vastajatest tahaks otseseid presidendivalimisi näha 81 protsenti.
Piirkondlikult kerkib rahva valimise eelistus kõige selgemalt esile Kirde-Eestis, kus koguni 87 protsenti vastanutest toetab presidendi otsevalimisi. Sama tugev toetus paistab välja ka Ida-Virumaal ning suuremates piirkondlikes keskustes väljaspool pealinna
Vanusegruppide lõikes on näha, et kõige vähem toetavad rahva valimist nooremad täiskasvanud vanuses 18–24 aastat, kellest 55 protsenti eelistaks presidendi valimist rahva poolt. See tähendab siiski, et ka noorimas vanuserühmas on enamus otsevalimiste poolt.
Praegust süsteemi ehk riigikogu või valimiskogu kaudu presidendi valimist toetavad enim 18–34-aastased, kõrgema haridusega inimesed (35 protsenti) ning eestlased (32 protsenti). Siiski jääb ka nendes gruppides otsevalimiste pooldajate osakaal suuremaks.
Tulemused põhinevad Turu-uuringute AS-i Omnibussi küsitlusel, mis on igakuine esinduslik elanikkonnauuring ja hõlmab Eesti 18-aastast ja vanemat elanikkonda.
Keskerakond ja EKRE taotlevad presidendi otsevalimisi
Keskerakond, EKRE ja kuus riigikogu fraktsioonitut saadikut andsid 7. aprillil menetlusse seaduseelnõu, kus on öeldud, et presidenti võiks valida rahvas. Algatajad on veendunud, et Eesti kodanikele tuleb anda täiendav võimalus kõrgeima riigivõimu teostamiseks.
„Praegune kaudne valimissüsteem on osutunud keerukaks ja poliitilistest kokkulepetest sõltuvaks,“ lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. „Hiljuti saime meedia vahendusel teada, et kehtivat seadust üritasid endale mugava kandidaadi leidmise huvides ära kasutada Reformierakond ja sotsid. Säärased poliitilised sobingud vähendavad presidendi institutsiooni mainet ja võõrandavad rahvast poliitikast.“
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lisas, et otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast. „Ka avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat ja stabiilset toetust presidendi otsevalimisele, mis viitab ühiskondlikule ootusele muuta senist korda.“
Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati.
Lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele on eelnõule allkirja andnud Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.