Tsahkna: läbimurre 90 miljardi euro laenu andmisel tõestab Euroopa Liidu püsimist Ukraina toetamise kursil
Täna saavutasid Euroopa Liidu (EL) riigid lõplikult kokkuleppe anda Ukrainale 90 miljardi euro suurune laen. See juhtus pärast seda, kui Ungari tühistas oma veto.
Oodatud läbimurre saabus kaks päeva pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Družba torujuhe, mis toimetab odavat Venemaa naftat Ungarisse ja Slovakkiasse, on parandatud. Družba kaudu toimunud naftavoo katkemine oli Ungari peaministri Viktor Orbáni veebruaris tehtud otsuse – panna veto 90 miljardi euro suurusele laenule – keskmes. Viimase hetke blokeering tekitas teistes EL-i liidrites pahameelt ning nad mõistsid selle ägedalt hukka.
Eesti välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) lausus, et laenu andmise läbimurre tõestab EL-i püsimist Ukraina toetamise kursil. „Nüüd oleme viimaks sellest takistusest üle saanud ja EL saab eraldada Ukrainale esimese osa kauaoodatud laenust. Tõestame sellega, et EL püsib Ukraina toetamise kursil, et võimaldada Ukrainal võidelda oma vabaduse ning õiglase ja püsiva rahu eest Euroopas,“ sõnas Tsahkna. „Laen aitab katta Ukraina erakorralised rahalised vajadused ja tugevdada seeläbi Ukraina positsiooni lahinguväljal ja läbirääkimistel.“
Sanktsioonipakett kinnitati samuti
Samuti kiitis EL heaks 20. sanktsioonipaketi Venemaale. Euroopa Liidu Nõukogule nähakse ette võimalus kehtestada Venemaa toornafta ja naftatoodetega seotud mereveoteenuste täielik keeld. Sanktsioonide alla lisatakse 46 varilaevastiku laeva, piiratakse Venemaa võimalusi oma varilaevastiku jaoks tankereid soetada, keelatakse teenuste osutamine Venemaa jäämurdjatele ja veeldatud maagaasi (LNG) tankeritele.
Sõjaliste lõppkasutajate ja sanktsioonidest möödahiilijate nimekirja lisatakse 60 ettevõtet. Isikuvastaste sanktsioonide nimekirja lisatakse 117 isikut, sealhulgas naftatööstuse ettevõtted, energiaettevõtted, sõjatööstuse ettevõtted ja kolmandates riikides asuvad ettevõtted, kes aitavad sanktsioonidest mööda hiilida, tarnivad Venemaa sõjatööstusele vajalikku kaupa või võimaldavad varilaevastiku tegevust. Karmistati ka meetmeid Valgevene suhtes.
Tsahkna ütles, et see on tugev ja suur „kingitus“ Venemaale, mille kolmepäevane sõjaline erioperatsioon on kestnud tänaseks neli aastat. „Agressiooni rahastab Venemaa põhiliselt energiakandjate müügist ja 20. pakett keskendub ka nende kraanide kinnikeeramisele,“ sõnas ta.
Ta rõhutas, et ELi jätkuv majanduslik surve Venemaale on Ukraina toetamise keskne osa ja see ei leevene ka võimalike rahuläbirääkimiste taustal, kuni Venemaa ei ole oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse naasnud.
Töö järgmise ehk 21. sanktsioonipaketi kallal on Tsahkna sõnul juba alanud. „Venemaa teenib miljardeid kõrgetest energiahindadest ja võimalusest müüa oma naftat. Euroopa Liit peab sellele otsustavalt reageerima ja võtma kasutusele kõik meetmed Venemaa energiatulude piiramiseks, sealhulgas kehtestama täieliku mereteenuste keelu Venemaa naftale ja naftatoodetele. Me ei lepi poolikute lahendustega. Iga uus pakett tugevdab meie sõnumit: Ukraina ei ole üksi ja Venemaa ei pääse karistuseta,“ rääkis ta.
Michal: tempot tuleb hoida
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) osaleb neljapäeval ja reedel Küprosel toimuval mitteametlikul Euroopa Ülemkogu kohtumisel, mille põhiteemadeks on Ukraina, Lähis-Ida ja energiahinnad, EL-i julgeolek ning mitmeaastane finantsraamistik (MFF).
„On heameel, et seekordne kohtumine Euroopa Liidu partnerite ja president Zelenskõiga saab alata heal noodil. Äsja on saabunud kaua oodatud olulised otsused Ukrainale 90-miljardilise laenu andmise ja Venemaale 20. sanktsioonipaketi kehtestamise kohta. Tugi Ukrainale ja surve Venemaale peavad jätkuma,“ ütles Michal.
Ta lausus, et Ukraina toetamises tehti oluline samm ning nüüd tuleb tempot hoida. Michal hindas, et sanktsioonid töötavad. „Venemaa majandus on raskustes. Ka Putin tunnistab seda ja otsib süüdlasi. Uued sanktsioonid raskendavad agressori olukorda veelgi. Survet tuleb jätkata järgmise sanktsioonipaketiga,“ lausus ta. „Tempokalt peame edasi liikuma ka Euroopa Liidu laienemisega ning avama Ukraina ja Moldovaga läbirääkimisklastrid. Lõppeesmärgiks peab olema täisliikmelisus.“
ELi liikmesriigid leppisid mullu aasta lõpus kokku, et Ukrainale antakse aastateks 2026–2027 90 miljardi euro suurune laen, millest 30 miljardit eurot suunatakse Ukraina riigi toimimise ja eelarve stabiilsuse tagamiseks ning 60 miljardit eurot investeeritakse Ukraina kaitsetööstusse ja sõjalise varustuse hankimisse Euroopa ja Ukraina ettevõtetelt.
Laenu rahastatakse ELi kapitaliturgudelt ning seda tagab Euroopa Liidu eelarve. Ukraina hakkab laenu tagasi maksma alles siis, kui Venemaa on maksnud sõjakahjude eest reparatsioone. Selle ajani jäävad Venemaa riigivarad külmutatuks ja EL jätab endale õiguse kasutada neid laenu tagasimaksmiseks.
Allikas
Täna saavutasid Euroopa Liidu (EL) riigid lõplikult kokkuleppe anda Ukrainale 90 miljardi euro suurune laen. See juhtus pärast seda, kui Ungari tühistas oma veto.
Oodatud läbimurre saabus kaks päeva pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Družba torujuhe, mis toimetab odavat Venemaa naftat Ungarisse ja Slovakkiasse, on parandatud. Družba kaudu toimunud naftavoo katkemine oli Ungari peaministri Viktor Orbáni veebruaris tehtud otsuse – panna veto 90 miljardi euro suurusele laenule – keskmes. Viimase hetke blokeering tekitas teistes EL-i liidrites pahameelt ning nad mõistsid selle ägedalt hukka.
Eesti välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) lausus, et laenu andmise läbimurre tõestab EL-i püsimist Ukraina toetamise kursil. „Nüüd oleme viimaks sellest takistusest üle saanud ja EL saab eraldada Ukrainale esimese osa kauaoodatud laenust. Tõestame sellega, et EL püsib Ukraina toetamise kursil, et võimaldada Ukrainal võidelda oma vabaduse ning õiglase ja püsiva rahu eest Euroopas,“ sõnas Tsahkna. „Laen aitab katta Ukraina erakorralised rahalised vajadused ja tugevdada seeläbi Ukraina positsiooni lahinguväljal ja läbirääkimistel.“
Sanktsioonipakett kinnitati samuti
Samuti kiitis EL heaks 20. sanktsioonipaketi Venemaale. Euroopa Liidu Nõukogule nähakse ette võimalus kehtestada Venemaa toornafta ja naftatoodetega seotud mereveoteenuste täielik keeld. Sanktsioonide alla lisatakse 46 varilaevastiku laeva, piiratakse Venemaa võimalusi oma varilaevastiku jaoks tankereid soetada, keelatakse teenuste osutamine Venemaa jäämurdjatele ja veeldatud maagaasi (LNG) tankeritele.
Sõjaliste lõppkasutajate ja sanktsioonidest möödahiilijate nimekirja lisatakse 60 ettevõtet. Isikuvastaste sanktsioonide nimekirja lisatakse 117 isikut, sealhulgas naftatööstuse ettevõtted, energiaettevõtted, sõjatööstuse ettevõtted ja kolmandates riikides asuvad ettevõtted, kes aitavad sanktsioonidest mööda hiilida, tarnivad Venemaa sõjatööstusele vajalikku kaupa või võimaldavad varilaevastiku tegevust. Karmistati ka meetmeid Valgevene suhtes.
Tsahkna ütles, et see on tugev ja suur „kingitus“ Venemaale, mille kolmepäevane sõjaline erioperatsioon on kestnud tänaseks neli aastat. „Agressiooni rahastab Venemaa põhiliselt energiakandjate müügist ja 20. pakett keskendub ka nende kraanide kinnikeeramisele,“ sõnas ta.
Ta rõhutas, et ELi jätkuv majanduslik surve Venemaale on Ukraina toetamise keskne osa ja see ei leevene ka võimalike rahuläbirääkimiste taustal, kuni Venemaa ei ole oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse naasnud.
Töö järgmise ehk 21. sanktsioonipaketi kallal on Tsahkna sõnul juba alanud. „Venemaa teenib miljardeid kõrgetest energiahindadest ja võimalusest müüa oma naftat. Euroopa Liit peab sellele otsustavalt reageerima ja võtma kasutusele kõik meetmed Venemaa energiatulude piiramiseks, sealhulgas kehtestama täieliku mereteenuste keelu Venemaa naftale ja naftatoodetele. Me ei lepi poolikute lahendustega. Iga uus pakett tugevdab meie sõnumit: Ukraina ei ole üksi ja Venemaa ei pääse karistuseta,“ rääkis ta.
Michal: tempot tuleb hoida
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) osaleb neljapäeval ja reedel Küprosel toimuval mitteametlikul Euroopa Ülemkogu kohtumisel, mille põhiteemadeks on Ukraina, Lähis-Ida ja energiahinnad, EL-i julgeolek ning mitmeaastane finantsraamistik (MFF).
„On heameel, et seekordne kohtumine Euroopa Liidu partnerite ja president Zelenskõiga saab alata heal noodil. Äsja on saabunud kaua oodatud olulised otsused Ukrainale 90-miljardilise laenu andmise ja Venemaale 20. sanktsioonipaketi kehtestamise kohta. Tugi Ukrainale ja surve Venemaale peavad jätkuma,“ ütles Michal.
Ta lausus, et Ukraina toetamises tehti oluline samm ning nüüd tuleb tempot hoida. Michal hindas, et sanktsioonid töötavad. „Venemaa majandus on raskustes. Ka Putin tunnistab seda ja otsib süüdlasi. Uued sanktsioonid raskendavad agressori olukorda veelgi. Survet tuleb jätkata järgmise sanktsioonipaketiga,“ lausus ta. „Tempokalt peame edasi liikuma ka Euroopa Liidu laienemisega ning avama Ukraina ja Moldovaga läbirääkimisklastrid. Lõppeesmärgiks peab olema täisliikmelisus.“
ELi liikmesriigid leppisid mullu aasta lõpus kokku, et Ukrainale antakse aastateks 2026–2027 90 miljardi euro suurune laen, millest 30 miljardit eurot suunatakse Ukraina riigi toimimise ja eelarve stabiilsuse tagamiseks ning 60 miljardit eurot investeeritakse Ukraina kaitsetööstusse ja sõjalise varustuse hankimisse Euroopa ja Ukraina ettevõtetelt.
Laenu rahastatakse ELi kapitaliturgudelt ning seda tagab Euroopa Liidu eelarve. Ukraina hakkab laenu tagasi maksma alles siis, kui Venemaa on maksnud sõjakahjude eest reparatsioone. Selle ajani jäävad Venemaa riigivarad külmutatuks ja EL jätab endale õiguse kasutada neid laenu tagasimaksmiseks.