Trumpi Washingtonis peetavale Dick Cheney matuseteenistusele ei kutsutud, kohal pole ka paljusid teisi vabariiklasi
Vabariiklasest Cheney, kes aitas pärast 11. septembrit 2001 presidendiameti volitusi laiendada ja riigi terrorismivastast võitlust kujundada, suri novembri alguses 84-aastaselt.
Eelmisel aastal enne presidendivalimisi pöördus kunagine mõjuvõimas vabariiklane Trumpi vastu ja teatas, et hääletab hoopis demokraatide kandidaadi Kamala Harrise poolt.
Trumpi vimm Cheney vastu kestab edasi isegi pärast Cheney surma. President ei teinud endise asepresidendi lahkumise järel ametlikku avaldust, mis nii kõrges ametis olnud isikute surma puhul on USA-s traditsioon ja viisakus isegi siis, kui poliitiliselt oldi eri leerides.
Cheney mälestusteenistusel ei osale paljud vabariiklastest kongressi liikmed, sest kardavad Trumpi vihastada ja soosingut kaotada.
Väidetavalt oli Trumpi administratsioonist kutsutud mälestusteenistusele asepresident JD Vance, kuid tema abilised lükkasid selle info ümber. Mälestusteenistusel osaleb aga näiteks endine vabariiklasest president George W. Bush.
Dick Cheney oli kurikuulus oma võtmerolli tõttu USA sissetungis Iraaki 2003. aastal ning väidetavate massihävitusrelvade olemasolu õigustamiseks tehtud avaldustega. Need väited olid tõendamata ja osutusid valeks.
Cheney pooldas ja kaitses nn täiustatud ülekuulamise meetodeid (näiteks waterboardingut), mida enamik rahvusvahelisi organisatsioone ja riike käsitleb piinamisena.
Cheneyt saatsid ka korruptsioonisüüdistused, mis olid seotud Halliburtoni riigihangete ja lepingutega Iraagi sõjas. Ta oli Halliburtoni tegevjuht aastatel 1995–2000. Halliburton on üks maailma suurimaid naftateenuste ja energiaettevõtteid.
Halliburtonist lahkudes sai Cheney suure lahkumishüvitise, aga jätkas ka asepresidendina firmalt suurte tasude ja aktsiaoptsioonide saamist, kuigi väitis, et oli sidemed katkestanud.
Allikas
Vabariiklasest Cheney, kes aitas pärast 11. septembrit 2001 presidendiameti volitusi laiendada ja riigi terrorismivastast võitlust kujundada, suri novembri alguses 84-aastaselt.
Eelmisel aastal enne presidendivalimisi pöördus kunagine mõjuvõimas vabariiklane Trumpi vastu ja teatas, et hääletab hoopis demokraatide kandidaadi Kamala Harrise poolt.
Trumpi vimm Cheney vastu kestab edasi isegi pärast Cheney surma. President ei teinud endise asepresidendi lahkumise järel ametlikku avaldust, mis nii kõrges ametis olnud isikute surma puhul on USA-s traditsioon ja viisakus isegi siis, kui poliitiliselt oldi eri leerides.
Cheney mälestusteenistusel ei osale paljud vabariiklastest kongressi liikmed, sest kardavad Trumpi vihastada ja soosingut kaotada.
Väidetavalt oli Trumpi administratsioonist kutsutud mälestusteenistusele asepresident JD Vance, kuid tema abilised lükkasid selle info ümber. Mälestusteenistusel osaleb aga näiteks endine vabariiklasest president George W. Bush.
Dick Cheney oli kurikuulus oma võtmerolli tõttu USA sissetungis Iraaki 2003. aastal ning väidetavate massihävitusrelvade olemasolu õigustamiseks tehtud avaldustega. Need väited olid tõendamata ja osutusid valeks.
Cheney pooldas ja kaitses nn täiustatud ülekuulamise meetodeid (näiteks waterboardingut), mida enamik rahvusvahelisi organisatsioone ja riike käsitleb piinamisena.
Cheneyt saatsid ka korruptsioonisüüdistused, mis olid seotud Halliburtoni riigihangete ja lepingutega Iraagi sõjas. Ta oli Halliburtoni tegevjuht aastatel 1995–2000. Halliburton on üks maailma suurimaid naftateenuste ja energiaettevõtteid.
Halliburtonist lahkudes sai Cheney suure lahkumishüvitise, aga jätkas ka asepresidendina firmalt suurte tasude ja aktsiaoptsioonide saamist, kuigi väitis, et oli sidemed katkestanud.