Trump kohtumisel Zelenskõiga: nii Ukraina kui Venemaa on rahuks valmis

President Donald Trump võttis pühapäeva pärastlõunal oma Mar-a-Lago kodus Floridas vastu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, öeldes ajakirjanikele, et usub, et nii Zelenskõi kui ka Venemaa president Vladimir Putin soovivad sõlmida rahulepingu.

Kui talt küsiti kas ta usub, et Putinil on rahu osas tõsi taga, vastas Trump: „Jah, ma usun, et tal on. Ma usun, et neil mõlemal on.“ Kuid küsimusele, kas tänane kohtumine viib kokkuleppeni, vastas Trump ebamäärasemalt. „See sõltub – ma usun, et meil on kokkuleppe eeldused olemas,“ ütles ta, lisades, et Vene-Ukraina konflikt on osutunud „raskesti“ lahendatavaks, kuid „me saame selle korda, meil saab täna olema suurepärane kohtumine.“

Trump keeldus avaldamast, kas ta loodab sõlmida kokkulepped enne aasta lõppu, öeldes, et tal ei tähtaegasid. „Teate, mis on minu tähtaeg? Sõja lõpetamine.“

CNN-i andmetel küsiti Trumpilt, kas Venemaa hiljutised rünnakud Kiievile näitavad, et Putin ei võta rahu tõsiselt. „Ei, ta võtab seda väga tõsiselt,“ vastas Trump seepeale. „Ma usun, et ka Ukraina on teinud mõned väga tõsised rünnakud – ja ma ei ütle seda negatiivselt,“ sõnas ta. „Ilmselt te peategi nii tegema.“

Trump lisas: „Ukraina rahvas tahab, et see lõpeks, ja Venemaa rahvas tahab, et see lõpeks, kaks liidrit tahavad, et see lõpeks.“

Ukraina president Zelenskõi ütles, et läbirääkimised Washingtoni ja Kiievi vahel edenesid eelmisel kuul ning et ta loodab, et rahu saavutatakse võimalikult kiiresti. „On väga oluline, et meie meeskonnad arutaksid strateegiat – kuidas astuda samm-sammult edasi ja tuua rahu lähemale,“ ütles ta ja lisas, et meeskonnad on arutanud umbes 90 protsenti plaanist.

Mitmed administratsiooni ametnikud ja liitlased olid president Donald Trumpi kõrval, kui USA ja Ukraina delegatsioonid istusid Mar-a-Lagos läbirääkimistele.

Kohal olid Trumpi erisaadik Steve Witkoff, välisminister Marco Rubio, kaitseminister Pete Hegseth, staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Dan Caine, presidendi administratsiooni asejuht Stephen Miller, Valge Maja personaliülem Susie Wiles, Trumpi väimees Jared Kushner ja Josh Gruenbaum, Valge Maja töötaja, kes osales eelmisel nädalal läbirääkimistel Venemaaga.

Ajakirjanikel paluti lahkuda vahetult enne kohtumise algust.

Poola peaminister Donald Tusk soovis lühikeses X-i postituses Zelenskõile õnne Trumpiga algava kohtumise puhul.

Trump rääkis vahetult enne kohtumist Putiniga

Enne kohtumist teatas Trump sotsiaalmeedias, et on pidanud telefonivestluse ka Vene presidendi Vladimir Putiniga. Trumpi sõnul oli telefonikõne hea ja konstruktiivne.

Trump on varem öelnud, et kohtub Zelenskõiga vaid juhul, kui usub, et rahuleppe sõlmimine on lähedal. Zelenskõi ütles enne kohtumist, et USA ja Ukraina on leidnud 90% ulatuses üksmeele ning Ukraina jaoks on kõige olulisem sõjajärgsete julgeolekutagatiste küsimus. Ukraina valitsuse esindaja tunnistas väljaandele Kyiv Independent, et vestluse tegelik sisu on prognoosimatu ning valmis ollakse igaks stsenaariumiks.

USA kõrge valitsusametnik ütles portaalile Axios, et Valge Maja on valmis saatma senatisse eelnõu, millega antaks Ukrainale NATO kollektiivkaitse artikliga võrreldavad tagatised. Venemaa on järjepidevalt öelnud, et nende jaoks on lääne sõjaline kohalolek Ukrainas vastuvõetamatu ning Ukraina peaks pärast territooriumi vähendamist jääma „neutraalse“ riigina Vene mõjusfääri.

USA meedia teatel puudutavad peamised erimeelsused seda, kas Ukraina on valmis vastupanuta loovutama Venemaale Donetski ja Luhanski oblasti allesjäänud vabad alad. Zelenskõi sõnul puudutab üks lahtine küsimus ka seda, kuidas hakkaks sõja järel toimima okupeeritud Zaporižžja tuumajaam.

Viimati kohtusid USA ja Ukraina läbirääkijad nädal varem Floridas, kus pidas eraldi USA-ga kõnelusi ka Venemaa esindaja Kirill Dmitrijev. Kremli sõnul pidas reedel ameeriklastega vestluse ka presidendi abi Juri Ušakov.

Vene president Vladimir Putin ütles laupäeval, et Venemaa vajadus Ukrainaga kokku leppida on praegu „null“ ning Venemaa plaanib lisaks Donbassile edasi tungida ka enda poolt annekteerituks kuulutatud Zaporižžja oblastis. Vene kindralstaabi juht Valeri Gerassimov lubas jätkata ka jõupingutusi Hersoni oblasti vallutamiseks. Samuti lubas Putin jätkata okupeeritud tsooni laiendamist Harkivi, Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning süüdistas Ukrainat ja Euroopa riike USA soovitatud rahutingimuste lahjendamises. Venemaa on jõuliselt vastu ka lääne poolt Ukrainale lubatud julgeolekutagatistele, mida Ukraina nimetab igasuguse rahu peamiseks eelduseks.

Allikas