Transpordiameti endine osakonnajuht vabastati kahtlustusest. Ta pidi tasuma 3000 eurot
Kahtlustuse kohaselt rikkus Williamson korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut, kui jättis riigihanke komisjoni liikmena ennast taandamata ja tegi teadlikult ligi 200 000 euro mahulise otsuse, mis puudutas temaga seotud inimese erahuve.
Kahtlustuse järgi mõjutas Williamson otsuse erapooletust oluline erahuvi, kuna otsus puudutas ametniku lähedast inimest, sõnas tollane riigiprokurör Denis Tšasovskih. „Avalikku võimu tuleb teostada erapooletult, ausalt ja üldiseid huve esikohale seades. Korruptsiooni ennetamiseks ja vältimiseks on kehtestatud piirang, mis keelab ametiisikul otsust teha, kui selle tegemist võib mõjutada ametiisiku enda või temaga seotud inimese oluline erahuvi,“ lisas ta siis.
Uurimist viis riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitseiamet. Delfil ei õnnestunud toona Williamsoni kommentaariks tabada.
Prokuratuuri avalike suhete talituse juhataja Helen Uldrich sõnas Delfile, et prokuratuuri hinnangul ei olnud menetlusega jätkamine otstarbekas mitmel põhjusel ja seetõttu menetlus ka eelmise aasta aprillis lõpetati.
„Prokuröri hinnangul sai mõjutada inimest edaspidi seaduskuulekaks ilma karistamata, vaid teiste mõjutusvahenditega, mida seadus võimaldab,“ märkis Uldrich. „Antud juhtumi puhul 3000 euro tasumisega, mis oli prokuröri hinnangul piisav.“
Uldrich lisas, et põhjuseid, miks kriminaalasi prokuratuuris oportuniteediga lõpetati, oli veel teisigi. „Näiteks ei tekkinud etteheidetud teo tagajärjel kahju ega kannatanut n-ö klassikalises mõistes – hankemenetluses oli vaid üks esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumus,“ ütles ta. „Oportuniteediga lõpetamise kasuks rääkis ka asjaolu, et kahtlustataval ei olnud varasemaid karistusi, tegemist oli ühekordse juhtumiga ning pärast kahtlustuse esitamist lahkus inimene ametist, mistõttu puudus oht uute sarnaste tegude toimepanemiseks.“
Allikas
Kahtlustuse kohaselt rikkus Williamson korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut, kui jättis riigihanke komisjoni liikmena ennast taandamata ja tegi teadlikult ligi 200 000 euro mahulise otsuse, mis puudutas temaga seotud inimese erahuve.
Kahtlustuse järgi mõjutas Williamson otsuse erapooletust oluline erahuvi, kuna otsus puudutas ametniku lähedast inimest, sõnas tollane riigiprokurör Denis Tšasovskih. „Avalikku võimu tuleb teostada erapooletult, ausalt ja üldiseid huve esikohale seades. Korruptsiooni ennetamiseks ja vältimiseks on kehtestatud piirang, mis keelab ametiisikul otsust teha, kui selle tegemist võib mõjutada ametiisiku enda või temaga seotud inimese oluline erahuvi,“ lisas ta siis.
Uurimist viis riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitseiamet. Delfil ei õnnestunud toona Williamsoni kommentaariks tabada.
Prokuratuuri avalike suhete talituse juhataja Helen Uldrich sõnas Delfile, et prokuratuuri hinnangul ei olnud menetlusega jätkamine otstarbekas mitmel põhjusel ja seetõttu menetlus ka eelmise aasta aprillis lõpetati.
„Prokuröri hinnangul sai mõjutada inimest edaspidi seaduskuulekaks ilma karistamata, vaid teiste mõjutusvahenditega, mida seadus võimaldab,“ märkis Uldrich. „Antud juhtumi puhul 3000 euro tasumisega, mis oli prokuröri hinnangul piisav.“
Uldrich lisas, et põhjuseid, miks kriminaalasi prokuratuuris oportuniteediga lõpetati, oli veel teisigi. „Näiteks ei tekkinud etteheidetud teo tagajärjel kahju ega kannatanut n-ö klassikalises mõistes – hankemenetluses oli vaid üks esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumus,“ ütles ta. „Oportuniteediga lõpetamise kasuks rääkis ka asjaolu, et kahtlustataval ei olnud varasemaid karistusi, tegemist oli ühekordse juhtumiga ning pärast kahtlustuse esitamist lahkus inimene ametist, mistõttu puudus oht uute sarnaste tegude toimepanemiseks.“