Saksamaa kohus: sisejulgeolekuteenistus ei saa ametlikult AfD-d äärmuslikuks klassifitseerida
BfV kuulutas AfD ametlikult paremäärmuslikuks möödunud aasta mais. Toona teatas BfV, et kinnitust on leidnud kahtlus, et erakonnal on vaba demokraatliku korra vastased püüdlused. Selline samm annab teenistusele loa erakonda ulatuslikumalt jälgida.
Vastuseks esitas AfD selle suhtes kiireloomulise hagi. Täna avaldatud otsus on esimene esialgne otsus selles kohtuasjas.
Kohtunikud leidsid, et AfD-s oli tõepoolest tehtud jõupingutusi Saksamaa vaba demokraatliku korra õõnestamiseks, rõhutades erakonna nõudmisi keelustada moslemite minaretid ja pearätid avalikes asutustes. Kohtu sõnul ei tähenda see, et kogu parteid saaks äärmuslikuna iseloomustada.
Kölni kohtu otsus kehtib kuni lõpliku otsuse langetamiseni laiemas vaidlustuses erakonna klassifitseerimise suhtes. Kohus ei andnud märku, millal võidakse lõpliku otsuseni jõuda.
Praktikas on tänasel otsusel tõenäoliselt minimaalne mõju – luureagentuur oli juba ajutiselt peatanud AfD äärmuslikuks liigitamise, oodates kaebuse tulemusi.
AfD näeb otsuses võitu
AfD kaasjuht Alice Weidel nimetas otsust suureks võiduks mitte vaid AfD, vaid ka demokraatia ja õigusriigi põhimõtete jaoks. Ta lisas, et otsus katkestas AfD kriitikute plaanid erakond keelustada.
Samuti usub erakonna teine kaasjuht Tino Chrupalla, et menetlused partei keelustada poleks enam elujõulised, öeldes, et sellised katsed on nüüdseks peatatud.
Saksa siseminister Alexander Dobrindt rõhutas, et kohtunikud leidsid siiski põhjust kahtlustada AfD-d demokraatliku korra õõnestamises ja põhiseadusevastaste eesmärkide järgimises. Ta lisas, et parteid jälgitakse edasi kui kahtlustatavat äärmusrühmitust.
Allikas
BfV kuulutas AfD ametlikult paremäärmuslikuks möödunud aasta mais. Toona teatas BfV, et kinnitust on leidnud kahtlus, et erakonnal on vaba demokraatliku korra vastased püüdlused. Selline samm annab teenistusele loa erakonda ulatuslikumalt jälgida.
Vastuseks esitas AfD selle suhtes kiireloomulise hagi. Täna avaldatud otsus on esimene esialgne otsus selles kohtuasjas.
Kohtunikud leidsid, et AfD-s oli tõepoolest tehtud jõupingutusi Saksamaa vaba demokraatliku korra õõnestamiseks, rõhutades erakonna nõudmisi keelustada moslemite minaretid ja pearätid avalikes asutustes. Kohtu sõnul ei tähenda see, et kogu parteid saaks äärmuslikuna iseloomustada.
Kölni kohtu otsus kehtib kuni lõpliku otsuse langetamiseni laiemas vaidlustuses erakonna klassifitseerimise suhtes. Kohus ei andnud märku, millal võidakse lõpliku otsuseni jõuda.
Praktikas on tänasel otsusel tõenäoliselt minimaalne mõju – luureagentuur oli juba ajutiselt peatanud AfD äärmuslikuks liigitamise, oodates kaebuse tulemusi.
AfD näeb otsuses võitu
AfD kaasjuht Alice Weidel nimetas otsust suureks võiduks mitte vaid AfD, vaid ka demokraatia ja õigusriigi põhimõtete jaoks. Ta lisas, et otsus katkestas AfD kriitikute plaanid erakond keelustada.
Samuti usub erakonna teine kaasjuht Tino Chrupalla, et menetlused partei keelustada poleks enam elujõulised, öeldes, et sellised katsed on nüüdseks peatatud.
Saksa siseminister Alexander Dobrindt rõhutas, et kohtunikud leidsid siiski põhjust kahtlustada AfD-d demokraatliku korra õõnestamises ja põhiseadusevastaste eesmärkide järgimises. Ta lisas, et parteid jälgitakse edasi kui kahtlustatavat äärmusrühmitust.