Rootsi sõjaväeluure teatas aastaraportis tõsisest ja konkreetsest Vene ohust
„Julgeolekuolukord on veelgi halvenenud. Rootsi vastu suunatud ohud on väga tõsised ja meie hinnangul võivad need kasvada,“ ütles MUST-i juht, kindralleitnant Thomas Nilsson, vahendab SVT Nyheter.
Venemaa on Rootsi ja NATO peamine oht ja tulevastel aastatel oodatakse selle ohu kasvamist, teatas MUST oma aastaraportis. Ohtu nimetatakse tõsiseks ja konkreetseks.
Samasuguseid hinnanguid on antud ka varem, aga MUST-i teatel on oht nüüd konkreetsem kui varem. MUST teatas, et Venemaal on olemas Rootsi ja NATO vastu suunatud operatiivne ja sõjaline planeerimine ning „sõjaline oht Venemaa poolt hakkab kasvama riigi sõjaliste võimekuste järkjärgulise kasvu tagajärjel Rootsi lähipiirkonnas“.
MUST toob raportis välja Venemaa võimaliku sõjalise agressiooni kolm erinevat ajahorisonti:
kohe praegu (0-12 kuu jooksul) on MUST-i teatel piiratud sõjalise rünnaku oht Rootsi lähipiirkonnas, mis kujutaks endast rünnakut üksikute üksuste või objektide vastu;
keskmise ajaperiooni (3-5 aasta) jooksul peab MUST võimalikuks, et Venemaa suudab panna toime sõjalise rünnaku suuremate sõjaliste üksuste vastu, võtta kontroll piiriäärsete alade üle, tektitada piiratud õhuülekaal või kehtestada mereblokaad;
pikema aja jooksul (5-10 aastat) on Venemaal MUST-i hinnangul võime panna toime relvastatud rünnak, eesmärgiga haarata kontroll suure territooriumi üle koos valitsemisega merel ja õhus.
MUST hoiatab ka hübriidrünnaku kasvava ohu ja eriti Ukraina toetamise vastaste sabotaažide eest.
„Konventsionaalsete sõjaliste jõuvahenditega jõu kasutamise, mittekonventsionaalsete relvasüsteemidega heidutamise ja hübriidmeetodite kasutamise künnis on madal,“ hoiatab MUST.
„Hübriidsõda ei ole leebem sõjapidamise vorm. Seda tehakse, et kahjustada ja nõrgestada meie ühiskonda ning ühtsust NATO-s ja EL-is,“ märkis Nilsson.
„Läänes peab olema nii palju sõjalist võimsust, et Venemaa ei saaks mingil juhul kalkuleerida, et nad saaksid konfliktis võita. NATO ja seega ka meie strateegia alus on konkreetne heidutus,“ ütles Nilsson.
Allikas
„Julgeolekuolukord on veelgi halvenenud. Rootsi vastu suunatud ohud on väga tõsised ja meie hinnangul võivad need kasvada,“ ütles MUST-i juht, kindralleitnant Thomas Nilsson, vahendab SVT Nyheter.
Venemaa on Rootsi ja NATO peamine oht ja tulevastel aastatel oodatakse selle ohu kasvamist, teatas MUST oma aastaraportis. Ohtu nimetatakse tõsiseks ja konkreetseks.
Samasuguseid hinnanguid on antud ka varem, aga MUST-i teatel on oht nüüd konkreetsem kui varem. MUST teatas, et Venemaal on olemas Rootsi ja NATO vastu suunatud operatiivne ja sõjaline planeerimine ning „sõjaline oht Venemaa poolt hakkab kasvama riigi sõjaliste võimekuste järkjärgulise kasvu tagajärjel Rootsi lähipiirkonnas“.
MUST toob raportis välja Venemaa võimaliku sõjalise agressiooni kolm erinevat ajahorisonti:
kohe praegu (0-12 kuu jooksul) on MUST-i teatel piiratud sõjalise rünnaku oht Rootsi lähipiirkonnas, mis kujutaks endast rünnakut üksikute üksuste või objektide vastu;
keskmise ajaperiooni (3-5 aasta) jooksul peab MUST võimalikuks, et Venemaa suudab panna toime sõjalise rünnaku suuremate sõjaliste üksuste vastu, võtta kontroll piiriäärsete alade üle, tektitada piiratud õhuülekaal või kehtestada mereblokaad;
pikema aja jooksul (5-10 aastat) on Venemaal MUST-i hinnangul võime panna toime relvastatud rünnak, eesmärgiga haarata kontroll suure territooriumi üle koos valitsemisega merel ja õhus.
MUST hoiatab ka hübriidrünnaku kasvava ohu ja eriti Ukraina toetamise vastaste sabotaažide eest.
„Konventsionaalsete sõjaliste jõuvahenditega jõu kasutamise, mittekonventsionaalsete relvasüsteemidega heidutamise ja hübriidmeetodite kasutamise künnis on madal,“ hoiatab MUST.
„Hübriidsõda ei ole leebem sõjapidamise vorm. Seda tehakse, et kahjustada ja nõrgestada meie ühiskonda ning ühtsust NATO-s ja EL-is,“ märkis Nilsson.
„Läänes peab olema nii palju sõjalist võimsust, et Venemaa ei saaks mingil juhul kalkuleerida, et nad saaksid konfliktis võita. NATO ja seega ka meie strateegia alus on konkreetne heidutus,“ ütles Nilsson.