Riigikontroll: Kagu-Eesti tegevuskava pole tulemusi andnud, piirkonna mahajäämus ülejäänud Eestist püsib
„Eritähelepanu kindla piirkonna arengule on poliitiline valik, kuid kui mõnele regioonile on otsustatud pöörata sellist tähelepanu, ei peaks see jääma praktilise sisuta ja näiliseks,“ leidis riigikontrolör Janar Holm. „Sama kehtib regionaalarengu kohta üldiselt. Ilma mõjuta ja asjatut lootust andvate riigi strateegiadokumentide kiht on paraku juba üsna paks.“
Kagu-Eesti mahajäämus paistab välja mitmete statistiliste näitajate põhjal, millega regionaalarengut jälgitakse. Näiteks tervena elada jäänud aastate arvestuses asuvad kolm kõige kehvema näitajaga maakonda kõik Kagu-Eestist, tööviljakuse näitaja poolest kuuluvad kolme kõige kehvema sekka kaks Kagu-Eesti maakonda. Samuti on muu Eestiga võrreldes Kagu-Eestis rohkem elektririkkeid 1000 elaniku kohta ning suuremad raskused kruusateede tolmuvabaks muutmisel ja kiire internetiühenduse väljaarendamisel.
Riigikontroll märkis, et kõiki neid probleeme peaks aitama lahendada Kagu-Eesti tegevuskava, kuid paraku see nii ei ole. Kava annab küll hea ülevaate nendest probleemidest, ent jätab need paljuski meetmetega katmata.
„Tegevuskava toimeloogika on püüda seostada valdkonnapoliitikates juba nii või teisiti olemasolevad tegevused ja meetmed Kagu-Eesti probleemidega, mitte aga vastupidi, et probleemist lähtudes kujundataks sobilik meede või töötataks välja täiesti uus sobiv meede probleemi lahendamiseks. Sellisel kujul jätab tegevuskava avalikkusele eksliku mulje, et probleemidega tegeletakse ja osa näitajaid isegi paranevad, kuigi tegelikult ei ole probleemid, meetmed ja seirenäitajad kavas omavahel seostatud, meetmeid on vähe ning nendegi mõju seirenäitajatele ei ole kindlaks tehtud,“ märgitakse aruandes.
Riigikontroll laiendab järeldust Kagu-Eesti tegevuskava kohta ka Ida-Viru tegevuskavale ning üldisele regionaalse arengu tegevuskavale, kuna kõigi nende kavade toimeloogika on sarnane. Juba 2015. aastal osutas riigikontroll oma iga-aastases ülevaates riigikogule, et nende kavade lisandväärtus on küsitav.
„Ehkki nende kavade koostamist ja täitmist koordineeriv regionaal- ja põllumajandusministeerium ei ole vähese mõjuga rahul, ei ole ministeerium suutnud olukorda valitsuses arutelule tuua. Samas on ministeeriumi eestvedamisel otsitud võimalusi uuteks regionaalarengu strateegilise juhtimise lahendusteks, mis käsitlevad osalt samu probleeme. Ei ole selge, mis saab olemasolevatest ja on oht, et ilma mõjuta strateegiadokumentide hulk kasvab veelgi,“ seisab aruandes.
Riigikontroll soovitas regionaal- ja põllumajandusministril esitada 2026. aasta jooksul valitsuse kabinetinõupidamise päevakorda ettepanek kujundada valitsuse tasemel seisukoht, kas ja kuidas Kagu-Eesti tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava ja regionaalse arengu tegevuskavaga edaspidi jätkata.
Suures plaanis näeb riigikontroll kahte võimalust: panna need kavad siduvate kokkulepetega valitsuse tasemel sisuliselt toimima, nii et probleemid on meetmetega vastavuses, meetmete mõju on võimalik seirata ja vajaduse korral meetmeid korrigeerida. Kui selliseks sisuliseks lähenemiseks valmisolek puudub, ei ole riigikontrolli hinnangul mõtet piirkondade elanikele võltslootust pakkuda ning pigem võiks selliste ilma mõjuta kavadest koostamisest loobuda.
Regionaal- ja põllumajandusminister möönis oma vastuses, et Kagu-Eesti tegevuskava ei ole dokumendina, mis ei kuulu riigi strateegilise planeerimise raamistiku dokumentide hulka ning on kinnitatud regionaalministri käskkirjaga, piisav regionaalarengu suunamiseks ning lubas esitada 2026. aasta novembriks täpsema tegevusplaani ning vastavad ettepanekud valitsuskabineti aruteluks.
Ministeerium algatab valitsuses arutelu
Regionaal- ja põllumajandusministeerium vahendas pressiteate kaudu, et valitsuses algatatakse sel teemal arutelu.
Ministeerium märkis, et majanduse ja rahvastiku koondumine linnadesse on ülemaailmne trend, kuid kui see toimub pealinnastumisena ainult ühte keskusesse, muutub see kiiresti kogu riigi probleemiks. Ministeerium lisas, et liigne pealinnastumine toob kaasa suuremad ühiskondlikud kulud, suurema surve teenustele ja taristule ning halvendab elukeskkonda nii sihtpiirkonnas kui ka tühjenevates regioonides.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles neljapäeval riigikogus peetud aastakõnes, et Eesti tasakaalustatud areng eeldab regionaalpoliitika käsitlemist valitsuseülese küsimusena. Riigikontrolli värske audit kinnitab ministri sõnul sama vajadust. „Kui tahame, et inimestel oleks päriselt võimalik valida, kus nad elavad, töötavad ja oma elu üles ehitavad, peab regionaalne mõju olema nähtav riigi iga suurema otsuse juures. Regionaalpoliitika ei tohiks olla ainult ühe ministeeriumi tegevuskava, vaid valitsuse ühine tööriist Eesti tasakaalustatud arenguks,“ sõnas ta.
Regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautase sõnul puudutab regionaalpoliitika kõiki eluvaldkondi. „Iga valitsuse otsus määrab, kas elu ja võimalused koonduvad pealinnaregiooni või on need kättesaadavad üle Eesti. Meie roll on aidata hinnata otsuste regionaalset mõju, et valikud oleksid teadlikud ja põhineksid neil hinnangutel. Just valitsuse tasemel, kus kohtuvad erinevad poliitikad ja ressursid, saab need valikud kokku tuua ja suunata Eesti arengut tervikuna. Regionaalarengu terviklikumaks juhtimiseks esitame oma ettepanekud aruteluks valitsusse,“ selgitas ta.
Riigikontroll analüüsis, kuidas on täidetud valitsuse otsust osutada Kagu-Eesti regionaalarengule eritähelepanu ja mil määral aitab antud eesmärgile kaasa selleks otstarbeks välja töötatud Kagu-Eesti tegevuskava.
Regionaalpoliitika või piirkondade tasakaalustatud areng on viimase kümne aasta tagasivaates olnud eraldi teemaplokina pea kõikides valitsuse tegevusprogrammides. Sagedamini korduvad väljakutsed on olnud maapiirkondade arengu ja rahvastiku püsimine, regionaalsete töökohtade loomine ja ettevõtluse soodustamine, avalike teenuste ja infrastruktuuri kättesaadavus üle Eesti, riigiasutuste ja investeeringute hajutamine ning regionaalsete eripärade arvestamine Euroopa Liidu toetuste rakendamisel.
Aastatel 2014–2020 kehtis valitsuse korralduse alusel regionaalarengu strateegia ja selle rakendusplaan, mis olid samaväärsed riigi muude valdkondlike arengukavadega. Aastate 2014–2020 regionaalarengu strateegia lõppedes leiti, et regionaalarengut koordineerivate tegevustega tuleb jätkata, kuid edaspidi tegevuskava vormis.
2022. aastal tegi valitsus regionaalministrile ülesandeks kehtestada regionaalse arengu tegevuskava, samuti uuendatud Ida-Virumaa tegevuskava ja Kagu-Eesti tegevuskava ning nende ühine rakendusplaan oma käskkirjaga. Valdkondlikele ministeeriumitele pandi kohustus arvestada valitsemisalade tegevustes rakendusplaaniga ja osaleda kavade seires. Valitsuse protokolliline otsus näitab, et regionaalareng vajab keskset koordinatsiooni ning Ida-Viru ja Kagu-Eesti piirkond selles eritähelepanu.
Allikas
„Eritähelepanu kindla piirkonna arengule on poliitiline valik, kuid kui mõnele regioonile on otsustatud pöörata sellist tähelepanu, ei peaks see jääma praktilise sisuta ja näiliseks,“ leidis riigikontrolör Janar Holm. „Sama kehtib regionaalarengu kohta üldiselt. Ilma mõjuta ja asjatut lootust andvate riigi strateegiadokumentide kiht on paraku juba üsna paks.“
Kagu-Eesti mahajäämus paistab välja mitmete statistiliste näitajate põhjal, millega regionaalarengut jälgitakse. Näiteks tervena elada jäänud aastate arvestuses asuvad kolm kõige kehvema näitajaga maakonda kõik Kagu-Eestist, tööviljakuse näitaja poolest kuuluvad kolme kõige kehvema sekka kaks Kagu-Eesti maakonda. Samuti on muu Eestiga võrreldes Kagu-Eestis rohkem elektririkkeid 1000 elaniku kohta ning suuremad raskused kruusateede tolmuvabaks muutmisel ja kiire internetiühenduse väljaarendamisel.
Riigikontroll märkis, et kõiki neid probleeme peaks aitama lahendada Kagu-Eesti tegevuskava, kuid paraku see nii ei ole. Kava annab küll hea ülevaate nendest probleemidest, ent jätab need paljuski meetmetega katmata.
„Tegevuskava toimeloogika on püüda seostada valdkonnapoliitikates juba nii või teisiti olemasolevad tegevused ja meetmed Kagu-Eesti probleemidega, mitte aga vastupidi, et probleemist lähtudes kujundataks sobilik meede või töötataks välja täiesti uus sobiv meede probleemi lahendamiseks. Sellisel kujul jätab tegevuskava avalikkusele eksliku mulje, et probleemidega tegeletakse ja osa näitajaid isegi paranevad, kuigi tegelikult ei ole probleemid, meetmed ja seirenäitajad kavas omavahel seostatud, meetmeid on vähe ning nendegi mõju seirenäitajatele ei ole kindlaks tehtud,“ märgitakse aruandes.
Riigikontroll laiendab järeldust Kagu-Eesti tegevuskava kohta ka Ida-Viru tegevuskavale ning üldisele regionaalse arengu tegevuskavale, kuna kõigi nende kavade toimeloogika on sarnane. Juba 2015. aastal osutas riigikontroll oma iga-aastases ülevaates riigikogule, et nende kavade lisandväärtus on küsitav.
„Ehkki nende kavade koostamist ja täitmist koordineeriv regionaal- ja põllumajandusministeerium ei ole vähese mõjuga rahul, ei ole ministeerium suutnud olukorda valitsuses arutelule tuua. Samas on ministeeriumi eestvedamisel otsitud võimalusi uuteks regionaalarengu strateegilise juhtimise lahendusteks, mis käsitlevad osalt samu probleeme. Ei ole selge, mis saab olemasolevatest ja on oht, et ilma mõjuta strateegiadokumentide hulk kasvab veelgi,“ seisab aruandes.
Riigikontroll soovitas regionaal- ja põllumajandusministril esitada 2026. aasta jooksul valitsuse kabinetinõupidamise päevakorda ettepanek kujundada valitsuse tasemel seisukoht, kas ja kuidas Kagu-Eesti tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava ja regionaalse arengu tegevuskavaga edaspidi jätkata.
Suures plaanis näeb riigikontroll kahte võimalust: panna need kavad siduvate kokkulepetega valitsuse tasemel sisuliselt toimima, nii et probleemid on meetmetega vastavuses, meetmete mõju on võimalik seirata ja vajaduse korral meetmeid korrigeerida. Kui selliseks sisuliseks lähenemiseks valmisolek puudub, ei ole riigikontrolli hinnangul mõtet piirkondade elanikele võltslootust pakkuda ning pigem võiks selliste ilma mõjuta kavadest koostamisest loobuda.
Regionaal- ja põllumajandusminister möönis oma vastuses, et Kagu-Eesti tegevuskava ei ole dokumendina, mis ei kuulu riigi strateegilise planeerimise raamistiku dokumentide hulka ning on kinnitatud regionaalministri käskkirjaga, piisav regionaalarengu suunamiseks ning lubas esitada 2026. aasta novembriks täpsema tegevusplaani ning vastavad ettepanekud valitsuskabineti aruteluks.
Ministeerium algatab valitsuses arutelu
Regionaal- ja põllumajandusministeerium vahendas pressiteate kaudu, et valitsuses algatatakse sel teemal arutelu.
Ministeerium märkis, et majanduse ja rahvastiku koondumine linnadesse on ülemaailmne trend, kuid kui see toimub pealinnastumisena ainult ühte keskusesse, muutub see kiiresti kogu riigi probleemiks. Ministeerium lisas, et liigne pealinnastumine toob kaasa suuremad ühiskondlikud kulud, suurema surve teenustele ja taristule ning halvendab elukeskkonda nii sihtpiirkonnas kui ka tühjenevates regioonides.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles neljapäeval riigikogus peetud aastakõnes, et Eesti tasakaalustatud areng eeldab regionaalpoliitika käsitlemist valitsuseülese küsimusena. Riigikontrolli värske audit kinnitab ministri sõnul sama vajadust. „Kui tahame, et inimestel oleks päriselt võimalik valida, kus nad elavad, töötavad ja oma elu üles ehitavad, peab regionaalne mõju olema nähtav riigi iga suurema otsuse juures. Regionaalpoliitika ei tohiks olla ainult ühe ministeeriumi tegevuskava, vaid valitsuse ühine tööriist Eesti tasakaalustatud arenguks,“ sõnas ta.
Regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautase sõnul puudutab regionaalpoliitika kõiki eluvaldkondi. „Iga valitsuse otsus määrab, kas elu ja võimalused koonduvad pealinnaregiooni või on need kättesaadavad üle Eesti. Meie roll on aidata hinnata otsuste regionaalset mõju, et valikud oleksid teadlikud ja põhineksid neil hinnangutel. Just valitsuse tasemel, kus kohtuvad erinevad poliitikad ja ressursid, saab need valikud kokku tuua ja suunata Eesti arengut tervikuna. Regionaalarengu terviklikumaks juhtimiseks esitame oma ettepanekud aruteluks valitsusse,“ selgitas ta.
Riigikontroll analüüsis, kuidas on täidetud valitsuse otsust osutada Kagu-Eesti regionaalarengule eritähelepanu ja mil määral aitab antud eesmärgile kaasa selleks otstarbeks välja töötatud Kagu-Eesti tegevuskava.
Regionaalpoliitika või piirkondade tasakaalustatud areng on viimase kümne aasta tagasivaates olnud eraldi teemaplokina pea kõikides valitsuse tegevusprogrammides. Sagedamini korduvad väljakutsed on olnud maapiirkondade arengu ja rahvastiku püsimine, regionaalsete töökohtade loomine ja ettevõtluse soodustamine, avalike teenuste ja infrastruktuuri kättesaadavus üle Eesti, riigiasutuste ja investeeringute hajutamine ning regionaalsete eripärade arvestamine Euroopa Liidu toetuste rakendamisel.
Aastatel 2014–2020 kehtis valitsuse korralduse alusel regionaalarengu strateegia ja selle rakendusplaan, mis olid samaväärsed riigi muude valdkondlike arengukavadega. Aastate 2014–2020 regionaalarengu strateegia lõppedes leiti, et regionaalarengut koordineerivate tegevustega tuleb jätkata, kuid edaspidi tegevuskava vormis.
2022. aastal tegi valitsus regionaalministrile ülesandeks kehtestada regionaalse arengu tegevuskava, samuti uuendatud Ida-Virumaa tegevuskava ja Kagu-Eesti tegevuskava ning nende ühine rakendusplaan oma käskkirjaga. Valdkondlikele ministeeriumitele pandi kohustus arvestada valitsemisalade tegevustes rakendusplaaniga ja osaleda kavade seires. Valitsuse protokolliline otsus näitab, et regionaalareng vajab keskset koordinatsiooni ning Ida-Viru ja Kagu-Eesti piirkond selles eritähelepanu.