Reuters: NATO kaalub tippkohtumiste vähendamist, et vältida pidevat vägikaikavedu Trumpiga
Üks Euroopa kõrgetasemeline allikas ja viis NATO liikmesriikide diplomaati ütlesid Reutersile, et mõned liikmed avaldavad survet kõrgetasemeliste kogunemiste sageduse vähendamiseks, kuigi mingit ametlikku otsust ei ole tehtud. Viimane sõna oleks peasekretär Mark Ruttel.
Igal aastal on tippkohtumised toimunud alates 2021. aastast. Järgmine tippkohtumine on kavas tänavu 7.-8. juulil Türgi pealinnas Ankaras. Pärast seda on asjad lahtisemad. Üks diplomaat ütles, et Albaaniasse kavandatud 2027. aasta tippkohtumine nihutataks tõenäoliselt sügisele ja NATO kaalub, kas 2028. aastal üldse tippkohtumist pidada. See on Trumpi praeguse ametiaja viimane aasta ja USA presidendivalimiste aasta. Teine diplomaat ütles, et mõned riigid tahavad tippkohtumisi üle aasta.
Mõned diplomaadid ja analüütikud on väitnud, et iga-aastased tippkohtumised tekitavad surve saavutada kõlavaid tulemusi, mis segab sisulist pikaajalist planeerimist.
„Parem olgu vähem tippkohtumisi kui halvad tippkohtumised,“ ütles üks diplomaat Reutersile. „Meile on töö niikuinii ette antud, me teame, mida peame tegema.“ Teine diplomaat ütles, et arutelude ja otsuste kvaliteet on alliansi tugevuse tegelik mõõdupuu.
Atlandi Nõukogu vanemteadur Phyllis Berry kirjutas hiljuti, et kõrgetasemeliste kohtumiste arvu vähendamine võimaldaks NATO-l asja kallale asuda ja vähendada draamat. Berry märkis, et kogu külma sõja perioodil toimus vaid kaheksa NATO tippkohtumist.
Kaks allikat viitas nende arutelude põhjusena otseselt Trumpile, kuigi mitu ütles, et on ka laiemaid institutsioonilisi kaalutlusi.
Berry nimetas Trumpi kolme esimest NATO tippkohtumist riiakates sündmusteks, kus domineerisid Trumpi kaebused liitlaste madalate kulutuste üle. 2018. aasta tippkohtumiselt ähvardas Trump minema kõndida.
Mullu Haagis domineeris samuti Trumpi nõudmine, et liikmesriigid tõstaksid kaitsekulutused viie protsendini SKP-st. Seda, et kohtumine lõppes avaliku lõhenemiseta, peeti laialdaselt suhteliseks eduks.
Ees ootav Ankara kohtumine kannab juba endas märkimisväärset pinget. Trump alustas sõjalisi operatsioone Iraani vastu NATO liitlastega konsulteerimata ja neid teavitamata ning kui need keeldusid teda toetamast, seadis ta avalikult kahtluse alla USA vastastikuse kaitse kohustusele kindlaks jäämise ja ütles, et kaalub üldse NATO-st välja astumist. Enne seda esitas Trump lisaks territoriaalse nõudmise teisele NATO liikmesriigile Taanile.
Kogunenud pinged muudavad Ankara tippkohtumise ühe diplomaadi sõnul suurte panustega hetkeks alliansi jaoks, mis peab endiselt tegelema USA ettearvamatuse tagajärgedega.
Allikas
Üks Euroopa kõrgetasemeline allikas ja viis NATO liikmesriikide diplomaati ütlesid Reutersile, et mõned liikmed avaldavad survet kõrgetasemeliste kogunemiste sageduse vähendamiseks, kuigi mingit ametlikku otsust ei ole tehtud. Viimane sõna oleks peasekretär Mark Ruttel.
Igal aastal on tippkohtumised toimunud alates 2021. aastast. Järgmine tippkohtumine on kavas tänavu 7.-8. juulil Türgi pealinnas Ankaras. Pärast seda on asjad lahtisemad. Üks diplomaat ütles, et Albaaniasse kavandatud 2027. aasta tippkohtumine nihutataks tõenäoliselt sügisele ja NATO kaalub, kas 2028. aastal üldse tippkohtumist pidada. See on Trumpi praeguse ametiaja viimane aasta ja USA presidendivalimiste aasta. Teine diplomaat ütles, et mõned riigid tahavad tippkohtumisi üle aasta.
Mõned diplomaadid ja analüütikud on väitnud, et iga-aastased tippkohtumised tekitavad surve saavutada kõlavaid tulemusi, mis segab sisulist pikaajalist planeerimist.
„Parem olgu vähem tippkohtumisi kui halvad tippkohtumised,“ ütles üks diplomaat Reutersile. „Meile on töö niikuinii ette antud, me teame, mida peame tegema.“ Teine diplomaat ütles, et arutelude ja otsuste kvaliteet on alliansi tugevuse tegelik mõõdupuu.
Atlandi Nõukogu vanemteadur Phyllis Berry kirjutas hiljuti, et kõrgetasemeliste kohtumiste arvu vähendamine võimaldaks NATO-l asja kallale asuda ja vähendada draamat. Berry märkis, et kogu külma sõja perioodil toimus vaid kaheksa NATO tippkohtumist.
Kaks allikat viitas nende arutelude põhjusena otseselt Trumpile, kuigi mitu ütles, et on ka laiemaid institutsioonilisi kaalutlusi.
Berry nimetas Trumpi kolme esimest NATO tippkohtumist riiakates sündmusteks, kus domineerisid Trumpi kaebused liitlaste madalate kulutuste üle. 2018. aasta tippkohtumiselt ähvardas Trump minema kõndida.
Mullu Haagis domineeris samuti Trumpi nõudmine, et liikmesriigid tõstaksid kaitsekulutused viie protsendini SKP-st. Seda, et kohtumine lõppes avaliku lõhenemiseta, peeti laialdaselt suhteliseks eduks.
Ees ootav Ankara kohtumine kannab juba endas märkimisväärset pinget. Trump alustas sõjalisi operatsioone Iraani vastu NATO liitlastega konsulteerimata ja neid teavitamata ning kui need keeldusid teda toetamast, seadis ta avalikult kahtluse alla USA vastastikuse kaitse kohustusele kindlaks jäämise ja ütles, et kaalub üldse NATO-st välja astumist. Enne seda esitas Trump lisaks territoriaalse nõudmise teisele NATO liikmesriigile Taanile.
Kogunenud pinged muudavad Ankara tippkohtumise ühe diplomaadi sõnul suurte panustega hetkeks alliansi jaoks, mis peab endiselt tegelema USA ettearvamatuse tagajärgedega.