Reuters: Euroopa luurejuhid ei usu Ukraina rahukokkulepet sel aastal
Viie Euroopa luureagentuuri juhid ütlesid anonüümselt Reutersile, et Venemaa ei taha sõda kiiresti lõpetada. Neist neli ütles, et Moskva kasutab läbirääkimisi USA-ga, et püüda saavutada sanktsioonide leevendamist ja äridiile.
Ühe Euroopa luurejuhi sõnul on kõnelused „läbirääkimisteater“.
„Venemaa ei taotle rahukokkulepet. Nad taotlevad oma strateegilisi eesmärke ja need ei ole muutunud,“ ütles üks Euroopa luurejuht. Need on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ametist kõrvaldamine ning Ukraina muutmine „neutraalseks“ puhvriks Venemaa ja lääne vahel.
Teise luurejuhi sõnul on peamine probleem see, et Venemaa ei taha ega vaja kiiret rahu ja tema majandus „ei ole kokkuvarisemise äärel“.
Kõik luurejuhid ütlesid, et Venemaa on luureandmete kogumisel nende prioriteetne sihtmärk.
Teine luurejuht ütles, et Venemaa võib territoriaalselt rahulduda, kui saab Donetski oblasti ülejäänud osa, aga see ei täida läänemeelse valitsuse kukutamise eesmärki.
Kolmas luurejuht ütles aga, et on kohatu usk, et Donetski oblasti äraandmine viiks kiiresti rahukokkuleppeni.
„Juhul, kui venelased saavad need järeleandmised, arvan ma, et see võib olla tegelike läbirääkimiste algus,“ ütles ametnik, ennustades, et Venemaa esitab siis uusi nõudmisi.
See luurejuht väljendas ka muret, et läänes, sealhulgas Euroopas, on väga piiratud Venemaaga läbirääkimise oskused.
Kaks luurejuhti ütlesid, et Moskva püüab jagada läbirääkimisi kaheks erinevaks suunaks, millest üks oleks suunatud sõjale, ja teine kahepoolsetele kokkulepetele USA-ga, mis sisaldaksid sanktsioonide leevendamist Venemaale.
Zelenskõi on öelnud, et tema luureteenistused on öelnud talle, et USA ja Venemaa läbirääkijad on arutanud kahepoolseid koostöökokkuleppeid kuni 12 triljoni dollari väärtuses, mida pakkus välja Venemaa valitseja Vladimir Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev.
Teine luurejuht ütles, et see pakkumine on mõeldud ahvatlusena nii USA presidendile Donald Trumpile kui ka Vene oligarhidele, kes ei ole sanktsioonide tõttu sõjast kasu lõiganud ja kelle lojaalsust peab Putin tugevdama.
See luurejuht ütles, et lõpuks on Venemaa vastupidav ühiskond, mis suudab raskusi taluda.
Kolmas luurejuht ütles aga, et Venemaal on 2026. aasta teises pooles väga suured finantsohud, viidates muu hulgas Moskva piiratud ligipääsule kapitaliturgudele, mille põhjuseks on sanktsioonid ja suured laenukulud.
Allikas
Viie Euroopa luureagentuuri juhid ütlesid anonüümselt Reutersile, et Venemaa ei taha sõda kiiresti lõpetada. Neist neli ütles, et Moskva kasutab läbirääkimisi USA-ga, et püüda saavutada sanktsioonide leevendamist ja äridiile.
Ühe Euroopa luurejuhi sõnul on kõnelused „läbirääkimisteater“.
„Venemaa ei taotle rahukokkulepet. Nad taotlevad oma strateegilisi eesmärke ja need ei ole muutunud,“ ütles üks Euroopa luurejuht. Need on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ametist kõrvaldamine ning Ukraina muutmine „neutraalseks“ puhvriks Venemaa ja lääne vahel.
Teise luurejuhi sõnul on peamine probleem see, et Venemaa ei taha ega vaja kiiret rahu ja tema majandus „ei ole kokkuvarisemise äärel“.
Kõik luurejuhid ütlesid, et Venemaa on luureandmete kogumisel nende prioriteetne sihtmärk.
Teine luurejuht ütles, et Venemaa võib territoriaalselt rahulduda, kui saab Donetski oblasti ülejäänud osa, aga see ei täida läänemeelse valitsuse kukutamise eesmärki.
Kolmas luurejuht ütles aga, et on kohatu usk, et Donetski oblasti äraandmine viiks kiiresti rahukokkuleppeni.
„Juhul, kui venelased saavad need järeleandmised, arvan ma, et see võib olla tegelike läbirääkimiste algus,“ ütles ametnik, ennustades, et Venemaa esitab siis uusi nõudmisi.
See luurejuht väljendas ka muret, et läänes, sealhulgas Euroopas, on väga piiratud Venemaaga läbirääkimise oskused.
Kaks luurejuhti ütlesid, et Moskva püüab jagada läbirääkimisi kaheks erinevaks suunaks, millest üks oleks suunatud sõjale, ja teine kahepoolsetele kokkulepetele USA-ga, mis sisaldaksid sanktsioonide leevendamist Venemaale.
Zelenskõi on öelnud, et tema luureteenistused on öelnud talle, et USA ja Venemaa läbirääkijad on arutanud kahepoolseid koostöökokkuleppeid kuni 12 triljoni dollari väärtuses, mida pakkus välja Venemaa valitseja Vladimir Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev.
Teine luurejuht ütles, et see pakkumine on mõeldud ahvatlusena nii USA presidendile Donald Trumpile kui ka Vene oligarhidele, kes ei ole sanktsioonide tõttu sõjast kasu lõiganud ja kelle lojaalsust peab Putin tugevdama.
See luurejuht ütles, et lõpuks on Venemaa vastupidav ühiskond, mis suudab raskusi taluda.
Kolmas luurejuht ütles aga, et Venemaal on 2026. aasta teises pooles väga suured finantsohud, viidates muu hulgas Moskva piiratud ligipääsule kapitaliturgudele, mille põhjuseks on sanktsioonid ja suured laenukulud.