Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust Narva õigeusu gümnaasiumi kohta
Kuriteokaebuse kohaselt on kool esitanud ministeeriumile ebaõigeid andmeid eesmärgiga saada riigilt suuremat toetust.
Prokurör Daniel Toom ütles, et kriminaalmenetluse alustamine võimaldab uurimisasutusel kontrollida kuriteokaebuses esitatud väiteid ning koguda lisaandmeid. „Seetõttu ei saa hetkel omistada ühelegi osapoolele kahtlust võimaliku kuriteo sooritamises, vaid esmajoones tuleb veenduda, kas kahtlustuse esitamiseks on üldse alust või mitte,“ lisas ta.
HTM korraldas veebruaris ja märtsis Narva õigeusu gümnaasiumis järelevalve, mille käigus selgus, et kool on võtnud vastu üle 400 õpilase õppima üksikuid õppeaineid. Selline praktika kestab teist õppeaastat järjest ja HTM kahtlustab, et kool on esitanud riigile teadvalt ebaõigeid andmeid.
Ministeeriumi järelevalveosakonna juhataja Mairi Uusen selgitas märtsis, et koolid esitavad õppijate andmed Eesti hariduse infosüsteemi ning need andmed on koolipidajale haridustoetuse eraldamise alus. „Riigi rahastus sõltub õpilaste arvust ja ilma üksikainete õppijateta oleks Narva õigeusu gümnaasiumi rahastus oluliselt väiksem. See viitab riigi raha mitte-eesmärgipärasele kasutamisele, mis on seaduserikkumine,“ ütles ta.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) lubab võtta isikuid mittestatsionaarsesse õppesse õppima ka üksikuid õppeaineid selleks, et neil oleks võimalik end täiendada riigieksamite sooritamiseks ja keskhariduse omandamiseks või täita kõrgkoolide vastuvõtunõudeid. Ministeeriumi järelevalvest selgus aga, et Narva õigeusu gümnaasium on võtnud üksikuid aineid õppima õpilasi, kellel on juba kesk-, kutse- või kõrgharidus omandatud. See on aga PGSiga vastuolus, toob ministeerium välja.
Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, selle tegevuse rahastusele kehtivad teistsugused reeglid, märkis ministeerium. Antud juhul on ministeeriumi hinnangul tegemist täienduskoolitusega. Sellise koolituse kulu kaetakse aga enamasti õppija rahakotist, mitte riigieelarvest ning Narva õigeusu gümnaasiumil pole ka vastavat koolitusluba.
Järelevalve ajal õppis Narva õigeusu gümnaasiumis mõnda üksikut õppeainet mittestatsionaarses õppes 456 õpilast. Kooli statsionaarses õppes on 2025/26. õppeaastal 136 õpilast.
Praegu annab üksikute õppeainete õppijate rahastamine Narva õigeusu gümnaasiumi riigieelarvelisest rahastusest rohkem kui poole. Mitusada üksikaine õppijat on suurendanud riigi rahastust koolile kokku ligi 600 000 euro võrra.
Ministeerium märkis, et riigieelarve koormust on suurendanud ka see, et gümnaasiumis õppimine tagab õppijale sotsiaalsed garantiid ehk ravikindlustuse ja pensioniõigusliku staaži, samuti võimaluse saada õpilaspilet, millega omakorda kaasnevad soodustused.
Ministeerium on teinud koolipidajale, kelleks on Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine, ettekirjutuse korraldada koolis üksikainete õpe vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning esitada Eesti hariduse infosüsteemis korrektsed andmed.
Allikas
Kuriteokaebuse kohaselt on kool esitanud ministeeriumile ebaõigeid andmeid eesmärgiga saada riigilt suuremat toetust.
Prokurör Daniel Toom ütles, et kriminaalmenetluse alustamine võimaldab uurimisasutusel kontrollida kuriteokaebuses esitatud väiteid ning koguda lisaandmeid. „Seetõttu ei saa hetkel omistada ühelegi osapoolele kahtlust võimaliku kuriteo sooritamises, vaid esmajoones tuleb veenduda, kas kahtlustuse esitamiseks on üldse alust või mitte,“ lisas ta.
HTM korraldas veebruaris ja märtsis Narva õigeusu gümnaasiumis järelevalve, mille käigus selgus, et kool on võtnud vastu üle 400 õpilase õppima üksikuid õppeaineid. Selline praktika kestab teist õppeaastat järjest ja HTM kahtlustab, et kool on esitanud riigile teadvalt ebaõigeid andmeid.
Ministeeriumi järelevalveosakonna juhataja Mairi Uusen selgitas märtsis, et koolid esitavad õppijate andmed Eesti hariduse infosüsteemi ning need andmed on koolipidajale haridustoetuse eraldamise alus. „Riigi rahastus sõltub õpilaste arvust ja ilma üksikainete õppijateta oleks Narva õigeusu gümnaasiumi rahastus oluliselt väiksem. See viitab riigi raha mitte-eesmärgipärasele kasutamisele, mis on seaduserikkumine,“ ütles ta.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) lubab võtta isikuid mittestatsionaarsesse õppesse õppima ka üksikuid õppeaineid selleks, et neil oleks võimalik end täiendada riigieksamite sooritamiseks ja keskhariduse omandamiseks või täita kõrgkoolide vastuvõtunõudeid. Ministeeriumi järelevalvest selgus aga, et Narva õigeusu gümnaasium on võtnud üksikuid aineid õppima õpilasi, kellel on juba kesk-, kutse- või kõrgharidus omandatud. See on aga PGSiga vastuolus, toob ministeerium välja.
Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, selle tegevuse rahastusele kehtivad teistsugused reeglid, märkis ministeerium. Antud juhul on ministeeriumi hinnangul tegemist täienduskoolitusega. Sellise koolituse kulu kaetakse aga enamasti õppija rahakotist, mitte riigieelarvest ning Narva õigeusu gümnaasiumil pole ka vastavat koolitusluba.
Järelevalve ajal õppis Narva õigeusu gümnaasiumis mõnda üksikut õppeainet mittestatsionaarses õppes 456 õpilast. Kooli statsionaarses õppes on 2025/26. õppeaastal 136 õpilast.
Praegu annab üksikute õppeainete õppijate rahastamine Narva õigeusu gümnaasiumi riigieelarvelisest rahastusest rohkem kui poole. Mitusada üksikaine õppijat on suurendanud riigi rahastust koolile kokku ligi 600 000 euro võrra.
Ministeerium märkis, et riigieelarve koormust on suurendanud ka see, et gümnaasiumis õppimine tagab õppijale sotsiaalsed garantiid ehk ravikindlustuse ja pensioniõigusliku staaži, samuti võimaluse saada õpilaspilet, millega omakorda kaasnevad soodustused.
Ministeerium on teinud koolipidajale, kelleks on Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine, ettekirjutuse korraldada koolis üksikainete õpe vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning esitada Eesti hariduse infosüsteemis korrektsed andmed.