President Alar Karis: uus riigipea võib hakata lõhkuma ja laamendama
Saatejuht Mirko Ojakivi uuris presidendi ja riigikogu esimehe Lauri Hussari (Eesti 200) eelmise nädala kohtumise kohta. Karis kinnitas, et Hussar küsis tema käest, kas ta soovib teist ametiaega.
„Mina loen ka ajakirjandusest, mida kõike minu kehakeel ütleb,“ märkis Karis. „Ma ütlesin Hussarile väga selgelt, et kui mina astusin presidendiametisse, siis mulle anti „jah“-sõnast kuni valimisteni vist paar nädalat. Võtsin lausa puhkuse sel hetkel, et saaks sellega tegeleda.“
Karis lausus, et praegu on kandidaatide esitamiseks aega mitu kuud ning alles juulis saab kandidaate ametlikult esitada. „Ma ütlesin ka seda, et ma arvan, et selleks ajaks on ka selge vastus välja öeldud. Ei peaks minu kehakeelt vaatama, vaid olen siis selgelt ja ühemõtteliselt välja öelnud, et kas siis on „jah“ või „ei“,“ lausus Karis.
Ta mõtleb enda sõnul väga paljudest asjadest, aga kõike ei pea välja ütlema. „Selleks kõigeks on õige aeg,“ lausus ta.
„Mine tea, mida uus inimene teeb“
Karis tõi paralleeli ajaga, kui ta oli Tartu ülikooli rektor. „Kui mu rektoriamet hakkas lõppema, siis oli küll vesi väiksem ja madalam, aga üldiselt teemad ja jutud olid täpselt samad,“ kirjeldas ta. „Ei ole suurt vahet midagi, inimesed hakkavad siis liigutama, kui näevad, et ametiaeg läbi saab.“
Ojakivi küsis, et kui riigikogus oleks Karise toetuseks üle 70 allkirja, siis kas ta oleks nõus kandideerima.
„Kui inimene ütleb „jah“ ja ma olen seda mitu korda elus teinud, siis nii palju on ikka mõistust, et sa mõtled, kas „jah“-il on mõtet või ei ole mõtet,“ vastas ta ning lisas, et riigikogus on presidendivalimistel salajane hääletus. „Selle ajaga, kui keegi tahab kandideerida presidendiks, siis tuleb näidata, et alternatiivi ei ole ja mina või keegi teine on parim võimalik.“
Karis selgitas, et istuval presidendil on alati lihtsam. „Teda juba tuntakse, tema puudusi tuntakse, tema häid külgi tuntakse. Tuleb uus inimene, hakkab kõik otsast peale ja mine tea, mis ta teeb – tahab ennast tõestada kogu maailmale ja hakkab lõhkuma, laamendama. Võib-olla siis need laused ja tõlgendamised lähevad veel hullemaks kui praegu inimesed ette kujutavad.“
Presidendivalimised toimuvad selle aasta sügisel.
Karis: Kadriorg pole palju kaasatud välispoliitika kujundamisse
Samuti tuli saates juttu Karise hiljutistest väljaütlemistest Soome meedias. Soome rahvusringhäälingule YLE rääkis Karis, et Euroopa tegi Ukraina sõja alguses vea, kuna Euroopal oleks olnud võimalus tuua Venemaa läbirääkimiste laua taha. Karis vastas, et toona oleks pidanud Ukrainat rohkem toetama, näiteks andma neile kaugema tuleulatusega relvi.
Ojakivi lausus, et öeldakse, justkui president räägib välispoliitikas teist keelt kui teised. „Meil on ühtne välispoliitika,“ vastas Karis ning nentis, et temaga pole midagi sõnumites kokku lepitud. „Kadriorg pole kunagi kaasatud väga palju välispoliitika kujundamisse.“
Karis lausus, et me arutame asju sellisena, nagu tahame maailma näha, mitte nõnda, nagu tegelikult on. „Tuleb reaalsusele otsa vaadata ja olla vaba avalikuks aruteluks. Võib öelda, et võib-olla kuskil ongi välispoliitikas vaja midagi korrigeerida,“ ütles ta ning lisas, et välispoliitikas võivadki olla eriarvamused, kuid Eesti kaitstus on meie ühine eesmärk.
Ta enda sõnutsi ei tööta selle nimel, kas keegi hoiab talle pöialt või mitte. „Mulle peaks hoidma pöialt Eesti põhiseadus. See on see, mida ma kuulan ja loen,“ ütles ta. Poliitikud tunnistavad tema sõnutsi, et nende seisukoht on juba enne tema sõnavõtu lugemist koostatud. „Mõned poliitikud on paremini ettevalmistunud, kuidas reageerida.“
Karis: ka Natsi-Saksamaa muutus
Saatejuht Ojakivi küsis Kariselt tema öeldu kohta, et tuleb valmistuda dialoogiks Venemaaga. Karise sõnul justkui arvatakse, et jutt käib Venemaa režiimijuhist Vladimir Putinist. „Ei, jutt käib Venemaast,“ lausus ta ning lisas, et jutt ei käi praegu läbirääkimiste kontekstist, vaid sellest, kui sõda saab läbi. „Ei ole väga keeruline aru saada.“
Karise sõnul on võtmeküsimus, kuidas me naaberriiki suhtume ja milline on riik, kellega suhtleme. Ta tõi näitena Natsi-Saksamaa, et ka see riik muutus ja nendega oli pärast muutust võimalik suhelda.
Mirko Ojakivi vastas seepeale, et Natsi-Saksamaa kaotas sõja ja riigijuhid saadeti tribunali alla. Karis vastas, et Venemaa saatust määrab Venemaa ise. „Kas ta tahab olla isolatsioonis või ei taha,“ ütles ta. „Maailm on meil peaaegu et ümmargune ja sellega tuleb arvestada, et kui meie ei suhtle, siis suhtlevad teised.“
Ojakivi küsis, kas Eesti on teinud vea öeldes teistele, et Putiniga ei peaks vestlema. „Ega praegu tõesti Putiniga pole midagi rääkida, sest näeme, et käib kurnamissõda ja tal ei olegi plaanis laua taha tulla, et seda teemat arutada,“ ütles Karis ning lisas, et tähtis on saada agressor Ukrainast välja.
Olnud pildis välispoliitiste väljaütlemiste tõttu
Karis on korduvalt ületanud uudiskünnist oma sõnavõttude tõttu välismeedias. Viimati lausus Karis sel nädalal Soome riigivisiidil, et Euroopa riigid peaksid koos valmistuma pärast sõda dialoogiks Venemaaga. Päev hiljem ütles ta, et Euroopa riigid tegid 2022. aastal vea, kuna ei saanud agressorit ehk Venemaad läbirääkimiste laua taha.
Aprilli algul lausus Karis väljaandele Lääne Elu, et välisministeeriumil pole jõudu ega oskusi vaadata kaugemale. „Seda jõudu välisministeeriumis tegelikult ei ole – pole inimesi, oskusi ega kohati teadmisi,“ ütles ta. Hiljem selgitas ta ajakirjanikele, et ta vaid peegeldas diplomaatide enda muret.
Veebruaris sõnas Karis Dubais USA telekanalile NBC News, et Ukraina peab mingil hetkel kaaluma, kas loovutada territooriume, et rahu saavutada. Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) vastas sellele: „Seda agressiooni jätkab Venemaa mitte dialoogi puudumise tõttu, vaid seepärast, et usub endiselt olevat edukursil. Seetõttu tundub siin Kiievis ukrainlastele avaldatav surve järeleandmiste tegemiseks kui reetmine.“
Samuti kutsus Karis samal ajal koos Läti peaministriga Euronewsis üles pidama Venemaaga otsekõnelusi. Karise sõnul on Euroopa jäänud selles protsessis hiljaks. „Mõni aasta tagasi olime seisukohal, et agressoritega ei räägita, ja nüüd oleme mures, et me ei ole läbirääkimiste laua taga,“ märkis ta.
Suurem välispoliitiline torm lahvatas detsembris, mil Karis käis riigivisiidil Kasahstanis. Seal muutis Karis oma kõnet leebemaks seoses Venemaa kritiseerimisega. Talle andis soovitusi Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora, kes lahkus pärast visiiti ametist.
Allikas
Saatejuht Mirko Ojakivi uuris presidendi ja riigikogu esimehe Lauri Hussari (Eesti 200) eelmise nädala kohtumise kohta. Karis kinnitas, et Hussar küsis tema käest, kas ta soovib teist ametiaega.
„Mina loen ka ajakirjandusest, mida kõike minu kehakeel ütleb,“ märkis Karis. „Ma ütlesin Hussarile väga selgelt, et kui mina astusin presidendiametisse, siis mulle anti „jah“-sõnast kuni valimisteni vist paar nädalat. Võtsin lausa puhkuse sel hetkel, et saaks sellega tegeleda.“
Karis lausus, et praegu on kandidaatide esitamiseks aega mitu kuud ning alles juulis saab kandidaate ametlikult esitada. „Ma ütlesin ka seda, et ma arvan, et selleks ajaks on ka selge vastus välja öeldud. Ei peaks minu kehakeelt vaatama, vaid olen siis selgelt ja ühemõtteliselt välja öelnud, et kas siis on „jah“ või „ei“,“ lausus Karis.
Ta mõtleb enda sõnul väga paljudest asjadest, aga kõike ei pea välja ütlema. „Selleks kõigeks on õige aeg,“ lausus ta.
„Mine tea, mida uus inimene teeb“
Karis tõi paralleeli ajaga, kui ta oli Tartu ülikooli rektor. „Kui mu rektoriamet hakkas lõppema, siis oli küll vesi väiksem ja madalam, aga üldiselt teemad ja jutud olid täpselt samad,“ kirjeldas ta. „Ei ole suurt vahet midagi, inimesed hakkavad siis liigutama, kui näevad, et ametiaeg läbi saab.“
Ojakivi küsis, et kui riigikogus oleks Karise toetuseks üle 70 allkirja, siis kas ta oleks nõus kandideerima.
„Kui inimene ütleb „jah“ ja ma olen seda mitu korda elus teinud, siis nii palju on ikka mõistust, et sa mõtled, kas „jah“-il on mõtet või ei ole mõtet,“ vastas ta ning lisas, et riigikogus on presidendivalimistel salajane hääletus. „Selle ajaga, kui keegi tahab kandideerida presidendiks, siis tuleb näidata, et alternatiivi ei ole ja mina või keegi teine on parim võimalik.“
Karis selgitas, et istuval presidendil on alati lihtsam. „Teda juba tuntakse, tema puudusi tuntakse, tema häid külgi tuntakse. Tuleb uus inimene, hakkab kõik otsast peale ja mine tea, mis ta teeb – tahab ennast tõestada kogu maailmale ja hakkab lõhkuma, laamendama. Võib-olla siis need laused ja tõlgendamised lähevad veel hullemaks kui praegu inimesed ette kujutavad.“
Presidendivalimised toimuvad selle aasta sügisel.
Karis: Kadriorg pole palju kaasatud välispoliitika kujundamisse
Samuti tuli saates juttu Karise hiljutistest väljaütlemistest Soome meedias. Soome rahvusringhäälingule YLE rääkis Karis, et Euroopa tegi Ukraina sõja alguses vea, kuna Euroopal oleks olnud võimalus tuua Venemaa läbirääkimiste laua taha. Karis vastas, et toona oleks pidanud Ukrainat rohkem toetama, näiteks andma neile kaugema tuleulatusega relvi.
Ojakivi lausus, et öeldakse, justkui president räägib välispoliitikas teist keelt kui teised. „Meil on ühtne välispoliitika,“ vastas Karis ning nentis, et temaga pole midagi sõnumites kokku lepitud. „Kadriorg pole kunagi kaasatud väga palju välispoliitika kujundamisse.“
Karis lausus, et me arutame asju sellisena, nagu tahame maailma näha, mitte nõnda, nagu tegelikult on. „Tuleb reaalsusele otsa vaadata ja olla vaba avalikuks aruteluks. Võib öelda, et võib-olla kuskil ongi välispoliitikas vaja midagi korrigeerida,“ ütles ta ning lisas, et välispoliitikas võivadki olla eriarvamused, kuid Eesti kaitstus on meie ühine eesmärk.
Ta enda sõnutsi ei tööta selle nimel, kas keegi hoiab talle pöialt või mitte. „Mulle peaks hoidma pöialt Eesti põhiseadus. See on see, mida ma kuulan ja loen,“ ütles ta. Poliitikud tunnistavad tema sõnutsi, et nende seisukoht on juba enne tema sõnavõtu lugemist koostatud. „Mõned poliitikud on paremini ettevalmistunud, kuidas reageerida.“
Karis: ka Natsi-Saksamaa muutus
Saatejuht Ojakivi küsis Kariselt tema öeldu kohta, et tuleb valmistuda dialoogiks Venemaaga. Karise sõnul justkui arvatakse, et jutt käib Venemaa režiimijuhist Vladimir Putinist. „Ei, jutt käib Venemaast,“ lausus ta ning lisas, et jutt ei käi praegu läbirääkimiste kontekstist, vaid sellest, kui sõda saab läbi. „Ei ole väga keeruline aru saada.“
Karise sõnul on võtmeküsimus, kuidas me naaberriiki suhtume ja milline on riik, kellega suhtleme. Ta tõi näitena Natsi-Saksamaa, et ka see riik muutus ja nendega oli pärast muutust võimalik suhelda.
Mirko Ojakivi vastas seepeale, et Natsi-Saksamaa kaotas sõja ja riigijuhid saadeti tribunali alla. Karis vastas, et Venemaa saatust määrab Venemaa ise. „Kas ta tahab olla isolatsioonis või ei taha,“ ütles ta. „Maailm on meil peaaegu et ümmargune ja sellega tuleb arvestada, et kui meie ei suhtle, siis suhtlevad teised.“
Ojakivi küsis, kas Eesti on teinud vea öeldes teistele, et Putiniga ei peaks vestlema. „Ega praegu tõesti Putiniga pole midagi rääkida, sest näeme, et käib kurnamissõda ja tal ei olegi plaanis laua taha tulla, et seda teemat arutada,“ ütles Karis ning lisas, et tähtis on saada agressor Ukrainast välja.
Olnud pildis välispoliitiste väljaütlemiste tõttu
Karis on korduvalt ületanud uudiskünnist oma sõnavõttude tõttu välismeedias. Viimati lausus Karis sel nädalal Soome riigivisiidil, et Euroopa riigid peaksid koos valmistuma pärast sõda dialoogiks Venemaaga. Päev hiljem ütles ta, et Euroopa riigid tegid 2022. aastal vea, kuna ei saanud agressorit ehk Venemaad läbirääkimiste laua taha.
Aprilli algul lausus Karis väljaandele Lääne Elu, et välisministeeriumil pole jõudu ega oskusi vaadata kaugemale. „Seda jõudu välisministeeriumis tegelikult ei ole – pole inimesi, oskusi ega kohati teadmisi,“ ütles ta. Hiljem selgitas ta ajakirjanikele, et ta vaid peegeldas diplomaatide enda muret.
Veebruaris sõnas Karis Dubais USA telekanalile NBC News, et Ukraina peab mingil hetkel kaaluma, kas loovutada territooriume, et rahu saavutada. Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) vastas sellele: „Seda agressiooni jätkab Venemaa mitte dialoogi puudumise tõttu, vaid seepärast, et usub endiselt olevat edukursil. Seetõttu tundub siin Kiievis ukrainlastele avaldatav surve järeleandmiste tegemiseks kui reetmine.“
Samuti kutsus Karis samal ajal koos Läti peaministriga Euronewsis üles pidama Venemaaga otsekõnelusi. Karise sõnul on Euroopa jäänud selles protsessis hiljaks. „Mõni aasta tagasi olime seisukohal, et agressoritega ei räägita, ja nüüd oleme mures, et me ei ole läbirääkimiste laua taga,“ märkis ta.
Suurem välispoliitiline torm lahvatas detsembris, mil Karis käis riigivisiidil Kasahstanis. Seal muutis Karis oma kõnet leebemaks seoses Venemaa kritiseerimisega. Talle andis soovitusi Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora, kes lahkus pärast visiiti ametist.