Politico: Island kaalub kiiret referendumit EL-iga liitumise läbirääkimiste taasalustamise üle
Islandi valitsuskoalitsioon lubas korraldada referendumi Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiste taasalustamise üle 2027. aastaks. Läbirääkimised külmutati 2013. aastal. Seda ajakava kiirendavad aga geopoliitilised murrangud, Washingtoni otsus kehtestada Islandile tollid ja USA presidendi Donald Trumpi ähvardused annekteerida Gröönimaa, kirjutab Politico.
Islandi parlament peaks referendumi kuupäeva välja kuulutama lähinädalatel, teatas kaks anonüümseks jäänud allikat. Kui islandlased hääletavad poolt, võivad nad Euroopa Liiduga ühineda enne teisi kandidaatriike, ütles üks allikas.
„Laienemisarutelu muutub,“ ütles Politicole Euroopa Liidu laienemisvolinik Marta Kos, kes kohtus eelmisel kuul Brüsselis Islandi välisministri Þorgerður Katrín Gunnarsdóttiriga. „Asi on üha rohkem julgeolekus, kuulumises ja tegutsemisvõime säilitamises konkureerivate mõjusfääride maailmas. See puudutab kõiki eurooplasi,“ ütles Kos.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kohtus eelmisel kuul Brüsselis Islandi peaministri Kristrún Frostadóttiriga ja ütles, et partnerlus pakub stabiilsust ja ettearvatust volatiilses maailmas.
Arutelu sidemete tihendamise ja potentsiaalselt isegi liitumisläbirääkimiste taasalustamise üle algas Politico teatel juba enne Trumpi uuesti ametisse astumist. Asja kiireloomulisust on aga lisanud USA ähvardused, muu hulgas Trumpi poolt Islandile suursaadikuks nimetatud Billy Longi nali, et Island peaks olema USA 52. osariik ja temast saab kuberner.
„Ma arvan, et see, et Islandi mainiti Trumpi kõnes neli korda (Trump ajas Davosis Maailma majandusfoorumil Gröönimaa ja Islandi ilmselt omavahel segi – toim), on kindlasti mõtteid fokuseerinud,“ ütles olukorraga kursis olev Euroopa Liidu ametnik, lisades, et see peab olema väikese riigi jaoks rahutuks tegev.
Island esitas Euroopa Liiduga ühinemise taotluse 2009. aastal finantskriisi tipphetkel, kui kolm sealset suur kommertspanka kokku varises. Valitsus külmutas aga läbirääkimised 2013. aastal, kui Islandi majandus oli kiiresti taastumas, aga hoiatati euroala võimaliku kollapsi eest. 2015. aasta märtsis palus Reykjavík, et Islandi ei loetaks enam kandidaatriigiks.
Islandi liitumisprotsessil oleks siiski poliitilisi takistusi, ütles Politicole endine president Guðni Thorlacius Jóhannesson. Suurim võimalik komistuskivi on kalastusõigused.
„Lõpuks taandub kõik kalale, see on alati probleem olnud,“ ütles ka Euroopa Liidu allikas.
On aga üks peamine erinevus varasemate ja võimalike tulevaste läbirääkimiste vahel: Brexit.
Suurbritannia ja Island on pikka aega kalapüügi pärast vägikaigast vedanud ning 1950. ja 1970. aastatel toimusid isegi vägivaldsed kokkupõrked, mida nimetati „tursasõdadeks“. Hiljem toimus ka „makrellisõjaks“ nimetatud vaidlus, mille käigus ähvardas Euroopa Liit Islandi sanktsioonidega.
Et Ühendkuningriik on nüüd Euroopa Liidust väljas, võivad kalastusõigused olla väiksem takistus.
Kui islandlased peaksid otsustama liitumisläbirääkimisi taasalustada, võiksid need edeneda kiiresti. Island on juba näiteks Euroopa Majanduspiirkonna ja Schengeni ala liige. Enne läbirääkimiste külmutamist oli Islandiga suletud 33 läbirääkimispeatükist 11.
Päriselt liitumiseks peaks Island pärast läbirääkimisi korraldama veel ühe referendumi.
Selle tulemus sõltuks tõenäoliselt suuresti hetke geopoliitilisest olukorrast, sest majanduslikult Euroopa Liit erinevalt teistest kandidaatriikidest Islandi ei tõmba – sealne SKP inimese kohta on maailmas viiendal kohal.
Allikas
Islandi valitsuskoalitsioon lubas korraldada referendumi Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiste taasalustamise üle 2027. aastaks. Läbirääkimised külmutati 2013. aastal. Seda ajakava kiirendavad aga geopoliitilised murrangud, Washingtoni otsus kehtestada Islandile tollid ja USA presidendi Donald Trumpi ähvardused annekteerida Gröönimaa, kirjutab Politico.
Islandi parlament peaks referendumi kuupäeva välja kuulutama lähinädalatel, teatas kaks anonüümseks jäänud allikat. Kui islandlased hääletavad poolt, võivad nad Euroopa Liiduga ühineda enne teisi kandidaatriike, ütles üks allikas.
„Laienemisarutelu muutub,“ ütles Politicole Euroopa Liidu laienemisvolinik Marta Kos, kes kohtus eelmisel kuul Brüsselis Islandi välisministri Þorgerður Katrín Gunnarsdóttiriga. „Asi on üha rohkem julgeolekus, kuulumises ja tegutsemisvõime säilitamises konkureerivate mõjusfääride maailmas. See puudutab kõiki eurooplasi,“ ütles Kos.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kohtus eelmisel kuul Brüsselis Islandi peaministri Kristrún Frostadóttiriga ja ütles, et partnerlus pakub stabiilsust ja ettearvatust volatiilses maailmas.
Arutelu sidemete tihendamise ja potentsiaalselt isegi liitumisläbirääkimiste taasalustamise üle algas Politico teatel juba enne Trumpi uuesti ametisse astumist. Asja kiireloomulisust on aga lisanud USA ähvardused, muu hulgas Trumpi poolt Islandile suursaadikuks nimetatud Billy Longi nali, et Island peaks olema USA 52. osariik ja temast saab kuberner.
„Ma arvan, et see, et Islandi mainiti Trumpi kõnes neli korda (Trump ajas Davosis Maailma majandusfoorumil Gröönimaa ja Islandi ilmselt omavahel segi – toim), on kindlasti mõtteid fokuseerinud,“ ütles olukorraga kursis olev Euroopa Liidu ametnik, lisades, et see peab olema väikese riigi jaoks rahutuks tegev.
Island esitas Euroopa Liiduga ühinemise taotluse 2009. aastal finantskriisi tipphetkel, kui kolm sealset suur kommertspanka kokku varises. Valitsus külmutas aga läbirääkimised 2013. aastal, kui Islandi majandus oli kiiresti taastumas, aga hoiatati euroala võimaliku kollapsi eest. 2015. aasta märtsis palus Reykjavík, et Islandi ei loetaks enam kandidaatriigiks.
Islandi liitumisprotsessil oleks siiski poliitilisi takistusi, ütles Politicole endine president Guðni Thorlacius Jóhannesson. Suurim võimalik komistuskivi on kalastusõigused.
„Lõpuks taandub kõik kalale, see on alati probleem olnud,“ ütles ka Euroopa Liidu allikas.
On aga üks peamine erinevus varasemate ja võimalike tulevaste läbirääkimiste vahel: Brexit.
Suurbritannia ja Island on pikka aega kalapüügi pärast vägikaigast vedanud ning 1950. ja 1970. aastatel toimusid isegi vägivaldsed kokkupõrked, mida nimetati „tursasõdadeks“. Hiljem toimus ka „makrellisõjaks“ nimetatud vaidlus, mille käigus ähvardas Euroopa Liit Islandi sanktsioonidega.
Et Ühendkuningriik on nüüd Euroopa Liidust väljas, võivad kalastusõigused olla väiksem takistus.
Kui islandlased peaksid otsustama liitumisläbirääkimisi taasalustada, võiksid need edeneda kiiresti. Island on juba näiteks Euroopa Majanduspiirkonna ja Schengeni ala liige. Enne läbirääkimiste külmutamist oli Islandiga suletud 33 läbirääkimispeatükist 11.
Päriselt liitumiseks peaks Island pärast läbirääkimisi korraldama veel ühe referendumi.
Selle tulemus sõltuks tõenäoliselt suuresti hetke geopoliitilisest olukorrast, sest majanduslikult Euroopa Liit erinevalt teistest kandidaatriikidest Islandi ei tõmba – sealne SKP inimese kohta on maailmas viiendal kohal.