OTSE | Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega kiirendatakse riigikaitseliste ehitiste ehitamist
Eelnõu järgi jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõuga vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Seejuures jäävad Natura 200 aladega seotud hindamised kohustuslikuks ning ehitustegevuse käigus tuleb jätkuvalt kaasata keskkonnaametit.
Samuti näeb eelnõu ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist.
Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, et pikad vaidlused ei takistaks riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele oleks võimalik operatiivselt reageerida. Teisel lugemisel täpsustati, millistele tingimustele peavad vastama keskkonnaorganisatsioonid, et neil oleks riigikaitselisi ehitisi puudutavates vaidlustes kaebeõigus.
Seletuskirja järgi tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mille tõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.
Muudatused on kavandatud jõustuma 15. mail, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib eelnõu kohaselt kuni 2032. aasta 31. detsembrini.
Allikas
Eelnõu järgi jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõuga vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Seejuures jäävad Natura 200 aladega seotud hindamised kohustuslikuks ning ehitustegevuse käigus tuleb jätkuvalt kaasata keskkonnaametit.
Samuti näeb eelnõu ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist.
Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, et pikad vaidlused ei takistaks riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele oleks võimalik operatiivselt reageerida. Teisel lugemisel täpsustati, millistele tingimustele peavad vastama keskkonnaorganisatsioonid, et neil oleks riigikaitselisi ehitisi puudutavates vaidlustes kaebeõigus.
Seletuskirja järgi tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mille tõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.
Muudatused on kavandatud jõustuma 15. mail, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib eelnõu kohaselt kuni 2032. aasta 31. detsembrini.