Zaporižžja oblasti sõjaadministratsiooni juht Ivan Fedorov teatas, et Zaporižžja rajoonis hukkus abielupaar – 49-aastane mees ja 48-aastane naine.

Zaporižžja linnas said kahjustada eramajad ja sai kannatada 14-aastane poiss, kellele anti arstiabi. Hiljem teatas Fedorov, et kannatada sai viis inimest.

12 000 klienti jäi elektrita. Hiljem teatas Fedorov, et kõigil tuli elekter tagasi.

Kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedias, et Belgorodi linnas toimus kella 23 ajal rida plahvatusi. Vene eriteenistustega seotud Telegrami kanal „Shot“ kinnitas, et linnale anti löök HIMARS-i rakettidega.

Sotsiaalmeedias teatati, et tule alla jäid Belgorodi soojuselektrijaam ja Strelkovoje küla piirkonnas asuv Frunzeskaja elektrijaam.

Oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas, et öise rünnaku tõttu on energeetikaobjektidel tõsiseid kahjustusi.

„Meil on palju energeetikasüsteemi kahjustusi Belgorodi linnas ning Belgorodi, Rakitnoje, Borissovka, Graivoroni ja Jakovlevski ringkonnas,“ teatas Gladkov.

Belgorodenergo ja Venemaa jaotusvõrguettevõte Rosseti teatasid „elektrisisseseade arvukatest kahjustustest“ ja et „taastamistööde aeg on pikenenud“.

Trump alustas postitust USA võimuse ülistamisest, mida loeb enda teeneks.

„Ühendriigid on kõige võimsam Riik Maailmas. Ma ehitasin selle Sõjaväe oma Esimesel Ametiajal täielikult uuesti üles, sealhulgas uued ja paljud uuendatud tuumarelvad. Ma lisasin Kosmosejõud ja nüüd me jätkame oma Sõjaväe uuesti ülesehitamist tasemel, mida pole varem kunagi nähtud,“ teatas Trump.

Trumpi teatel lisatakse ka lahingulaevad, mis on „100 korda võimsamad kui Teise maailmasõja aegsed“.

„Ma olen peatanud Tuumasõdade puhkemise üle Maailma Pakistani ja India, Iraani ja Iisraeli ning Venemaa ja Ukraina vahel,“ kuulutas Trump.

Trump avaldas arvamust, et USA ja Venemaa vahelise strateegilise ründerelvastuse piiramise kokkuleppe New START pikendamise asemel tuleks töötada uue, parandatud ja moderniseeritud kokkuleppe kallal, mis kestaks kaua.

Petrenko sõnul tegi seni tuvastamata isik Moskvas Volokolamski maanteel asuvas elumajas mitu lasku mehe pihta ja põgenes, vahendab Interfax.

„Kannatanu viidi ühte linna haiglasse,“ lisas Petrenko.

Telegrami kanal „Baza“ teatas, et Aleksejev on intensiivraviosakonnas ja tema seisund on raske. „Baza“ andmetel tulistati Aleksejevit selga ja ta kaotas palju verd.

„Shot“ teatas, et pihta said elutähtsad organid.

Ajalehe Kommersant õiguskaitseorganite allikad ütlesid, et rünnak toimus umbes kella 7 ajal hommikul. Kindral väljus korterist ja õues ootas teda auto koos juhiga. Trepikojas ootas teda mees, kes esialgsetel andmetel esines toidukullerina. Aleksejevit tulistati kätte ja jalga ning Kommersanti allikate andmetel püüdis ta tulistajalt püstolit ära võtta, aga too tulistas teda veel rinda. Kommersanti allikas ütles, et aktiivne vastupanu ei lasknud ründajal teda maha lasta.

„Baza“ ja „Shoti“ andmetel võis ründaja olla ka naine.

Aleksejev on Venemaa relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) ehk sõjaväeluure ülema esimene asetäitja.

Meduza kirjutab, et Aleksejev on GRU ülema esimene asetäitja alates 2011. aastast. Meedia teatel on ta kõigi Ukrainas sõdivate Venemaa „vabatahtlike“ formeeringute peakuraator.

2023. aasta juunis osales Aleksejev koos Venemaa kaitseministri asetäitja Junus-Bek Jevkuroviga läbirääkimistel erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožiniga, kui toimus wagnerlaste mäss.

2016. aasta detsembris kehtestas USA Aleksejevile sanktsioonid seoses küberrünnakutega, mille eesmärk oli mõjutada USA presidendivalimisi.

2019. aastal sattus Aleksejev Euroopa Liidu sanktsioonide alla seoses endise Vene luuraja Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisega Suurbritannias Salisburys.

Aleksejev on sündinud 1961. aastal Ukrainas Vinnõtsja oblastis, teatab Ukrajinska Pravda.

Ukraina võimuorganite ja rahvusvaheliste uurimuste andmetel vastutas Aleksejev Venemaa Ukraina-vastase agressiooni luuretoetuse, Ukrainale raketilöökide andmiseks vajalike lähteandmete ettevalmistamise ning okupeeritud territooriumidel Venemaaga ühinemise „referendumite“ ettevalmistamisega seotud tegevuse eest. Avalikes allikates mainitakse Aleksejevi rolli võltsvõimustruktuuride loomise katsetes okupeeritud territooriumidel, muu hulgas Hersoni oblastis.

Aleksejev vastutas Vene vägede luuretoetuse eest ka Süürias.

Aastail 1992–1995 peetud Bosnia sõjas tulistasid serblastest snaiprid 1425 päeva piiramisrõngas olnud Sarajevos tuhandete tsiviilelanike pihta. Ent väidetavalt tulistasid kohalikke ka itaallased, sakslased, prantslased, inglased, venelased, kanadalased ja ameeriklased. Võimalik, et seda tegid teistestki lääneriikidest pärit snaiprid, kes maksid õiguse eest inimesi tappa.

Nüüd on Milano prokuröridel esimene itaallasest kahtlusalune, kes võis nn jahiturist olla. See on Põhja-Itaaliast Veneto piirkonnast pärit endine veokijuht, kes on praegu 80-aastane. Prokurör on esitanud talle süüdistuse inimeste tahtlikus tapmises raskendatud asjaoludel.

Itaalia väljaande Corriere della Sera teatel olevat ta hoobelnud inimjahis osalemisega. Mees nimetab end ise fašistiks ning on suur relvahuviline. Tema kodu läbiotsimisel konfiskeeris politsei erioperatsioonide üksus kaks püstolit, neli vintpüssi ja karabiini.

Tuleval esmaspäeval kuulatakse mees advokaadi juuresolekul üle. Mees peab tõendama, et tema sõja-aastate sagedased reisid endisesse Jugoslaaviasse olid ainult tööga seotud, mitte ta ei osalenud inimsafaril, nagu ta oma elukohas San Vito al Tagliamentos on avalikult kuulutanud.

Inimjahituristidelt küsiti raha hinnakirja järgi, mille kohaselt olid lapsed kõige kallimad sihtmärgid – kuni 100 000 eurot. Neile järgnesid naised, seejärel mehed. Eakaid võis väidetavalt tappa tasuta, kirjutas Delfi mullu novembris.

Sarajevos hukkus ligi nelja-aastase sõja ajal üle 1600 lapse, 14 000 last sai haavata. Sõjaohvrite ühenduste ja ÜRO kohtute hinnangul oli iga kümnes laps saanud tabamuse snaipri kuulist. Seni pole ühtegi snaiprit vastutusele võetud.

Nüüd uurib Itaalia prokuratuur, kas Bosnia serblaste endise juhi Radovan Karadžići armee sõduritele raha maksnud ja sellega elanike tulistamise „pileti“ lunastanud isikute seas oli ka itaallasi.

ÜRO endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaaltribunal (EJRK) on kogu aeg teadnud Sarajevosse korraldatud surmaturismireisidest. Seda kinnitas mullu novembris Raadio Vabadusele EJRK endine pressiesindaja Florence Hartmann.

„Me teadsime sellest. Me ei teadnud, kuidas see oli korraldatud. On äärmiselt oluline, et algatataks kohtulik uurimine ja et selle korraldajad saaksid tuvastatud,“ ütles ta.

Nüüdne juurdlus algas Milanos elava kirjaniku Ezio Gavazzeni esitatud kaebusest. Gavazzeni sõnul ei olnud inimjahituristidel poliitilisi ega religioosseid motiive. Nad olid rikkad inimesed, kes armastasid relvi, käisid lasketiirudes ja Aafrikas safaritel. Inimesi tulistasid nad lõbu pärast, rääkis Gavazzeni The Guardianile.

Kallas rääkis HS-i sõnul sellest teemast ettevaatlikult, rõhutades tuumarelvade levikuga seotud ohte. Kallas viitas Venemaa Ukrainas peetava agressioonisõja algusele, kui Venemaa ähvardas tuumarelvaga.

„Kui sellised ähvardused toimivad, võib üha rohkem riike tulevikus tuumarelva tahta,“ ütles Kallas HS-ile.

Euroopa riikidest on oma tuumarelv vaid Prantsusmaal ja Suurbritannial.

„Võttes arvesse olukorda ja seda, et see [tuumarelv] on ainus asi, mis päriselt heidutusena töötab, võiks see olla tulevaste arutelude teema,“ ütles Kallas HS-ile.

Prantsusmaa tuumaheidutuse laiendamist või uute tuumarelvade hankimist puudutava küsimuse peale rõhutas Kallas, et seda ei ole arutatud. Kallase sõnul on Prantsusmaa tuumaheidutusest rääkimine Prantsusmaa asi.

Tuumeheidutusest rääkimine on Kallase sõnul üldse liikmesriikide asi, aga on ka selge, et olukord on põhjalikult muutunud.

Kallas tuletas meelde, et osa Euroopa riikidest on seotud tuumarelvade leviku piiramise kokkulepetega.

„Laiem pilt paistab praegu selline, et eilsed reeglid täna ei kehti, nii et meie ülesanne on kavandada uued reeglid,“ ütles Kallas.

Euroopa Komisjon valmistub parajasti Euroopa Liidu julgeolekustrateegiat uuendama. Uuendatakse ka Euroopa Liidu Arktika-poliitikat.

Kallas ei öelnud HS-ile otse, mida tähendaks strateegiate uuendamine Soomele. Tema sõnul on Arktika piirkonnale peamiseks ohuks Venemaa Koola poolsaarel asuvad tuumarelvad ja veealuse taristu vastane tegevus.

Kallas ütles HS-ile, et eesmärk ei ole kopeerida NATO-t, vaid aidata selle liikmesriikidel ühist kaitsevõimet arendada.

Kallase sõnul tuleb tulevikus arvesse võtta USA muutumist.

„Pärast Strateegilise Kompassi (Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika tegevusplaan, mis koostati viimati 2022. aastal – toim) tegemist on muutunud Ühendriigid. Peame tegelema muutustega, mida see tekitab meile ja meie julgeolekustrateegiale,“ ütles Kallas HS-ile.

Kallase sõnul tahab Euroopa tugevaid Atlandi-üleseid suhteid USA-ga, aga USA on muutunud ja selle tähelepanu on mujal kui Euroopas.

„Me teeme tööd oma sõjaliste võimete tugevdamiseks ja peame tegema tööd ka partnerlussuhete tekitamiseks ümber maailma,“ ütles Kallas, viidates kaubandussuhetele Lõuna-Ameerika riikide ja Indiaga.

Kallas juhtis tähelepanu USA sõnadele, et NATO 5. artikkel ehk vastastikune kaitsekohustus on vankumatu.

„Loomulikult on nendel sõnadel tähendus, aga on ka selge, et Gröönimaa afääri tõttu on usaldus Atlandi-ülestes suhetes saanud tõelise löögi,“ märkis Kallas HS-ile.

Kallas ütles HS-ile, et ei näe vajadust määrata Euroopa Liidule Venemaaga suhtlemiseks eriesindaja.

Kallase sõnul peetakse Ukraina rahuläbirääkimisi praegu täiesti ühepoolselt. Ukraina on valmis tegema järeleandmisi, aga Venemaal ei ole mingit soovi kompromissideks. Kallas ütles, et Venemaa ei ole oma maksimalistlikest eesmärkidest loobunud.

„Miks peaksid venelased eurooplastega rääkima, kui ameeriklased annavad neile kõik, mis nad nõuavad?“ küsis Kallas.

Euroopa ja Venemaa dialoog võib Kallase sõnul tekkida kahel viisil. Kas Euroopa annab Venemaale veel järele ja Venemaa nõustub dialoogiga või Venemaad survestatakse nii tugevate sanktsioonidega, et ta peab Euroopaga läbi rääkima.

Kallas leiab, et Euroopa on tugeval positsioonil, kui Venemaa pannakse olukorda, kus ta ei saa rahuläbirääkimisi ainult teeselda.

„Selle jaoks ei ole meil vaja uusi eriametikohti, sest meil on juba institutsioonid ja minu ametikoht olemas,“ ütles Kallas HS-ile.

Washington tahab, et läbirääkimised hõlmaksid Iraani tuumaprogrammi, regiooni relvarühmituste toetamist Iraani poolt ballistiliste rakettidega ja „oma rahva kohtlemist“, teatas USA välisminister Marco Rubio kolmapäeval, vahendab Reuters.

Iraan on teatanud, et tahab, et Iraani välisminister Abbas Araghchi ja USA eriesindaja Steve Witkoff arutaksid Masqatis ainult tuumaküsimusi.

„Iraan astub diplomaatiasse avatud silmade ja püsiva mäluga minevikust. Me suhtleme heas usus ja jääme oma õigustele kindlaks. Kohustusi tuleb austada,“ teatas Araghchi täna enne läbirääkimisi X-is. „Kohustusi tuleb austada. Võrdne seisus, vastastikune lugupidamine ja vastastikune huvi ei ole retoorika – need on kohustuslikud ja püsiva kokkuleppe tugisambad.“

Juunis ründas USA Iraani tuumasihtmärke. Teheran on pärast seda teatanud, et uraani rikastamine on peatunud.

Iraani juhtkond on endiselt sügavalt mures, et USA president Donald Trump võib ikkagi teoks teha oma ähvardused Iraani rünnata. Iraani lähedale on koondatud USA merejõud, mida Trump nimetab „armaadaks“.

Iraanis on toimunud üleriiklikud massimeeleavaldused, mida võimud on veriselt maha surunud.

Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles eile ajakirjanikele, et Trump tahab kindlaks teha, kas on võimalik diili teha, aga edastas ka hoiatuse.

„Samal ajal kui toimuvad need läbirääkimised, tahaksin ma Iraani režiimile meelde tuletada, et maailma ajaloo kõige võimsama sõjaväe ülemjuhatajana on presidendi käsutuses diplomaatia kõrval palju valikuvõimalusi,“ lausus Leavitt.

Trump on öelnud, et ilmselt juhtub „halbu asju“, kui kokkuleppele ei jõuta.

Iraan on teatanud, et vastab mistahes sõjalisele rünnakule karmilt, ning on hoiatanud naaberriike, kus asuvad USA baasid, et need oleksid tulejoonel, kui rünnakus osaleksid.

Iraani jaoks on läbirääkimistel punane joon tema raketiprogrammi arutamine. Teheran on otseselt välistanud läbirääkimised „kaitsevõimekuste, sealhulgas rakettide ja nende tegevusulatuse“ üle.

Teheran on aga valmis näitama üles „paindlikkust uraani rikastamise asjus, sealhulgas andma üle 400 kilogrammi kõrgelt rikastatud uraani ja leppima lahendusena nullrikastamisega konsortsiumkokkuleppe alusel“, ütlesid Iraani ametnikud eelmisel nädalal Reutersile. Iraan kinnitab, et tema õigus uraani rikastada ei ole läbi räägitav.

Iraan väidab, et kogu tema tuumategevus on rahumeelne, mitte sõjalise eesmärgiga. USA ja Iisrael süüdistavad aga Iraani tuumarelvade väljatöötamise katses.

Täna kell 12 toimus kaitseministeeriumis pressikonverents sõjalise riigikaitse arengust 2026. aastal. Ülevaate andsid kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher.

„Eelmine aasta oli väeloome arendamise vaatest hea aasta. Suutsime mulluse hankekava 100-protsendiselt täita ja saan kõigile kinnitada, et kaitsevaldkonnal on selge plaan, kuidas Eesti kaitsevõimet edasi tugevdada, meie riigikaitsjaid väärtustada ja kohalikku kaitsetööstust arendada,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Eesti kaitsekulud on 2026. aastal 2,4 miljardit eurot ehk 5,43% SKP-st. See on ligi neli korda rohkem kui 2021. aastal ehk enne Venemaa Föderatsiooni täiemahulist kallaletungi Ukrainale. Eesti kaitse-eelarvest läheb aastatel 2026–2029 hangetesse 37 protsenti ja veel täiendavalt 25 protsenti laskemoona, et jätkata moonavarude kiiret täiendamist.

„Venemaa kujutatav oht Eestile ja läänele sunnib riike relvastuma ning tõstma oma kaitsevõimet igal võimalikul viisil. Kaitsevägi on Venemaa alustatud täiemahulise sõja ajal otsustavalt ning kiirelt kasvatanud oma võitlusvõimet nii uute süsteemide ja laskemoona hankimise kui Ukraina sõjas nähtud kontseptsionaalsete lähenemiste rakendamise kaudu,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo. „Kaitsevõime kiire arendamine jätkub ka lähiaastatel. Arvestades meie naaberriigi agressiivse loomusega, on sõjalise võimekuse arendamine Eestile hetkel kriitilise olulisusega.“

Eesti õhukaitsesse lisandub 2026. aastal täiesti uus kiht, sest tarnitakse koos Lätiga hangitud keskmaa õhutõrje. Ukrainas end tõestanud Saksa tootja süsteem võimaldab tõrjuda lennuvahendeid ca 40 kilomeetri kauguselt ja 20 kilomeetri kõrguselt. Tugevneb ka lühimaa õhutõrje täiendavate Pioruni laskeseadmete ja moona näol. Drooniseire saab juurde akustilise tuvastussüsteemi, arendame tõrjevõimekust eri vahenditega ning tarnitakse droone- ja õhuründemoona.

Et mõjutada vastast distantsilt, suureneb liikursuurtükkide K9 arv 36-ni ning täiendust saavad olemasolevad tosin ratastel Caesari liikursuurtükki. Süvalöögivõime tugevdamiseks on HIMARS süsteemid kohal ning jätkuvad moonatarned, samuti hangib Eesti Lõuna-Koreast täiendavad suurtükiväe raketiheitjad Chunmoo.

„RKIK-i ülesanne on soetada ja õigeaegselt tarnida kaitseministeeriumi nelja-aastases arengukavas otsustatud prioriteetsed väevõimed koos elutsükliga ning rajada nende hoiustamiseks vajalik taristu,“ ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher. „Tänu suurenenud kaitse-eelarvele saab Eesti kaitsevägi lähiaastatel juurde oluliselt rohkem laskemoona ja laskemoonataristut, erinevaid relvasüsteeme, suurtükiväe raketiheitjaid ja liikursuurtükke ning meie õhukaitse tugevneb olulisel määral.“

Eesti plaanib uuendada mereväe laevastikku. Miinijahtijad saavad tänavu uued peamasinad ja sõlmitakse leping nende elukaare pikendamiseks. Samuti on käimas turuanalüüs, et ehitada sellel arengukava perioodil kuni neli uut laeva. Lisaks kaasajastatakse mereseireradareid ja loodud on rannakaitse raketisüsteem.

Kaitsetööstuse vallas on Ämaris alustanud tootmist Eesti esimene eraettevõtte käivitatud lahingumoona tehas. Tänavu algab baastaristu rajamine Pärnumaal Ermistu kaitsetööstuspargis, kuhu on välja valitud neli ettevõtet. Samuti tuleb kaitsetööstuspark Põhja-Kiviõlisse ja käimas on läbirääkimised seal suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Balti kaitsevööndi Eesti osa rajamisel liigutakse edasi punkrite suurhanke ning tõkestuskraavide rajamisega.

Ülekannet on võimalik järelvaadata loo päisest.

Need sõnumid on peamiselt pärit aastatest 2018 ja 2019, kui Bannon külastas pärast Trumpi poolt vallandamist pidevalt Euroopat, et tekitada Euroopa parlamendis liikumine, mis ühendaks mitmete riikide paremäärmuslikud ja euroskeptilised jõud.

Bannon võttis eriliselt sihikule Itaalia asepeaministri ja paremäärmusliku erakonna Liiga esimehe Matteo Salvini, kes oli tollal oma poliitilise võimu tipus. Itaalia opositsioonierakonnad õhutasid Salvinit sel nädalal selgitama, kas Epstein mõjutas Liiga esiletõusu Itaalia poliitikamaastikul.

Prantsusmaal kutsus vasakpoolne erakond La France Insoumise (Alistamatu Prantsusmaa) alustama parlamendijuurdlust, sest Epsteini toimikutes figureerib mitu sealset poliitikategelast, sealhulgas endine kultuuriminister Jack Lang ja tema tütar. Samuti on toimikutes Bannoni kirjad Epsteinile, milles Bannon räägib soovist koguda raha paremäärmusliku Rahvuskogu juhi Marine Le Peni jaoks.

Samuti promos Bannon kirjavahetuses Saksamaa paremäärmuslikku erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja sõimas tollast liidukantslerit Angela Merkelit.

2018. aasta kirjades kelkis Bannon oma mõjuga Euroopa parempopulistide nõuandjana ja nägi nende erakondade tõusu Euroopas võimalusena kasutada neid enda ja Epsteini kasuks.

Õiguskantsler Ülle Madise poole pöördus laps, kes on autoomanik. Ta tõi esile, kuidas möödunud sügisel otsustas riik vähendada lastega autoomanike mootorsõidukimaksu kuni 100 eurot iga alaealise lapse kohta.

Ligi 40 km pikkuse rannajoonega Gaza sektor on kinnisvaraarendajatele turismipiirkonnana ahvatlev. See paistab välja ka ideekavandist, mida Trumpi väimees Jared Kushner jaanuaris Davosis esitles.

„Suhted Ungari ja Ühendriikide vahel on jõudnud minu Administratsiooni ajal uutesse koostöö ja silmapaistvate saavutuste kõrgustesse suuresti tänu peaminister Orbánile,“ teatas Trump Truth Socialis, vahendab Reuters.

„Ma TOETASIN uhkusega Viktori tagasivalimist 2022. aastal ja mul on au seda jälle teha,“ lisas Trump.

Küsitluste järgi on Ungaris praegu populaarseim paremtsentristlik opositsioonierakond Tisza Orbáni valitseva Fideszi ees.

Jaanuari keskel reageeris turvafirma G4S kahel korral suitsuanduri häiresignaalile, mis juhtis tähelepanu olukordadele, kus näiliselt väike eksimus ahju kütmisel võinuks lõppeda tõsiste tagajärgedega. Mõlemal juhul oli probleemi põhjuseks liiga vara suletud siiber, mistõttu levis ruumidesse vingugaasi. Ühel juhul piirdus olukord ehmatusega, teisel juhul vajas inimene juba ka meditsiinilist kontrolli haiglas.

Päästeameti ennetustöö osakonna ennetusteenuse juhi Kristina Eesmetsa sõnul ei ole sellised juhtumid haruldased ning sageli on nende põhjuseks teadmatus, harjumus või hooletus. „Ekslikult arvatakse, et siibri varajane sulgemine aitab soojal kauem toas püsida, kuid tegelikult see nii ei ole,“ ütleb Eesmets.

Eesmets rõhutab, et siibrit ei tohi sulgeda liiga vara, samamoodi ei tohi kütta pooleldi avatud siibriga, sest küttekoldel peab olema korralik õhu juurdepääs. „Enne siibri kinni panemist tuleb põlemisjäägid läbi segada ja siiber sulgeda alles siis, kui söed on täielikult kustunud. Vastasel juhul tekib reaalne vingugaasimürgistuse oht,“ märgib Eesmets.

Tema sõnul on kütmisega seotud õnnetused enamasti mitme teguri koosmõju. On inimesi, kes on harjunud aastakümneid ühtemoodi kütma, kuid keda ei ole õigesti kütma õpetatudki. Vahel mängib rolli veel see, et küttesüsteeme ei hooldata piisavalt tihti ning kasutatakse sobimatut küttematerjali. Näiteks võivad ahju visatud kilekotid, piimapakid ja muu prügi rikkuda lõõre.

Külmade ilmade korral tuleb vältida liigset kütmist. „Kui ühest ahjutäiest ei piisa, ei maksa kohe uut ahjutäit puid koldesse panna, vaid kütta ahju kaks korda – üks kord hommikul ja teine kord õhtul,“ soovitab Eesmets.

Osad soojamüüriga pliidid on kahe siibriga. Sellisel juhul tuleks umbes pooleks tunniks avada mõlemad siibrid. „Nii on „pika ringi“ suitsul lihtsam korstnasse minna, sest korstnalõõr on juba üles soojendatud,“ märgib Eesmets. Tõmbe tugevust saab reguleerida pliidi alumise uksega, mitte siibriga.

Siinkohal tasub meelde tuletada ka tõsiasja, et kütmise ajal peab tuba tuulutama, sest värske õhk soojeneb alati paremini kui n-ö vana õhk. „Kõige õigem on hoida aken kütmise ajal tuulutusasendis,“ soovitab Eesmets.

Mõlemad jaanuarikuu juhtumid kinnitavad, kui oluline abivahend on vingugaasiandur. Eesmetsa sõnul aitab just vinguandur tuvastada ruumides ohtliku vingugaasi, sest suitsuandur vingugaasile ei reageeri. Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus kasutatakse tahkeküttel kütteseadmeid, gaasikütteseadmeid või gaasiveesoojendeid ning see peab olema paigaldatud nii elu- kui ka mitteeluhoonetesse.

„Mitmekorruselise elamu puhul on soovitatav paigaldada andur igale korrusele ning võimalusel ka magamistubadesse,“ soovitab Eesmets. Samuti tuleb arvestada, et üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis ja näitab vaid selle koha vingugaasi taset, kus andur asub.

Päästeamet on kokku puutunud ka juhtumitega, kus alles pärast anduri paigaldamist avastatakse, et eluruumides on pikemat aega olnud ohtlik vingugaasi kontsentratsioon. Sellisel juhul võib inimestel esineda peavalu, uimasus ja väsimus, kuid neid sümptomeid ei osata sageli vingugaasimürgistusega seostada.

Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus asub tahkeküttel köetav kütteseade. Päästeametnikud rõhutavad sageli, et reageerimisel on arvel iga minut, seega on anduri olemasolu eluliselt tähtis.

Otsus alustada juurdlust Jaglandi kohta, kes on ka Euroopa Nõukogu endine peasekretär, põhineb informatsioonil, mida sisaldavad USA seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteini kohta eelmisel nädalal avaldatud toimikud, teatas Økokrim, vahendab Reuters.

„Me leiame, et on põhjendatud alus juurdluseks, võttes arvesse, et ta oli perioodil, mida avaldatud dokumendid puudutavad, Nobeli komitee esimees ja Euroopa Nõukogu peasekretär,“ ütles Økokrimi direktor Pål Løseth.

Jaglandile ei ole praegu mingit süüdistust esitatud. Juurdluse käigus hakatakse muu hulgas uurima, kas Jagland sai tänu oma ametikohtadele kingitusi, reise ja laene.

Politsei taotleb Jaglandi kui rahvusvahelise organisatsiooni endise juhi puutumatuse äravõtmist, millega tegeleb välisministeerium.

„On tähtis, et selle juhtumi faktid toodaks päevavalgele,“ kommenteeris Norra välisminister Espen Barth Eide. „Ma olen seetõttu otsustanud, et Norra teeb Euroopa Nõukogu ministrite komiteele ettepaneku Jaglandilt puutumatuse äravõtmiseks.“

Jaglandi advokaat ütles, et tema klient tervitab juurdluse alustamist ja hakkab sellega igati koostööd tegema.

„Selle põhjal, mida me oleme seni leidnud, oleme me tulemuses kindlad,“ ütles advokaat Anders Brosveet.

Norras on lisaks Jaglandile Epsteni-sidemete tõttu suurde skandaali sattunud ka kroonprintsess Mette-Marit.

2. veebruari õhtul kell 19.49 said päästjad väljakutse Tartu valda Sinikülla, kus põles ühekorruseline elumaja. Lahtist põlemist oli näha esiku osast ja katusest kuni korstnani. Tulekahju leviku piiramine õnnestus kella 23 ajal, samas leiti maja rusudest hukkunud eakas naine.

Lõuna päästekeskuse tulekahjude menetleja Kaido Voori hinnangul viitavad ulatuslikud kahjustused sellele, et tulekahju sai alguse esikust, kuhu oli viidud kuuma tuhaga ämber. Tuli arenes esikust katusele ja eluruumidesse. Voori sõnul ei olnud tulekahju asukoha tõttu enam võimalik hoonest ohutult väljuda.

Peamised tuhaga seotud tulekahjud on põhjustatud materjali valest hoiustamisest. Enne tuha ära viskamist tuleb veenduda, et see oleks paigutatud mittepõlevast materjalist anumasse ning täiesti ära jahtunud. Sobilik on kaanega metallist tuhaämber, kuid kindlasti ei tohi kuuma tuhka panna kergestisüttivasse anumasse. Eriti suur on oht, kui tuhk visatakse plastmassanumasse või kilekotti. Metallnõus kuum tuhk tuleb viia õue ja asetada eemale hoonetest ning esemetest, mis võivad süttida.

Tuhka ei tohi visata otse prügikasti, sellel tuleb lasta täielikult jahtuda ning veenduda, et tuhk on täiesti külm. Isegi näiliselt jahtunud tuhk võib sisaldada hõõguvaid süsi ja põhjustada tuleohtu. Kui tuhka ei kasutata aiaväetisena ega kompostis, tuleb see viia olmejäätmete konteinerisse. Kütta võib ainult kuivade halupuudega, olmejäätmed ahju ei sobi. Juhul, kui tegemist on saastunud tuhaga (immutusvahendid, plastid vms), siis tuleb see viia jäätmejaama, kuna tegemist on ohtliku jäätmematerjaliga.

Lavrovi sõnul on see „terroriakt järjekordne kinnitus sellele, et [Ukraina presidendi Volodõmõr] Zelenskõi režiim jätkab kurssi provokatsioonidele, mille eesmärk on läbirääkimisprotsessi destabiliseerimine, vahendab TASS.

Lavrov lisas, et „Kiievi võimud on valmis minema välja mistahes sammudele, et veenda oma lääne sponsoreid mitte USA-st maha jääma oma püüdlustes nad õiglase reguleerimise kursilt tõugata“.

Lavrov ei öelnud, kuidas kindrali tulistamine edasisi läbirääkimisi mõjutab.

„See ei ole minu funktsioon, seda otsustab meie riigi juhtkond,“ lausus Lavrov.

Aleksejevit tulistas täna Moskva loodeosas tundmatu isik ja kindral viidi haiglasse, teatas Venemaa uurimiskomitee ametlik esindaja Svetlana Petrenko.

Petrenko sõnul tegi seni tuvastamata isik Volokolamski maanteel asuvas elumajas mitu lasku mehe pihta ja põgenes.

„Kannatanu viidi ühte linna haiglasse,“ lisas Petrenko.

Tarlai piirkonnas toimunud plahvatuse tõttu kuulutati Islamabadi kolmes haiglas välja eriolukord. Teatati ka 169 vigastatust, vahendab BBC News.

Teadete kohaselt võis plahvatuse korraldada enesetaputerrorist.

Pakistani president Asif Ali Zardari mõistis plahvatuse karmilt hukka ja ütles, et süütute tsiviilisikute ründamine on inimsusevastane kuritegu.

La Repubblica teatel on eriesindaja ülesandeid Pariisis omavahel arutanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu president António Costa.

Eriesindaja kandidaatidena mainib La Repubblica veel Saksamaa endist liidukantslerit Angela Merkelit ja Euroopa Keskpanga endist juhti Mario Draghit.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas ütles täna avaldatud intervjuus Helsingin Sanomatele, et ei näe vajadust määrata Euroopa Liidule Venemaaga suhtlemiseks eriesindaja.

„Selle jaoks ei ole meil vaja uusi eriametikohti, sest meil on juba institutsioonid ja minu ametikoht olemas,“ ütles Kallas.

Minister Karmen Joller (Reformierakond) ütles pärast kohtumist, et Eestis on väga kõrgetasemeline abi ja spetsialistide sõnul on vaimse tervise teenuste kättesaadavus läinud paremaks võrreldes viimase 10-15 aastaga. Murekohti samas jagub.

Siseminister Igor Taro ütles, et Venemaa kestev kallaletung Ukrainale on üks hullemaid kuritegusid inimsuse vastu. „Ukrainas sõdinud ja seal praegu sõdivad Vene sõjaväelased on tapnud, hävitanud, vägistanud ja röövinud. Euroopa ühise julgeolekuruumi ja Schengeni ala sulgemine neile on meie kõigi turvalisuse huvides,“ ta. „Venemaa algatatud varasematest sõdadest, näiteks Afganistanis või Tšetšeenias, on teada, et rindelt naasvad tegelased hakkavad otsima uusi vägivaldseid väljakutseid organiseeritud kuritegevuse valdkonnas.“

Lisaks meenutas Taro, et agressioonil peab olema agressori jaoks hind. „Euroopa Liit on Venemaale kui agressorriigile kehtestanud poliitilised ja majanduslikud sanktsioonid. Ent see ei ole ainult Kremli sõda, kuna Ukraina vastu on sõdinud ja sõdivad praegu sajad tuhanded Venemaa kodanikud. Agressioonisõjal peab olema hind ka neist igaühe jaoks. Schengeni ala sulgemine neile on üks osa sellest hinnast. Ei saa olla nii, et ühel päeval tapad inimesi ja järgmisel puhkad tsiviliseeritud Euroopas,“ selgitas siseminister.

„Olen seda rõhutanud paljudel hiljutistel välispartneritega toimunud kohtumistel. Meie sammu tunnustatakse, mõistetase ja kindlasti ka järgitakse. Et tulemus on üks – turvalisem Euroopa, siis on oluline, et saaksime jagada sadade tuhandete agressorsõdurite keelunimekirja lisamise töökoormust,“ lisas Taro.

Eesti tõstis kombatantide teema üles siseministrite kohtumisel 2025. aasta suvel Eestis toimunud Põhja- ja Baltimaade siseministrite kohtumisel. Samuti järgnevatel kohtumistel, sealhulgas möödunud kuul toimunud EL-i siseküsimuste mitteametlikus nõukogus Küprosel. Algatusest osavõtjate ringi laiendamiseks teeb siseminister kahepoolseid kohtumisi Euroopa Liidu ja Schengeni ala kolleegidele.

Venemaa relvastatud agressioonis on osalenud hinnanguliselt kuni 1,5 miljonit Venemaa kodanikku, kellest ca 640 000 on jätkuvalt rindel.

Venemaal on vägivalla kasutamisega seotud tõsiste kuritegude koguarv 2025. aasta esimesel poolel saavutanud 15 aasta kõrgeima taseme. Registreeriti üle 333 000 sellise kuriteo ning osaliselt on see tõus seotud varem süüdimõistetud kurjategijate massilise tagasipöördumisega rindelt.

„Rinne ju peab, aga nad võitlevad raske talve ja pommitamisega, mida Venemaa teeb energiavarustuse vastu,“ edastas Tsahkna Delfile täna Zelenskõilt kuuldut. „See olukord on päris, päris karm ja kriitiline, aga ilmselgelt nad peavad vastu.“

Komisjoni hinnangul näitas esialgne uurimine, et TikTok ei ole piisavalt hinnanud, kuidas platvormi sõltuvust tekitavad omadused võivad kasutajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate täiskasvanute füüsilist ja vaimset heaolu kahjustada.

Näiteks on TikTokil disainiomadused, mis pidevalt premeerivad kasutajat uue sisuga, õhutavad vajadust jätkata kerimist ja viivad kasutaja aju n-ö automaatrežiimile. Teadusuuringud näitavad, et see võib põhjustada sundkäitumist ja vähendada kasutaja enesekontrolli.

Lisaks jättis TikTok oma hinnangus tähelepanuta olulised sundkäitumise näitajad, nagu aeg, mille alaealised veedavad öösiti TikToki kasutades, rakenduse avamise sagedus ja muud võimalikud näitajad.

Komisjoni hinnangul ei rakenda TikTok mõistlikke, proportsionaalseid ja tõhusaid meetmeid sõltuvust tekitavast disainist tulenevate riskide maandamiseks.

Näiteks TikToki praegused meetmed, eelkõige ekraaniaja haldamise ja vanemliku kontrolli vahendid, ei vähenda tõhusalt riske, mis tulenevad TikToki sõltuvust tekitavast disainist. Ajahalduse tööriistad ei ole piisavalt tõhusad, et võimaldada kasutamist vähendada ja kontrollida. Samuti ei pruugi toimida vanemlik kontroll, sest selle rakendamine nõuab vanematelt lisaaega ja -oskusi.

Hetkel leiab komisjon, et TikTok peab oma teenuse põhidisaini muutma. Selleks tuleks muu hulgas järk-järgult keelata peamised sõltuvust tekitavad funktsioonid, rakendada tõhusaid ekraaniaja vaheaegu, sealhulgas öösel, ning muuta soovitussüsteemi.

TikTokil on õigus tutvuda komisjoni uurimistoimikutes sisalduvate dokumentidega ja kirjalikult vastata komisjoni esialgsetele järeldustele. Samal ajal toimuvad konsultatsioonid Euroopa digiteenuste nõukojaga.

Kui komisjoni seisukohad leiavad lõpliku kinnituse, võib komisjoni rikkumisotsusega kaasneda trahv, mis on proportsionaalne rikkumise laadi, raskusastme, korduvuse ja kestusega. Trahvisumma võib ulatuda kuni 6%-ni teenuseosutaja ülemaailmsest aastasest kogukäibest.

Pevkuri sõnul on üks märgilistemast investeeringutest tänavu keskmaa õhutõrje, mille maksumus küündib 400 miljoni euroni. „Laskemoona soetused jätkuvad ka, laskemoona me planeerime sellel aastal ligi 600 miljoni eest Eestisse kohale tuua. Ja siis väga palju kõiki teisi arendusi, nii liitlaste taristu parandamiseks kui loomulikult relvasüsteeme, erinevat tüüpi droone, droonivastaseid seadmeid, seiresüsteeme – investeeringuid on sel aastal palju.“

Välisministeerium informeeris teadet üle andes Venemaa saatkonna esindajat, et Venemaa Föderatsioonist lähtuvate piiriintsidentide tõttu sulgeb Eesti kaks piiripunkti öiseks liikumiseks.

Noodis selgitati, et eile otsustas valitsus kehtestada muudatused 25. juuni 2002. aasta määruses nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ ning sulgeda Luhamaa ja Koidula piiripunktid öisel ajal (kell 19–7) kuni kolmeks kuuks.

Meede jõustub alates 24. veebruarist.

See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valide päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Uudse kontseptsioonina avardab voog haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

Esialgsetel andmetel sõitis peateel sõiduauto Škoda, kui talle keeras kõrvalteelt ette veoauto. Kuna tee oli libe, siis ei saanud Škoda õigeaegselt pidama ning sõitis vastu haagise külge. Sõiduauto esiosa sai tugevalt kannatada.

Sõidukis oli kaks inimest ning politsei sõnul toimetati nad haiglasse kontrolli. Veokijuht viga ei saanud.

Mõlemad juhid olid kained. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Läbirääkimised toimusid kaudses formaadis ehk Iraan ja USA kohtusid Omaani kõrgeima diplomaadiga eri aegadel pealinna Muscati palees. Nii Araghchi kui ka Omani esindajad kirjeldasid läbirääkimisi kui püüet leida viis tulevaste läbirääkimiste pidamiseks. USA pool ei andnud kõneluste kohta koheselt kommentaare.

„See oli läbirääkimistele hea algus. Ja läbirääkimiste jätkamise osas on olemas arusaam. Jätkumise koordineerimine otsustatakse pealinnades,“ ütles välisminister Araqchi Iraani riigitelevisioonile. Ta lisas, et mõlema poole ametnikud naasevad konsultatsioonideks koju.

Ebatavalise arenguna osales kohtumisel lisaks USA poolt esindanud erisaadik Steve Witkoffile ja president Donald Trumpi väimehele Jared Kushnerile ka USA mereväe admiral Brad Cooper. Tõenäoliselt oli see samm Teheranile signaali andmiseks, et Washington võib läbirääkimiste ebaõnnestumise korral Iraani rünnata.

Mõlemad pooled on näidanud üles valmisolekut taaselustada diplomaatia tuumavaidluse osas, kuid Washington soovib, et kõnelused hõlmaksid ka Iraani raketiprogrammi, Iraani toetust piirkonna relvastatud rühmitustele ja Iraani rahva kohtlemist, ütles USA välisminister Marco Rubio sel nädalal.

Iraani ametnikud on korduvalt öelnud, et raketiprogrammi arutamine ei tule kõne alla ja on avaldanud soovi saada tunnustust oma õigusele rikastada uraani. Viimane on aga Washingtoni jaoks punane joon.

Trumpile ei paista piisavat sellest, et tema nimi on lisatud juba USA Rahuinstituudile ja Kennedy etenduskunstide keskusele.

Haridusministeeriumi asekantsler Henry Kattago märkis, et arendus on HTMi poolt tellitud erasektorist. Hetkel arendab seda Finest AS ja varasemalt NetGroup.

Teate juhtunust sai politsei eile varahommikul kell 7.34.

„Venemaa tuleb läbirääkimiste laua taha siiralt vaid siis, kui talle avaldatakse selleks survet. See on ainus keel, mida Venemaa mõistab,“ kommenteeris Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

ELi 20. sanktsioonipakett Venemaale sisaldab täielikku merendusteenuste keeldu Venemaa toornaftat vedavatele laevadele, hõlmates muu hulgas kindlustust, hooldusteenuseid ja juurdepääsu sadamatele. Plaani kohaselt lisataks veel 43 Venemaa varilaevastiku alust musta nimekirja, mis tõstaks sanktsioneeritud laevade koguarvu 640-ni.

Paketiga kehtestatakse ka uued impordikeelud metallidele, kemikaalidele ja kriitilistele mineraalidele ja täiendavad ekspordipiirangud Vene vägede poolt lahinguväljal kasutatavatele esemetele ja tehnoloogiatele.

Lisaks Venemaa energiatuludele võetakse paketiga sihikule 20 Venemaa piirkondlikku panka ja mitu panka kolmandates riikides, mida kasutatakse sanktsioonidest mööda hiilimiseks.

Meetmete jõustumiseks peavad EL-i riigid paketi heaks kiitma ja Brüssel soovib selle saavutada Ukraina-vastase sõja neljandaks aastapäevaks 24. veebruaril.

„Kutsun nüüd liikmesriike üles neid uusi sanktsioone kiiresti heaks kiitma,“ ütles von der Leyen. „Selle tegemine saadaks enne selle sõja sünget neljandat aastapäeva võimsa signaali: meie pühendumus vabale ja suveräänsele Ukrainale on vankumatu. Ja pigem kasvab see päev-päevalt, kuu-kuult, aasta-aastalt tugevamaks.“

Kahtlane video ilmus Trumpi Truth Sociali kontol. See oli 62 sekundit pikk ja sisuliselt tümitas 2020. aasta presidendivalimiste korraldust. Selles väideti, et tegu oli hääletuspettusega. Teatavasti jäi Trump toona alla Joe Bidenile. Video taustamuusikaks oli lugu „The Lion Sleeps Tonight“. Klipi lõpuosas oli Barack ja Michelle Obamat kujutatud ahvidena.

Eile aegus 2010. aastal allkirjastatud uus START-leping, mis piiras USA ja Venemaa tuumaarsenali kuuluvaid ressursse ja sisaldas olulisi läbipaistvusmehhanisme. Meediateadete kohaselt on USA ja Venemaa nõustunud järgima kokkuleppe tingimusi vähemalt kuus kuud, mille jooksul toimuvad läbirääkimised võimaliku uue leppe üle.

USA on seekord taotlenud ka Hiina kaasamist leppesse. Riigi tuumaarsenal on väike, aga kiiresti kasvav. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi teatel on Hiina tuumaarsenal kasvanud kiiremini kui ühelgi teisel riigil – umbes 100 uue lõhkepea võrra aastas alates 2023. aastast.

„Relvastuskontroll ei saa enam olla kahepoolne küsimus USA ja Venemaa vahel,“ kirjutas USA riigisekretär Marco Rubio veebis avaldatud essees. „Teistel riikidel on kohustus aidata tagada strateegiline stabiilsus, eriti Hiinal.“

USA relvastuskontrolli asesekretär Thomas DiNanno esitas ÜRO desarmeerimiskonverentsile uue kava, väites, et aegunud tuumaleppel olid fundamentaalsed vead.

„Venemaa järjestikused rikkumised, ülemaailmsete varude kasv ning vead uue START-lepingu ülesehituses ja rakendamises annavad Ameerika Ühendriikidele selge imperatiivi nõuda uut arhitektuuri, mis tegeleks tänapäeva ohtudega, mitte möödunud ajastu ohtudega,“ ütles ta ÜRO kohtumisel Genfis.

Ta süüdistas Hiinat USA-Venemaa leppe ärakasutamises, et oma arsenali kiire tempoga laiendada. „Täna siin istudes pole Hiina kogu tuumaarsenalil mingeid piire, läbipaistvust, deklaratsioone ega kontrolli,“ sõnas ta.

Hiina on varasemalt keeldunud liitumast tuumaleppe läbirääkimistega. Täna kordas Hiina suursaadik Shen Jian Pekingi seisukohta, öeldes, et Hiina tuumavõimekus pole kaugeltki USA või Venemaa tasemel.

„Hiina ei osaleks praegusel etapil tuumadesarmeerimise läbirääkimistel,“ sõnas ta ja rõhutas, et suuremate tuumaarsenalidega riigid peaksid jätkama oma tuumadesarmeerimise kohustuste täitmist.

„Praegu on selline suundumus tõepoolest täheldatav. Kuid tuleb jälgida, kas see jätkub ja kas tekib muid tegureid,“ ütles ametnik.

„Siiski on mõnes kohas lahti ühendatud ka Ukraina sõjaväe Starlinkid, mida pole veel registreeritud,“ lisas ametnik, märkides, et registreerimisprotsess on veel pooleli.

Asjaolu, et Vene üksustel on probleeme pärast registreerimata terminalide blokeerimist, kinnitas ka Ukraina kindralstaabi komandör. „Nad on nagu pimedad kassipojad,“ kommenteeris ta.

Selle nädala alguses alustas Ukraina kaitseministeerium koostöös SpaceXiga Starlinki terminalide kontrollimist, et kaitsta tsiviilisikuid Venemaa droonide eest, mis on hakanud ebaseaduslikult kasutama Starlinki Ukraina energiavõrgu vastu suunatud ulatuslike rünnakute ajal.

„Starlinkiga varustatud Venemaa droone on raske kinni püüda: nad lendavad madalal kõrgusel, on elektroonilise sõjapidamise suhtes vastupidavad ja neid saab pikkade vahemaade kauguselt reaalajas juhtida,“ ütles Ukraina kaitseministeerium Politicole saadetud avalduses.

Ministeerium kutsus kõiki Ukraina armee üksuste komandöre ja tsiviilisikuid kiiresti oma terminale Ukraina riigiasutustes registreerima. „Peagi toimivad Ukrainas ainult registreeritud ja autoriseeritud terminalid; kõik registreerimata seadmed deaktiveeritakse,“ lisati avalduses.

Eesti Ekspress kirjutas ligi kolm aastat tagasi, et 2022. aasta lõpus lastehaiglast vallandatud Reisner palkas väidetavalt fiktiivselt tööle oma lähikondlasi. Näiteks võttis ta köögi abitöötajana palgale inimese, keda teised haiglatöötajad nägid esimest korda alles aastalõpu peol. Paberite järgi oli naine tööl olnud peaaegu aasta, ent Reisner viitas, et tööd tegi ta distantsilt. Reisner vallandati järsult ning haigla pöördus politseisse.

Prokurör Piia Enno selgitas Delfile, et kohtueelses menetluses leidis prokuratuuri hinnangul kinnitust, et endine Tallinna lastehaigla toitlustusteenistuse juhataja võttis näiliselt tööle kolm inimest ja vormistas nende nimele töötunde, mille alusel tasus haigla neile palka. „Süüdistuse kohaselt võtsid näiliselt palgatud töötajad laekunud töötasu sularahas välja ja viisid selle lastehaigla juhtivtöötajale,“ ütles ta.

Lastehaiglale tekitati kahju Enno sõnul ligikaudu 60 000 euro ulatuses.

„Enne eile toimunud eelistungit avaldasid süüdistatavate kaitsjad valmidust lahendada kriminaalasi endise toitlustusteenistuse juhataja suhtes kokkuleppemenetluses,“ märkis Enno. „Teise kahe süüdistatava osas näeme võimalust kohaldada oportuniteeti.“

Kuna protsess on veel pooleli, siis prokuratuur täpsemalt kokkuleppemenetluse ja oportuniteetide kohaldamist veel ei saa kommenteerida. Järgmine kohtuistung toimub 6. aprillil.

Aastal 2022 otsustas Alla raha kokku hoida ja ühtlasi pärast koroonapiiranguid ennast natuke Valgevenes tuulutada. Kokkuvõttes sattus ta aga Valgevene võimude vahetusfondi, kuna seal sooviti väga Lätist üht oma kodanikku kätte saada.

Endised parteikaaslased ei tunne Doris Raudseppa enam ära. Tema sotsiaalmeedias domineerib kollane värv. Fotodel on kollased särgid, joped, sallid, telgid ja plakatid. Ta oli ikkagi oravate omainimene. „Mina ja teised minu erakonnakaaslased teavad Dorist kui rahvuslikku liberaali, mistõttu on see valik üllatav,“ ütles Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees Maris Lauri.

Karis andis Dubais lühikese intervjuu NBC Newsi rahvusvaheliste uudiste peakorrespondendile Keir Simmonsile.

Simmons ütles, et Karise sõnul tunnistatakse, et see on Ukraina jaoks väga keeruline olukord ja samas ollakse täis otsustavust mitte anda Moskvale tolligi järele ohu tõttu, et Moskva võtab tulevikus rohkem.

Simmons küsis Kariselt, kas ta arvab, et rahuprotsessi kulg sõltub Venemaa valitsejast Vladimir Putinist.

„Praegusel hetkel küll, tähendab, näeme, on olnud nii palju katseid, president Trumpilt ja president Zelenskõilt ja ka teiste riikide presidentidelt, et veenda Putinit, et sõda Ukrainas tuleb peatada,“ ütles Karis.

Küsimusele, kas Ukraina peaks territooriumi ära andma, et rahu saada, vastas Karis järgmiselt: „Loomulikult Eesti ja teised lääneriigid ei lepi kunagi selle territooriumide äraandmisega, aga loomulikult see sõltub Ukrainast. Mingil hetkel sa mõistad, et Ukraina inimesed surevad, mitte ainult lahinguväljal, vaid ka Kiievis ja teistes kohtades. Tsiviilisikud, lapsed, nii et mingis punktis tuleb leida tasakaal, kas anda ajutiselt maad ära ja peatada see sõda.“

Karis viibis presidendi kantselei teatel Araabia Ühendemiraatides Dubais rahvusvahelisel kõrgetasemelisel tippkohtumisel, kus arutas koos valitsus- ja riigijuhtide, erasektori tippjuhtide ning valdkonna liidritega tehisaru mõju julgeolekule ja ühiskonna pikaajalisele toimetulekule.

Samal ajal kohtusid Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis Venemaa ja Ukraina esindajad USA vahendusel toimuvateks läbirääkimisteks.

„Arutelud olid sisulised ja produktiivsed, keskendudes konkreetsetele sammudele ja poliitilistele lahendustele,“ teatas Ukrainat esindanud julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov sotsiaalmeedias.

USA välisminister Marco Rubio, kes ise ei osalenud, ütles, et läbimurret ei pruugi läbirääkimistel mõnda aega tulla, aga president Donald Trumpi administratsioon on viimase aasta jooksul läbirääkimistega palju edasi liikunud.

„See on hea uudis,“ ütles Rubio eile ajakirjanikele. „Halb uudis on see, et teemad, mis jäävad, on kõige keerulisemad. Ja samal ajal sõda jätkub.“

20. jaanuaril saadetud telegrammis vihjatakse mõnel pool väljendatud murele Kiievi ja Moskva vahelistel rahuläbirääkimistel kasutatavate mõistete üle. Need näitavad, kui tundlikud mõned sõnad võivad julgeolekumaailmas olla, kuigi püütakse lihtsalt erinevatele publikutele analoogiat pakkuda, kirjutab Politico.

USA Helsingi saatkonnast Washingtoni saadetud telegrammi järgi arutas Soome välisminister Elina Valtonen seda küsimust 19. jaanuaril USA kongressi esindajatekoja liikmete, vabariiklase Jack Bergmani ja demokraadi Sarah Elfrethiga.

Valtonen rõhutas Soome seisukohta, et Venemaa on „pikaajaline strateegiline oht“, ja hoiatas „nõrga“ rahukokkuleppe eest Ukraina jaoks, mis kahandaks tema võimet end tulevase Vene agressiooni eest kaitsta, kirjutab Politico telegrammile viidates.

Valtonen hoiatas ka igasuguste viidete eest „5. artikli moodi“ julgeolekugarantiidele sõjajärgse Ukraina jaoks, lisatakse telegrammis. Valtonen hoiatas, et see võib NATO 5. artikli garantiid misiganes Ukrainale antavate kahepoolsete lubadustega segi ajada. Telegrammis tsiteeritakse veel Valtoneni sõnu, et NATO ja Ukraina tulevaste julgeolekugarantiide vahel peaks olema „tulemüür“. Telegrammis kirjutatakse, et hilisemal kohtumisel rääkis sama ka Soome kaitseminister Antti Häkkänen.

Endised NATO ametnikud ja analüütikud ütlesid Politicole, et telegramm peegeldab kasvavat muret erinevates pealinnades selle üle, kuidas sõjajärgse Ukraina asjad võivad erinevaid riike pikapeale mõjutada.

Üks potentsiaalne probleem on, et mõiste „5. artikkel“ kasutamine teistes kontekstides viitab NATO osalemisele, mis ei ole tegelikult ühegi pakutud asjakorralduse osa, selgitas Politicole endine NATO ametnik Edward Wrong. „Soome ja paljud teised NATO liikmed tahavad kindlustada, et mõistetaks, et 5. artikkel on NATO-le ainulaadne,“ ütles Wrong.

Üks probleem 5. artiklile viidates, isegi kui lisatakse sõna „moodi“, on see, et riigijuhid võivad sellega anda poliitilist laskemoona opositsioonile, ütles Marylandi ülikooli teadlane Josh Shifrinson.

Samuti on olemas võimalus, et Ukrainale antavate lubaduste kirjeldamine „5. artikli laadsetena“ tekitaks Venemaal kiusatuse proovile panna, mida see tegelikkuses tähendab.

Kui Venemaa paneks toime mingisuguse sõjalise rünnaku ja Ukrainat toetavad riigid ei vasta, võib see tekitada küsimusi ka NATO 5. artikli tugevuse kohta, märkis USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni kaitseministeeriumi ametnik NATO juures Rachel Ellehuus.

Lisaks sellele on NATO liikmesriigid teravalt teadlikud USA presidendi Donald Trumpi suhtumisest NATO-sse.

Eesti võimud korraldasid teisipäeva õhtul harukordse ja jõulise operatsiooni, mille käigus peeti Naissaare lähistel kinni Bahama lipu all sõitev konteinerilaev, mida kahtlustati rahvusvahelises salakauba Venemaale vedamises.

„Meie pool reageerib asjakohaselt riskidele ja ohtudele, mis lähtuvad Eestist, Eesti poolt. Kuni eestlased ei söanda kasutada oma uut niinimetatud „Vene lipu all laevade vastast seadusandlust“. Kutsume riiki uuesti tungivalt kõrvalekaldumatult järgima rahvusvahelise mereõiguse norme, et mitte saada kuulsaks merepiraatidena, ja jälgime tähelepanelikult seda olukorda, muu hulgas Eesti tegevust,“ lausus Zahharova pressikonverentsil.

Eesti võimud korraldasid teisipäeval haruldase ja jõulise operatsiooni, mille käigus peeti Naissaare lähistel kinni Bahama lipu all sõitev konteinerilaev, mida kahtlustatakse rahvusvahelises salakauba Venemaale vedamises.

Laevale pardus K-komando PPA lennusalga kopteri ja mereväe laeva Raju abil. Operatsiooni toetasid ka mereväe laev Admiral Cowan ning riigilaevastiku lootsikaater Ahto-26. Operatsioonis osales hinnanguliselt üle 50 inimese eri ametkondadest.

Maksu- ja tolliamet (MTA) teatas hommikul, et mõne tunni jooksul toimetatakse laev Baltic Spirit Muuga sadamasse, et alustada põhjalikumat tollikontrolli.

„See on valeuudis. Kusjuures keskmise kvaliteediga,“ lausus Peskov.

Vene sotsiaalmeedias levivad tehisaru abil genereeritud videod, milles on Peskovi häälega edastatud teade, et Venemaal kehtestatakse „sõjaväemaks“.

„Koos valitsusega on välja töötatud vastav otsus kohustusliku maksu kehtestamise kohta 7% ulatuses kaitse vajadusteks. Ja see ajutine meede on vajalik ressursside täielikuks konsolideerimiseks sõjalise erioperatsiooni ülesannete täitmiseks. Ja me oleme veendunud, et iga kodanik mõistab selle otstarbekust,“ öeldakse tehisaru genereeritud videos Peskovi häälega.

Mingeid ametlikke teateid „sõjaväemaksu“ kehtestamise kohta ei ole.

Esimene allikas ütles, et aastast 2019 Macroni diplomaatiarakukest juhtinud Bonne kohtus ametiisikutega Kremlis.

Muid üksikasju see ametnik ei teatanud peale selle, et eesmärk oli dialoog põhiküsimustes, eelkõige Ukraina asjus.

Prantsusmaa presidendi kantselei Bonne’i Moskvas käimist ei kinnitanud ega lükanud ka ümber, vaid teatas: „Nagu president eile oma ukselävel ütles, toimuvad arutelud tehnilisel tasemel täie läbipaistvusega ning president Zelenskõi ja peamiste Euroopa kolleegidega konsulteerides.“

Kaks diplomaatilist allikat ütlesid, et liitlased on sellest algatusest teadlikud ja et Bonne pidas läbirääkimisi Venemaa valitseja Vladimir Putini abi Juri Ušakoviga.

Macron ütles detsembris, et eurooplased peavad taas Putiniga otse suhtlema hakkama, kui USA juhitud jõupingutused Ukrainas rahukokkulepe saavutada nurjuvad.

Teisipäeval ütles Macron, et toimuvad katsed Putiniga dialoogi taasalustada.

„Seda valmistatakse ette, nii et toimuvad arutelud, mida peetakse tehnilisel tasemel,“ ütles Macron, lisades, et seda tehakse Ukrainaga konsulteerides.

„On tähtis, et eurooplased taastaksid oma enda arutelukanalid,“ lisas Macron.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles täna samuti, et ei kinnita ega lükka ümber, vahendab Interfax.

„Me teame ka, et Élysée palee ei hakanud seda informatsiooni ümber lükkama ega kinnitama. Solidaarsustundest ei hakka ka meie seda kinnitama ega ümber lükkama,“ ütles Peskov.

Peskov lisas, et Prantsusmaa allikad „armastavad väga mingit informatsiooni meediasse lekitada“.

Eile ütlesid Läti peaminister Evika Siliņa ja Eesti president Alar Karis Euronewsile antud intervjuudes, et Euroopa Liit peaks nimetama eriesindaja, kelle ülesanne oleks taastada diplomaatilised kanalid Venemaaga osana Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistest.

Teises intervjuus USA telekanalile NBC News ütles president Karis, et Ukraina peab mingil hetkel kaaluma, kas loovutada territooriume, et rahu saavutada.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets kirjutas sotsiaalmeediapostituses, et lepituse ja alalhoidlikkuse asemel on vaja Venemaad kui agressorit koos liitlastega survestada ning seda tuleb teha Ukrainat toetades ja Euroopat tugevdades.

„Karise väljaöeldu tähendaks kardinaalset muutust Eesti välispoliitikas. Aastaid on meie välispoliitika tuum olnud koos liitlastega Putini survestamine sõda lõpetama. Isolatsiooni lõpetamine, mida suhete taastamine on, tähendab Venemaa järk-järgulist naasmist erinevatesse formaatidesse. Teame, et see tähendab ka Venemaa vägede tagasitoomist meie piiride taha,“ märkis Läänemets.

Läänemets lisas, et taolised sõnumid on Putini jaoks märk Euroopa nõrkusest, mis vähendab omakorda Venemaa valmisolekut Ukraina jaoks vajalike kompromisside tegemisel. „Olgem ausad, see murendab ka Eesti vankumatut julgeolekukuvandit. Eesti välispoliitikat kujundab parlament ja valitsus. Seda tehakse loomulikult koos presidendiga. Kui rahva mandaadiga Soome president kujundab oma seisukohti koos parlamendiga, eeldame seda ja rohkemat ka Eestis.“

Veel kritiseeris Läänemets valitsuse käitumist.

„Selle asemel, et julgeolekunõukogus Eesti välis- ja julgeolekuseisukohti koordineerida, suheldakse presidendiga läbi meedia. See on välispoliitiline kaos. See on küsimus eelkõige peaministrile! Reformierakonna suutmatus presidendiga koostööd teha hakkas pihta kolm aastat tagasi omavahelise tüliga riigieelarve osas. Sellele on järgnenud välispoliitilised segadused. Kaotajaks on siin Eesti rahvas, meie riigi maine ja tõsiseltvõetavus,“ kirjutas Läänemets. „Peaminister Michal, president Karis. Eesti nimel, võtke end kokku!“

Küsimusele, kas president Alar Karise viimaste päevade väljaütlemiste põhjal võib väita, et Eesti välispoliitika Ukraina ja Venemaa suunal on muutunud, vastas ta: „Ei, muutust toimunud ei ole.“

„Esiteks, kui vaadata seda, mis on toimunud laiemalt julgeolekupoliitikas ja mida me riigina oleme ajanud, siis meie huvides on võimalikult ühtne ja tugev Ukraina seljataguse kaitsmise ja Venemaa survestamise välispoliitika Euroopas. Oleme selle eest seisnud ja see on ka igal pool nii olnud. Oleme selle eest seisnud kõikidel kohtumistel ja tegevustes,“ märkis Michal.

„Eesti välispoliitika ei ole muutunud,“ kordas Michal. „See kindlasti toetab Ukrainat. See ei tee järeleandmisi Venemaale ega pea kohaseks eraldiseisvaid läbirääkimisi Putiniga, tema laua taha toomist, legitimiseerimist, vaid survet Venemaale läbi varilaevastiku, varade, võitlejate viisade piiramise. Me oleme selles olnud riigina väga järjepidavad. Oleme riigi ja rahvana üks Ukraina suurimaid aitajaid ning ma arvan, et meil on põhjust selle üle uhked olla. See ei ole kunagi võistlus, aga see on põhimõtteline küsimus.“

„On mõtteid, justkui Euroopa Liit ei ole laua taga. Mina võin öelda, et Euroopa Liit on kogu aeg selle laua taga, me oleme koos Ukrainaga selle laua taga ja aeg-ajalt on selle laua taga koos Euroopa Liidu ja Ukrainaga ka USA, viimasel ajal üha tihedamini,“ sõnas ta.

„Kas me oleme järgi andmas territoriaalse iseseisvuse printsiibis?“ jätkas Michal. „Vastus on jällegi ei.“

„Ukraina on sõjas, mis on jätkuvalt suurim konflikt Euroopas pärast teist maailmasõda. Putin tapab inimesi. Ta ei taha ainult territooriumi, vaid Ukraina suveräänsust. Öeldakse, et andke ainult tükike. Aga mis on see tükike? Ma näen praegu siin ka vastuolu meie välispoliitikaga. Me oleme põhimõtteliselt Ukraina taga ja see on meie joon. Mina saan presidendiga väga hästi läbi, seega ma olen kurb, et ma pean üldse midagi ütlema,“ nentis peaminister.

Vaata pressikonverentsi uuesti siit.

Vaata Delfi intervjuud peaministriga siit.

Loe blogist, mida pressikonverentsil veel räägiti: