Macron ütles, et on teinud selle ettepaneku „mitmele Euroopa kolleegile“, vahendab Focus Online.

„Minu kaalutlus on üsna lihtne: kas me tahame need arutelud teistele jätta? Meie geograafiline asukoht ei muutu, kas meile Venemaa praegu meeldib või mitte, Venemaa on seal ka homme. Ta on otse meie ukselävel,“ ütles Macron.

Macroni jaoks tähendab see, et „me struktureerime Euroopa venelastega suhtlemise taasalustamise, olemata naiivne, avaldamata survet ukrainlastele, aga olemata selles suhtluses ka kolmandatest osapooltest sõltuv“.

Vastukaja on Macroni sõnul erinev olnud. „Mõne jaoks oli veidi vara oma diplomaatilisi nõunikke saata, nagu me tegime,“ ütles Macron.

Macron ütles juba detsembris, et oleks mõttekas jälle Venemaa valitseja Vladimir Putiniga rääkima hakata. Macroni sõnul on nüüd läbirääkimised Prantsusmaa ja Venemaa esindajate vahel töisel tasemel juba aset leidnud.

Intervjuus Süddeutsche Zeitungile rääkis Macron pikalt ka Euroopa praegusest olukorrast ja ta leiab, et praegu on käes otsustav faas. Kõigepealt olid USA presidendi Donald Trumpi tollišokid ja siis Gröönimaa annekteerimise fantaasiad.

„Inimesed kahtlevad. Ei teata enam, kui kaugele on ameeriklased valmis minema,“ ütles Macron.

Pärast šokke on seni järgnenud kergendus, aga Macron hoiatas: „Ärge uskuge seda sekunditki, see ei ole veel möödas. Vaadake, mis juhtub farmaatsiavaldkonnas, vaadake, kuidas see edasi läheb. Iga päev, iga nädal annab uusi ohte.“

Macron lõi häirekella ja ütles, et Euroopa pühitakse viie aastaga minema, kui midagi ette ei võeta. Macron tunneb, et ärevuses on ka ülejäänud Euroopa. Macron nimetas seda „Gröönimaa-hetkeks“: „See on eurooplased kahtlemata teadlikuks teinud, et on oht.“

„Asi on muus kui ainult Gröönimaas. Me oleme selles faasis täiesti üksi jäänud,“ lausus Macron.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas kontakte Prantsusmaa presidendikantselei Élysée paleega tehnilisel tasemel, mis soovi ja vajaduse korral võivad aidata alustada dialoogi presidentide vahel.

„Tõesti, on leidnud aset kontaktid, seda me võime kinnitada, mis soovi ja vajaduse korral aitavad küllaltki operatiivselt alustada dialoogi kõrgeimal tasemel,“ lausus Peskov ajakirjanikele, vahendab Interfax.

„Seni mingeid indikatsioone selle kohta, et soov on, ei ole me saanud. Kuigi me oleme pööranud tähelepanu härra Macroni avaldusele vajaduse kohta seada Venemaaga sisse suhted. Meile imponeerivad sellised avaldused,“ lisas Peskov.

Peskovi sõnul on Moskva ammu öelnud, et suhete nullseisu viimine on ebaloogiline, kontraproduktiivne ja kahjulik kõigile pooltele.

Peskovi sõnul ei näita Euroopa pealinnad peale Pariisi üles kavatsust Moskvaga dialoogi taasalustada.

„Baza“ täpsustas, et avarii toimus Severnaja soojuselektrijaamas, kus ühes transformaatoris tekkis lühis, pärast mida lülitati alajaam välja, vahendab News.ru.

Elektrita jäi Vtoraja Retška elamupiirkond, üle 300 maja. Elanike sõnul kadusid ka küte ja soe vesi. Poodides lakkasid töötamast kassaaparaadid ja tänavatel valgusfoorid.

Juttu tuli Tallinna linna eelarvestrateegiast, Test in Tallinn uue vooru projektidest, Tallinna kunstikaardist, eakatele mõeldud tasuta treeningprogrammist „Liikumine kogu eluks“ ja Tallinna suusaradadest.

Vaata videost, millest täpsemalt räägiti!

Norra politsei finantskuritegude üksus Økokrim võttis uurimise alla Mona Juuli, kes astus pühapäeval tagasi Jordaania ja Iraagi suursaadiku kohalt. Teda kahtlustatakse raskekujulises korruptsioonis välisministeeriumis töötamise ajal, vahendab Guardian.

Samuti on uurimise all Mona Juuli abikaasa Terje Rød-Larsen, kes on endine diplomaat ja Rahvusvahelise Rahuinstituudi (IPI) endine president. Teda kahtlustatakse raskekujulise korruptsiooni kaasosaluses.

Økokrimi juht Pål Lønseth ütles, et uuritakse, kas Juul on saanud seoses oma ametikohaga mingit kasu.

Norra ühiskonda on raputanud Epsteini sidemed kroonprintsess Mette-Maritiga, aga ka teiste tähelepanuväärsete tegelastega. Økokrim on juba alustanud juurdlust endise peaministri, Norra Nobeli komitee endise esimehe ja Euroopa Nõukogu endise peasekretäri Thorbjørn Jaglandi kohta.

USA justiitsministeeriumi avaldatud dokumentide järgi jättis Epstein Juuli ja Rød-Larseni kahele lapsele kümme miljonit dollarit ja Rød Larsen nimetati 2017. aastal Epsteini testamendi täitjaks. Hiljem muudeti see ära.

Toimikute järgi külastasid Juul ja Rød Larsen 2011. aastal koos lastega Epsteini erasaart.

Teatades Juuli tagasiastumisest ütles Norra välisminister Espen Barth Eide, et Juuli kontakt Epsteiniga muudab keeruliseks usalduse taastamise, mida see amet nõuab.

Räägitud on variandist, et Reformierakonnal, Eesti 200-l ja sotsidel on kolme peale 66 häält, misjärel tuleks kampa saada veel kaks aknaalust. See on muidugi praeguses faasis täielik teooria. Pole sugugi kindel seegi, kas sotsid on nõus kandidaadiga, kes koalitsioonierakondadele meeltmööda. Hetkel mingeid veksleid välja ei käida.

Seadusega jäetakse seaduse § 6 punktist 7 välja sõna „osavusmängu“, mille tulemusel hakkab kehtima 5,5-protsendiline hasartmängumaks mõlemale mänguliigile.

Seadus näeb ette muudatuse jõustumise ajaks 1. märts 2026. Hasartmängumaksu seaduse kohaselt on üldine hasartmängumaksuga maksustamise periood kalendrikuu. Sellest tulenevalt on määratud ka seaduse jõustumise tähtaeg järgmise kuu algusesse, mis on kooskõlas turuosaliste ning maksuhalduri praeguse infotehnoloogiliste lahenduste ja töökorraldusega.

Muudatus on seotud riigikogus 3. detsembril vastu võetud ja 1. jaanuaril jõustunud seadusega, mille eesmärk oli hasartmängumaksu laekumiste kaudu suurendada spordi ja kultuuri rahastamist. Seaduse jõustumine 1. märtsil aitab kiiresti taastada turuosalistele ja maksuhaldurile olukorra, et mõlemad mänguliigid kuuluvad maksustamisele ühesuguse maksumääraga.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu oli üks riigikogu liige.

Teatavasti on jaanuarikuu eest laekunud elektriarved väga kõrged. „Tegemist ei ole üksikute inimeste murega, vaid ulatusliku riikliku kriisiga, mis nõuab kiiret ja otsustavat sekkumist,“ lausus partei esimees Mihhail Kõlvart. „Paljud Eesti kodud on elektriküttel poliitiliste otsuste ja lubaduste tõttu, mille kohaselt pidi taastuvenergia tooma odavama elektri. Tegelikkus on osutunud vastupidiseks. Selle eksituse hinda ei tohi maksta inimesed ega ettevõtjad.“

Kõlvart lisas, et olukord, kus ettevõtjad ei suuda prognoosida elektrihinda ning perede elektriarved on kasvanud kuupalga suuruseks, ei ole vastuvõetav ja nõuab valitsuse kohest sekkumist. „Vaja on kiireid ja konkreetseid samme, mis aitavad inimesi ja ettevõtteid juba täna.“

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) on kinnitatud, et riik elektriarveid kuidagi erandkorras kompenseerima ei hakka. Nädalavahetusel Delfiga vesteldes sõnas ta, et praegugi on Eestis olemas erinevad toetusskeemid inimestele, kelle sissetulek on väiksem. „Selles mõttes ei ole kindlasti õige väita, et riigil üldse ei ole toetusskeeme,“ ütles ta. „Mina energeetika vaatest lihtsalt ütlen seda, et kõige olulisem on investeerida uutesse tootmisvõimsustesse ja siis tarbija koha pealt vaadata edaspidi, kas talved on sama külmad kui see aasta. Kindlasti tuleb tulevikus veel külmasid talvesid.“

Veel märkis Sutt, et vahemikus 2028–2029 on oodata turule uusi gaasijaamu, kuid seni tuleb hakkama saada Eesti Energia juhitavate jaamadega. Ta lisas, et elektrihind on tegelikult võrreldes kriisiajaga iga aastaga langenud: eelmisel aastal oli aasta keskmine elektrihind 80 €/MWh.

Donetski oblasti sõjaadministratsiooni juht Vadõm Filaškin täpsustas, et hukkusid naine ja tema 11-aastane tütar.

Vigastatute hulgas on seitsmeaastane tüdruk.

Juht oli kaine ja omas vastavat juhtimisõigust.

Päästeamet likvideeris esmase ohu, pood on hetkel lindiga ümbritsetud ja esialgu suletud.

Mis täpsemalt õnnetuse põhjustas on selgitamisel.

Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin rõhutas aastaraamatu eelsõnas, et ameti hinnangul pole Venemaal kavatsust Eestit või mõnd teist NATO liikmesriiki eelseisval aastal sõjaliselt rünnata. „Tõenäoliselt jõuame sarnase hinnanguni ka järgmisel aastal – nii Eesti kui ka Euroopa laiemalt on astunud samme, mis sunnivad Kremlit väga täpselt kalkuleerima, kas ja mida tasub üritada,“ lisas ta.

Teisipäeval kella 9.55 ajal sai häirekeskus teate, et Stroomi rannas istub kaldast paarisaja meetri kaugusel kivil inimene. Esimesena jõudsid sündmuskohale patrullpolitseinikud, kes nägid rannajoonest üle 200 meetri kaugusel kivi otsas istumas inimest, kes libises sealt sügavasse vette.

PPA lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse juht Janek Pinta sõnas, et juba esmase kõne saades käivitati päästeoperatsioon ning sündmuskohale suunati päästjad ja politseinikud. „Sündmuskohale jõudnud päästjad hakkasid esmalt inimest otsima drooniga ning pinnaltpäästeks vajaliku varustusega päästjad suundusid vette,“ rääkis ta.

Päästjad tõid üle kahe meetri sügavusest veest välja hukkunud inimese. Tema elu ei õnnestunud päästa.

Esialgsetel andmetel võis tegu olla talisuplejaga. Surma põhjus selgub lahangul. Juhtunu kõik täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Vahistatu on FSB teatel Venemaa kodanik Pavel Vassin, kes on teise kahtlusaluse Viktor Vassini poeg, vahendab Interfax.

„[Pavel] Vassin andis ülestunnistavaid ütlusi, muu hulgas selliseid, mis võimaldasid kindlaks teha veel kaks Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi kõrgetasemelist töötajat, keda Ukraina eriteenistuste huvides jälgisid Ljubomir Korba ja Viktor Vassin, eesmärgiga panna edaspidi toime diversiooni- ja terroriakte,“ teatas FSB.

FSB teatas, et Pavel Vassin „toetas varem vahistatud Ukraina julgeolekuteenistuse agenti Korbat ja oma isa transpordivahenditega väliseks jälgimiseks ja peidikust relvade võtmiseks ning hankis tehnilise kontrolli vahendeid“ rünnatavate jälgimiseks ja nende liikumisteede kindlaks tegemiseks.

Aleksejevit tulistati eelmise nädala reedel Moskvas tema kodumaja trepikojas. Kindral viidi haiglasse, kus ta viibib tänini.

Pühapäeval teatati Korba ja Viktor Vassini vahistamisest.

FSB väitel tunnistas Korba, et tegutses Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ülesandel ja talle lubati Aleksejevi tapmise eest 30 000 dollarit.

Esmaspäeval Armeenias visiidil viibinud USA asepresident J. D. Vance kirjutas koos peaminister Nikol Pašinjaniga alla memorandumile, kus lubatakse suuremat koostööd tuumaenergia vallas.

Juhid olid sõidukites üksinda. Päästjad aitasid 30-aastase mehe veoautost välja ning ta viidi raskes seisundis haiglasse. Samuti viidi haiglasse kontrolli lumesahka juhtinud 61-aastane mees.

Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Uued nõuded on palju rangemad, ütles migratsiooniminister Johan Forssell, lisades, et praegu polegi kodakondsuse taotlemisel põhimõtteliselt mingeid nõudeid.

„Aeg, mil Rootsi kodakondsuse saamiseks ei olnud mingeid nõudeid, on möödas,“ teatas Forssell. „Rootsi kodakondsuse saamine on midagi, mille üle peaksite uhke olema, ja see peaks olema antud inimestele, kes on pingutanud, et meie ühiskonnaga liituda ja kes on oma siinviibimise ajal teinud õigeid asju.“

Kuigi senised reeglid on üsna lihtsad, päris niisama Rootsi kodanikuks praegu siiski ei saa. Kehtiva seaduse kohaselt on peamine reegel, et kodakondsuse saamiseks peab isikul olema olnud Rootsis alaline elukoht vähemalt viis aastat ja tal peab olema alaline elamisluba. Keeleoskuse või kohaliku kultuuri ja väärtuste tundmise nõuet ei ole.

Kui seadusemuudatus juunikuus jõustub, tuleb enne kodakondsuse taotlemist elada alaliselt kohapeal vähemalt kaheksa aastat ehk kolm aastat kauem kui praegu. Lühemaid alalise elukoha perioode võidakse erandina lubada näiteks lastele, noortele, Rootsi kodanikuga abielus olevatele või koos elavatele isikutele.

Inimesed, kes on kandnud kriminaalkaristust Rootsis või välismaal, peavad enne taotluse esitamist elama kohapeal kauem kui kaheksa aastat. Näiteks peaks neli aastat vanglas istunud isik enne taotluse esitamist elama Rootsis 15 aastat, vahendas DW.

Seni ei nõutud kodakondsuse taotlejalt konkreetset igakuist sissetuleku suurust. Seadus ütles vaid seda, et isik peab suutma end ülal pidada. Edaspidi aga nõutakse, et taotleja peaks iga kuu teenima vähemalt 20 000 Rootsi krooni (u 1900€). See on kõrge elatustasemega Rootsis väike summa ja jääb ligi kaks korda alla riigi keskmisele brutokuupalgale. Sellest rohkem teenib enamik täiskohaga töötavaid lihttöölisi.

Tulevased kodakondsuse taotleja peavad sooritama üldise keele- ja kultuuritundmise eksami. Praegu sellist nõuet ei ole. Minister Forssell nimetas kodakondsuseksamit lihtsaks. „Tundub mõistlik, et teate, kas Rootsi on monarhia või vabariik, kui soovite olla kodanik,“ märkis ta.

Keenia välisminister Musalia Mudavadi ütles BBC-le, et selline tegevus on vastuvõetamatu ja varjatud, ning Nairobi on tema sõnul ebaseaduslike värbajate tegevuse lõpetanud ja kutsub Moskvat allkirjastama kokkulepet, mis keelaks keenlaste sõtta värbamise.

Keenia valitsuse hinnangul on Venemaa sõdima värvanud umbes 200 Keenia kodanikku.

Täpne arv ei ole selge ja Nairobi kinnitab, et keegi neist ei ole liikunud ametlike kanalite kaudu.

„Keenial ja Venemaal on olnud pikad suhted, alates iseseisvumisest, sõna otseses mõttes. Seega muutub see minu arvates väga kahetsusväärseks episoodiks muidu väga positiivsetes ja südamlikes suhetes meie kahe riigi vahel,“ ütles Mudavadi.

Mudavadi rääkis BBC-le, et Keenia tahab rääkida Venemaaga ebaseadusliku värbamise takistamisest, kaasa arvatud viisapoliitikast ja kahepoolsetest tööjõukokkulepetest, mis välistaksid relvajõududesse värbamise.

Mudavadi sõnul on Keenia võimud sulgenud üle 600 värbamisagentuuri, mida kahtlustatakse keenlaste petmises töölubadustega välismaal.

Seni on Mudavadi sõnul kodumaale tagasi toodud 27 Venemaa eest sõdinud keenlast. Riik pakub neile psühholoogilist abi ja deradikaliseerib neid.

Pole teada, kui palju keenlasi on Vene vägedes surnud. Sugulased, kes on selles küsimuses pöördunud Nairobis Venemaa saatkonna poole, on minema saadetud.

Sügisel küttis kirgi Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) ja HTM-i vahel puhkenud tüli, kus vaieldi selle üle, kas vanemad peaks rahastama koolilaste õppekäike. Nimelt esitas üks lapsevanem kooli peale ministeeriumisse kaebuse, mistõttu tehti GAG-ile ettekirjutus. Direktori kohusetäitja Harold Lepp saatis laiali meili, kus teatas, et viivitamatult lõpetatakse kõik õppekava rikastanud tegevused vanemate poolt kogutud rahadega, nagu õppekäigud, teatri- ja kinokülastused, esmaabikoolitused, suusa- ja ujumistunnid õppetöö ajast.

Austraalia ühismeedias avaldati esmaspäeva õhtul video sellest, kuidas politseinikud ründasid Sydneys meeleavaldajaid ja lõid neid rusikatega.

Politsei teatel arreteeriti 27 inimest, üheksale esitati hiljem süüdistus. Samas teatati ka 10 politseiniku ründamisest, vahendas BBC.

Politsei andmetel osales meeleavaldusel 6000 inimest, korraldajate sõnul oli kohal aga 50 000 protestijat.

Valitsus kutsus Iisraeli presidendi Isaaq Herzogi visiidile, et rahustada kohalikku juudi kogukonda pärast mullu 14. detsembril Bondi rannas olnud veresauna. Kahe relvastatud mehe korraldatud rünnakus hukkus toona 15 juudi Hanuka püha tähistanud inimest.

Pärast detsembrikuist tulistamist kehtestas Uus-Lõuna-Walesi osariik avalike meeleavalduste korraldamise piirangud, mida karmistati vahetult enne Herzogi visiiti. Politsei sai inimeste liikumise takistamiseks õigusi juurde. Meeleavaldajatel oli õigus koguneda, aga mitte tänavatel marssida.

Meeleavaldajad, kellest enamik olid Palestiina-meelsed, vaidlustasid keelu kohtus, ent õigust ei saanud. „Meil oleks pidanud olema õigus marssida,“ ütles Austraalia ringhäälingule Josh Lees Palestine Action Groupist.

Uus-Lõuna-Walesi politseijuhid märkisid, et politseinikud olid vaoshoitud ja tegid, mida vaja. Protestijad olid politseinikke solvanud, ähvardanud ja tõuganud ning muud moodi rünnanud.

Terviseportaali haldava Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) kommunikatsioonijuhi Grete Kivi sõnul on koduleht võrgukatkestuste tõttu maas. Häiritud on ka mõned teised TEHIKu pakutavad teenused ning nende taastamisega tegeletakse jätkuvalt.

Kivi sõnul võis katkestus mõjutada ka apteekrite ja perearstide tööd.

Terviseportaal.ee leht koondab infot inimeste terviseandmete ning raviinfo kohta.

Indoneesia armee staabiülem kindral Maruli Simanjuntak ütles eile, et Indoneesia on juba alustanud sõdurite väljaõpetamist Gazasse ja teistesse konfliktitsoonidesse lähetamiseks. Ta lisas, et nende sõdurid keskenduvad inseneri- ja meditsiinioperatsioonidele.

Iisraeli ajalehe Haaretzi allikate hinnangul võib see olla pigem Indoneesia sümboolne žest enne eelseisvat Trumpi rahunõukogu kohtumist, mitte kindel lubadus. Indoneesia oleks esimene riik, kes on avalikult teatud oma vägede osalemisest rahvusvaheliste stabiliseerimisjõudude koosseisus.

Trumpi 20-punktiline plaan Gaza sõja lõpetamiseks, mis on nüüd jõudnud teise etappi, nõuab rahvusvaheliste jõudude loomist Gaza piiride valvamiseks, Hamasi desarmeerimise kontrollimiseks ning humanitaarkoridoride, abioperatsioonide ja Gaza elanike turvalisuse tagamiseks.

Iisraeli kaitseväe teatel viis Iisrael Gaza sektoris viimase päeva jooksul läbi õhurünnakuid pärast seda, kui Hamasi võitlejad tulistasid Iisraeli vägede pihta Rafahi idaosas asuvast tunnelist.

Gaza tervishoiuministeerium teatas, et viimase 24 tunni jooksul on rünnakutes hukkunud viis inimest.

Jaanuaris sai justiits- ja digiministeeriumil valmis väljatöötamiskavatsus (VTK), mille järgi on plaan leevendada keelatud ainete tarvitajate karistusi ning karmistada narkodiilerite omi. Samuti tõstaks riik ettepaneku järgi narkootilise aine suure koguse piirmäära praeguselt kümnelt doosilt 30-le.

Trump kuulutas Miguel Díaz-Caneli juhitud Kuuba valitsuse USA riiklikule julgeolekule erakordseks ohuks ning teatas 29. jaanuaril tariifide kehtestamisest igale riigile, mis Kuubale naftat tarnib.

Pärast president Nicolás Maduro röövimist lõpetas Venezuela Kuubale nafta müümise ja Mehhiko riiklikust naftafirmast PEMEX sai Kuuba peamine naftaga varustaja. Nüüd on Mehhiko USA survele järele andmas.

PEMEX peatas naftasaadetised, mis olevat olnud osa 2023. aasta lepingust, ning on valmis tarneid jätkama, ent Washingtoni kättemaksu vältimiseks tahab nafatafirma esmalt leida olukorrale diplomaatilise lahenduse.

Kuuba ametnikud teatasid läinud reedel üleriigilisest energiasäästuplaanist, mille kohaselt hoitakse tegevuses vaid olulised elupäästvad teenused, märgib väljaanne Drop Site. Meetmete kohaselt võetakse senisest rohkem kasutusele päikeseenergiat, vähendatakse järsult transporditeenuseid ning lühendatakse koolide, ülikoolide ja asutuste lahtiolekuaega.

Valitsus on juba teatanud rahvusvahelistele lennufirmadele, et Kuuba ei saa vähemalt kuu aega lennukeid tankida. See vähendab veelgi saarele saabuvate turistide arvu – turism on Kuuba jaoks oluline sissetulekuallikas.

Kuuba meediaväljaanne Belly of the Beast vestles hiljuti pealinnas elavate kuubalastega, kes kirjeldasid üha keerulisemaks muutuvat olukorda.

„Tulevik on äärmiselt ebakindel, aga kuidagi peab midagi juhtuma, sest meie kannatame kõige rohkem. Midagi peab juhtuma, sest elektrit on võimatu saada, toit muutub üha kallimaks,“ rääkis 36-aastane Raydén Decoro. „Praegu on kütus saadaval ainult dollarite eest ja inflatsioon suureneb pidevalt.“

„See, mida USA teeb, pole õiglane. See on riik, mis kasutab Kuuba ja teiste riikide survestamiseks jõudu, oma võimu ja varjatud sõjalise sissetungi ohtu,“ lausus 30-aastane Havanna elanik Yosvani Pérez.

Arutelu keskmes oli soola kasutamine olukorras, kus kehtiv heakorraeeskiri näeb ette graniitsõelmete kasutamist.

Hiljuti ametisse astunud linnavõimu väitel kasutati kõnniteede hoolduses tänavu soola eelkõige jalakäijate ohutuse tagamiseks. Pressiteate kohaselt ei kasutatud soola kunagi kõigil kõnniteedel ega parkides, vaid piiratud ulatuses – peamiselt suurema liikumiskoormusega aladel, näiteks kesklinnas ja ühistranspordi läheduses, ning vaid nullilähedaste temperatuuride korral.

Sool toimib kõige tõhusamalt just sula- ja külmaperioodide vaheldumisel, mil kõnniteedele tekib kiiresti läbipaistev jäide ehk nn must jää. Samas ei ole sool keskkonna seisukohalt ideaalne lahendus ning selle kasutamisega kaasnevad kõrvalmõjud. Viimati kasutati soola Pärnu kõnniteedel jaanuari alguses. Tugevate miinuskraadide korral ei ole soola kasutamine niikuinii mõistlik ega tõhus.

Avalikus arutelus kõlas nii elanike rahulolematus kui ka ekspertide kriitika soola kasutamise suhtes. Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik (Keskerakond) küsis linnaelanike arvamust, korraldades suisa ametliku rahvaküsitluse. Küsitluses paluti elanikel valida kolme võimaliku libedustõrje lahenduse vahel.

Küsitluse tulemustest selgus, et:

- ainult graniitsõelmete kasutamist pooldas 387 vastajat

- soola kasutamist ainult kriitilistes kohtades (nt ülekäigurajad, bussipeatused, sillad) pooldas 119 vastajat

- soola laiemat kasutamist kõigil kõnniteedel pooldas 23 vastajat

Graniitsõelmete eeliseks on puhtam linnaruum ning väiksem mõju loodusele. Samas tuleb arvestada, et graniit ei sulata jääd ning teatud ilmastikuoludes võib libedust esineda rohkem. Otsuse nüüd ümber vaadanud linnavõim märkis, et peab oluliseks, et linna juhtimisel ei piirduta üksnes tehniliste otsustega, vaid arvestatakse ka elanike väärtushinnanguid ja ootusi. Seetõttu otsustati rahvaküsitluse tulemusi järgida.

Edaspidi edastab linnavalitsus oma teehoolduspartnerile juhise kasutada kõnniteede libedustõrjeks ainult graniitsõelmeid.

Käesoleval aastal korraldab Pärnu linnavalitsus ka uue teehoolduse hanke. Samal ajal jätkab linn teema sisulist arutelu ekspertidega, et hinnata võimalikke täiendavaid lahendusi olukordadeks, kus ilmastikutingimused võivad suurendada libeduse riski.

Veebiliikluse järelevalve eest vastutav riigiteenistus Roskomnadzor teatas täna, et Telegram ei tegele piisavalt pettuste vastu võitlemisega, ei kaitse kasutajate isikuandmeid ja rikub Venemaa seadusi. Seepärast kehtestab agentuur selle probleemi lahendamiseks järjepidevad piirangud.

Ravimiamet soovitab oma kodulehel tungivalt, et oseltamiviiri kasutataks vaid riskirühma patsientide raviks. Ometi pole ravimi väljakirjutamist hetkel ametlikult piiratud. Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius selgitas, et süsteemseid piiranguid ei kehtestatud, kuna arstid oskavad oma patsientide seisundit kõige paremini hinnata. Tema sõnul on riskirühma patsiente andmebaasides kirjas oleva alusel keeruline defineerida. „See on ka arstliku hinnangu küsimus, et kui suur risk konkreetse patsiendi puhul on. „Kui me paneks väljakirjutamisele väga jäiga piirangu, et arst ei saagi osadele patsientidele ravimit välja kirjutada, võivad ravita jääda patsiendid, kes tegelikult ravimit vajaks,“ rääkis Laius.

See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valide päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Uudse kontseptsioonina avardab voog haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) direktor Kash Patel avaldas teisipäeva õhtul ühismeedias kahtlualusest mustvalged fotod ja kaks lühikest videoklippi. Videotel on näha maskis meest, seljakott seljas ja kindad käes, kohmitsemas välisukse juures asuva kaamera ees. Ühel hetkel pöördub isik ümber, haarab maast peotäie lehti ja taimestikku ning üritab nendega kaamerat kinni katta.

Eelmisel kolmapäeval toimunud Tallinna ülikooli rektorikandidaatide debatil küsis debati moderaator kandidaatidelt ka töötajate hulgas tehtud rahulolu-uuringu tulemuste kohta, mille järgi ligi pooled töötajad tunnevad, et töötajaid koheldakse pigem ebavõrdselt.

Tallinna ülikooli personalijuht Eveli Ojamäe-Veider ütles Delfile, et töötajate rahuloluküsitlus viidi läbi 2025. aasta oktoobris ning selles oli ühe teemaplokina sees tasustamine ja töö väärtustamine.

„Küsitlusest tuli välja, et ligikaudu veerand töötajatest tajuvad ebavõrdsust ning seda nähakse peamiselt töökoormuse jaotuses, töötasude erinevuses ja tunnustamises. Vastustest joonistus välja, et ebaõiglust tajutakse peamiselt seoses sellega, et instituutide ja üksuste praktikad võivad olla erinevad. Näiteks akadeemilistel töötajatel võivad palgad olla üsna erinevad sõltuvalt projektidest, mille pidevalt kasvav maht mõjutab väga suurel määral ka töötasusid.“

Ojamäe-Veider selgitas, et kõige suurema kitsaskohana esile tulnud ebavõrdsuse tajumine seoses töökoormusega ei ole ülikooli jaoks uus teema. „Oleme viimasel paaril aastal tegelenud sellega, et läbi arutada ja kokku leppida, kuidas akadeemiliste töötajate töökoormust hinnata, uuendatud on koormusarvestuse põhimõtteid ning väljatöötamisel on infosüsteem, mille eesmärk muuhulgas on läbipaistvuse suurendamine töökoormuse kokkuleppimisel ja monitoorimisel.“

Tallinna ülikooli rektori ametikohale kandideerivad professor Indrek Ibrus, professor Katrin Niglas ja professor Priit Reiska. Tallinna ülikooli järgmine rektor valitakse 11. veebruaril ja ta asub ametisse 15. mail 2026.

„Jeffrey Epsteinile anti isiklikult pandeemia plaan aastaid enne, kui keegi COVIDist kuulis. See polnud teadus. See oli ettekavatsetud türannia, mis oli maskeeritud rahvatervise maskiks,“ jätkab postitaja.

Siis viitab ta meilile, mis oli osa viimasest nn Epsteini failide avalikustamisest.

Meilis seisab: „Pandeemiateks valmistumine. Palun leia manusest kokkuvõte koosoleku päevakorrast pandeemiateks valmistumise teemal, nagu palutud.

Arutame järgmisi samme, näiteks kuidas ametlikult kaasata [Maailma Terviseorganisatsioon] WHO ja [Rahvusvaheline Punase Risti Komitee] ICRC (nt koostöö brändingu kaudu).

Parimate soovidega ning loodan, et suudame selle edukalt ellu viia!“

Veel väidab postitaja, et COVID-19 pandeemia oli ettekavatsetud ja WHO kuulutas pandeemia välja märguande peale. Selle kohta ei leidu avalikustatud dokumentides aga tõendeid.

Seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteiniga seotud avaldatud materjalid tõid taas esile tema suhtluse rikaste ja mõjukate inimestega. Nimelt teatas USA justiitsministeerium jaanuari lõpus, et avaldab kongressis vastu võetud seaduse alusel üle kolme miljoni lehekülje dokumente ning tuhandeid videoid ja fotosid.

Paraku hakkasid järjekordselt levima ka vandenõuteooriad.

Avaldatud failid sisaldavad tõepoolest viiteid pandeemiateks valmistumiseks. Viimati avaldatud dokumentide põhjal ei saa aga väita, et neis on tõendeid viirusepuhangu kavandamiseks, levitamiseks ega tahtlikuks põhjustamiseks.

E-kiri, millele postitaja viitab, on kirjutatud 2015. aasta 20. märtsil ja selles on viidatud plaanidele kaasata suuri rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC).

Meiliga kaasnevas manuses on väidetavalt ka koosoleku päevakord või plaan, mis võib viidata sellele, et kohtumist polnud veel toimunud. Manuse pealkiri viitab, et e-kirjas võidi rääkida 2015. aasta aprillis Genfis toimunud kohtumisest, kust arutati valmisolekut gripipandeemiaks.

Sellised kohtumised ja plaanid pole midagi ebatavalist. WHO avaldas oma esimese ülemaailmse pandeemilise gripi valmisoleku kava 1999. aastal ehk kaks aastat pärast seda, kui Hongkongis tuvastati esimesed lindude gripi inimjuhud.

Ülemaailmsed valmisolekukavad olid mõeldud planeerimisvahenditena, mida iga riik sai kohandada vastavalt oma vajadustele. See oli osa pandeemiaks valmisoleku korraldamisest, juhul kui seda tarvis on, mitte konkreetse pandeemia planeerimisest.

COVID-19 põhjustav viirus tuvastati esmakordselt 2019. aasta lõpus ja WHO teatas sellest 31. detsembril 2019.

Otsus: vale. Avaldatud failid sisaldavad tõepoolest viiteid pandeemiateks valmistumisele. Küll aga ei ole neis tõendeid viirusepuhangu kavandamiseks, levitamiseks ega tahtlikuks põhjustamiseks. Dokumentide põhjal ei saa väita nagu oleks pandeemia ettekavatsetud või planeeriti „inimeste orjastamist“.

Elroni kommunikatsioonijuhi Kristo Mäe sõnul külmusid kella 17.15 paiku rongi mõlemad kompressorid ning Kloogaranna suunal liikunud rong jäi Tondil seisma.

Juhtunu tõttu seiskus rongiliiklus lääne suunal ning mitu väljumist tuli tühistada.

Rong toimetati tagasi Balti jaama ning kommunikatsioonijuhi kinnitusel on rongiliiklus nüüd järk-järgult taastumas.

Ukraina õhujõud teatasid vaenlase droonide liikumisest Mustal merel Odessa suunas pärast keskööd, vahendab Ukrajinska Pravda.

Hiljem teatati plahvatustest ja õhutõrje tegevusest.

Pärast kella 1 teatasid Odessa oblasti sõjaadministratsiooni juht Oleh Kiper ja Odessa linna sõjaadministratsiooni juht Serhi Lõssak, et kahjustada said elumajad ja kommunikatsioonid. Ühe elumaja katusel puhkes tulekahju ja kahjustada sai gaasitoru. Süttisid ka autod ja mitteeluruumid.

Hiljem teatas Lõssak hukkunust. Hommikul lisas ta, et tegemist oli 35-aastase mehega. Lisaks sai kaks inimest kannatada.

Päästeteenistuse teatel ründasid okupandid Harkivi oblastis Bohoduhhivis eramajade piirkonda.

Pihta sai elumaja, mis hävis täielikult. Puhkes tulekahju 50 ruutmeetril, mis kustutati. Rusude alt leiti naise ja 10-aastase poisi surnukeha.

Veel kolm inimest sai kannatada.

„Seoses sellega, et eile nagu ka mõnedel eelmistel kuudel oli meie energeetikaobjektide suur tulega mõjutamine ja taastamistööd meil jätkuvad, nagu ma juba ütlesin, tehakse neid igal sekundil, aga on vaja veel pikka taastamisperioodi, ning seoses eesseisva temperatuuri järsu langusega, langetame otsuse: 455 kortermajas alustame me küttesüsteemist vee väljalaskmist. Samuti 25 lasteaias, 17 koolis, 9 polikliinikus, 4 kõrgkoolis ning teistel sotsiaalobjektidel ja kommertsettevõtetes, mis asuvad Belgorodi linna teatud tänavatel,“ kirjutas Gladkov Telegramis.

Gladkov lisas, et kui küttesüsteemist vett välja ei lasta, on kahju katastroofiline.

Soojenduspunktid hakkavad Gladkovi sõnul töötama ööpäevaringselt. Samuti need lasteaiad, kus on küte, elekter ja vesi olemas.

Kooliealised lapsed võidakse evakueerida mujale Venemaale. Samuti on võimud Gladkovi sõnul evakueerima paljulapselisi perekondi, puuetega lastega perekondi ja üksi elavaid pensionäre.

Täma hommikul teatas linnaadministratsioon VKontaktes, et toimus elektri avariiline väljalülitumine kahes veehaardes. Linnapea Valentin Demidovi sõnul jäi veeta umbes 100 000 inimest.

Telegrami kanal „Pepel“ teatas, et probleeme oli ka elektriga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles eile, et agressorriigi energeetika on Ukraina jaoks seaduslik sihtmärk.

„FSB teatas kahe Venemaa kodaniku kinnipidamisest, kes väidetavalt organiseerisid kindral Aleksejevi atentaadi. Üks on 66-aastane Ukrainas sündinud mees, kes peeti kinni Dubais, aga teine – V. Vassin, 67 – töötab FSB ettevõttes, mis toodab jälgimisvahendeid. Süžeepööre,“ kirjutas Grozev.

Grozevi teatel töötas Vassin vähemalt 2025. aasta augustis FSB asutatud ja nüüd Venemaa riiklikku sõjatööstuskorporatsiooni Rostehh kuuluva NTC Atlase „peaeksperdina“.

2014. aasta arhiveeritud elulookirjeldus näitab, et Vassin lõpetas Venemaa Budjonnõi-nimelise sõjaväe sideakadeemia ning nimetas ennast „sõjaväeliste asjade magistriks“ ja „vanemohvitseriks – polgu staabiülemaks“, enne kui 1990. aastatel eraettevõtlusse läks.

Eile teatas FSB, et tõi Araabia Ühendemiraatidest Moskvasse Aleksejevi ründamises kahtlustatava Ljubomir Korba.

Teise kahtlusalusena nimetatakse Venemaa kodanikku Zinaida Serebritskajat, kes olevat Ukrainasse läinud. FSB teatas veel, et kinni on peetud Korba tegevusele kaasaaitaja, Venemaa kodanik Vassin.

Teatati ka, et Aleksejev tuli haiglas teadvusele.

Aleksejevit tulistati Moskvas 6. veebruaril tema kodumaja trepikojas.

Ajaleht Washington Post kirjutas lääne ja Ukraina julgeolekuteenistuste endistele ja praegustele allikatele viidates, et on põhjust kahelda selles, et Aleksejevi ründamise taga on Kiiev.

Ukraina julgeolekuteenistused on selliseid rünnakuid küll varem toime pannud, aga praegu, kui Ukraina, USA ja Venemaa peavad kolmepoolseid läbirääkimisi, oleks selline tegu Ukrainast arutu.

„Me ei ole lollid, uskuge mind,“ ütles Ukraina eriteenistuste endine kõrgetasemeline töötaja Washington Postile. Selle allika sõnul on märksa tõenäolisem, et Aleksejevi ründamine on seotud „siseprobleemiga“, täpsemalt erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožini mässu mahasurumisega.

FSB väitel tegutsesid nad Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) tellimusel ning vahetu tulistaja Korba värbamises osalesid „Poola eriteenistused, kasutatades tema poega, 1998. aastal sündinud Poola kodanikku Lubosz Korbat, kes elab Katowices“.

Korba värvati FSB väitel 2025. aasta augustis, käis laskmisväljaõppel Kiievi polügoonil ja saadeti Venemaale „marsruudil Kiiev-Chișinău-Thbilisi-Moskva“.

Aleksejevi mõrva eest olevat Ukraina eriteenistused lubanud 30 000 dollarit, öeldakse FSB teates.

FSB väidab, et Korba jälgis Moskvas kõrgetasemelisi sõjaväelasi. Korba olevat tunnistanud, et sai 2025. aasta detsembris käsu Aleksejev tappa. Moskva oblastis asunud peidikust sai ta püstoli PM koos summuti ja laskemoonaga ning Aleksejevi kodumaja uksekiibi andis talle kindraliga ühes majas elanud Zinaida Serebritskaja, kes FSB väitel lahkus Ukrainasse.

Vassin olevat üürinud Korba jaoks korteri ja ostnud talle ühistranspordipiletid. Vassin on FSB sõnul „rahvusvahelise „Korruptsioonivastase Võitluse Fondi“ toetaja, on võtnud osa protestiaktsioonidest Moskvas, registreerus „targa hääletamise“ ja „Navalnõi staabi“ veebilehtedel ning pani sotsiaalmeediasse üles publikatsioone Vene Födertasiooni konstitutsiooni paranduste vastu ja ekstremistliku tegevuse eest süüdi mõistetud „Vasakrinde“ juhi Sergei Udaltsovi toetuseks“.

Aleksejevit rünnati 6. veebruari hommikul. Teda tulistati mitu korda tema kodumaja trepikojas Moskvas. Aleksejev viidi raskes seisundis haiglasse. 7. veebruaril teatati, et kindral tuli pärast operatsiooni teadvusele.

Takaichi ütles pärast võitu intervjuus Jaapani ringhäälingule NHK, et paneb rõhku poliitikale, mis muudab Jaapani tugevaks ja jõukaks, vahendab Associated Press.

NHK teatas, et Takaichi liberaaldemokraadid olid täna hommikuks kogunud 465-liikmelises parlamendi alamkojas 316 kohta. See on alates erakonna asutamisest 1955. aastal rekord. Senine parim tulemus oli peaminister Yasuhiro Nakasone 1986. aastal saavutatud 300 kohta.

Kui lisada veel uue liitlase Jaapani Innovatsioonipartei võidetud 36 kohta, on Takaichi koalitsioonil kokku 352 kohta.

Ultrakonservatiivne Takaichi lubas oktoobris esimese naisena Jaapani peaministriks saades „töötada, töötada, töötada“. Tema stiili peetakse nii mänguliseks kui ka karmiks, mis on leidnud hea vastukaja nooremate fännide hulgas, kes ütlevad, et ei olnud varem poliitikast huvitatud.

Samas oli opositsioon vaatamata uue tsentristliku liidu asutamisele ja paremäärmuslaste tõusule ikkagi liiga killustunud, et tõelist väljakutset esitada.

Takaichit õnnitles ülekaaluka võidu puhul ka USA president Donald Trump.

Takaichi on lubanud ümber vaadata julgeoleku- ja kaitsepoliitika, et tugevdada Jaapani ründavaid sõjalisi võimekusi, kaotada keeld relvade ekspordile ja liikuda veelgi kaugemale Jaapani Teise maailmasõja järgsetest patsifistlikest põhimõtetest.

Takaichi on liikunud karmima poliitika suunas välismaalaste suhtes, spionaaži vastu ja muudes valdkondades, mis kõnetavad paremäärmuslikku publikut, aga mis ekspertide sõnul võib õõnestada kodanikuvabadusi.

Takaichi tahab suurendada ka kaitsekulutusi, milleks avaldab survet Trump.

Takaichil on nüüd aega kõige sellega tegelda kuni 2028. aasta valimisteni.

„Meile öeldakse, et tuleb lahendada Ukraina probleem. Anchorage’is võtsime me vastu Ühendriikide ettepaneku. Kui läheneda „mehemoodi“, siis nemad pakkusid ja meie nõustusime, tähendab, probleem tuleb lahendada. /.../ Meile oli USA seisukoht tähtis. Nende ettepanekut vastu võttes me nagu täitsime ülesande Ukraina küsimus lahendada ja minna üle täieulatuslikule, laialdasele, vastastikku kasulikule koostööle,“ lausus Lavrov intervjuus TV BRICS-ile, vahendab Interfax.

„Seni paistab praktikas kõik välja vastupidi: kehtestatakse uusi sanktsioone, korraldatakse „sõda“ tankerite vastu avamerel, rikkudes ÜRO mereõiguse konventsiooni,“ kurtis Lavrov.

Lavrovi sõnul püütakse Indial ja teistel Venemaa partneritel „keelata odavate, kättesaadavate Vene energiakandjate ostmine – Euroopal keelati juba ammu – ja sunnitakse hingehinna eest ostma Ameerika vedeldatud maagaasi“.

„Tähendab, majanduse valdkonnas on ameeriklased välja kuulutanud majandusliku domineerimise ülesande,“ ütles Lavrov.

„Märgin, et USA presidendi Trumpi administratsiooni kõigi avalduste juures selle kohta, et tuleb likvideerida Bideni valla päästetud sõda Ukrainas, kokku leppida, koristada see päevakorrast ja siis avanevat selged, eredad perspektiivid Vene-Ameerika ühisele investeerimis- ja muule koostööle, mingeid seadusi, mis Biden pärast sõjalise erioperatsiooni algust Venemaa karistamiseks vastu võttis, nad ei vaidlusta,“ ütles Lavrov.

Lavrov juhtis tähelepanu, et 2025. aasta aprillis pikendati 2021. aastal Bideni allkirjastatud täidesaatvat korraldust, mille tuum on Venemaa karistamine ja tema vastu sanktsioonide kehtestamine, sealhulgas Venemaa kulla- ja valuutareservide külmutamine.

Lavrovi sõnul „on see kõik puhas „baidenovštšina“, mida Trump ja tema meeskond eitavad“.

Lavrov kurtis, et sellest hoolimata kehtivad Venemaa-vastased seadused ja sanktsioonid edasi. „Nad kehtestasid sanktsioonid Lukoili, Rosnefti vastu. Kusjuures tegid nad seda sügisel, paar nädalat pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Trumpi head kohtumist Anchorage’is,“ ütles Lavrov.

„Lisaks sellele, et nad nagu tegid Ukraina kohta ettepaneku ja meie olime valmis - nüüd ei ole nemad valmis - ei näe me ka majandussfääris mingit roosilist tulevikku. Ameeriklased tahavad haarata enda alla kõik juhtivate riikide varustusteed, kõik kontinendid energiakandjatega. Euroopa kontinendil peavad nad silmas kolm aastat tagasi õhku lastud Nord Streami, Ukraina gaasitranspordisüsteemi ja Turk Streami,“ rääkis Lavrov.

Lavrov ütles, et „jäädes nagu India, Hiina, Indoneesia ja Brasiilia avatuks koostööle kõigi riikidega, sealhulgas sellise suure riigiga nagu Ühendriigid, oleme me olukorras, kus sellel teel loovad ameeriklased ise kunstlikke takistusi“.

Seguro sai ränkade tormide segatud valimistel 66,8% hääli Ventura 33,2% vastu. Teised erakonnad võitlesid ühiselt Chega võimaliku võidu vastu. Mõned kõrgetasemelised parempoolsed tegelased avaldasid toetust vasaktsentrist Segurole, et Ventura presidendipaleesse ei pääseks, vahendab Guardian.

Endine jalgpalliekspert, kolumnist, seminarist ja romaanikirjanik Ventura, kes asutas Chega seitse aastat tagasi, ütles, et sõnum Portugali rahvalt on selge, ning lisas, et Chega on nüüd peamine parempoolne erakond ja hakkab varsti Portugali valitsema. Eile süüdistas Ventura kogu Portugali poliitilist süsteemi tema vastu ühinemises.

Paremäärmuslik süsteemivastane erakond püüdis taas sisserännet kampaania peateemaks muuta, pannes üles plakateid „See ei ole Bangladesh“ ja „Sisserändajatel ei tohiks lubada toetuste najal elada“.

Chega tulemus on selgelt üle 22,8%-st, mille erakond sai mullu mais parlamendivalimistel, ja ka 31,2%-st, millega paremtsentristlik Demokraatlik Allianss Luís Montenegro juhtimisel parlamendivalimised võitis.

Ventura kutsus tormide tõttu valimiste teist vooru edasi lükkama, aga valimisorgan sellega ei nõustunud. Siiski oldi sunnitud valimised edasi lükkama 20 kõige hullemini kannatada saanud valimisringkonnas, aga see puudutas umbes 37 000 valijat ehk 0,3% kõigist valijatest ning üldist tulemust enam ei muuda.

Portugali presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, aga president saab mingitel tingimustel parlamendi laiali saata. Ventura lubas presidendina rohkem riigi asjadesse sekkuda ja nõudis riigipeale rohkem volitusi.

Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval ja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.

78-aastane Lai mõistati detsembris süüdi vandenõus välisjõududega kokkumängides riikliku julgeoleku ohtu seadmiseks ja vandenõus ässitavate artiklite avaldamiseks. Maksimaalne karistus, mille oleks võinud talle määrata, oli eluaegne vangistus, vahendab Associated Press.

Koos Laiga olid kohtu all tema ajalehe Apple Daily kuus endist töötajat ja kaks aktivisti, kes mõisteti vangi 6-10 aastaks.

Valitsus väidab, et sellel juhtumil pole mingit pistmist meediavabadusega ja et süüdimõistetud kasutasid ajakirjandust ettekäändena aastaid Hiina- ja Hongkongi-vastaste tegude toimepanemiseks.

Lai oli üks tuntud tegelastest, kes vahistati julgeolekuseaduse alusel 2020. aastal. Järgnenud aasta jooksul vahistati ka Apple Daily tuntumad ajakirjanikud ja 2021. aasta juunis pandi leht kinni.

Lai vangi mõistmine võib suurendada Pekingi pingeid teiste riikidega, kes on Lai kohtuasja kritiseerinud.

USA president Donald Trump, kes peaks külastama Hiinat aprillis, ütles, et tal on pärast kohtuotsust „nii halb tunne“ ning teatas, et rääkis Laist Hiina juhi Xi Jinpingiga ja palus kaaluda tema vabastamist.

Laid kutsus vabastama ka Suurbritannia valitsus, sest ta on Briti kodanik. Suurbritannia välisminister Yvette Cooper nimetas kohtuotsust poliitiliselt motiveerituks ja ütles, et vangistus on sisuliselt eluaegne.

Lai poeg Sebastien teatas, et kohtuotsus tähistab Hongkongi õigussüsteemi täielikku hävingut ja õigluse lõppu.

Tema õde Claire nimetas otsust südant murdvalt julmaks. „Kui see otsus täide viiakse, sureb ta trellide taga märtrina,“ lisas ta.

Hongkongi juht John Lee ütles, et kohtuotsus demonstreerib õigusriiki ja viitas Lai väidetavatele tõsistele kuritegudele.

„See toob rahvale suure rahulolu,“ ütles Lee.

Hiina välisministeeriumi kõneisik Lin Jian ütles Pekingis, et Lai on Hiina kodanik, ning nimetas teda Hiina-vastase destabiliseeriva tegevuse tähtsaks kavandajaks ja osavõtjaks. Lin kutsus asjaosalisi riike austama Hongkongi seadusi.

Riigikogu Isamaa fraktsioon kohtus täna hommikul haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega (Eesti 200), et saada selgust tekkinud segaduses, mis puudutab korraga nii põhikooli lõpetamise kui ka edasiõppimise tingimusi. „Kohtumise eesmärk oli kuulda ministrilt lahendusi, kuid selle tulemusel otsustati alustada konsultatsioone teiste opositsioonierakondadega ministri umbusaldamiseks,“ sedastas erakond oma seisukoha hiljem pressiteate vahendusel.

Tegu on riigikogu liikme Tanel Teini algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega kõrvaldatakse seadusest tehniline viga ja tagatakse selgus, et kaughasartmänguna korraldatavate õnne- ja osavusmängude maksustamine toimub ühetaoliselt. Eelnõuga jäetakse seaduse paragrahv 6 punktist 7 välja sõna „osavusmängu“, mille tulemusel hakkab kehtima 5,5-protsendiline hasartmängumaks mõlemale mänguliigile.

Rahanduskomisjon muutis esialgset jõustumise tähtaega ja nägi ette muudatuse jõustumise ajaks 1. märts 2026. Põhjendusena toodi, et hasartmängumaksu seaduse kohaselt on üldine hasartmängumaksuga maksustamise periood kalendrikuu. Sellest tulenevalt on määratud ka seaduse jõustumise tähtaeg järgmise kuu algusesse, mis on kooskõlas turuosaliste ning maksuhalduri praeguse infotehnoloogiliste lahenduste ja töökorraldusega.

Teise lugemise katkestamise poolt hääletas 21 saadikut, vastu 50 ja erapooletuid polnud. Hääletusel ei osalenud 26 saadikut. Seega läbis hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus riigikogus teise lugemise. Eelnõu kolmas lugemine on kavas juba homme.

Eelnõu on seotud riigikogus 3. detsembril vastu võetud ja 1. jaanuaril jõustunud seadusega, mille eesmärk oli hasartmängumaksu laekumiste kaudu suurendada spordi ja kultuuri rahastamist.

Riigikogu liikmete arupärimistele absoluutse vaesuse järsu kasvu kohta Eestis, vaenukõne seaduse eelnõu menetluse seiskumise kohta, Enefit Greeni investeeringu kohta Tolpanvaara tuuleparki ning selle müügi tagajärgedest Eesti riigi energiapoliitikale ja taastuvenergia eesmärkidele ja kommunikatsiooniteenuste olulise hinnatõusu kohta vastab peaminister Kristen Michal.

Arupärimistele valeinformatsiooni esitamise kohta vastab rahandusminister Jürgen Ligi, merendussektori toetamise kohta tehtud arupärimistele vastab taristuminister Kuldar Leis.

Riigikogu liikmete arupärimistele postkontorite sulgemise kohta, maakondliku ühistranspordi reformi kohta pensionäride ja lastega perede majandusliku olukorra halvendamise kohta vastab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

„Ma olen otsustanud tagasi astuda, et võimaldada üles ehitada nr 10 uus meeskond. Ma soovin peaministrile ja tema meeskonnale igati edu,“ teatas Allan oma avalduses, vahendab Guardian.

Allani tagasiastumine on järjekordne löök Starmeri positsioonile, mis on ohus tema otsuse tõttu määrata Peter Mandelson suursaadikuks Washingtoni vaatamata tema teada olnud lähedastele sidemetele seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteiniga.

Starmer pöördus täna Downing Streeti personali poole ja väljendas taas kahetsust Mandelsoni ametisse nimetamise pärast, aga kinnitas, et tema valitsus saab sellest punktist edasi liikuda.

Allan on endise peaministri Tony Blairi endine pressisekretäri asetäitja, kes asutas PR-agentuuri Portland, aga naasis septembris Downing Streetile.

Allan vahetas välja James Lyonsi, kes oli strateegilise kommunikatsiooni direktor vaid veidi üle aasta. Veidi pärast Allani saabumist lahkus Downing Streeti igapäevase kommunikatsiooni juht Steph Driver.

Allani ametisse määramine oli mõnevõrra vastuoluline mõnede Portlandi klientide tõttu.

Kahe kõrgetasemelise töötaja kaotamine vähem kui 24 tunni jooksul süvendab tunnet, et Starmeri asjad peaministriametis on vabalanguses, märgib Guardian.

McSweeney teatas enda tagasiastumisest eile pärastlõunal pärast paljude leiboristidest parlamendiliikmete mitu päeva kestnud survet. McSweeney ütles, et võtab kogu vastutuse oma nõuande eest saata Mandelson Washingtoni vaatamata viimase suhetele Epsteiniga, mis jätkusid sellest hoolimata, et Epstein kandis kupeldamise eest vanglakaristust.

Kuigi Starmeri liitlased loodavad, et McSweeney lahkumine jahutab parlamendiliikmete pahameelt, on Starmeri võimule tõusmise arhitektiks peetava mehe kaotus suur löök ja on suunanud tähelepanu sellele, miks Starmer ise Mandelsoni suursaadikuks määramise heaks kiitis.

Leiboristide kõrgetasemelised allikad on öelnud, et McSweeney lahkumine jätab peaministri ohtlikku seisu.

„Ma olen absoluutselt selgelt öelnud, et ma kahetsen enda tehtud otsust nimetada Peter Mandelson ametisse. Ja ma olen vabandanud ohvrite ees, mis on õige tegu,“ ütles Starmer Downing Streeti personalile. „Ma olen tundnud Morganit kaheksa aastat kolleegi ja sõbrana. Me oleme jooksnud edasi-tagasi mööda iga poliitilist jalgpalliväljakut üle riigi. Me oleme olnud igas lahingus, kus pidime koos olema. Võideldes seda lahingut. Me muutsime koos Leiboristlikku Parteid. Me võitsime koos üldvalimised. Ja miski sellest ei oleks olnud võimalik ilma Morgan McSweeneyta.“

Viidates elukalliduse, laste vaesuse ja tervishoiuga seotud poliitikale, ütles Starmer: „Me peame tõestama, et poliitika võib olla headuse jõud. Ma usun, et võib. Ma usun, et on. Me läheme siit edasi. Me läheme kindlusega, kui jätkame riigi muutmist.“

Opositsioonis olevad konservatiivid on püüdnud hoida tähelepanu Starmeril. Konservatiivide juht Kemi Badenoch ütles täna BBC-le, et Starmer lasi McSweeneyl patuoinaks jääda.

„Keir Starmer teadis, ta teadis. See on tema otsus ja fakt, et ta on olnud ebaaus, ta oli ebaaus – ta väitis, et ei tea, siis muutis oma lugu ja väitis, et talle valetati,“ ütles Badenoch.

Kohus leidis, et kasulaps on ikkagi seotud isik, mistõttu poleks tohtinud ta tema käest korterit üürida. Tänane kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda saab vaidlustada ringkonnakohtus.

Seoses keeruliste ilmastikuolude ja tehniliste riketega saarte transpordiühenduses, kutsus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) kokku erakorralise kohtumise, kus osalesid omavalitsuste, erinevate riigiasutuste, riigilaevastiku, päästeameti ja lennujaama esindajad.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul lepiti kohtumisel kokku, kuidas edaspidine suhtlus ning infovahetus riigiasutuste, omavalitsuste ning vedajate vahel toimuda võiks. Eesmärk on, et kõik ametkonnad oleksid omavahel ühenduses ning vajadusel saaksid pakkuda ka kiiremaid ja n-ö erilisemaid lahendusi. „Et siis õiged inimesed leiaksid üksteist ka üles,“ märkis Soomlais, lisades, et selleks loodi ühine infolist.

Ühtlasi kaardistati, millised on omavalitsuste vajadused ning vedajate võimalused keerukamates olukordades ühenduste asendamiseks.

Kõige keerulisem on olukord Vormsi ja Kihnu saarega, kus ühendused on tehniliste rikete tõttu häiritud. Näiteks reedest tänase päevani lükkus parvlaeva Ormsö rikke tõttu edasi Vormsi liini väljumine, lisaks on tulnud mitmel pool massipiiranguid kehtestada või reise tühistada.

Soomlaisi sõnul on poliitiline otsus Vormi ja Kihnu saare ametlike jääteede rajamiseks tehtud. Kihnu suunal on mitteametlik jäätee juba ka olemas.

Küll aga pole hetkel konkreetseid kokkuleppeid, millal jääteed valmis võiks saada. Hiiumaa ja Saaremaa vaheline jäätee rajamine võttis Soomlaisi sõnul otsusest kuni avamiseni umbes neli päeva. „Eks siin natukene sõltub mitte niivõrd asjaajamistest, aga ka ilmastikuoludest,“ ütles ta.

Hetkeolukorra seiramiseks plaanivad ametkonnad, omavalitsused ja vedajad kohtuda ka järgmisel nädalal.

Jääteele sõites salvesta mobiiltelefoni jäätee alguse viidal olev valvetalituse number, et vajadusel abi kutsuda. Tungiv palve sõidukijuhtidele: mitte sõita seni avamata jääteedele, see on eluohtlik!

Jääteede hetkeolukorda soovitame vaadata portaali TarkTee jääteede kaardilt, mida täiendatakse uue info korral.