Riigikogu õiguskomisjon toetab vägivallatsejate viibimiskeelu pikendamist
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni (Reformierakond) sõnul on eelnõu eesmärk lähisuhtevägivalla ohvreid paremini kaitsta. Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis eelnõu võimaldab kohaldada kuni 72 tunni pikkust viibimiskeeldu.
Timpsoni sõnul on see oluline, et ohver ja vägivallatseja eraldada, et tagada ohvrile parem kaitse ja turvatunne ning asjaolud välja selgitada.
Eelnõu järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Samuti näeb eelnõu ette, et edaspidi tuleb viibimiskeelu seadmine perevägivalla juhtumite korral protokollida ja kirjalikult kätte toimetada, seda ei saa kehtestada enam suuliselt.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) ütles eelnõud tutvustades, et praegu on viibimiskeeld liiga lühike ega aita vägivallaringist pääseda, samuti ei ole see tema sõnul kooskõlas Istanbuli konventsiooniga.
Komisjon tutvus ka justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) eriarvamusega, milles ta märgib, et viibimiskeeld ei tohi asendada kriminaalmenetlust ning vaja on luua tõhus vaidlustamise ja hüvitamise võimalus. Pakosta lisas, et inimese elu ja tervis ei tohi kodust välja tõstmise tõttu ohtu sattuda.
Komisjon tegi ettepaneku eelnõud esimest korda lugeda 28. jaanuaril.
Allikas
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni (Reformierakond) sõnul on eelnõu eesmärk lähisuhtevägivalla ohvreid paremini kaitsta. Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis eelnõu võimaldab kohaldada kuni 72 tunni pikkust viibimiskeeldu.
Timpsoni sõnul on see oluline, et ohver ja vägivallatseja eraldada, et tagada ohvrile parem kaitse ja turvatunne ning asjaolud välja selgitada.
Eelnõu järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Samuti näeb eelnõu ette, et edaspidi tuleb viibimiskeelu seadmine perevägivalla juhtumite korral protokollida ja kirjalikult kätte toimetada, seda ei saa kehtestada enam suuliselt.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) ütles eelnõud tutvustades, et praegu on viibimiskeeld liiga lühike ega aita vägivallaringist pääseda, samuti ei ole see tema sõnul kooskõlas Istanbuli konventsiooniga.
Komisjon tutvus ka justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) eriarvamusega, milles ta märgib, et viibimiskeeld ei tohi asendada kriminaalmenetlust ning vaja on luua tõhus vaidlustamise ja hüvitamise võimalus. Pakosta lisas, et inimese elu ja tervis ei tohi kodust välja tõstmise tõttu ohtu sattuda.
Komisjon tegi ettepaneku eelnõud esimest korda lugeda 28. jaanuaril.