Minister Keldo valab valitsustülile õli tulle: sotside ettepanek on vastutustundetu rahakülv
Täna pärastlõunal koguneb koalitsioon arutama valitsuses tekkinud riidu, kus Sotsiaaldemokraatlik Erakond seisab vastamisi Reformierakonna ja Eesti 200-ga. Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) on vihjanud, et valitsus võib tööd jätkata sotsideta.
Sotsid on lubanud minna koalitsiooninõukogusse valitsustüli lahendama kolme ettepanekuga, pakkudes muu seas välja miljardieurose majanduspaketi ja jõustumata maksumuudatuste ülevaatamise.
„Sotsiaaldemokraatide miljardi euro suurune majanduspakett ei ole midagi muud kui avaliku sektori kulude suurendamine ja vastutustundetu raha külvamine majandusse ajutise efekti saavutamiseks,“ kritiseeris Keldo täna ühismeedias. „Tuletan meelde, et Eesti riigieelarve on üle miljardi euroga miinuses ja riigi julgeolek vajab vähemalt samas suurusjärgus vahendeid juurde.“
Ministri sõnul on tõelised majanduse konkurentsivõime suurendamise ettepanekud juba arutlusel, kuid valitsuses blokeeritud. „Majanduse konkurentsivõime kasvatamine ei käi läbi raha jagamise. Meil on majanduses struktuursed probleemid, mille lahendamiseks on tegevused. Tegevuste elluviimiseks on vaja otsuseid, mida suuresti sotside vastuseisu tõttu teha ei saa,“ süüdistas Keldo.
Majandusministrit pahandab, et valitsuskabinetis koguvad tolmu ettevõtjate endi tungivalt soovitud ettepanekud, mis toovat neile esimesed olulised päris leevendused.
„Tööstusettevõtete poolt pikalt oodatud oskustööjõu erand aitaks parandada neile hädavajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust,“ toob minister esile. „See on juba pikalt olnud üks Eesti majanduskasvu pärssivatest teguritest, sest mitmete tööstussektori kasvuks vajalike erialade töökohti pole võimalik vaid Eesti inimestega täita.“
Lisaks seisvat otsuse taga taastuvenergia tasude diferentseerimine, mis Keldo hinnangul aitaks hoida Eesti suurtööstuste energiahinnad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad, ning töölepinguseaduse muudatused paindlikuma töökorralduse võimaldamiseks.
„Meil on vaja muuta avalik sektor efektiivsemaks, vähendada bürokraatiat ja nõudeid, lihtsustada asjaajamist, mitte leiutada uusi „majanduspakette“ ja luua uusi töörühmi,“ rõhutas Keldo. „Avaliku sektori efektiivsemaks muutmise asemel on sotsiaaldemokraatide ettepanekud olnud seni kahjuks vastupidised – lisada uut ebavajalikku bürokraatiat, ehitada uusi hooneid või olematut raha laiali jagada.“
Keldo märkis, et majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on koostöös ettevõtjate, erialaliitude ja esindusorganisatsioonidega juba koostatud majanduskasvu kava. „Valitsus ei saa olla nende tegevuste elluviimise pidurdajaks,“ toonitas ta.
Ministri sõnul on tegelik miljardipakett juba avatud: „Täna avanes EISis ettevõtjatele suurinvesteeringute toetusmeede mahuga 160 miljonit eurot. See aitab lähiaastate jooksul tuua Eesti majandusse juurde vähemalt miljardi jagu uusi investeeringuid.“
Hea kolleeg minister Keldo peaks siiski tegelema mitte ainult kommunikatsiooni, vaid ka majandusega: Eesti vajab täiendavaid investeeringuid ja valitsuse kollektiivset tööd majanduse turgutamiseks. Sotside täiendava miljardi suuruse investeeringupaketi ettepanek seda ongi.
Juhin tähelepanu, et miljard eurot viieks aastaks ei ole utoopia: toon võrdluseks, et taristuministri vastutusvaldkonna investeeringute maht on tänavu kokku 800 miljonit eurot.
Tänases majanduslikus ja julgeolekupoliitilises olukorras peab kogu taristut vaatama ka riigikaitse otstarbest lähtuvalt. Euroopa liidrid töötavad aktiivselt selle teema kallal ning lähiajal on oodata soodsaid otsuseid, mille najal saab ka meie taristu täiendavaid investeeringuid.
Euroopa Komisjon valmistab ette uusi pakette sõjalise mobiilsuse projektide toetamiseks: selle arvelt (ning vajadusel ühes täiendavate investeeringutega) on võimalik viie aasta vältel välja ehitada 2+2 maanteid Tallinnast nii Pärnusse ja Läti piirini kui ka Tartusse. Peab vaatama suuremat pilti: lisaks maanteedele on vaja rekonstrueerida mitmed viaduktid, mida tuleb koos liitlastega kandevõime osas kriitiliselt üle vaadata.
Lisaks maanteedele on oluline ka muu taristu ning loodetavasti võimaldavad sõjalise mobiilsuse rahastusvõimalused ka Rail Baltica ehitustempot samal tasemel hoida või isegi tõsta. Pole saladus, et Kaitseväe vaates on erinevate liikumisvõimaluste rohkus ja mitmekesisus alati hea. See puudutab nii sadamaid kui ka näiteks Pärnu lennujaama tulevikku. Taristuinvesteeringud loovad tuhandeid töökohti ja turgutavad majandust nii otseselt kui ka kaudselt, kui liikumisvõimalused üle Eesti paranevad.
Allikas
Täna pärastlõunal koguneb koalitsioon arutama valitsuses tekkinud riidu, kus Sotsiaaldemokraatlik Erakond seisab vastamisi Reformierakonna ja Eesti 200-ga. Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) on vihjanud, et valitsus võib tööd jätkata sotsideta.
Sotsid on lubanud minna koalitsiooninõukogusse valitsustüli lahendama kolme ettepanekuga, pakkudes muu seas välja miljardieurose majanduspaketi ja jõustumata maksumuudatuste ülevaatamise.
„Sotsiaaldemokraatide miljardi euro suurune majanduspakett ei ole midagi muud kui avaliku sektori kulude suurendamine ja vastutustundetu raha külvamine majandusse ajutise efekti saavutamiseks,“ kritiseeris Keldo täna ühismeedias. „Tuletan meelde, et Eesti riigieelarve on üle miljardi euroga miinuses ja riigi julgeolek vajab vähemalt samas suurusjärgus vahendeid juurde.“
Ministri sõnul on tõelised majanduse konkurentsivõime suurendamise ettepanekud juba arutlusel, kuid valitsuses blokeeritud. „Majanduse konkurentsivõime kasvatamine ei käi läbi raha jagamise. Meil on majanduses struktuursed probleemid, mille lahendamiseks on tegevused. Tegevuste elluviimiseks on vaja otsuseid, mida suuresti sotside vastuseisu tõttu teha ei saa,“ süüdistas Keldo.
Majandusministrit pahandab, et valitsuskabinetis koguvad tolmu ettevõtjate endi tungivalt soovitud ettepanekud, mis toovat neile esimesed olulised päris leevendused.
„Tööstusettevõtete poolt pikalt oodatud oskustööjõu erand aitaks parandada neile hädavajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust,“ toob minister esile. „See on juba pikalt olnud üks Eesti majanduskasvu pärssivatest teguritest, sest mitmete tööstussektori kasvuks vajalike erialade töökohti pole võimalik vaid Eesti inimestega täita.“
Lisaks seisvat otsuse taga taastuvenergia tasude diferentseerimine, mis Keldo hinnangul aitaks hoida Eesti suurtööstuste energiahinnad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad, ning töölepinguseaduse muudatused paindlikuma töökorralduse võimaldamiseks.
„Meil on vaja muuta avalik sektor efektiivsemaks, vähendada bürokraatiat ja nõudeid, lihtsustada asjaajamist, mitte leiutada uusi „majanduspakette“ ja luua uusi töörühmi,“ rõhutas Keldo. „Avaliku sektori efektiivsemaks muutmise asemel on sotsiaaldemokraatide ettepanekud olnud seni kahjuks vastupidised – lisada uut ebavajalikku bürokraatiat, ehitada uusi hooneid või olematut raha laiali jagada.“
Keldo märkis, et majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on koostöös ettevõtjate, erialaliitude ja esindusorganisatsioonidega juba koostatud majanduskasvu kava. „Valitsus ei saa olla nende tegevuste elluviimise pidurdajaks,“ toonitas ta.
Ministri sõnul on tegelik miljardipakett juba avatud: „Täna avanes EISis ettevõtjatele suurinvesteeringute toetusmeede mahuga 160 miljonit eurot. See aitab lähiaastate jooksul tuua Eesti majandusse juurde vähemalt miljardi jagu uusi investeeringuid.“
Hea kolleeg minister Keldo peaks siiski tegelema mitte ainult kommunikatsiooni, vaid ka majandusega: Eesti vajab täiendavaid investeeringuid ja valitsuse kollektiivset tööd majanduse turgutamiseks. Sotside täiendava miljardi suuruse investeeringupaketi ettepanek seda ongi.
Juhin tähelepanu, et miljard eurot viieks aastaks ei ole utoopia: toon võrdluseks, et taristuministri vastutusvaldkonna investeeringute maht on tänavu kokku 800 miljonit eurot.
Tänases majanduslikus ja julgeolekupoliitilises olukorras peab kogu taristut vaatama ka riigikaitse otstarbest lähtuvalt. Euroopa liidrid töötavad aktiivselt selle teema kallal ning lähiajal on oodata soodsaid otsuseid, mille najal saab ka meie taristu täiendavaid investeeringuid.
Euroopa Komisjon valmistab ette uusi pakette sõjalise mobiilsuse projektide toetamiseks: selle arvelt (ning vajadusel ühes täiendavate investeeringutega) on võimalik viie aasta vältel välja ehitada 2+2 maanteid Tallinnast nii Pärnusse ja Läti piirini kui ka Tartusse. Peab vaatama suuremat pilti: lisaks maanteedele on vaja rekonstrueerida mitmed viaduktid, mida tuleb koos liitlastega kandevõime osas kriitiliselt üle vaadata.
Lisaks maanteedele on oluline ka muu taristu ning loodetavasti võimaldavad sõjalise mobiilsuse rahastusvõimalused ka Rail Baltica ehitustempot samal tasemel hoida või isegi tõsta. Pole saladus, et Kaitseväe vaates on erinevate liikumisvõimaluste rohkus ja mitmekesisus alati hea. See puudutab nii sadamaid kui ka näiteks Pärnu lennujaama tulevikku. Taristuinvesteeringud loovad tuhandeid töökohti ja turgutavad majandust nii otseselt kui ka kaudselt, kui liikumisvõimalused üle Eesti paranevad.