Mihkelson: USA ja Iisraeli rünnaku tegelik eesmärk on Iraani režiimi kukutamine
„Trump rääkis 1979. aasta islamirevolutsioonist alanud terroriajastust ja Iraani rollist USA ning tema liitlaste huvide ohustajana. Ta põimis rünnaku argumentatsiooni mitte üksnes Iraani mullade soovi jõuda tuumarelvani, vaid ka kogu režiimi üdini terroristliku olemuse,“ kirjutas Mihkelson Facebookis. „Seega pole tegemist üksnes Iraani režiimi leplikkusele sundimise, vaid režiimi enda kukutamise katsega.“
Mihkelson toonitas, et kui USA ja Iisraeli eesmärk on tõepoolest saavutada režiimi kukkumine Iraanis (Trump kutsus üles Iraani armeed ja revolutsioonilist kaardiväge alla andma või muidu nad surevad), võib eeldada, et hommikul alanud sõjategevus kestab kauem, kui osatakse praegu ette näha.
„Kuigi USA on koondanud regiooni viimase 20 aasta suurima sõjalise jõu, ei piisa režiimi kukutamiseks üksnes õhulöökidest. Erioperatsioonid a la Maduro neutraliseerimine oleksid vältimatud. Väga oluline on ka iraanlaste reaktsioon. Iraani šahhi vanim poeg Reza Pahlavi, keda peetakse üheks võimalikuks uueks liidriks, tegi hommikuses pöördumises iraanlastele üleskutse olla valmis taas tänavatele tulema ning võim enda kätte võtma. Trumpi otsust kirjeldas ta humanitaarmissioonina ja üksnes režiimi, mitte Iraani vastase tegevusena,“ kirjutas ta.
Mihkelson lisas, et peamiselt Iraani režiimi kaitsetegevusest sõltub, kas USA ja Iisrael suudavad esimeste tundide ja päevadega murda vastupanu või hakkab sõda venima.
Samuti kirjutas ta, et USA ja Iisraeli rünnak paneb suure surve alla nii Venemaa kui ka Hiina, kelle huvides on Lääne-vastase bloki liitlase püsimine. Ta lisas, et Iraan on saanud Hiinalt ja Venemaalt sõjalis-tehnilist tuge, kuid tõenäoliselt jäävad Moskva ja Peking äraootavaks ega sekku sõjaliselt.
„Alanud sõjal on ülimalt suur geopoliitiline mõõde. Iraan on Venemaad toetades kaudselt sõjas Ukraina ehk laiemalt Euroopa vastu. Trumpi sõnul on eesmärk nullida ära kogu režiimi sõjaline võimekus tuumarelvaprogrammist laevastiku ja raketivägedeni. Režiimimuutus tooks aga kaasa suure geopoliitilise muutuse, kus Venemaa ja Hiina jääksid ilma oma liitlasest pingerikkas Lähis-Idas. Teiste sõnadega annaks režiimimuutus lootuse, et käimasolevate sõdade ahel ei muutu Kolmandaks maailmasõjaks,“ kirjutas väliskomisjoni esimees.
Mihkelson tõi esile ka sisepoliitilise aspekti, toonitades, et Trump alustas sõjategevust taaskord Kongressist mööda minnes. „Nii USA vahevalimised kui Iisraelis hiljemalt sügisel ees ootavad parlamendivalimised on vaieldamatult üks aspekt toimuva mõtestamisel. Loodetavasti siiski mitte kõige olulisem põhjus,“ kirjutas ta.
Ta lisas, et Euroopa peaks arvestades sõja geopoliitilist kaalu ning mõju julgeolekule toetama USA ning Iisraeli ühisoperatsiooni. „Peatumine poolel teel reedaks nende lootuse, kes on Iraanis andnud oma elu terrorivaba tuleviku nimel,“ ütles Mihkelson.
Mihkelson lisas, et vaadates Venemaa agressiivseid plaane Euroopa suunal, sõltub väga palju sellest, kui ühtseks ja kokkuhoidvaks jääb Lääne liitlasruum. „Euroopa riikidel tuleb aru saada, et maailma suures korratuses päästab meid globaalsest katastroofist üksnes strateegiline sihikindlus ning ühtne tegevus. Euroopa peab täna olema valmis heidutama Venemaa võimalikke agressiivseid katseid uusi nähtavaid või nähtamatuid rindelõike avada. Kriitiliselt oluline on just praegu Ukraina suunal teha käiguvahetus ning tahtekoalitsiooni raames otsustada näiteks lennukeelutsooni rajamine paremkalda Ukrainas,“ sõnas ta.
Allikas
„Trump rääkis 1979. aasta islamirevolutsioonist alanud terroriajastust ja Iraani rollist USA ning tema liitlaste huvide ohustajana. Ta põimis rünnaku argumentatsiooni mitte üksnes Iraani mullade soovi jõuda tuumarelvani, vaid ka kogu režiimi üdini terroristliku olemuse,“ kirjutas Mihkelson Facebookis. „Seega pole tegemist üksnes Iraani režiimi leplikkusele sundimise, vaid režiimi enda kukutamise katsega.“
Mihkelson toonitas, et kui USA ja Iisraeli eesmärk on tõepoolest saavutada režiimi kukkumine Iraanis (Trump kutsus üles Iraani armeed ja revolutsioonilist kaardiväge alla andma või muidu nad surevad), võib eeldada, et hommikul alanud sõjategevus kestab kauem, kui osatakse praegu ette näha.
„Kuigi USA on koondanud regiooni viimase 20 aasta suurima sõjalise jõu, ei piisa režiimi kukutamiseks üksnes õhulöökidest. Erioperatsioonid a la Maduro neutraliseerimine oleksid vältimatud. Väga oluline on ka iraanlaste reaktsioon. Iraani šahhi vanim poeg Reza Pahlavi, keda peetakse üheks võimalikuks uueks liidriks, tegi hommikuses pöördumises iraanlastele üleskutse olla valmis taas tänavatele tulema ning võim enda kätte võtma. Trumpi otsust kirjeldas ta humanitaarmissioonina ja üksnes režiimi, mitte Iraani vastase tegevusena,“ kirjutas ta.
Mihkelson lisas, et peamiselt Iraani režiimi kaitsetegevusest sõltub, kas USA ja Iisrael suudavad esimeste tundide ja päevadega murda vastupanu või hakkab sõda venima.
Samuti kirjutas ta, et USA ja Iisraeli rünnak paneb suure surve alla nii Venemaa kui ka Hiina, kelle huvides on Lääne-vastase bloki liitlase püsimine. Ta lisas, et Iraan on saanud Hiinalt ja Venemaalt sõjalis-tehnilist tuge, kuid tõenäoliselt jäävad Moskva ja Peking äraootavaks ega sekku sõjaliselt.
„Alanud sõjal on ülimalt suur geopoliitiline mõõde. Iraan on Venemaad toetades kaudselt sõjas Ukraina ehk laiemalt Euroopa vastu. Trumpi sõnul on eesmärk nullida ära kogu režiimi sõjaline võimekus tuumarelvaprogrammist laevastiku ja raketivägedeni. Režiimimuutus tooks aga kaasa suure geopoliitilise muutuse, kus Venemaa ja Hiina jääksid ilma oma liitlasest pingerikkas Lähis-Idas. Teiste sõnadega annaks režiimimuutus lootuse, et käimasolevate sõdade ahel ei muutu Kolmandaks maailmasõjaks,“ kirjutas väliskomisjoni esimees.
Mihkelson tõi esile ka sisepoliitilise aspekti, toonitades, et Trump alustas sõjategevust taaskord Kongressist mööda minnes. „Nii USA vahevalimised kui Iisraelis hiljemalt sügisel ees ootavad parlamendivalimised on vaieldamatult üks aspekt toimuva mõtestamisel. Loodetavasti siiski mitte kõige olulisem põhjus,“ kirjutas ta.
Ta lisas, et Euroopa peaks arvestades sõja geopoliitilist kaalu ning mõju julgeolekule toetama USA ning Iisraeli ühisoperatsiooni. „Peatumine poolel teel reedaks nende lootuse, kes on Iraanis andnud oma elu terrorivaba tuleviku nimel,“ ütles Mihkelson.
Mihkelson lisas, et vaadates Venemaa agressiivseid plaane Euroopa suunal, sõltub väga palju sellest, kui ühtseks ja kokkuhoidvaks jääb Lääne liitlasruum. „Euroopa riikidel tuleb aru saada, et maailma suures korratuses päästab meid globaalsest katastroofist üksnes strateegiline sihikindlus ning ühtne tegevus. Euroopa peab täna olema valmis heidutama Venemaa võimalikke agressiivseid katseid uusi nähtavaid või nähtamatuid rindelõike avada. Kriitiliselt oluline on just praegu Ukraina suunal teha käiguvahetus ning tahtekoalitsiooni raames otsustada näiteks lennukeelutsooni rajamine paremkalda Ukrainas,“ sõnas ta.