Kuidas kasutada tehisaru, et me iseenda valede lõksu ei jääks? Aasta õppejõuks valitud teadlane aitab
Inimesed paljuski usuvad valesid, sest nad tahavad neid uskuda. Valesid on lihtne uskuda, kui need kinnitavad meile, et oleme asjadest õigesti aru saanud, et me oleme õigel poolel, selgitas Tartu Ülikooli aasta õppejõuks valitud sotsiaalmeedia uurimisele keskendunud teadlane.
Eriti haavatavad oleme kriisiolukordades ja isiklike tragöödiate puhul, kui meeleheide paneb uskuma mistahes lubadusi või imeravimeid.
Sama kehtib ka poliitiliste vaadete kohta. Kui inimene on mõne poliitilise partei tulihingeline toetaja, kuulub selle ridadesse ja saab siis teada, et midagi on mäda, on seda väga raske tunnistada, rääkis Murumaa-Mengel.
„Väga keeruline on astuda kolm sammu tagasi ja öelda, et ma sain asjadest valesti aru, et mind peteti, ma jäin uskuma tühje lubadusi ja nüüd ma enam nii ei arva. Seepärast me keeldumegi nägemast tõde mingites faktides, mis tulevad välja,“ selgitas ta.
Saates arutame, kuidas sotsiaalmeediaalgoritmid lõikavad kasu meie hirmudest ja miks on emotsionaalne pooltõde meie ajule ahvatlevam kui kuiv tegelikkus. Kas oleme teel täieliku infokaoseni või on eestlaste loomupärane skepsis piisav kaitsekilp?
Palusime ka inimestel tänaval valida kahe pildi vahel. Üks neist on päris, teine võltsing. Pane ka ennast proovile ja vaata saatest, kas valisid õigesti!
Allikas
Inimesed paljuski usuvad valesid, sest nad tahavad neid uskuda. Valesid on lihtne uskuda, kui need kinnitavad meile, et oleme asjadest õigesti aru saanud, et me oleme õigel poolel, selgitas Tartu Ülikooli aasta õppejõuks valitud sotsiaalmeedia uurimisele keskendunud teadlane.
Eriti haavatavad oleme kriisiolukordades ja isiklike tragöödiate puhul, kui meeleheide paneb uskuma mistahes lubadusi või imeravimeid.
Sama kehtib ka poliitiliste vaadete kohta. Kui inimene on mõne poliitilise partei tulihingeline toetaja, kuulub selle ridadesse ja saab siis teada, et midagi on mäda, on seda väga raske tunnistada, rääkis Murumaa-Mengel.
„Väga keeruline on astuda kolm sammu tagasi ja öelda, et ma sain asjadest valesti aru, et mind peteti, ma jäin uskuma tühje lubadusi ja nüüd ma enam nii ei arva. Seepärast me keeldumegi nägemast tõde mingites faktides, mis tulevad välja,“ selgitas ta.
Saates arutame, kuidas sotsiaalmeediaalgoritmid lõikavad kasu meie hirmudest ja miks on emotsionaalne pooltõde meie ajule ahvatlevam kui kuiv tegelikkus. Kas oleme teel täieliku infokaoseni või on eestlaste loomupärane skepsis piisav kaitsekilp?
Palusime ka inimestel tänaval valida kahe pildi vahel. Üks neist on päris, teine võltsing. Pane ka ennast proovile ja vaata saatest, kas valisid õigesti!