Kooli varjend peab mahutama kogu koolipere. Siseministeerium pani paika kauaoodatud reeglid varjenditele
Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räime sõnul on varjumine elanikkonnakaitse oluline osa, mis aitab kaitsta inimelusid olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht elule või tervisele – olgu selleks suurõnnetus, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu kriis. „Varjendite rajamise kohustuse panemine uutele hoonetele on analüüsitud ja kaalutletud otsus, mis tugineb ka teiste riikide kogemusele. See on investeering meie ühisesse turvalisusesse,“ ütles ta.
Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded varjenditele ja varjumiskohtadele, täpsustatakse, millistesse hoonetesse tuleb varjend rajada ning sätestatakse varjendi suuruse arvutamise alused vastavalt hoone kasutusviisile ja seal viibivate inimeste arvule. Samuti luuakse raamistik varjumisplaanide koostamiseks, et kriisiolukorras oleks selge, kuhu ja kuidas inimesi hoonetes varjuma suunata.
Alates 1. juulist 2026 tuleb rajada varjendid uutesse üle 1200 ruutmeetri suurustesse elu- ja avalikesse hoonetesse, millele ei ole selleks ajaks esitatud ehitusloa või -teatise taotlust. Olemasolevates, samadele parameetritele vastavates hoonetes, tuleb koostada varjumisplaan ning võimaluse korral kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028 või kasutusloa saamisel.
Võttis aega
Ehkki varjendite rajamise nõue puudutab eelkõige tulevikus ehitatavaid hooneid, on määruses oluline roll ka olemasolevate hoonete varjumiskohtadel. Eestis on seni uutesse hoonetese rajatud üksikuid varjendeid ning varjumiskohti on kohandatud vähe. Samas leidub olemasolevates majades juba praegu ruume, mida on võimalik suhteliselt kiiresti ja mõistlike kuludega kohandada turvaliseks varjumiskohaks. See võimaldab parandada inimeste kaitstust oluliselt kiiremini.
Kogu protsess võttis aga omajagu aega. „Varjendite nõuete koostamiseks moodustati siseministeeriumi juurde umbes 30-liikmeline töörühm. Kõik liikmed on oma ala praktikud, kes tegid seda tööd põhitöö kõrvalt. See tegi protsessi mõnevõrra ajamahukamaks, kuid samas tagas, et nõuded on praktilised ja läbimõeldud,“ selgitas siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan.
Elanikkonnakaitse raamdokument näeb ette, aastaks 2034 on 20% Eesti elanikele olemas avalikud varjumiskohad ning 75% elanikest teab, kuhu ja kuidas ohu korral varjuda. Samuti peavad pooltel Eesti kortermajadel ning büroo- ja ärihoonetel olema ahendused varjumiseks ja loodud juhendmaterjal, kuidas ja kuhu hoones varjuda.
Ministeeriumi hinnangul toob varjendi rajamise nõue kaasa hoone ehitushinna tõusu 2%. Prognooside kohaselt ehitatakse Eestis varjendi kohustusega nõuetele vastavaid hooneid aastas suurusjärgus 100, samas olemasolevaid varjendikohustusega maju on ligikaudu 17 000.
Kaks varjendiklassi
Määrusega kehtestatakse kaks varjendiklassi – V1 ja V2. V1 klassi varjend peab taluma lööklaine koormust vähemalt 100 kN/m² ehk 1 bari. Selline varjend võib mahutada kuni 180 inimest ning minimaalne tegelik varjumispind peab olema vähemalt 15 m². Varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand on betoonkonstruktsiooni korral vähemalt 300 millimeetri paksune.
Tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata lüüsi ala või ruumi, ventilatsiooniseadmete ala või ruumi, esmaabiruumi või -ala, varuenergiaallika ala või ruumi, tualetiala või ruumi, madalamat kui 1,6 meetri kõrgust ruumi, kitsamat kui kahemeetrist ruumi, olmeala või -ruumi või muud ala, kus inimene ei saa turvaliselt viibida.
V2 klassi varjend peab taluma vähemalt 200 kN/m² ehk 2 bari ning on mõeldud 180–1000 inimesele. Varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand on betoonkonstruktsiooni korral vähemalt 400 millimeetri paksune. Seletuskirjas on märgitud, et klassifikatsioon lähtub muu hulgas Soome praktikast.
Pannakse paika, et varjendis peab olema vähemalt 0,75 ruutmeetrit tegelikku varjumispinda inimese kohta. Seletuskirjas tuuakse näide: kui hoone suletud netopind on 1500 m², tuleb arvestada kaks protsenti sellest varjendipinnaks ehk 30 m². Selline pind võimaldaks varjuda 40 inimesel. Minimaalne varjendi tegelik varjumispind on 15 m².
Varjendid koolidesse ja haiglatesse
Teatud hoonetüüpidel tuleb tagada varjumisvõimalus kõigile hoones viibivatele inimestele. Seletuskirjas on välja toodud näiteks haiglad, hoolekandeasutused, kinnipidamisasutused, koolid, lasteaiad ja majutusasutused. See tähendab, et näiteks koolis peab varjend või varjumiskoht mahutama kõik õpilased ja töötajad. Tikan selgitas Delfile, et näiteks ladudes ja hoonetes, kus inimesed püsivalt ei viibi, ei pea varjendit üldse rajama.
Veel tuuakse välja, et nõuded käsitlevad muu hulgas ka konstruktsioonilist vastupidavust, ventilatsiooni, ligipääsetavust ja muid tehnilisi tingimusi. Seletuskirjas viidatakse, et varjend peab tagama õhuvahetuse ning kaitse välisõhu saastumise eest, sealhulgas olukorras, kus välisõhk võib olla ohtlik.
Palju nõudeid
Varjendis tuleb tagada iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta vähemalt üks tualeti kasutamise koht, arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit tualeti kohta. Lisaks veel pind puhta joogivee hoiustamiseks, arvestusega 12 liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta. Samuti ka pind jäätmete kogumiseks, arvestusega neli liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta.
Lisaks veel ka antennipistikuga FM-raadiole vajalik vastuvõtmislahendus ja valmidus andmeside tagamiseks, elektrivarustus ja elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses tagamaks varjendivälisest elektrivõrgust toite varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgustitele, pistikupesadele ja teistele elektriseadmetele. Samuti ka varjendi kasutajatele ette nähtud pistikupesad, mis peavad olema paigutatud hajutatult ja arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta.
Varjendis peavad olema ka esmaabivahendid, vahendid kannatanute või liikumisvajadusega isikute transportimiseks, vähemalt veerandile varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus varjendi jaoks toodetud vahenditega, evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid, väliskeskkonna saaste tuvastuse vahendid ja tuvastajate kaitseriietus, vähemalt FM-raadio, jooditabletid, vajadusel varjendi jaoks toodetud kuivkäimlad ning käetoed, mida kasutada tualeti ligipääsetavuse suurendamiseks ning vajalikud vahendid eraldatuse tekitamiseks.
Lisaks peab olemas olema veel ka elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid, joogivesi ja vajadusel anumad vee hoidmiseks, veepuhastusaine ja tulekustuti, kus kustutusaineks ei ole pulber.
Ilmselt on varjumiskohti, millest riik ei tea
Tikan selgitas, et ministeeriumi teada on Eestis seni ehitatud üks Soome nõuetele vastav varjend, mõned on praegu ehitamisel või projekteerimisel. „Varjumiskohti erinevates hoonetes on kohandatud mitukümmend ja ilmselt on ka neid, millest me ei tea. Olemasolevad varjumiskohad on rajatud päästeameti juhiste järgi ning samad põhimõtted on nüüd ka eelnõusse sisse kirjutatud. Seega juba olemasolevaid kohandatud varjumiskohti ümber tegema ei pea, kui need vastavad seni kehtinud juhistele,“ rääkis ta.
„Varjendite rajamine saab tõelise hoo sisse siis, kui kohustus kehtima hakkab. Alles siis on võimalik nende lisandumist süsteemselt jälgida. Hädaolukorra seaduse muutmise eel tegime arvutuse, mille tulemusel prognoosisime, et aastas peaks meil tekkima ligikaudu 100-110 varjendit,“ rääkis Tikan. „Paraku ei saa me spekuleerida nende mahutavusega ehk sellega, kui mitmele inimesele varjendid tekivad, sest need numbrid sõltuvad hoonete suurustest, kasutusalast ja muust.“
2025. aasta lõpu seisuga on Eestis märgistatud 302 avalikku varjumiskohta, kus on ruumi 246 419 inimesele ehk ligi 18% elanikkonnast. „Lisaks on inimesed kohandanud varjumiskohti ka omal algatusel, kuid neist ei pruugi päästeametil ülevaadet olla. Seetõttu saame rääkida ainult avalikult märgistatud varjumiskohtadest,“ rääkis Tikan.
Praegu oodatakse kooskõlastusringilt ettepanekuid ja tagasisidet. „Seejärel töötame need läbi ning kehtestame määruse. Lisainfoks veel nii palju, et sisekaitseakadeemia juurde luuakse lähiajal töörühm, kes koostab varjendite projekteerimisjuhised. Need aitavad projekteerijatel määruses sätestatud nõudeid paremini ja ühtlasemalt rakendada,“ märkis Tikan.
Määruse väljatöötamisse on panustanud laiapõhjaline ring asutusi ja eksperte, kellel on ka pikaajaline kogemus Soomes varjenditega: sealhulgas projekteerijad ja arhitektid, arendajad, TalTech ja sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara AS, kohalike omavalitsuste esindajad, päästeamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, kaitsevägi ning kliimaministeerium. Kõik kooskõlastusringilt laekunud ettepanekud töötab siseministeerium läbi, kaasates vajadusel eriala eksperte. Seejärel esitatakse määrus valitsusele kinnitamiseks.
Määrus peaks jõustuma tänavu aasta 1. juulil.
Allikas
Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räime sõnul on varjumine elanikkonnakaitse oluline osa, mis aitab kaitsta inimelusid olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht elule või tervisele – olgu selleks suurõnnetus, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu kriis. „Varjendite rajamise kohustuse panemine uutele hoonetele on analüüsitud ja kaalutletud otsus, mis tugineb ka teiste riikide kogemusele. See on investeering meie ühisesse turvalisusesse,“ ütles ta.
Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded varjenditele ja varjumiskohtadele, täpsustatakse, millistesse hoonetesse tuleb varjend rajada ning sätestatakse varjendi suuruse arvutamise alused vastavalt hoone kasutusviisile ja seal viibivate inimeste arvule. Samuti luuakse raamistik varjumisplaanide koostamiseks, et kriisiolukorras oleks selge, kuhu ja kuidas inimesi hoonetes varjuma suunata.
Alates 1. juulist 2026 tuleb rajada varjendid uutesse üle 1200 ruutmeetri suurustesse elu- ja avalikesse hoonetesse, millele ei ole selleks ajaks esitatud ehitusloa või -teatise taotlust. Olemasolevates, samadele parameetritele vastavates hoonetes, tuleb koostada varjumisplaan ning võimaluse korral kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028 või kasutusloa saamisel.
Võttis aega
Ehkki varjendite rajamise nõue puudutab eelkõige tulevikus ehitatavaid hooneid, on määruses oluline roll ka olemasolevate hoonete varjumiskohtadel. Eestis on seni uutesse hoonetese rajatud üksikuid varjendeid ning varjumiskohti on kohandatud vähe. Samas leidub olemasolevates majades juba praegu ruume, mida on võimalik suhteliselt kiiresti ja mõistlike kuludega kohandada turvaliseks varjumiskohaks. See võimaldab parandada inimeste kaitstust oluliselt kiiremini.
Kogu protsess võttis aga omajagu aega. „Varjendite nõuete koostamiseks moodustati siseministeeriumi juurde umbes 30-liikmeline töörühm. Kõik liikmed on oma ala praktikud, kes tegid seda tööd põhitöö kõrvalt. See tegi protsessi mõnevõrra ajamahukamaks, kuid samas tagas, et nõuded on praktilised ja läbimõeldud,“ selgitas siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan.
Elanikkonnakaitse raamdokument näeb ette, aastaks 2034 on 20% Eesti elanikele olemas avalikud varjumiskohad ning 75% elanikest teab, kuhu ja kuidas ohu korral varjuda. Samuti peavad pooltel Eesti kortermajadel ning büroo- ja ärihoonetel olema ahendused varjumiseks ja loodud juhendmaterjal, kuidas ja kuhu hoones varjuda.
Ministeeriumi hinnangul toob varjendi rajamise nõue kaasa hoone ehitushinna tõusu 2%. Prognooside kohaselt ehitatakse Eestis varjendi kohustusega nõuetele vastavaid hooneid aastas suurusjärgus 100, samas olemasolevaid varjendikohustusega maju on ligikaudu 17 000.
Kaks varjendiklassi
Määrusega kehtestatakse kaks varjendiklassi – V1 ja V2. V1 klassi varjend peab taluma lööklaine koormust vähemalt 100 kN/m² ehk 1 bari. Selline varjend võib mahutada kuni 180 inimest ning minimaalne tegelik varjumispind peab olema vähemalt 15 m². Varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand on betoonkonstruktsiooni korral vähemalt 300 millimeetri paksune.
Tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata lüüsi ala või ruumi, ventilatsiooniseadmete ala või ruumi, esmaabiruumi või -ala, varuenergiaallika ala või ruumi, tualetiala või ruumi, madalamat kui 1,6 meetri kõrgust ruumi, kitsamat kui kahemeetrist ruumi, olmeala või -ruumi või muud ala, kus inimene ei saa turvaliselt viibida.
V2 klassi varjend peab taluma vähemalt 200 kN/m² ehk 2 bari ning on mõeldud 180–1000 inimesele. Varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand on betoonkonstruktsiooni korral vähemalt 400 millimeetri paksune. Seletuskirjas on märgitud, et klassifikatsioon lähtub muu hulgas Soome praktikast.
Pannakse paika, et varjendis peab olema vähemalt 0,75 ruutmeetrit tegelikku varjumispinda inimese kohta. Seletuskirjas tuuakse näide: kui hoone suletud netopind on 1500 m², tuleb arvestada kaks protsenti sellest varjendipinnaks ehk 30 m². Selline pind võimaldaks varjuda 40 inimesel. Minimaalne varjendi tegelik varjumispind on 15 m².
Varjendid koolidesse ja haiglatesse
Teatud hoonetüüpidel tuleb tagada varjumisvõimalus kõigile hoones viibivatele inimestele. Seletuskirjas on välja toodud näiteks haiglad, hoolekandeasutused, kinnipidamisasutused, koolid, lasteaiad ja majutusasutused. See tähendab, et näiteks koolis peab varjend või varjumiskoht mahutama kõik õpilased ja töötajad. Tikan selgitas Delfile, et näiteks ladudes ja hoonetes, kus inimesed püsivalt ei viibi, ei pea varjendit üldse rajama.
Veel tuuakse välja, et nõuded käsitlevad muu hulgas ka konstruktsioonilist vastupidavust, ventilatsiooni, ligipääsetavust ja muid tehnilisi tingimusi. Seletuskirjas viidatakse, et varjend peab tagama õhuvahetuse ning kaitse välisõhu saastumise eest, sealhulgas olukorras, kus välisõhk võib olla ohtlik.
Palju nõudeid
Varjendis tuleb tagada iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta vähemalt üks tualeti kasutamise koht, arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit tualeti kohta. Lisaks veel pind puhta joogivee hoiustamiseks, arvestusega 12 liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta. Samuti ka pind jäätmete kogumiseks, arvestusega neli liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta.
Lisaks veel ka antennipistikuga FM-raadiole vajalik vastuvõtmislahendus ja valmidus andmeside tagamiseks, elektrivarustus ja elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses tagamaks varjendivälisest elektrivõrgust toite varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgustitele, pistikupesadele ja teistele elektriseadmetele. Samuti ka varjendi kasutajatele ette nähtud pistikupesad, mis peavad olema paigutatud hajutatult ja arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta.
Varjendis peavad olema ka esmaabivahendid, vahendid kannatanute või liikumisvajadusega isikute transportimiseks, vähemalt veerandile varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus varjendi jaoks toodetud vahenditega, evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid, väliskeskkonna saaste tuvastuse vahendid ja tuvastajate kaitseriietus, vähemalt FM-raadio, jooditabletid, vajadusel varjendi jaoks toodetud kuivkäimlad ning käetoed, mida kasutada tualeti ligipääsetavuse suurendamiseks ning vajalikud vahendid eraldatuse tekitamiseks.
Lisaks peab olemas olema veel ka elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid, joogivesi ja vajadusel anumad vee hoidmiseks, veepuhastusaine ja tulekustuti, kus kustutusaineks ei ole pulber.
Ilmselt on varjumiskohti, millest riik ei tea
Tikan selgitas, et ministeeriumi teada on Eestis seni ehitatud üks Soome nõuetele vastav varjend, mõned on praegu ehitamisel või projekteerimisel. „Varjumiskohti erinevates hoonetes on kohandatud mitukümmend ja ilmselt on ka neid, millest me ei tea. Olemasolevad varjumiskohad on rajatud päästeameti juhiste järgi ning samad põhimõtted on nüüd ka eelnõusse sisse kirjutatud. Seega juba olemasolevaid kohandatud varjumiskohti ümber tegema ei pea, kui need vastavad seni kehtinud juhistele,“ rääkis ta.
„Varjendite rajamine saab tõelise hoo sisse siis, kui kohustus kehtima hakkab. Alles siis on võimalik nende lisandumist süsteemselt jälgida. Hädaolukorra seaduse muutmise eel tegime arvutuse, mille tulemusel prognoosisime, et aastas peaks meil tekkima ligikaudu 100-110 varjendit,“ rääkis Tikan. „Paraku ei saa me spekuleerida nende mahutavusega ehk sellega, kui mitmele inimesele varjendid tekivad, sest need numbrid sõltuvad hoonete suurustest, kasutusalast ja muust.“
2025. aasta lõpu seisuga on Eestis märgistatud 302 avalikku varjumiskohta, kus on ruumi 246 419 inimesele ehk ligi 18% elanikkonnast. „Lisaks on inimesed kohandanud varjumiskohti ka omal algatusel, kuid neist ei pruugi päästeametil ülevaadet olla. Seetõttu saame rääkida ainult avalikult märgistatud varjumiskohtadest,“ rääkis Tikan.
Praegu oodatakse kooskõlastusringilt ettepanekuid ja tagasisidet. „Seejärel töötame need läbi ning kehtestame määruse. Lisainfoks veel nii palju, et sisekaitseakadeemia juurde luuakse lähiajal töörühm, kes koostab varjendite projekteerimisjuhised. Need aitavad projekteerijatel määruses sätestatud nõudeid paremini ja ühtlasemalt rakendada,“ märkis Tikan.
Määruse väljatöötamisse on panustanud laiapõhjaline ring asutusi ja eksperte, kellel on ka pikaajaline kogemus Soomes varjenditega: sealhulgas projekteerijad ja arhitektid, arendajad, TalTech ja sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara AS, kohalike omavalitsuste esindajad, päästeamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, kaitsevägi ning kliimaministeerium. Kõik kooskõlastusringilt laekunud ettepanekud töötab siseministeerium läbi, kaasates vajadusel eriala eksperte. Seejärel esitatakse määrus valitsusele kinnitamiseks.
Määrus peaks jõustuma tänavu aasta 1. juulil.