Kohus mõistis Tartu striptiisiärika vägistamises ja alaealiselt seksi ostmises süüdi
Prokuratuur süüdistas meest ka kehalises väärkohtlemisest. Selles mõistis kohus Kapajevi õigeks.
Kohus kohaldas kolme kannatanu kaitseks Kapajevi suhtes kolmeks aastaks lähenemiskeeldu. Seda mahus, mis puudutab Kapajevi suhtlemist kannatanutega kõigi sidevahendite kaudu. Kohus rahuldas ühe kannatanu tsiviilhagi ja mõistis Kapajevilt tema kasuks välja 2500 eurot. Menetluskuludena peab Kapajev tasuma 4304 eurot.
Kohus on seisukohal, et kahe kannatanu puhul on tõendatud nende vägistamine ja ühe puhul vägistamise katse. Kahe vägistamisjuhtumi puhul on tõendatud ka see, et Kapajev manustas kannatanutele enne narkootilist või psühhotroopset ainet, teatas kohus.
Tervise kahjustamise süüdistuses mõistis kohus Kapajevi õigeks, sest tõenditele tuginedes ei olnud võimalik kinnitada, et Kapajev oleks kannatanule narkootilist või psühhotroopset ainet manustanud. Alaealiselt seksi ostmise süüdistuse osas leidis kohus, et Kapajev pidi aru saama, et ostab seksi alaealiselt.
Kokkuvõtlikult leidis kohus, et Kapajevi puhul kujunes välja korduv käitumismuster, mis puudutas tema seksuaalset käitumist. Kohtu hinnangul ilmnes tema tegutsemises niinimetatud kalastamise mudel, kus Kapajev otsis järjepidevalt võimalust alustuseks vabatahtlikuks seksuaalkontaktiks. Kohtu hinnangul kasutas Kapajev olukorda ära juhul, kui kannatanu oli nõus temaga vahekorda astuma. Kui nõusolek puudus, pakkus ta kannatanutele tasu või muid hüvesid. Kui ka see ei viinud tulemuseni, rakendas ta vahendeid, mis viisid kannatanud seisundisse, kus nad ei olnud enam võimelised vastupanuks ega teadlikuks otsustamiseks.
Prokuratuuri süüdistuse kohaselt kutsus Artur Kapajev erinevatel päevadel enda juurde koju kolm naisterahvast ja manustas neile ühise alkoholi tarvitamise käigus kannatanute teadmata tuvastamata narkootilist või psühhotroopset ainet, tekitades neile seisundi, milles nad ei olnud võimelised vastupanu osutama ja toimunust aru saama. Kannatanute abitusseisundit ära kasutades asus Kapajev kahe kannatanuga suguühtesse, ühel korral jäi suguühtesse astumine süüdistatava tahtest mitte olenevatel asjaoludel lõpule viimata.
Lisaks süüdistatakse Kapajevit kannatanule tema teadmata ja nõusolekuta tuvastamata narkootilise või psühhotroopse aine manustamises, mille tagajärjel tekkisid kannatanul terviseprobleemid. Samuti süüdistatakse A. Kapajevit korduvalt alaealise käest seksi ostmises.
Otsus ei ole jõustunud.
"Kuitahes pikk vangistus ei heasta seksuaalkuritegude ohvritele tekitatud kahju. Seksuaalne vägivald, eriti kui see on seotud uimastamisega, on rünnak mitte üksnes inimese keha, vaid ka väärikuse ja turvatunde vastu. Artur Kapajev võttis kannatanutelt ära õiguse ja isegi hüpoteetilise võimaluse öelda „ei“. Talle mõistetud karistus annab selge sõnumi, et sellistele tegudele järgneb aastatepikkune vanglakaristus.
Prokuratuur süüdistas Artur Kapajevit kahes vägistamises, ühes vägistamise katses, alaealiselt korduvalt seksi ostmises ja kehalises väärkohtlemises. Artur Kapajevi käitumisest nähtus pikaajaline muster, kus ta püüdis veenda noori naisi ühel või teisel viisil endaga seksuaalsuhetesse astuma. Kui see ei õnnestunud, otsustas ta neid vägistada. Süüdistuse raskeimad teod seisnesidki selles, et Artur Kapajev kutsus noori naisi enda koju, kus ta uimastas nad narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega, mistõttu ei olnud nad võimelised vastupanu osutama ega toimunust aru saama. Kohtuotsuse järgi astus Artur Kapajev sellises seisundis kannatanutega seksuaalvahekorda.
Tänane otsus kinnitab, kui oluline on kannatanute julgus nendega toimunust rääkida. Seda ka olukorras, kus kuriteod on toime pandud mitu aastat varem. Just tänu kannatanute julgusele sai politsei võimaluse kuritegu uurima hakata, prokuratuur süüdistuse esitada ja kohus raskete kuritegude eest karistuse mõista.
Julgustan kõiki, kes tunnevad, et neid on seksuaalselt ära kasutatud, pöörduma politseisse ja endaga juhtunust rääkima - isegi siis, kui sündmus toimus kaua aega tagasi. See võimaldab kuritegu uurima hakata, aga teisalt ka kannatanut ennast aidata, pakkudes talle muu hulgas vaimse tervise abi. Kui see on võimalik, tuleks aga seksuaalvägivalla korral pöörduda esimesel võimalusel seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või meditsiiniasutusse, et kuriteojäljed fikseerida ja vajalikud analüüsid teha. Need on seksuaalkuritegude kohta olulised tõendid, mis võimaldavad kindlamalt süüdlase vastutusele võtta. Kuriteojälgede fikseerimine ei tähenda automaatselt kriminaalmenetluse alustamist. Fikseeritud kuriteojälgi hoitakse alles pool aastat, mille jooksul saab kannatanu politseisse või prokuratuuri pöördumise otsustada.“
Tartu suurreid
Möödunud aasta veebruaris kirjutas Delfi, kuidas Tartu suurereidi järel võttis politsei vahialla Diamond striptiisiklubi omaniku Artur Kapajevi. Politsei otsis läbi ka Sapphire klubi, kahtlustus esitati ainult Kapajevile.
Kapajevi nimi ületas meediakünnise 2021. aastal, mil tema toimetamisi kajastas „Pealtnägija“. Saates lahati kahtlasi mänge ühes Tartu tehnoülevaatuses. Kuigi sealt midagi kriminaalset ei koorunud, siis selgus, et Kapajevil oli juba ka teisi probleeme.
Samal ajal, kui „Pealtnägija“ teemaga tegeles, esitati talle ja veel mõnele mehele kahtlustus, et nad tegelesid väidetavalt maksupettusega. „Nimelt kahtlustab prokuratuur, et tuntud kasutatud autode ärimees ja luksuskaatrite rentija Kapajev on väidetavalt ka striptiisiklubis Sapphire üks varjatud kasusaaja ning osales selle kaudu maksudega manipuleerimises,“ märkis uudistemagasin siis. Mis toonasest uurimisest sai, pole meediast läbi käinud. Jõudis see üldse ametliku süüdistuseni?
Kudrjakov ütles, et tema ei tea, et tollest asjast üldse midagi oleks saanud. Prokuratuurist märgiti aga täna, et vahepeal on tõendeid kogutud. Toimik asub prokuratuuris ja prokurör tegeleb süüdistusakti koostamisega.
Kui oht on vahetu, helista 112.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskus: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald.
116 006 ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisinõustamist kogu ööpäeva. Välismaalt helistades +372 614 7393.
www.palunabi.ee ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses.
660 6077 – sotsiaalkindlustusameti tugi vägivallast loobumiseks.
Piirkondlikud ohvriabi töötajate kontaktid: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi#kontakt
Naiste tugikeskuste maakondlikud kontaktid: https://www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused
Lasteabi telefon: 116 111 - veebileht: https://www.lasteabi.ee/
Allikas
Prokuratuur süüdistas meest ka kehalises väärkohtlemisest. Selles mõistis kohus Kapajevi õigeks.
Kohus kohaldas kolme kannatanu kaitseks Kapajevi suhtes kolmeks aastaks lähenemiskeeldu. Seda mahus, mis puudutab Kapajevi suhtlemist kannatanutega kõigi sidevahendite kaudu. Kohus rahuldas ühe kannatanu tsiviilhagi ja mõistis Kapajevilt tema kasuks välja 2500 eurot. Menetluskuludena peab Kapajev tasuma 4304 eurot.
Kohus on seisukohal, et kahe kannatanu puhul on tõendatud nende vägistamine ja ühe puhul vägistamise katse. Kahe vägistamisjuhtumi puhul on tõendatud ka see, et Kapajev manustas kannatanutele enne narkootilist või psühhotroopset ainet, teatas kohus.
Tervise kahjustamise süüdistuses mõistis kohus Kapajevi õigeks, sest tõenditele tuginedes ei olnud võimalik kinnitada, et Kapajev oleks kannatanule narkootilist või psühhotroopset ainet manustanud. Alaealiselt seksi ostmise süüdistuse osas leidis kohus, et Kapajev pidi aru saama, et ostab seksi alaealiselt.
Kokkuvõtlikult leidis kohus, et Kapajevi puhul kujunes välja korduv käitumismuster, mis puudutas tema seksuaalset käitumist. Kohtu hinnangul ilmnes tema tegutsemises niinimetatud kalastamise mudel, kus Kapajev otsis järjepidevalt võimalust alustuseks vabatahtlikuks seksuaalkontaktiks. Kohtu hinnangul kasutas Kapajev olukorda ära juhul, kui kannatanu oli nõus temaga vahekorda astuma. Kui nõusolek puudus, pakkus ta kannatanutele tasu või muid hüvesid. Kui ka see ei viinud tulemuseni, rakendas ta vahendeid, mis viisid kannatanud seisundisse, kus nad ei olnud enam võimelised vastupanuks ega teadlikuks otsustamiseks.
Prokuratuuri süüdistuse kohaselt kutsus Artur Kapajev erinevatel päevadel enda juurde koju kolm naisterahvast ja manustas neile ühise alkoholi tarvitamise käigus kannatanute teadmata tuvastamata narkootilist või psühhotroopset ainet, tekitades neile seisundi, milles nad ei olnud võimelised vastupanu osutama ja toimunust aru saama. Kannatanute abitusseisundit ära kasutades asus Kapajev kahe kannatanuga suguühtesse, ühel korral jäi suguühtesse astumine süüdistatava tahtest mitte olenevatel asjaoludel lõpule viimata.
Lisaks süüdistatakse Kapajevit kannatanule tema teadmata ja nõusolekuta tuvastamata narkootilise või psühhotroopse aine manustamises, mille tagajärjel tekkisid kannatanul terviseprobleemid. Samuti süüdistatakse A. Kapajevit korduvalt alaealise käest seksi ostmises.
Otsus ei ole jõustunud.
"Kuitahes pikk vangistus ei heasta seksuaalkuritegude ohvritele tekitatud kahju. Seksuaalne vägivald, eriti kui see on seotud uimastamisega, on rünnak mitte üksnes inimese keha, vaid ka väärikuse ja turvatunde vastu. Artur Kapajev võttis kannatanutelt ära õiguse ja isegi hüpoteetilise võimaluse öelda „ei“. Talle mõistetud karistus annab selge sõnumi, et sellistele tegudele järgneb aastatepikkune vanglakaristus.
Prokuratuur süüdistas Artur Kapajevit kahes vägistamises, ühes vägistamise katses, alaealiselt korduvalt seksi ostmises ja kehalises väärkohtlemises. Artur Kapajevi käitumisest nähtus pikaajaline muster, kus ta püüdis veenda noori naisi ühel või teisel viisil endaga seksuaalsuhetesse astuma. Kui see ei õnnestunud, otsustas ta neid vägistada. Süüdistuse raskeimad teod seisnesidki selles, et Artur Kapajev kutsus noori naisi enda koju, kus ta uimastas nad narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega, mistõttu ei olnud nad võimelised vastupanu osutama ega toimunust aru saama. Kohtuotsuse järgi astus Artur Kapajev sellises seisundis kannatanutega seksuaalvahekorda.
Tänane otsus kinnitab, kui oluline on kannatanute julgus nendega toimunust rääkida. Seda ka olukorras, kus kuriteod on toime pandud mitu aastat varem. Just tänu kannatanute julgusele sai politsei võimaluse kuritegu uurima hakata, prokuratuur süüdistuse esitada ja kohus raskete kuritegude eest karistuse mõista.
Julgustan kõiki, kes tunnevad, et neid on seksuaalselt ära kasutatud, pöörduma politseisse ja endaga juhtunust rääkima - isegi siis, kui sündmus toimus kaua aega tagasi. See võimaldab kuritegu uurima hakata, aga teisalt ka kannatanut ennast aidata, pakkudes talle muu hulgas vaimse tervise abi. Kui see on võimalik, tuleks aga seksuaalvägivalla korral pöörduda esimesel võimalusel seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või meditsiiniasutusse, et kuriteojäljed fikseerida ja vajalikud analüüsid teha. Need on seksuaalkuritegude kohta olulised tõendid, mis võimaldavad kindlamalt süüdlase vastutusele võtta. Kuriteojälgede fikseerimine ei tähenda automaatselt kriminaalmenetluse alustamist. Fikseeritud kuriteojälgi hoitakse alles pool aastat, mille jooksul saab kannatanu politseisse või prokuratuuri pöördumise otsustada.“
Tartu suurreid
Möödunud aasta veebruaris kirjutas Delfi, kuidas Tartu suurereidi järel võttis politsei vahialla Diamond striptiisiklubi omaniku Artur Kapajevi. Politsei otsis läbi ka Sapphire klubi, kahtlustus esitati ainult Kapajevile.
Kapajevi nimi ületas meediakünnise 2021. aastal, mil tema toimetamisi kajastas „Pealtnägija“. Saates lahati kahtlasi mänge ühes Tartu tehnoülevaatuses. Kuigi sealt midagi kriminaalset ei koorunud, siis selgus, et Kapajevil oli juba ka teisi probleeme.
Samal ajal, kui „Pealtnägija“ teemaga tegeles, esitati talle ja veel mõnele mehele kahtlustus, et nad tegelesid väidetavalt maksupettusega. „Nimelt kahtlustab prokuratuur, et tuntud kasutatud autode ärimees ja luksuskaatrite rentija Kapajev on väidetavalt ka striptiisiklubis Sapphire üks varjatud kasusaaja ning osales selle kaudu maksudega manipuleerimises,“ märkis uudistemagasin siis. Mis toonasest uurimisest sai, pole meediast läbi käinud. Jõudis see üldse ametliku süüdistuseni?
Kudrjakov ütles, et tema ei tea, et tollest asjast üldse midagi oleks saanud. Prokuratuurist märgiti aga täna, et vahepeal on tõendeid kogutud. Toimik asub prokuratuuris ja prokurör tegeleb süüdistusakti koostamisega.
Kui oht on vahetu, helista 112.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskus: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald.
116 006 ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisinõustamist kogu ööpäeva. Välismaalt helistades +372 614 7393.
www.palunabi.ee ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses.
660 6077 – sotsiaalkindlustusameti tugi vägivallast loobumiseks.
Piirkondlikud ohvriabi töötajate kontaktid: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi#kontakt
Naiste tugikeskuste maakondlikud kontaktid: https://www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused
Lasteabi telefon: 116 111 - veebileht: https://www.lasteabi.ee/