Karise ja Stubbi sõnul tuleb suhtluskanalid Venemaaga ükskord avada ja seda peab tegema ühiselt
„Eestil on meie, soomlaste jaoks tähtis koht südames,“ alustas Stubb oma sõnavõttu.
Stubbi sõnul on Soome nüüd NATO ja Euroopa Liidu osa nagu Eestigi ning meid ühendab ka energiataristu. Kui merekaablid katkevad või lendavad droonid, on meil alati hea kommunikatsioon, kiitis Stubb.
Stubbi sõnul on jõutud punkti, kus narratiivi Ukraina sõjast tuleb hakata muutma.
„Kui vaatame nelja viimast kuud, läheb Ukrainal palju paremini kui Venemaal,“ ütles Stubb.
Stubb viitas admetele hukkunud ja haavata saanud sõdurite ning Venemaa edasiliikumise tempo kohta.
„Me ei peaks mõtlema, et Ukraina vajab meid. Meie vajame Ukrainat,“ ütles Stubb, rõhutades Ukraina tugevat kaitset.
Stubbi sõnul on Euroopal Ukrainat vaja, olgu küsimus siis Euroopa Liidu või NATO liikmesusest.
Karis ütles, et Eesti ja Soome on head sõbrad, aga koostööd teeme me ka strateegilises piirkonnas.
Meie majandused on omavahel seotud nagu ka taristu. Kultuurikoostöö on samuti tihe.
„Me ei tohi Ukrainat unustada,“ rõhutas Karis. „Ukraina tulevik on EL-is ja NATO-s.“
Venemaa asjus püsib meie positsioon samana, kinnitas Karis.
Rahuläbirääkimised ei paista praegu edenevat üheski suunas, aga tuleb Ukrainat toetada.
Küsiti, kes ja kuidas peaks Venemaaga suhtlema.
Stubbi sõnul tuleb aeg, kui Venemaaga tuleb suhtluskanalid avada, aga küsimus on, millal, kes ja millise mandaadiga seda teeb. Praegu on suhtluskanalid antud USA kätte, aga viimase aja sündmuste tõttu on need säästurežiimil.
Stubbi sõnul peaksid riigid tegema koostööd ka selles asjas. Ükski Euroopa riik ei peaks minema Venemaaga üksi suhtlema, vaid otsus tuleks teha koos.
„On vana soome tõde, et jääme alati naabriteks, mis puudutab ka Eestit,“ ütles Stubb, lisades, et Soome ja Venemaa suhted ei hakka olema samasugused, nagu olid enne Vene agressiooni.
Karis rõhutas samuti, et suhted ei hakka olema endised. Tema sõnul tuleb leida viise, kuidas saaks tegutseda koos Venemaa suunal ja suhelda. Kontaktid Venemaaga saavad aga alata alles siis, kui Venemaa agressioonisõda Ukrainas lõpeb.
„Me peame leidma suhtlusviisi. Kõik sõjad lõpevad kunagi. Isegi Saja-aastane sõda lõppes,“ ütles Karis.
Küsiti, kuidas kavatsevad Soome ja Eesti tihendada koostööd julgeolekuriskidega seoses.
Karis rõhutas, et Ukraina droonide eksimine Eesti ja Soome õhuruumi on Venemaa agressioonisõja tagajärg. Tema sõnul on droonide tõrjumise juures keeruline küsimus muu hulgas see, kus need tuleks alla kukutada.
„Droone on lihtsam alla kukutada merel ja palju keerulisem, kui need on maa kohal. Meil on põhjust oma droonikaitset ühiselt arendada,“ ütles Karis.
Stubb ütles, et tuleb olla cool, calm ja collected (umbes „külm, rahulik ja tasakaalukas“), mis on tema lemmikväljend.
Stubb ütles, et magab öösiti hästi, sest usub, et Soomel on võime end droonide eest kaitsta. Stubbi sõnul on selles asjas palju Ukrainalt õppida.
Karis ütles, et presidendid arutasid omavahel ka Vene varilaevastiku küsimusi. Tegemist on keskkonnaküsimusega. Kui selle laevastikuga midagi juhtub, peame me teadma, kuidas tegutseda. Karise sõnul on tegemist laiema kui ainult Eesti ja Soome probleemiga.
Stubbi sõnul on tähtis, et paljud Euroopa riigid panustavad rohkem riigikaitsesse.
Karis tuletas meelde, et Eesti panustab viis protsenti SKP-st riigikaitsesse. Karise sõnul ei ole viis rääkida Venemaa rünnakust, küsides, kes on järgmine, ajakohane, vaid tuleb püsida rahulikuna.
Soome ja USA kaitsekoostöö ei ole Stubbi sõnul olnud kunagi tihedam ja on ühised eesmärgid. USA huvides on praegu samuti olla lõimitud Soome kaitsmisse, leiab Stubb.
Stubb kinnitas, et Soome ei ole USA mustas nimekirjas.
Karis ütles, et tuleb arendada oma kaitsetööstust, mitte olla sõltuv teistest riikidest.
Allikas
„Eestil on meie, soomlaste jaoks tähtis koht südames,“ alustas Stubb oma sõnavõttu.
Stubbi sõnul on Soome nüüd NATO ja Euroopa Liidu osa nagu Eestigi ning meid ühendab ka energiataristu. Kui merekaablid katkevad või lendavad droonid, on meil alati hea kommunikatsioon, kiitis Stubb.
Stubbi sõnul on jõutud punkti, kus narratiivi Ukraina sõjast tuleb hakata muutma.
„Kui vaatame nelja viimast kuud, läheb Ukrainal palju paremini kui Venemaal,“ ütles Stubb.
Stubb viitas admetele hukkunud ja haavata saanud sõdurite ning Venemaa edasiliikumise tempo kohta.
„Me ei peaks mõtlema, et Ukraina vajab meid. Meie vajame Ukrainat,“ ütles Stubb, rõhutades Ukraina tugevat kaitset.
Stubbi sõnul on Euroopal Ukrainat vaja, olgu küsimus siis Euroopa Liidu või NATO liikmesusest.
Karis ütles, et Eesti ja Soome on head sõbrad, aga koostööd teeme me ka strateegilises piirkonnas.
Meie majandused on omavahel seotud nagu ka taristu. Kultuurikoostöö on samuti tihe.
„Me ei tohi Ukrainat unustada,“ rõhutas Karis. „Ukraina tulevik on EL-is ja NATO-s.“
Venemaa asjus püsib meie positsioon samana, kinnitas Karis.
Rahuläbirääkimised ei paista praegu edenevat üheski suunas, aga tuleb Ukrainat toetada.
Küsiti, kes ja kuidas peaks Venemaaga suhtlema.
Stubbi sõnul tuleb aeg, kui Venemaaga tuleb suhtluskanalid avada, aga küsimus on, millal, kes ja millise mandaadiga seda teeb. Praegu on suhtluskanalid antud USA kätte, aga viimase aja sündmuste tõttu on need säästurežiimil.
Stubbi sõnul peaksid riigid tegema koostööd ka selles asjas. Ükski Euroopa riik ei peaks minema Venemaaga üksi suhtlema, vaid otsus tuleks teha koos.
„On vana soome tõde, et jääme alati naabriteks, mis puudutab ka Eestit,“ ütles Stubb, lisades, et Soome ja Venemaa suhted ei hakka olema samasugused, nagu olid enne Vene agressiooni.
Karis rõhutas samuti, et suhted ei hakka olema endised. Tema sõnul tuleb leida viise, kuidas saaks tegutseda koos Venemaa suunal ja suhelda. Kontaktid Venemaaga saavad aga alata alles siis, kui Venemaa agressioonisõda Ukrainas lõpeb.
„Me peame leidma suhtlusviisi. Kõik sõjad lõpevad kunagi. Isegi Saja-aastane sõda lõppes,“ ütles Karis.
Küsiti, kuidas kavatsevad Soome ja Eesti tihendada koostööd julgeolekuriskidega seoses.
Karis rõhutas, et Ukraina droonide eksimine Eesti ja Soome õhuruumi on Venemaa agressioonisõja tagajärg. Tema sõnul on droonide tõrjumise juures keeruline küsimus muu hulgas see, kus need tuleks alla kukutada.
„Droone on lihtsam alla kukutada merel ja palju keerulisem, kui need on maa kohal. Meil on põhjust oma droonikaitset ühiselt arendada,“ ütles Karis.
Stubb ütles, et tuleb olla cool, calm ja collected (umbes „külm, rahulik ja tasakaalukas“), mis on tema lemmikväljend.
Stubb ütles, et magab öösiti hästi, sest usub, et Soomel on võime end droonide eest kaitsta. Stubbi sõnul on selles asjas palju Ukrainalt õppida.
Karis ütles, et presidendid arutasid omavahel ka Vene varilaevastiku küsimusi. Tegemist on keskkonnaküsimusega. Kui selle laevastikuga midagi juhtub, peame me teadma, kuidas tegutseda. Karise sõnul on tegemist laiema kui ainult Eesti ja Soome probleemiga.
Stubbi sõnul on tähtis, et paljud Euroopa riigid panustavad rohkem riigikaitsesse.
Karis tuletas meelde, et Eesti panustab viis protsenti SKP-st riigikaitsesse. Karise sõnul ei ole viis rääkida Venemaa rünnakust, küsides, kes on järgmine, ajakohane, vaid tuleb püsida rahulikuna.
Soome ja USA kaitsekoostöö ei ole Stubbi sõnul olnud kunagi tihedam ja on ühised eesmärgid. USA huvides on praegu samuti olla lõimitud Soome kaitsmisse, leiab Stubb.
Stubb kinnitas, et Soome ei ole USA mustas nimekirjas.
Karis ütles, et tuleb arendada oma kaitsetööstust, mitte olla sõltuv teistest riikidest.