Kapo kahtlustab politsei grupijuhti narkokuriteos, altkäemaksus ja jälitusandmete lekitamises
Kahtlustuse kohaselt on 32-aastane politseiametnik avaldanud kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse käigus kogutud andmeid, mille tõttu asusid narkokuriteos kahtlustatavad kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma ja põgenesid Eestist. Samuti on talle esitatud kahtlustus selles, et ta võis tööalaste andmete ebaseadusliku avaldamise eest võtta altkäemaksu. Narkokuriteo kahtlustus seisneb selles, et ta on esialgsetel andmetel teadlikult toetanud nii rahaliselt kui ka muul moel narkokuritegudes kahtlustatavat, kelle tegevusest narkootiliste ainete müümisel sai ametnik vastutasuks raha.
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuröri Gerd Raudsepa sõnul tuleb niivõrd kaaluka kahtluse korral viia läbi põhjalik ja igakülgne uurimine. „Kahtlustus puudutab ühe politseiametniku tegevust. Kogume koostöös kaitsepolitsei ja Lõuna prefektuuriga vajalikud tõendid, et selgitada välja, kas ja mil määral ametnik oma ametikohustusi kuritarvitas,“ ütles Raudsepp.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Andres Ratassepp sõnas, et Eestis usaldatakse politseid kõrgelt ja põhjusega, nagu kinnitab ka praegune kaasus. „Kahtlusest anti teada, järelevalve toimis ning oleme jõudnud uurimisega avalikku etappi,“ sõnas Ratassepp. „Korruptsiooni tase on madal ega ohusta meil vahetult riigi julgeolekut suuresti just sellepärast, et Eestis avastame ja uurime neid kuritegusid hoolimata sellest, kes on teo toimepanemises kahtlustatav.“
Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib menetluse käigus muutuda. Ametnik on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud ja kaitsepolitsei viib läbi menetlustoiminguid. Kuna kriminaalmenetlus on algusjärgus, tõendite kogumine pooleli ja kõik asjaolud selgitamisel, ei saa kahtlustuse sisu hetkel põhjalikumalt avada.
PPA Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rain Vosmani sõnul tuvastati ametikohustuste kuritarvitamise kahtlusega ametnik PPA sisemise järelevalve käigus ning sellest teavitati kaitsepolitseiametit.
„Tegutsesime kohe, kui tekkis kahtlus, et meeskonnas võib olla inimene, kes töötab politseisüsteemis meile vastu. Pingutasime, et selline tegevus lõpetada ning jätkame partneritega koostööd, et selgitada välja kahtlustatava politseiametniku kuriteo võimalik ulatus. Usaldus on politseitöö alus. Seda on rängalt rikutud, mistõttu ei saa see inimene politsei ridades jätkata,“ ütles Vosman.
Kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ning menetlust juhib majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur.
Narkopolitseinikud on ennegi uurimisasutuste huviorbiiti sattunud ning hiljem kohtus süüdi mõistetud. Üks neist oli keskkriminaalpolitsei narkokuritegude talituse kunagine ülemkomissar Vallo Jäärats, kes käis läbi kõik kohtuastmed.
2009. aastal jättis riigikohtu kriminaalkolleegium muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega tunnistati endine ülemkomissar Jäärats süüdi suure koguse kokaiini korduvas ebaseaduslikus käitlemises, ebaseaduslikus jälitustegevuses ja altkäemaksu võtmises. Jäärats tegi ebaseaduslikke jälitustoiminguid, mis seisnesid tuttava palvel ühe telefoninumbri kõneeristuse tegemises ja teise teletelefoninumbri kasutaja tuvastamises politseiandmebaase kasutades. Samuti tunnistas kohus Jääratsi süüdi selles, et ta edastas kokku kaheksal korral oma tuttavale politseiandmebaasist infot, saades selle eest altkäemaksuna kasutada sõiduautot ja korterit. Lisaks sellele ostis Jäärats 2003. aastal kahel korral 50 000 krooni eest 100 grammi kokaiini ja müüs selle 60 000 krooni eest edasi.
Teda süüdistati ka ametiseisundi kuritarvitamises, mis seisnes selles, et väidetavalt avaldas Jäärats tema kätte sattunud Soome keskkriminaalpolitsei operatsiooni puudutava jälitusinformatsiooni kõrvalisele isikule. Selles teos mõistis riigikohus Jääratsi õigeks, sest süüdistuse tekstis oli jäetud nõuetekohaselt kirjeldamata kuriteoga tekitatud kahju.
Jäärats eitas oma süüd.
Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse endine juht Jarek Pavlihhin peeti kinni 11. aprillil 2012. Pavlihhinit kahtlustati omastamises, tõendi kõrvaldamises ja riigisaladuse avalikustamises. Pavlihhin viibis eelvangistuses 11. aprillist kuni 21. detsembrini 2012. 2013. aasta jaanuaris alanud kinnisel kohtuprotsessil ei tunnistanud ta end süüdi ning eitas prefektuuri vara omastamist ligi 15 000 euro ulatuses, riigisaladuse avalikustamist ning dokumentide võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist.
2013. aasta veebruaris mõistis Tartu maakohus Pavlihhini süüdi ametiisikuna omastamises, riigisaladuse avalikustamises ning dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. 2013. aasta mais tühistas Tartu ringkonnakohus otsuse riigisaladuse avalikustamise osas ja mõistis ta selles õigeks, kuid jättis jõusse süüdimõistmise omastamises ning dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises.
Pavlihhin eitas samuti süüd. Hiljem „Pealtnägijale“ antud selgitustes väitis ta, et ta ei omastanud politsei salajasele kaastöötajale mõeldud raha, vaid maksis selle inimesele välja ja vormistas dokumendid. Samuti rääkis ta, et keeldus mitmest kokkuleppemenetluse pakkumisest, sest ei soovinud omaks võtta tegusid, mida enda sõnul ei teinud. Pavlihhin sidus oma süüdistuse ka õiguskaitseasutuste sisekonfliktide ja rivaalitsemisega ning väitis, et ta mõisteti süüdi ühe kurjategijast salajase kaastöötaja ütluste põhjal.
Allikas
Kahtlustuse kohaselt on 32-aastane politseiametnik avaldanud kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse käigus kogutud andmeid, mille tõttu asusid narkokuriteos kahtlustatavad kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma ja põgenesid Eestist. Samuti on talle esitatud kahtlustus selles, et ta võis tööalaste andmete ebaseadusliku avaldamise eest võtta altkäemaksu. Narkokuriteo kahtlustus seisneb selles, et ta on esialgsetel andmetel teadlikult toetanud nii rahaliselt kui ka muul moel narkokuritegudes kahtlustatavat, kelle tegevusest narkootiliste ainete müümisel sai ametnik vastutasuks raha.
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuröri Gerd Raudsepa sõnul tuleb niivõrd kaaluka kahtluse korral viia läbi põhjalik ja igakülgne uurimine. „Kahtlustus puudutab ühe politseiametniku tegevust. Kogume koostöös kaitsepolitsei ja Lõuna prefektuuriga vajalikud tõendid, et selgitada välja, kas ja mil määral ametnik oma ametikohustusi kuritarvitas,“ ütles Raudsepp.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Andres Ratassepp sõnas, et Eestis usaldatakse politseid kõrgelt ja põhjusega, nagu kinnitab ka praegune kaasus. „Kahtlusest anti teada, järelevalve toimis ning oleme jõudnud uurimisega avalikku etappi,“ sõnas Ratassepp. „Korruptsiooni tase on madal ega ohusta meil vahetult riigi julgeolekut suuresti just sellepärast, et Eestis avastame ja uurime neid kuritegusid hoolimata sellest, kes on teo toimepanemises kahtlustatav.“
Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib menetluse käigus muutuda. Ametnik on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud ja kaitsepolitsei viib läbi menetlustoiminguid. Kuna kriminaalmenetlus on algusjärgus, tõendite kogumine pooleli ja kõik asjaolud selgitamisel, ei saa kahtlustuse sisu hetkel põhjalikumalt avada.
PPA Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rain Vosmani sõnul tuvastati ametikohustuste kuritarvitamise kahtlusega ametnik PPA sisemise järelevalve käigus ning sellest teavitati kaitsepolitseiametit.
„Tegutsesime kohe, kui tekkis kahtlus, et meeskonnas võib olla inimene, kes töötab politseisüsteemis meile vastu. Pingutasime, et selline tegevus lõpetada ning jätkame partneritega koostööd, et selgitada välja kahtlustatava politseiametniku kuriteo võimalik ulatus. Usaldus on politseitöö alus. Seda on rängalt rikutud, mistõttu ei saa see inimene politsei ridades jätkata,“ ütles Vosman.
Kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ning menetlust juhib majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur.
Narkopolitseinikud on ennegi uurimisasutuste huviorbiiti sattunud ning hiljem kohtus süüdi mõistetud. Üks neist oli keskkriminaalpolitsei narkokuritegude talituse kunagine ülemkomissar Vallo Jäärats, kes käis läbi kõik kohtuastmed.
2009. aastal jättis riigikohtu kriminaalkolleegium muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega tunnistati endine ülemkomissar Jäärats süüdi suure koguse kokaiini korduvas ebaseaduslikus käitlemises, ebaseaduslikus jälitustegevuses ja altkäemaksu võtmises. Jäärats tegi ebaseaduslikke jälitustoiminguid, mis seisnesid tuttava palvel ühe telefoninumbri kõneeristuse tegemises ja teise teletelefoninumbri kasutaja tuvastamises politseiandmebaase kasutades. Samuti tunnistas kohus Jääratsi süüdi selles, et ta edastas kokku kaheksal korral oma tuttavale politseiandmebaasist infot, saades selle eest altkäemaksuna kasutada sõiduautot ja korterit. Lisaks sellele ostis Jäärats 2003. aastal kahel korral 50 000 krooni eest 100 grammi kokaiini ja müüs selle 60 000 krooni eest edasi.
Teda süüdistati ka ametiseisundi kuritarvitamises, mis seisnes selles, et väidetavalt avaldas Jäärats tema kätte sattunud Soome keskkriminaalpolitsei operatsiooni puudutava jälitusinformatsiooni kõrvalisele isikule. Selles teos mõistis riigikohus Jääratsi õigeks, sest süüdistuse tekstis oli jäetud nõuetekohaselt kirjeldamata kuriteoga tekitatud kahju.
Jäärats eitas oma süüd.
Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse endine juht Jarek Pavlihhin peeti kinni 11. aprillil 2012. Pavlihhinit kahtlustati omastamises, tõendi kõrvaldamises ja riigisaladuse avalikustamises. Pavlihhin viibis eelvangistuses 11. aprillist kuni 21. detsembrini 2012. 2013. aasta jaanuaris alanud kinnisel kohtuprotsessil ei tunnistanud ta end süüdi ning eitas prefektuuri vara omastamist ligi 15 000 euro ulatuses, riigisaladuse avalikustamist ning dokumentide võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist.
2013. aasta veebruaris mõistis Tartu maakohus Pavlihhini süüdi ametiisikuna omastamises, riigisaladuse avalikustamises ning dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. 2013. aasta mais tühistas Tartu ringkonnakohus otsuse riigisaladuse avalikustamise osas ja mõistis ta selles õigeks, kuid jättis jõusse süüdimõistmise omastamises ning dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises.
Pavlihhin eitas samuti süüd. Hiljem „Pealtnägijale“ antud selgitustes väitis ta, et ta ei omastanud politsei salajasele kaastöötajale mõeldud raha, vaid maksis selle inimesele välja ja vormistas dokumendid. Samuti rääkis ta, et keeldus mitmest kokkuleppemenetluse pakkumisest, sest ei soovinud omaks võtta tegusid, mida enda sõnul ei teinud. Pavlihhin sidus oma süüdistuse ka õiguskaitseasutuste sisekonfliktide ja rivaalitsemisega ning väitis, et ta mõisteti süüdi ühe kurjategijast salajase kaastöötaja ütluste põhjal.