Kaitsevägi rajab Setomaale kümnete kilomeetrite pikkuseid tankitõrjekraave
Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi staabi kapten Sander Mändoja selgitas Delfile, et tõkestuskraavid on mõeldud toetama ja täiendama Balti kaitsevööndi kui eraldiseisva tervikprojektiga planeeritud muid tõkestus- ja kindlustuspositsioone, sh punkrid ja eelladustatud tõkestusmaterjalid. Tõkestuskraavi standardsügavuseks on Mändoja sõnul 2-2,5 meetrit.
„Töid teostatakse hetkel peamiselt eramaadel, mille kooskõlastamisel on suureks abiks olnud kohalik kogukond eesotsas MTÜ-ga Setomaa Liit,“ märkis Mändoja. „Kaitserajatiste ja välikindlustuste rajamine on aja- ja ressursimahukas ning kus võimalik ning otstarbekas, peab neid tegevusi alustama rahuajal – sellest lähtuvalt ei ole seatud mingit konkreetset tähtaega, vaid soovime maaomanikega koostöös teha ära nii suure osa tööst kui võimalik.“
Mändoja märkis, et maaomanikega seni vaidlusi pole üles kerkinud. „Kui mõni maaomanik ei soovi enda kinnistule tõkestuskraavi, siis oleme paindlikud ning otsime alternatiivse asukoha,“ ütles ta.
„Suuresti on maaomanike vastused olnud senini positiivsed ning oleme väga tänulikud nii Setomaa Liidule kui organisatsioonile kui ka kõigile ettevõtjatele ja eraisikutele, kes on leidnud võimaluse Eesti julgeoleku kindlustamisele oma panus anda,“ rääkis Mändoja.
Kui pikk kraav tehakse, ei saa Mändoja sõnul avaldada. „Adekvaatse kaitse-ettevalmistuse jaoks on tõkestuskraave vaja kaevata kümnete kilomeetrite pikkuses nii piiri vahetusse lähedusse kui ka kaugemale, et tekiks mitmekihiline ning sügavusse ulatuv kaitsevöönd,“ kommenteeris ta.
Allikas
Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi staabi kapten Sander Mändoja selgitas Delfile, et tõkestuskraavid on mõeldud toetama ja täiendama Balti kaitsevööndi kui eraldiseisva tervikprojektiga planeeritud muid tõkestus- ja kindlustuspositsioone, sh punkrid ja eelladustatud tõkestusmaterjalid. Tõkestuskraavi standardsügavuseks on Mändoja sõnul 2-2,5 meetrit.
„Töid teostatakse hetkel peamiselt eramaadel, mille kooskõlastamisel on suureks abiks olnud kohalik kogukond eesotsas MTÜ-ga Setomaa Liit,“ märkis Mändoja. „Kaitserajatiste ja välikindlustuste rajamine on aja- ja ressursimahukas ning kus võimalik ning otstarbekas, peab neid tegevusi alustama rahuajal – sellest lähtuvalt ei ole seatud mingit konkreetset tähtaega, vaid soovime maaomanikega koostöös teha ära nii suure osa tööst kui võimalik.“
Mändoja märkis, et maaomanikega seni vaidlusi pole üles kerkinud. „Kui mõni maaomanik ei soovi enda kinnistule tõkestuskraavi, siis oleme paindlikud ning otsime alternatiivse asukoha,“ ütles ta.
„Suuresti on maaomanike vastused olnud senini positiivsed ning oleme väga tänulikud nii Setomaa Liidule kui organisatsioonile kui ka kõigile ettevõtjatele ja eraisikutele, kes on leidnud võimaluse Eesti julgeoleku kindlustamisele oma panus anda,“ rääkis Mändoja.
Kui pikk kraav tehakse, ei saa Mändoja sõnul avaldada. „Adekvaatse kaitse-ettevalmistuse jaoks on tõkestuskraave vaja kaevata kümnete kilomeetrite pikkuses nii piiri vahetusse lähedusse kui ka kaugemale, et tekiks mitmekihiline ning sügavusse ulatuv kaitsevöönd,“ kommenteeris ta.