Jaapan astus sammu patsifismist eemale ja kaotas surmavate relvade ekspordi keelu
Tegemist on verstapostiga Jaapani Teise maailmasõja järgset kaitsepoliitikat iseloomustanud patsifismist loobumise teel ja see toimub ajal, kui regioonis suurenevad pinged, vahendab BBC News.
Piirangud, mis lubavad relvaeksporti ainult viies kategoorias – päästevaldkonnas, transpordis, hoiatuseks, seireks ja miinitõrjeks – kaotatakse.
See tähendab, et Jaapan võib nüüd müüa surmavaid relvi 17 riiki, millega tal on kaitsekokkulepped.
Keeld müüa relvi sõjas osalevatele riikidele jääb alles, aga võimude sõnul lubatakse eriasjaoludel erandeid.
„Üha tõsisemas julgeolekukeskkonnas ei saa ükski riik praegu kaitsta oma rahu ja julgeolekut üksi,“ kirjutas Jaapani peaminister Sanae Takaichi X-is.
Takaichi sõnul ei toimu aga mingit muutust Jaapani pühendumises rahuarmastava riigi teele ja aluspõhimõtetele, millest on pärast sõda kinni peetud üle 80 aasta.
Jaapani valitsuskabineti peasekretär Minoru Kihara ütles pressikonverentsil, et see samm on mõeldud kaitsma Jaapani julgeolekut ning panustama rahusse ja stabiilsusse regioonis.
Hiina teatas, et on „tõsiselt mures Jaapani hoolimatu militariseerumise“ pärast.
Lõuna-Korea välisministeerium teatas, et Jaapani kaitsepoliitikat tuleks ideaalis ajada viisil, mis peab kinni rahupõhiseaduse vaimust, aidates samas kaasa rahule ja stabiilsusele regioonis.
Jaapan osaleb samal ajal esimest korda USA ja Filipiinide iga-aastastel ühisõppustel, kus ta on varem olnud ainult vaatleja.
Patsifism kirjutati Jaapani 1947. aasta põhiseadusse. Selles mõistetakse sõda kui rahvusvaheliste vaidluste lahendamise viis hukka ja kuulutatakse, et Jaapan ei hakka kunagi sõjalist potentsiaali ülal pidama. Aastakümnete jooksul on patsifism muutunud Jaapani identiteedi osaks, aga see meelsus on vähehaaval muutuma hakanud.
Allikas
Tegemist on verstapostiga Jaapani Teise maailmasõja järgset kaitsepoliitikat iseloomustanud patsifismist loobumise teel ja see toimub ajal, kui regioonis suurenevad pinged, vahendab BBC News.
Piirangud, mis lubavad relvaeksporti ainult viies kategoorias – päästevaldkonnas, transpordis, hoiatuseks, seireks ja miinitõrjeks – kaotatakse.
See tähendab, et Jaapan võib nüüd müüa surmavaid relvi 17 riiki, millega tal on kaitsekokkulepped.
Keeld müüa relvi sõjas osalevatele riikidele jääb alles, aga võimude sõnul lubatakse eriasjaoludel erandeid.
„Üha tõsisemas julgeolekukeskkonnas ei saa ükski riik praegu kaitsta oma rahu ja julgeolekut üksi,“ kirjutas Jaapani peaminister Sanae Takaichi X-is.
Takaichi sõnul ei toimu aga mingit muutust Jaapani pühendumises rahuarmastava riigi teele ja aluspõhimõtetele, millest on pärast sõda kinni peetud üle 80 aasta.
Jaapani valitsuskabineti peasekretär Minoru Kihara ütles pressikonverentsil, et see samm on mõeldud kaitsma Jaapani julgeolekut ning panustama rahusse ja stabiilsusse regioonis.
Hiina teatas, et on „tõsiselt mures Jaapani hoolimatu militariseerumise“ pärast.
Lõuna-Korea välisministeerium teatas, et Jaapani kaitsepoliitikat tuleks ideaalis ajada viisil, mis peab kinni rahupõhiseaduse vaimust, aidates samas kaasa rahule ja stabiilsusele regioonis.
Jaapan osaleb samal ajal esimest korda USA ja Filipiinide iga-aastastel ühisõppustel, kus ta on varem olnud ainult vaatleja.
Patsifism kirjutati Jaapani 1947. aasta põhiseadusse. Selles mõistetakse sõda kui rahvusvaheliste vaidluste lahendamise viis hukka ja kuulutatakse, et Jaapan ei hakka kunagi sõjalist potentsiaali ülal pidama. Aastakümnete jooksul on patsifism muutunud Jaapani identiteedi osaks, aga see meelsus on vähehaaval muutuma hakanud.