Iraani majandus laguneb. Režiim kardab lähiajal puhkevaid ulatuslikke meeleavaldusi
Iraani sisesündmustega kursis olevad allikad ütlesid Iran Internationalile, et kohtumine toimus pärast siseriikliku olukorra hindamist ja luurearuandeid, mis hoiatasid rahutuste eest.
Iraani ametnike hinnangul võivad uute protestide vallandamise peamisteks põhjusteks olla kasvavad majanduslikud raskused, mida põhjustavad hinnatõusud, tööpuudus ja kahju riigi võtmetööstusele.
Julgeolekuagentuurid esitasid koosolekul väidetavalt Iraani majandusest väga kriitilise pildi, tuues esile inimeste laialdast töökohtade kaotust, samuti pikaajaliste internetikatkestuste mõju.
Väidetavalt ei pruugi Iraani majandus vastu pidada rohkem kui 6–8 nädala pikkusele mereblokaadile. Blokaad algas 13. aprillil ja sellest on möödas natuke üle kahe nädala.
Teine suur mure olevat tootmiskeskuste peaaegu täielik sulgemine võtmesektorites, sealhulgas nafta-, naftakeemia- ja terasetööstuses. Hinnangute kohaselt võib nende tööstusharude taastamine võtta aastaid.
Jõuametite esindajad märkisid ka, et internetiühenduse sulgemised on jätnud umbes 20% veebiühendusest sõltuvast tööjõust töötuks. Nad hoiatasid, et majandusprognooside kohaselt võib kevade lõpuks erasektoris töö kaotada veel kaks miljonit inimest.
Finantssektoris on pankade, börsi, kullaturu ja valuutavahetuste sulgemine sisuliselt majandustegevuse peatanud.
Kohtumisel väljendasid julgeolekuametite esindajad erilist muret paguluses elava kroonprintsi Reza Pahlavi võimaliku protestiüleskutse pärast, mis võib tuua tänavatele suuri rahvamasse.
Allikate sõnul jõudsid julgeolekuasutused järeldusele, et avalikke proteste vältida ei suudeta, need olevat vaid aja küsimus. Arvatakse, et meeleavalduse võivad puhkeda juba 1. mail.
Kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu liikmed uskuvat, et Ameerika Ühendriikidega käimasolevate kõneluste ajal või pärast relvarahu pikendamist toimuvad protestid võivad kujutada endast reaalset ohtu islamivabariigi püsimajäämisele.
Iraanis on viimastel aastatel olnud mitu protestide, streikide ja kodanikuallumatuse lainet. Võimud on reageerinud internetikatkestuste, sidepiirangute, julgeolekujõudude sekkumise ja vägivallaga.
Kõige jõhkram protestide mahasurumine oli 8. ja 9. jaanuaril, kui vähemalt 36 500 inimest tapeti pärast seda, kui miljonid meeleavaldajad Pahlavi üleskutse järel üle riigi meelt avaldasid pidasid.
Allikas
Iraani sisesündmustega kursis olevad allikad ütlesid Iran Internationalile, et kohtumine toimus pärast siseriikliku olukorra hindamist ja luurearuandeid, mis hoiatasid rahutuste eest.
Iraani ametnike hinnangul võivad uute protestide vallandamise peamisteks põhjusteks olla kasvavad majanduslikud raskused, mida põhjustavad hinnatõusud, tööpuudus ja kahju riigi võtmetööstusele.
Julgeolekuagentuurid esitasid koosolekul väidetavalt Iraani majandusest väga kriitilise pildi, tuues esile inimeste laialdast töökohtade kaotust, samuti pikaajaliste internetikatkestuste mõju.
Väidetavalt ei pruugi Iraani majandus vastu pidada rohkem kui 6–8 nädala pikkusele mereblokaadile. Blokaad algas 13. aprillil ja sellest on möödas natuke üle kahe nädala.
Teine suur mure olevat tootmiskeskuste peaaegu täielik sulgemine võtmesektorites, sealhulgas nafta-, naftakeemia- ja terasetööstuses. Hinnangute kohaselt võib nende tööstusharude taastamine võtta aastaid.
Jõuametite esindajad märkisid ka, et internetiühenduse sulgemised on jätnud umbes 20% veebiühendusest sõltuvast tööjõust töötuks. Nad hoiatasid, et majandusprognooside kohaselt võib kevade lõpuks erasektoris töö kaotada veel kaks miljonit inimest.
Finantssektoris on pankade, börsi, kullaturu ja valuutavahetuste sulgemine sisuliselt majandustegevuse peatanud.
Kohtumisel väljendasid julgeolekuametite esindajad erilist muret paguluses elava kroonprintsi Reza Pahlavi võimaliku protestiüleskutse pärast, mis võib tuua tänavatele suuri rahvamasse.
Allikate sõnul jõudsid julgeolekuasutused järeldusele, et avalikke proteste vältida ei suudeta, need olevat vaid aja küsimus. Arvatakse, et meeleavalduse võivad puhkeda juba 1. mail.
Kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu liikmed uskuvat, et Ameerika Ühendriikidega käimasolevate kõneluste ajal või pärast relvarahu pikendamist toimuvad protestid võivad kujutada endast reaalset ohtu islamivabariigi püsimajäämisele.
Iraanis on viimastel aastatel olnud mitu protestide, streikide ja kodanikuallumatuse lainet. Võimud on reageerinud internetikatkestuste, sidepiirangute, julgeolekujõudude sekkumise ja vägivallaga.
Kõige jõhkram protestide mahasurumine oli 8. ja 9. jaanuaril, kui vähemalt 36 500 inimest tapeti pärast seda, kui miljonid meeleavaldajad Pahlavi üleskutse järel üle riigi meelt avaldasid pidasid.