Hendrik Agur: üleminekukoolid peaks kasvõi mõneks ajaks riigistama
Augustis kutsehariduskeskust juhtima asunud Agur ütles saates, et koolis oli õppijate eesti keele oskus halb, väga halb või lausa olematu. Ta lisas, et riigikoolide olemasolu Ida-Virumaa piirkonnas on võtmetähtsusega.
„Mina näen lahendusena nende põhikoolide riigistamist, kasvõi mõneks ajaks – ega riik neid koole ju mujale ei vii, need on ikka sealsamas – aga see annaks võimaluse mehitada koolid motiveeritud ja pädevate ja eestikeelsete ja -meelsete hoiakutega juhtidega. See oleks lahendus minu arvates. Eks riik ja haridusministeerium otsustab, kuidas päriselt läheb. See oli lihtsalt minu isiklik arvamus, nähes olukorda nii-öelda otse põllul,“ lausus Agur.
Agur lisas, et kuigi kõiges ei saa süüdistada kohalikke omavalitsusi ehk koolipidajaid, siis otsene vastutus on sealsetel õpetajatel, koolijuhtidel ja linna- või vallajuhtidel, kelle hoiakud on olnud määravad.
„Et kas on päriselt tahetud neid koole mehitada inimestega, kes päriselt hoolitsevad selle eest, et õppijad saaksid ka eesti keele oskuse, või on seda tehtud formaalselt ja „lükatud üle müüri“ noori, kes umbkeelsena lähevad kuhugi,“ sõnas ta.
Agur lisas, et tema juhitavas kutsehariduskeskuses toimub neljandat nädalat eesti keele intensiivõpe ning kuigi sellega seoses tekkis väike skandaal sadakonna õpilase lahkumisega, on nad nüüd tagasi õppimas.
Allikas
Augustis kutsehariduskeskust juhtima asunud Agur ütles saates, et koolis oli õppijate eesti keele oskus halb, väga halb või lausa olematu. Ta lisas, et riigikoolide olemasolu Ida-Virumaa piirkonnas on võtmetähtsusega.
„Mina näen lahendusena nende põhikoolide riigistamist, kasvõi mõneks ajaks – ega riik neid koole ju mujale ei vii, need on ikka sealsamas – aga see annaks võimaluse mehitada koolid motiveeritud ja pädevate ja eestikeelsete ja -meelsete hoiakutega juhtidega. See oleks lahendus minu arvates. Eks riik ja haridusministeerium otsustab, kuidas päriselt läheb. See oli lihtsalt minu isiklik arvamus, nähes olukorda nii-öelda otse põllul,“ lausus Agur.
Agur lisas, et kuigi kõiges ei saa süüdistada kohalikke omavalitsusi ehk koolipidajaid, siis otsene vastutus on sealsetel õpetajatel, koolijuhtidel ja linna- või vallajuhtidel, kelle hoiakud on olnud määravad.
„Et kas on päriselt tahetud neid koole mehitada inimestega, kes päriselt hoolitsevad selle eest, et õppijad saaksid ka eesti keele oskuse, või on seda tehtud formaalselt ja „lükatud üle müüri“ noori, kes umbkeelsena lähevad kuhugi,“ sõnas ta.
Agur lisas, et tema juhitavas kutsehariduskeskuses toimub neljandat nädalat eesti keele intensiivõpe ning kuigi sellega seoses tekkis väike skandaal sadakonna õpilase lahkumisega, on nad nüüd tagasi õppimas.