Gröönimaa parlamendivalimisi varjutavad Trumpi ja iseseisvusega seotud küsimused
Umbes 44 000 valimisõiguslikku gröönlast saab anda oma hääle täna toimuvatel parlamendivalimistel 72 valimisjaoskonnas. Hääletamine lõppeb kohaliku aja järgi kell 20 õhtul ja tulemust on oodata hiljemalt kolmapäeva varajastel tundidel.
Saare strateegiline asukoht ja maavarad on äratanud USA presidendi Donald Trumpi tähelepanu. Esimest korda tõstatas ta Gröönimaa ostmise idee oma esimesel ametiajal. Pärast Valgesse Majja naasmist on ta korduvalt väljendanud oma kavatsust territooriumi omandada.
Gröönimaa ja Taani juhid on tema nõudmisi korduvalt tagasi lükanud, kuid sellest olenemata on Trumpi sõnavõtud õhutanud arutelu Gröönimaa tulevaste sidemete üle Kopenhaageniga.
Esmaspäeva hilisõhtul toimunud viimases debatis ütlesid viie praegu parlamendis tegutseva erakonna juhid üksmeelselt, et nad ei usalda Trumpi.
„Ta püüab meid mõjutada. Ma saan aru, kui kodanikud tunnevad end ebakindlalt,“ ütles valitsuskoalitsioonipartneri Siumut juht Erik Jensen.
Ühtegi lävepakuküsitlust ei ole oodata. Jaanuaris läbi viidud küsitlus näitas, et enamus Gröönimaa elanikest toetab iseseisvust, kuid selle ajastamise osas ollakse eriarvamusel. Sealjuures selgus ka, et umbes pooled vastanutest oleksid iseseisvuse suhtes vähem entusiastlikud, kui see tähendab madalamat elatustaset.
Trumpi ja iseseisvuse jutt on varjutanud teisi valijate jaoks olulisi küsimusi, ütles kohaliku ajalehe Sermitsiaq toimetaja Masaana Egede.
„Need on valimised, kus me peaksime rääkima tervishoiust, eakate hooldusest ja sotsiaalsetest probleemidest. Peaaegu kõik on seotud iseseisvusega,“ ütles ta.
Allikas
Umbes 44 000 valimisõiguslikku gröönlast saab anda oma hääle täna toimuvatel parlamendivalimistel 72 valimisjaoskonnas. Hääletamine lõppeb kohaliku aja järgi kell 20 õhtul ja tulemust on oodata hiljemalt kolmapäeva varajastel tundidel.
Saare strateegiline asukoht ja maavarad on äratanud USA presidendi Donald Trumpi tähelepanu. Esimest korda tõstatas ta Gröönimaa ostmise idee oma esimesel ametiajal. Pärast Valgesse Majja naasmist on ta korduvalt väljendanud oma kavatsust territooriumi omandada.
Gröönimaa ja Taani juhid on tema nõudmisi korduvalt tagasi lükanud, kuid sellest olenemata on Trumpi sõnavõtud õhutanud arutelu Gröönimaa tulevaste sidemete üle Kopenhaageniga.
Esmaspäeva hilisõhtul toimunud viimases debatis ütlesid viie praegu parlamendis tegutseva erakonna juhid üksmeelselt, et nad ei usalda Trumpi.
„Ta püüab meid mõjutada. Ma saan aru, kui kodanikud tunnevad end ebakindlalt,“ ütles valitsuskoalitsioonipartneri Siumut juht Erik Jensen.
Ühtegi lävepakuküsitlust ei ole oodata. Jaanuaris läbi viidud küsitlus näitas, et enamus Gröönimaa elanikest toetab iseseisvust, kuid selle ajastamise osas ollakse eriarvamusel. Sealjuures selgus ka, et umbes pooled vastanutest oleksid iseseisvuse suhtes vähem entusiastlikud, kui see tähendab madalamat elatustaset.
Trumpi ja iseseisvuse jutt on varjutanud teisi valijate jaoks olulisi küsimusi, ütles kohaliku ajalehe Sermitsiaq toimetaja Masaana Egede.
„Need on valimised, kus me peaksime rääkima tervishoiust, eakate hooldusest ja sotsiaalsetest probleemidest. Peaaegu kõik on seotud iseseisvusega,“ ütles ta.