Garri Kasparov Delfile: Trump töötab Putini heaks, ohtu võib sattuda Narva
Kasparov ütles Leedus toimunud Vaba Venemaa foorumil Delfile, et ei omista praegustele Ukraina asjus peetavatele läbirääkimistele suurt tähtsust. Tema arvates ei ole tegu täisväärtusliku diplomaatilise algatusega, mis oleks suunatud õiglase rahu saavutamisele.
„Minu arvates oli see Trumpi ja tema lähikonna katse Venemaa külmutatud varadele käpp peale panna,“ ütles Kasparov.
„Üks selle niinimetatud rahuprotsessi peamisi mõtteid oli kas kogu või osa Belgias hoitava 200 miljardi väärtuses vara üleminek Witkoffi ja Kushneri juhitavasse Ukraina taastamise fondi. See on lihtsalt räkitioperatsioon,“ ütles Kasparov.
Kasparov leiab ka, et vaatamata survele on Ukraina suutnud säilitada oma positsiooni ja pääseda stsenaariumist, mis võiks viia tema kapituleerumiseni. „Võttes arvesse Ameerika Ühendriikide sõjalist, majanduslikku ja poliitilist võimsust, tundus millalgi, et Ukraina võidakse lömastada. Aga nagu alati nurjas Ukraina need plaanid,“ märkis Kasparov.
Kasparov juhtis tähelepanu sellele, et isegi USA otsese sõjalise toetuse kahanemise ja poliitilise surve tugevnemise tingimustes jätkab Ukraina vastupanu. Sealjuures mängib USA presidendi Trumpi poliitika Kasparovi sõnul sisuliselt Venemaa juhtkonnale kätte. „Tegelikult töötab Trump Putini heaks,“ ütles Kasparov.
Näiteks tõi Kasparov Ameerika Ühendriikide esindajate visiidid Euroopa riikidesse. Need võisid tema sõnul olla mõeldud Venemaa-vastase sanktsioonisurve tugevdamise vastaste poliitiliste jõudude toetuseks.
Samas rõhutas Kasparov, et hoolimata välisest survest ei näita Ukraina üles valmisolekut kapituleeruda. „Zelenskõi retoorika osutab sellele, et Ukraina ei kapituleeru,“ ütles ta.
Kasparovi arvates on sõda Venemaa olemasoleva poliitilise süsteemi säilitamise võtmeelement. „Ma ei suuda endale ette kujutada, kuidas kogu Venemaa võimustruktuur saaks ilma sõjata funktsioneerida. Sõda on muutunud õhuks, mis režiimi elus hoiab,“ ütles Kasparov.
Kasparov väljendas läbirääkimiste väljavaadete suhtes skeptilisust, nimetades neid formaalsuseks, mis ei ole mõeldud reaalse tulemuse saavutamiseks. „Need läbirääkimised on läbikukkumisele määratud. See on rituaalne tegevus, mis ei vii konflikti lõppemiseni,“ ütles Kasparov.
Vastates küsimusele Venemaa võimaliku edasise tegevuse kohta, ei välistanud Kasparov Balti riikide vastaste piiratud sõjaliste operatsioonide ohtu. „Eesti ja Läti, võimalik, et ka Leedu, on piiratud operatsioonide potentsiaalsed sihtkohad. Ma ei räägi täiemahulisest sissetungist, vaid näiteks droonide kasutamisest Narva piirkonnas,“ ütles Kasparov.
Kasparovi sõnul ei saa selliseid stsenaariume välistada ja need nõuavad Euroopa riikidelt tõsist suhtumist. „Sellised ohud on kindlasti olemas. Nende tõenäosus erineb tugevalt nullist,“ rõhutas ta ja märkis, et Ukraina sõja tulemus mõjutab otseselt Euroopa julgeolekut.
„Ukraina on praegu kilp, mis kaitseb Euroopat,“ ütles Kasparov. Nendes tingimustes peaksid Euroopa riigid Kasparovi arvates pöörama suuremat tähelepanu oma kaitse ja julgeolekuküsimustele, eriti võttes arvesse USA tulevase rolli määramatust.
„Tuleb mõelda uute kaitsealliansside moodustamisele, sest lähitulevikus Ameerika Ühendriikidele loota ei tasu,“ lausus Kasparov.
Allikas
Kasparov ütles Leedus toimunud Vaba Venemaa foorumil Delfile, et ei omista praegustele Ukraina asjus peetavatele läbirääkimistele suurt tähtsust. Tema arvates ei ole tegu täisväärtusliku diplomaatilise algatusega, mis oleks suunatud õiglase rahu saavutamisele.
„Minu arvates oli see Trumpi ja tema lähikonna katse Venemaa külmutatud varadele käpp peale panna,“ ütles Kasparov.
„Üks selle niinimetatud rahuprotsessi peamisi mõtteid oli kas kogu või osa Belgias hoitava 200 miljardi väärtuses vara üleminek Witkoffi ja Kushneri juhitavasse Ukraina taastamise fondi. See on lihtsalt räkitioperatsioon,“ ütles Kasparov.
Kasparov leiab ka, et vaatamata survele on Ukraina suutnud säilitada oma positsiooni ja pääseda stsenaariumist, mis võiks viia tema kapituleerumiseni. „Võttes arvesse Ameerika Ühendriikide sõjalist, majanduslikku ja poliitilist võimsust, tundus millalgi, et Ukraina võidakse lömastada. Aga nagu alati nurjas Ukraina need plaanid,“ märkis Kasparov.
Kasparov juhtis tähelepanu sellele, et isegi USA otsese sõjalise toetuse kahanemise ja poliitilise surve tugevnemise tingimustes jätkab Ukraina vastupanu. Sealjuures mängib USA presidendi Trumpi poliitika Kasparovi sõnul sisuliselt Venemaa juhtkonnale kätte. „Tegelikult töötab Trump Putini heaks,“ ütles Kasparov.
Näiteks tõi Kasparov Ameerika Ühendriikide esindajate visiidid Euroopa riikidesse. Need võisid tema sõnul olla mõeldud Venemaa-vastase sanktsioonisurve tugevdamise vastaste poliitiliste jõudude toetuseks.
Samas rõhutas Kasparov, et hoolimata välisest survest ei näita Ukraina üles valmisolekut kapituleeruda. „Zelenskõi retoorika osutab sellele, et Ukraina ei kapituleeru,“ ütles ta.
Kasparovi arvates on sõda Venemaa olemasoleva poliitilise süsteemi säilitamise võtmeelement. „Ma ei suuda endale ette kujutada, kuidas kogu Venemaa võimustruktuur saaks ilma sõjata funktsioneerida. Sõda on muutunud õhuks, mis režiimi elus hoiab,“ ütles Kasparov.
Kasparov väljendas läbirääkimiste väljavaadete suhtes skeptilisust, nimetades neid formaalsuseks, mis ei ole mõeldud reaalse tulemuse saavutamiseks. „Need läbirääkimised on läbikukkumisele määratud. See on rituaalne tegevus, mis ei vii konflikti lõppemiseni,“ ütles Kasparov.
Vastates küsimusele Venemaa võimaliku edasise tegevuse kohta, ei välistanud Kasparov Balti riikide vastaste piiratud sõjaliste operatsioonide ohtu. „Eesti ja Läti, võimalik, et ka Leedu, on piiratud operatsioonide potentsiaalsed sihtkohad. Ma ei räägi täiemahulisest sissetungist, vaid näiteks droonide kasutamisest Narva piirkonnas,“ ütles Kasparov.
Kasparovi sõnul ei saa selliseid stsenaariume välistada ja need nõuavad Euroopa riikidelt tõsist suhtumist. „Sellised ohud on kindlasti olemas. Nende tõenäosus erineb tugevalt nullist,“ rõhutas ta ja märkis, et Ukraina sõja tulemus mõjutab otseselt Euroopa julgeolekut.
„Ukraina on praegu kilp, mis kaitseb Euroopat,“ ütles Kasparov. Nendes tingimustes peaksid Euroopa riigid Kasparovi arvates pöörama suuremat tähelepanu oma kaitse ja julgeolekuküsimustele, eriti võttes arvesse USA tulevase rolli määramatust.
„Tuleb mõelda uute kaitsealliansside moodustamisele, sest lähitulevikus Ameerika Ühendriikidele loota ei tasu,“ lausus Kasparov.