FOTOD | Tapa linnakus mälestati välisoperatsioonidel hukkunud kaitseväelasi
Riigikogu esimees Lauri Hussar. sõnas, et tõsiseltvõetavad liitlassuhted põhinevad vastastikusel usaldusel, jagatud väärtustel ja kindlal teadmisel, et kokkulepetest peetakse kinni ka keerulistel aegadel. „Need väljenduvad tegudes: valmisolekus üksteist kaitsta, panustada julgeolekusse ja kanda vastutust võrdselt. Tänu meie veteranide vaprusele ja pühendumusele on Eesti täna riik, kelle häält kuulatakse ja kellele loodetakse.“
Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Madis Koosa tõi välja, et on väga loogiline, et Eesti tähistab veteranipäeva just püha Jüri päeval. „Püha Jüri, kes on kujutatud ka Scoutspataljoni lipul, sümboliseerib väärtusi, mida jagavad kõik kaitseväelased. Julgust teha midagi, mis võib olla eluohtlik ja mille saavutamine ei pruugi olla kindel. Teiseks, kohusetunnet – kui on vaja, siis riigile vannet andnud inimesed on need, kes vabatahtlikult ohtlikke ülesandeid enda kanda võtavad. Kolmandaks, raskuste ületamist – raskustega kohtumine oma teel ja nendest üle saamine on loomulik osa kaitseväeteenistusest,“ ütles ta.
„Ka meie pered jagavad samu väärtusi: neil on julgust toetada oma lähedase valikut kaitseväes teenimise osas, kuigi võib-olla tahaks öelda, et kindlasti leidub mõni töö, kus saab rohkem kodus olla või kus ei ole ennast vaja ohtlikesse olukordadesse panna,“ rääkis Koosa. „Neil on kohusetunnet saamaks aru, et kui keegi on valinud endale kaitseväelase elukutse, on hetki, kus riigi vajadused on prioriteet number üks ja pere vajadused tulevad alles seejärel. Ja samas peavad nad kahjuks olema valmis ka kõige hullemaks raskuse ületamiseks – selleks, et nende lähedane enam kunagi koju ei saabugi.“
Koosa sõnul oli rivistusel on palju neid, kes läbi oma lähedase või relvavenna kaotuse pidanud eelevalt kirjeldatut läbi elama. Ta lisas, et langenud kaitseväelaste mälestamine ei ole tähtis vaid neid tundnud inimestele – nende nimed on graveeritud ausambale, nad vaatavad vastu piltidelt, üksuste ruumide seintelt ja nendest räägitakse noorematele relvavendadele.
Tseremoonial osalesid langenud veteranide lähedased, Scoutspataljoni sõdurid, kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste ning liitlasüksuste liputoimkonnad. Veteranidele olid au andmas ka riigikogu esimees Lauri Hussar, kultuuriminister Heidy Purga, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, Tapa vallavanem Riho Tell, diplomaatilise korpuse esindajad ja Eesti Kaitseväe Veteranide MTÜ esindajad.
Veteranipäev on traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Kaitseväe ja kaitseliidu veteranide hulka kuulub üle 3500 inimese. Veteranid on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel Horvaatias, Liibanonis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos, Kesk-Aafrika Vabariigis, Iraagis, Afganistanis, Malis, Iisraelis, Süürias, Makedoonias, Adeni lahel ja Vahemerel.
Allikas
Riigikogu esimees Lauri Hussar. sõnas, et tõsiseltvõetavad liitlassuhted põhinevad vastastikusel usaldusel, jagatud väärtustel ja kindlal teadmisel, et kokkulepetest peetakse kinni ka keerulistel aegadel. „Need väljenduvad tegudes: valmisolekus üksteist kaitsta, panustada julgeolekusse ja kanda vastutust võrdselt. Tänu meie veteranide vaprusele ja pühendumusele on Eesti täna riik, kelle häält kuulatakse ja kellele loodetakse.“
Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Madis Koosa tõi välja, et on väga loogiline, et Eesti tähistab veteranipäeva just püha Jüri päeval. „Püha Jüri, kes on kujutatud ka Scoutspataljoni lipul, sümboliseerib väärtusi, mida jagavad kõik kaitseväelased. Julgust teha midagi, mis võib olla eluohtlik ja mille saavutamine ei pruugi olla kindel. Teiseks, kohusetunnet – kui on vaja, siis riigile vannet andnud inimesed on need, kes vabatahtlikult ohtlikke ülesandeid enda kanda võtavad. Kolmandaks, raskuste ületamist – raskustega kohtumine oma teel ja nendest üle saamine on loomulik osa kaitseväeteenistusest,“ ütles ta.
„Ka meie pered jagavad samu väärtusi: neil on julgust toetada oma lähedase valikut kaitseväes teenimise osas, kuigi võib-olla tahaks öelda, et kindlasti leidub mõni töö, kus saab rohkem kodus olla või kus ei ole ennast vaja ohtlikesse olukordadesse panna,“ rääkis Koosa. „Neil on kohusetunnet saamaks aru, et kui keegi on valinud endale kaitseväelase elukutse, on hetki, kus riigi vajadused on prioriteet number üks ja pere vajadused tulevad alles seejärel. Ja samas peavad nad kahjuks olema valmis ka kõige hullemaks raskuse ületamiseks – selleks, et nende lähedane enam kunagi koju ei saabugi.“
Koosa sõnul oli rivistusel on palju neid, kes läbi oma lähedase või relvavenna kaotuse pidanud eelevalt kirjeldatut läbi elama. Ta lisas, et langenud kaitseväelaste mälestamine ei ole tähtis vaid neid tundnud inimestele – nende nimed on graveeritud ausambale, nad vaatavad vastu piltidelt, üksuste ruumide seintelt ja nendest räägitakse noorematele relvavendadele.
Tseremoonial osalesid langenud veteranide lähedased, Scoutspataljoni sõdurid, kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste ning liitlasüksuste liputoimkonnad. Veteranidele olid au andmas ka riigikogu esimees Lauri Hussar, kultuuriminister Heidy Purga, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, Tapa vallavanem Riho Tell, diplomaatilise korpuse esindajad ja Eesti Kaitseväe Veteranide MTÜ esindajad.
Veteranipäev on traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Kaitseväe ja kaitseliidu veteranide hulka kuulub üle 3500 inimese. Veteranid on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel Horvaatias, Liibanonis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos, Kesk-Aafrika Vabariigis, Iraagis, Afganistanis, Malis, Iisraelis, Süürias, Makedoonias, Adeni lahel ja Vahemerel.