FOTOD | Riik tunnustas silmapaistvaid Eesti teaduse, keele ja kultuuri ning spordi edendajaid
Pidulikul tseremoonial jagasid preemiaid peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ning Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma.
Preemiaid üle andes ütles peaminister, et selle traditsiooniga tähistame Eesti vaimu, visadust ja uudishimu. „Preemiad on tunnustus silmapaistvatele teerajajatele meie riigis, kelle jäetud jälg Eesti kultuuri-, spordi- ja teaduse loos on nähtav ka järgmistele põlvedele,“ sõnas ta. „Ma tänan teid kõiki, et olete teinud oma tööd suure pühendumuse ja piiritu kujutlusvõimega. Teie tööst on võitnud midagi olulist kogu Eesti riik ja rahvas – tarkust, emotsioone, ajalugu.“
Teaduspreemiad
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tänas riigipreemiate laureaate tehtud töö eest teaduse, ühiskonna, eesti keele ja kogu Eesti elu edendamisel. „Wiedemanni keeleauhinna kui keelevaldkonna suurima tunnustuse on aastakümnete jooksul pälvinud erinevate elualade inimesed. See annab tunnistust, et keel on meile oluline, sõltumata ametist ja tegutsemisvaldkonnast. Meie kõigi asi on hoida ja armastada eesti keelt, sest „eesti keel on meie iseseisvuse kõige kindlam vundament“. Nõnda on öelnud president Lennart Meri, Wiedemanni keeleauhinna laureaat aastast 1995.“
Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu Anu Lamp pikaajalise mõjuka panuse eest eesti keele kõlakultuuri ja selge väljenduse väärtustamisel näitleja, õppejõu ning tõlkijana. Auhinna suurus on 65 000 eurot.
Riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekul pälvis 65 000 euro suuruse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest akadeemik ja Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel. Välja anti ka kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat ning 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest.
Kultuuri- ja spordipreemiad
„Tänavuste laureaatide tegevus näitab, et tipp sünnib raske tööga tulnud järjepidevusest – olgu see tõlkekunsti valikuterohkusest sündiv täpsus, arhitekti laveerimine ühiskonna ja tellija ootuste vahelise tasakaalu leidmisel, dokumentalisti elule ausalt otsavaatamise julgus või treeneri ja sportlase sadu tuhandeid tunde kestev koostöö. Kõik laureaadid on koos oma teekaaslastega käinud läbi raskused, et jõuda oma tegudes uut väärtust loova kerguseni,“ ütles preemiaid üle andes kultuuriminister Heidy Purga.
Riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepanekul määrati 3 riigi kultuuripreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest suurusega 64 000 eurot. Selle pälvisid tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer, arhitekt Raine Karp ning dokumentalist, filmitegija, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi looja Mark Soosaar.
Möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest määrati viis 9600 euro suurust kultuuripreemiat.
Spordipreemiate komisjoni ettepaneku alusel määrati tänavu kaks elutöö eest antavat 64 000 euro suurust riiklikku spordipreemiat. Selle pälvis Eesti male arengu kujundamise eest nii sportliku tegevuse, õpetamise, ajakirjanduse kui ka maleajaloo talletamise kaudu Merike Rõtova ning silmapaistva panuse eest Eesti korvpalli arengusse Üllar Kerde.
2025. a tulemuste ja tegevuste eest määrati kuus 9600 eurost spordipreemiat. Valitsus kinnitab riigipreemiate laureaadid vastavate komisjonide ettepanekute alusel.
Allikas
Pidulikul tseremoonial jagasid preemiaid peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ning Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma.
Preemiaid üle andes ütles peaminister, et selle traditsiooniga tähistame Eesti vaimu, visadust ja uudishimu. „Preemiad on tunnustus silmapaistvatele teerajajatele meie riigis, kelle jäetud jälg Eesti kultuuri-, spordi- ja teaduse loos on nähtav ka järgmistele põlvedele,“ sõnas ta. „Ma tänan teid kõiki, et olete teinud oma tööd suure pühendumuse ja piiritu kujutlusvõimega. Teie tööst on võitnud midagi olulist kogu Eesti riik ja rahvas – tarkust, emotsioone, ajalugu.“
Teaduspreemiad
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tänas riigipreemiate laureaate tehtud töö eest teaduse, ühiskonna, eesti keele ja kogu Eesti elu edendamisel. „Wiedemanni keeleauhinna kui keelevaldkonna suurima tunnustuse on aastakümnete jooksul pälvinud erinevate elualade inimesed. See annab tunnistust, et keel on meile oluline, sõltumata ametist ja tegutsemisvaldkonnast. Meie kõigi asi on hoida ja armastada eesti keelt, sest „eesti keel on meie iseseisvuse kõige kindlam vundament“. Nõnda on öelnud president Lennart Meri, Wiedemanni keeleauhinna laureaat aastast 1995.“
Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu Anu Lamp pikaajalise mõjuka panuse eest eesti keele kõlakultuuri ja selge väljenduse väärtustamisel näitleja, õppejõu ning tõlkijana. Auhinna suurus on 65 000 eurot.
Riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekul pälvis 65 000 euro suuruse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest akadeemik ja Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel. Välja anti ka kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat ning 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest.
Kultuuri- ja spordipreemiad
„Tänavuste laureaatide tegevus näitab, et tipp sünnib raske tööga tulnud järjepidevusest – olgu see tõlkekunsti valikuterohkusest sündiv täpsus, arhitekti laveerimine ühiskonna ja tellija ootuste vahelise tasakaalu leidmisel, dokumentalisti elule ausalt otsavaatamise julgus või treeneri ja sportlase sadu tuhandeid tunde kestev koostöö. Kõik laureaadid on koos oma teekaaslastega käinud läbi raskused, et jõuda oma tegudes uut väärtust loova kerguseni,“ ütles preemiaid üle andes kultuuriminister Heidy Purga.
Riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepanekul määrati 3 riigi kultuuripreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest suurusega 64 000 eurot. Selle pälvisid tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer, arhitekt Raine Karp ning dokumentalist, filmitegija, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi looja Mark Soosaar.
Möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest määrati viis 9600 euro suurust kultuuripreemiat.
Spordipreemiate komisjoni ettepaneku alusel määrati tänavu kaks elutöö eest antavat 64 000 euro suurust riiklikku spordipreemiat. Selle pälvis Eesti male arengu kujundamise eest nii sportliku tegevuse, õpetamise, ajakirjanduse kui ka maleajaloo talletamise kaudu Merike Rõtova ning silmapaistva panuse eest Eesti korvpalli arengusse Üllar Kerde.
2025. a tulemuste ja tegevuste eest määrati kuus 9600 eurost spordipreemiat. Valitsus kinnitab riigipreemiate laureaadid vastavate komisjonide ettepanekute alusel.