FAKTIKONTROLL | Martin Helme valetab Riigikogu kõnepuldist. Koroonavaktsiin ei katkestanud kõikide noorte naiste rasedust
Seega on Helme sõnul koroonavaktsiin üks põhjustest, miks meil on madal sündimus.
Selliseid väited kõlasid Helme suust Riigikogu kõnepuldist täiskogu istungil (6:19:10) esmaspäeval.
COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta raseduse katkemist või tüsistusi lapseootel emadele ega nende imikutele.
COVID-19 vaktsiinid on Euroopa Ravimiameti andmetel rasedate puhul haiglaravi ja surmajuhtumite riski vähendamisel sama tõhusad kui mitterasedate puhul.
Sündimust mõjutavad ekspertide hinnangul Eestis pigem ühiskondlikud ja isiklikud tegurid, mitte COVID-19 vaktsiin.
Mida ütlevad teadlased?
Euroopa Ravimiamet rõhutab üha rohkem kogunevat tõendusmaterjali, mis viitab sellele, et mRNA COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta raseduse katkemist või tüsistusi lapseootel emadele ega nende imikutele.
Teadusajakirja New England Journal of Medicine artiklis, mis uuris COVID-19 vaktsiini ja raseduse katkemise seost, on kirjas, et koroonaviirusesse nakatumine raseduse ajal on seotud enneaegse sünnituse ja muude ema ja vastsündinu tüsistuste suurenenud riskiga, mitte viiruse vastu vaktsineerimisega.
Uuringust, milles osales 2465 inimest, selgus, et raseduse katkemise risk pärast COVID-19 vastu vaktsineerimist, kas enne rasestumist või raseduse ajal, oli kooskõlas oodatava raseduse katkemise riskiga ehk vaktsineerimine ei suurendanud raseduse katkemist.
Sel põhjusel on ka mitmed erialaseltsid toetanud COVID-19 vaktsineerimist raseduse ajal.
COVID-19 vaktsiinid on Euroopa Ravimiameti andmetel rasedate puhul haiglaravi ja surmajuhtumite riski vähendamisel sama tõhusad kui mitterasedate puhul.
Vaktsiinide kõige sagedasemad kõrvaltoimed rasedatel ühtivad samuti üldise vaktsineeritud elanikkonna kõrvaltoimetega. Nende hulka kuuluvad valu süstekohas, väsimus, peavalu, punetus ja paistetus süstekohas, lihasvalu ja külmavärinad. Need kõrvaltoimed on tavaliselt kerged või mõõdukad ning mööduvad mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist.
COVID-19 põdemine raseduse ajal on seotud suurema riskiga, mistõttu soovitab Euroopa Ravimiamet rasedatel või rasedust planeerivatel inimestel end vastavalt riiklikele soovitustele vaktsineerida.
Kas koroonavaktsiin vähendas sündimust?
Sündimus on Eestis tõepoolest languses (vt graafikult). Koroonavaktsiinil pole sellega aga midagi pistmist.
Eesti eksperdid kinnitavad, et COVID-19 vaktsiin Eestis sündimust ei mõjutanud. Sündimust mõjutavad pigem ühiskondlikud ja isiklikud tegurid.
Näiteks üheks koroonajärgse madalamate sündide (absoluut)arvu põhjuseks on demograafiline – praegu on sisenenud pereloomeikka väikesearvulised põlvkonnad, kes ise sündisid 1990. aastatel, kui oli Eesti üks madalaima sündimusega perioode, rääkis Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Liili Abuladze (PhD) Faktikontrollile.
„Teisalt on kasvanud üldine ebakindlus, mida on oluliselt mõjutanud Ukraina sõda ning elukalliduse kasv,“ viitas Abuladze Eesti Pere ja Sündimusuuringule.
„Neid põhjuseid on nimetanud ka suurem osa vastajaid kui koroonapandeemiaga seotud põhjuseid,“ lisas ta.
Kindlasti mõjutavad trende ka muud ühiskondlikud muutused, näiteks põlvkondadevahelised erinevused ühiskonnaelus ja tööl osalemises, rääkis Abuladze.
Ka statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu (PhD) viitab majanduslikule ebakindlusele. „Kui võrrelda 2019. ja 2025. aastat, siis kindlasti oli tööturu olukord 2025. aastal ebastabiilsem kui 2019. aastal. See puudutab eelkõige noori, näiteks noorte töötuse määr on 2024. aastal kaks korda kõrgem kui 2019. aastal,“ rääkis Rootalu Faktikontrollile. Ka elukoha kättesaadavus mängib ebakindluses rolli, sõnas Rootalu. Statistikaameti andmed näitavad, et eluasemehinnad on 2019. aastaga võrreldes tõusnud kiiresti.
Ühiskondlikest teguritest loeb veel, kui palju on sünnitusealisi naisi ja milline on meeste-naiste arvude tasakaal riigis, ütles Rootalu. 2025. aastal on 2019. aastaga võrreldes vähem naisi vanusegrupis 25–29 (vastavalt 33 051 ja 41 925) ning vanusegrupis 30–34 (42 426 ja 47 437).
Rootalu rõhutas, et sündimuse langus ei ole midagi, mis on eripärane vaid Eestile, vaid toimub teisteski riikides.
Ka Rootsi teadlaste ulatuslikust uuringust (valim koosnes 369 000 inimesest) selgus, et COVID-19 vastu vaktsineerimine ei ole seotud sünnituste arvu vähenemisega.
Otsus: vale. COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta raseduse katkemist või tüsistusi lapseootel emadele ega nende imikutele ega mängi rolli sündimuses. Sündimust mõjutavad ekspertide hinnangul Eestis pigem ühiskondlikud ja isiklikud tegurid nagu sünnitusealiste naiste hulk Eestis, majanduslikud põhjused ja üldine ebakindlus. Sündimuse langus ei ole midagi, mis on eripärane vaid Eestile, vaid toimub teisteski riikides.
Allikas
Seega on Helme sõnul koroonavaktsiin üks põhjustest, miks meil on madal sündimus.
Selliseid väited kõlasid Helme suust Riigikogu kõnepuldist täiskogu istungil (6:19:10) esmaspäeval.
COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta raseduse katkemist või tüsistusi lapseootel emadele ega nende imikutele.
COVID-19 vaktsiinid on Euroopa Ravimiameti andmetel rasedate puhul haiglaravi ja surmajuhtumite riski vähendamisel sama tõhusad kui mitterasedate puhul.
Sündimust mõjutavad ekspertide hinnangul Eestis pigem ühiskondlikud ja isiklikud tegurid, mitte COVID-19 vaktsiin.
Mida ütlevad teadlased?
Euroopa Ravimiamet rõhutab üha rohkem kogunevat tõendusmaterjali, mis viitab sellele, et mRNA COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta raseduse katkemist või tüsistusi lapseootel emadele ega nende imikutele.
Teadusajakirja New England Journal of Medicine artiklis, mis uuris COVID-19 vaktsiini ja raseduse katkemise seost, on kirjas, et koroonaviirusesse nakatumine raseduse ajal on seotud enneaegse sünnituse ja muude ema ja vastsündinu tüsistuste suurenenud riskiga, mitte viiruse vastu vaktsineerimisega.
Uuringust, milles osales 2465 inimest, selgus, et raseduse katkemise risk pärast COVID-19 vastu vaktsineerimist, kas enne rasestumist või raseduse ajal, oli kooskõlas oodatava raseduse katkemise riskiga ehk vaktsineerimine ei suurendanud raseduse katkemist.
Sel põhjusel on ka mitmed erialaseltsid toetanud COVID-19 vaktsineerimist raseduse ajal.
COVID-19 vaktsiinid on Euroopa Ravimiameti andmetel rasedate puhul haiglaravi ja surmajuhtumite riski vähendamisel sama tõhusad kui mitterasedate puhul.
Vaktsiinide kõige sagedasemad kõrvaltoimed rasedatel ühtivad samuti üldise vaktsineeritud elanikkonna kõrvaltoimetega. Nende hulka kuuluvad valu süstekohas, väsimus, peavalu, punetus ja paistetus süstekohas, lihasvalu ja külmavärinad. Need kõrvaltoimed on tavaliselt kerged või mõõdukad ning mööduvad mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist.
COVID-19 põdemine raseduse ajal on seotud suurema riskiga, mistõttu soovitab Euroopa Ravimiamet rasedatel või rasedust planeerivatel inimestel end vastavalt riiklikele soovitustele vaktsineerida.
Kas koroonavaktsiin vähendas sündimust?
Sündimus on Eestis tõepoolest languses (vt graafikult). Koroonavaktsiinil pole sellega aga midagi pistmist.
Eesti eksperdid kinnitavad, et COVID-19 vaktsiin Eestis sündimust ei mõjutanud. Sündimust mõjutavad pigem ühiskondlikud ja isiklikud tegurid.
Näiteks üheks koroonajärgse madalamate sündide (absoluut)arvu põhjuseks on demograafiline – praegu on sisenenud pereloomeikka väikesearvulised põlvkonnad, kes ise sündisid 1990. aastatel, kui oli Eesti üks madalaima sündimusega perioode, rääkis Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Liili Abuladze (PhD) Faktikontrollile.
„Teisalt on kasvanud üldine ebakindlus, mida on oluliselt mõjutanud Ukraina sõda ning elukalliduse kasv,“ viitas Abuladze Eesti Pere ja Sündimusuuringule.
„Neid põhjuseid on nimetanud ka suurem osa vastajaid kui koroonapandeemiaga seotud põhjuseid,“ lisas ta.
Kindlasti mõjutavad trende ka muud ühiskondlikud muutused, näiteks põlvkondadevahelised erinevused ühiskonnaelus ja tööl osalemises, rääkis Abuladze.
Ka statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu (PhD) viitab majanduslikule ebakindlusele. „Kui võrrelda 2019. ja 2025. aastat, siis kindlasti oli tööturu olukord 2025. aastal ebastabiilsem kui 2019. aastal. See puudutab eelkõige noori, näiteks noorte töötuse määr on 2024. aastal kaks korda kõrgem kui 2019. aastal,“ rääkis Rootalu Faktikontrollile. Ka elukoha kättesaadavus mängib ebakindluses rolli, sõnas Rootalu. Statistikaameti andmed näitavad, et eluasemehinnad on 2019. aastaga võrreldes tõusnud kiiresti.
Ühiskondlikest teguritest loeb veel, kui palju on sünnitusealisi naisi ja milline on meeste-naiste arvude tasakaal riigis, ütles Rootalu. 2025. aastal on 2019. aastaga võrreldes vähem naisi vanusegrupis 25–29 (vastavalt 33 051 ja 41 925) ning vanusegrupis 30–34 (42 426 ja 47 437).
Rootalu rõhutas, et sündimuse langus ei ole midagi, mis on eripärane vaid Eestile, vaid toimub teisteski riikides.
Ka Rootsi teadlaste ulatuslikust uuringust (valim koosnes 369 000 inimesest) selgus, et COVID-19 vastu vaktsineerimine ei ole seotud sünnituste arvu vähenemisega.
Otsus: vale. COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta raseduse katkemist või tüsistusi lapseootel emadele ega nende imikutele ega mängi rolli sündimuses. Sündimust mõjutavad ekspertide hinnangul Eestis pigem ühiskondlikud ja isiklikud tegurid nagu sünnitusealiste naiste hulk Eestis, majanduslikud põhjused ja üldine ebakindlus. Sündimuse langus ei ole midagi, mis on eripärane vaid Eestile, vaid toimub teisteski riikides.