Eestist Venemaale helistajaid võidakse pealt kuulata. Kapo: me ei soovita telefoni teel konfidentsiaalset infot edastada

Soome rahvusringhääling Yle rääkis Anna (nimi julgeolekukaalutlustel muudetud) loo, keda Venemaale helistamise ajal ilmselt pealt kuulati.

„Koos emaga otsustasid nad helistada vanaemale, kes elab Petrozavodskis. Kõne oli valjuhääldil, et mõlemad saaksid vestluses osaleda. Telefon kutsus kaua ja äkki kostis tundmatu venekeelne meeshääl,“ teatas Yle venekeelne portaal.

Liini teises otsas olnud tundmatu küsis, kes räägib. Anna ema esitas mehele vene keeles sama küsimuse, aga vastust ei saanud.

Nad helistasid uuesti ja seekord võttis toru vanaema. Perekond rääkis Ylele, et vanaemal sel hetkel kedagi külas ei olnud.

„Meie kõnesid kuulatakse ilmselt pealt,“ arvas Anna.

Samas loos on juttu veel ühest Soome venekeelsest elanikust Milast, kellel oli samasugune olukord.

Tema eakas ema elab Viiburis ja tavaliselt on nad suhelnud WhatsAppi kaudu. Kord viidi ema haiglasse, kus ei olnud internetti. Siis püüdis Mila helistada otse telefonile, aga kuulis võõrast häält.

„Halloo-halloo,“ kordas meeshääl.

„Ma püüdsin teada saada, kes see on ja miks ta ema numbril vastab, aga inimene teises otsas kas ei kuulnud või tegi, nagu ei kuuleks,“ rääkis Mila.

Sarnane lugu juhtus ka Mila õega, kui ta püüdis emale helistada. See tekitas mõlemas suurt ärevust.

Mila arvab, et segamine oli sihilik: nii tekitavad Vene võimud spetsiaalselt takistusi suhtlemisele, et inimesed ei saaks normaalselt omavahel rääkida.

Mida saab öelda Eesti kohta?

Kaitsepolitsei kinnitas venekeelsele Delfile, et Venemaa võrku helistades on olemas Vene eriteenistuste poolse pealtkuulamise oht.

„Seetõttu soovitame me mitte edastada konfidentsiaalset informatsiooni telefoni teel,“ lisas kaitsepolitsei.

Venekeelne Delfi saatis küsimused ka Eesti kahele suuremale telekommunikatsiooniettevõttele Teliale ja Tele2-le.

Küsimustele vastasid Telia sideteenuste osakonna juhataja Evelin Neerot ja Tele2 IT-julgeoleku spetsialist Triin Palts.

Kas ettevõtetel on informatsiooni juhtumite kohta, kui kõnesid Eesti numbritelt Venemaa numbritele võidi pealt kuulata?

Kahjuks ei saa ei Telia ega Tele2 kontrollida, mis juhtub kõnega pärast selle üleandmist teise riigi võrku. Rahvusvaheline side on üles ehitatud nii, et kõne edasine töötlus ja kontroll toimub sihtriigi võrgus. Teisisõnu, Eesti operaator ei saa tehniliselt kindlaks teha, kas kõnet teises riigis pealt kuulatakse või segatakse.

„Tele2 saab kontrollida ja tagada turvalisuse ainult oma võrgus, kuni rahvusvahelise väljuva liikluse piirini. Kui kõne satub Venemaa võrku, toimuvad edasine töötlus ja võimalik segamine Venemaa operaatorite infrastruktuuris, millele Eesti ettevõtetel ei ole ligipääsu ega nähtavust,“ selgitas Palts.

Telia sideteenuste osakonna juhataja lisas, et see puudutab kõiki rahvusvahelisi kõnesid, mitte ainult kõnesid Venemaale.

Kas on andmeid kõnede arvu kohta Eestist Venemaale?

Teliast öeldi, et täpsed rändlusandmed on konfidentsiaalne äriinformatsioon ja neid ei avaldata.

Tele2 täpsustas, et täpset arvu on keeruline öelda, sest see muutub ajas. „Aga me näeme, et selliste kõnede arv on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud,“ ütles Palts.

Milliseid turvameetmeid ettevõtted klientidele soovitavad?

Palts ja Neerot soovitavad kasutada lõpuni krüpteeritud ohutuid sidekanaleid.

„Tavalised rahvusvahelised telefonikõned ei ole tehniliselt lõpuni krüpteeritud ja nende konfidentsiaalsust ei ole võimalik teise riigi võrgus garanteerida,“ kommenteeris Tele2 IT-turvaspetsialist ja tuletas meelde, et mõned Venemaal populaarsed teenused võivad olla piiratud või blokeeritud, mistõttu tasub varem veenduda, et saaja saab neid kasutada.

Aga kui helistada rakenduse kaudu?

Kahjuks piirab Venemaa meedia, interneti ja side järelevalveorgan Roskomnadzor juba mitu kuud kõige populaarsemate sõnumikeskkondade WhatsAppi ja Telegrami tööd. WhatsAppi USA omanikettevõte Meta kuulutas Venemaa ekstremistlikuks juba sõja alguses. Eksperdid arvavad, et lähikuudel võidakse need teenused täielikult blokeerida.

Venemaal pakutakse alternatiivina kodumaised Maxi või VK sõnumirakendusi. Et panna kasutajaid uutele teenustele üle minema, võimud mitte ainult ei aeglusta teisi rakendusi, vaid installivad Maxi juba ette kõigisse uutesse Venemaal müüdavatesse nutitelefonidesse ja tahvelarvutitesse.

Venemaal promotakse Maxi praegu kui uut ametlikku sõnumirakendust. Sellele lähevad üle näiteks riigiasutuste töötajad. Selle on kasutusele võtnud koolid ja isegi mõned lasteaiad. Lapsevanemate vestlusgrupid lähevad samuti üksteise järel sellele rakendusele üle.

Isegi mõnedele Eesti elanikele soovitatakse see sõnumirakendus installida sugulastega side pidamiseks. Tõsi küll, selleks on vaja Venemaa SIM-kaarti.

Paljud kasutajad aga mitte ainult ei kaeba piiratud kasutusvõimaluste üle, vaid kardavad ka, et Maxi kaudu saavad Vene võimud neid jälgida.

Kas Max on turvaline või mitte?

Venekeelne Delfi pöördus riigi infosüsteemi ameti (RIA) poole, et uurida, kui turvaline on Eesti elanike jaoks Maxi oma telefoni installimine.

RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse juhtivanalüütik Simon Berner kinnitas, et parem on selle sõnumirakenduse kasutamisest hoiduda.

„Rakenduse funktsionaalsust ning selle pealtkuulamis- ja jägimisvõimaluste reaalset ulatust veel uuritakse, aga juba praegu on teada, et rakendus sisaldab mitmeid jälgimiskomponente, mis väljuvad tavalise sõnumirakenduse vajaduste piiridest,“ selgitas Berner. „Lisaks sellele puudub rakenduses lõpuni krüpteerimine ja kogu liiklus läbi Maxi suunatakse Venemaa kontrolli all olevatesse serveritesse. See annab agressorriigi valitsusele võimaluse jälgida kasutajate tegevust, kontakte ja sõnumeid.“

Selline tehniline konstruktsioon kujutab endast kahtlemata ohtu ning RIA soovitab seda rakendust mitte alla laadida ega kasutada.

Seega on kõige parem helistada lõpuni krüpteeritud rakenduste, näiteks Signali ja Google Meetsi kaudu.

Tõsi, Venemaal blokeeritakse ka neid, aga VPN-i abil võib proovida sellest takistusest üle saada.

Allikas