Eestikeelne kõrgharidus on mõnes valdkonnas järjest suurema surve all. „Osas neist tuleks kaaluda eestikeelsest õppest loobumist“

Pea 20 aastat tagasi hakkas haridus- ja teadusministeerium (HTM) panustama sellele, et Eesti kõrgharidus muutuks rahvusvahelisemaks. Järgnenud aastatel suurendati ingliskeelse õppe mahtu eesmärgiga suurendada kõrgkoolide rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kompenseerida Eesti noorte arvu vähenemist.

Töö kandis vilja ja Eesti ülikoolidesse tuligi aastate jooksul aina enam välistudengeid. Kui 2006/07. õppeaastal oli Eesti ülikoolide tudengitest vaid veidi üle 1% välismaalt, siis 2019/20. õppeaastaks moodustasid välistudengid kõigist tudengitest 12%. Sealt alates on aga Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valgu sõnul Ukraina sõja, viisapiirangute ja elukalliduse kasvu tõttu välistudengite osakaal taas vähenema hakanud – eelmisel õppeaastal moodustasid välistudengid kõigist üliõpilastest kõigest 8,7%.

Allikas