Eesti rahvaarv vähenes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel sündis mullu Eestis 9240 inimest, suri aga 15 688. Möödunud aastal sündis 450 last vähem kui 2024. aastal.
Eestisse rändas statistikaameti andmetel 15 212 inimest ja Eestist välja 18 014 inimest.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo.
„Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas Rootalu. Ta lisas, et loomulik iive jäi 6488 inimesega negatiivseks.
Keskmine sünnitaja 31-aastane
2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra vähem kui 2024. aastal. „Mullune sündide arvu langus (–4,6%) oli väikseim alates 2022. aastast, mil sündimus hakkas järsult langema. Tunamullu langes sündide arv ühe aastaga 11,5% ja aasta enne seda 6%. Võrreldes järsule langusele eelnenud perioodi (2010–2021) keskmisega on sündide arv langenud enam kui 30%,“ selgitas Rootalu.
Summaarne sündimuskordaja, mis arvestab sünnituseas naiste arvu, oli 2025. aastal 1,16. Aasta varem oli see näitaja 1,18 ja 2022. aastale eelnenud viieaastase perioodi keskmisena 1,62. Keskmine sünnitaja oli 31,2 aastat vana ja keskmine esmasünnitaja 29,4 aastat vana. Mõlemad näitajad mullu suurenesid, seega jätkus juba Eesti iseseisvuse taastamisest saati kestnud trend.
2025. aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi ehk 4010. Teisi lapsi sündis 3092 ja kolmandaid või enamaid lapsi 2138. Esimesi lapsi sündis rohkem kui tunamullu, teisi ja kolmandaid lapsi sündis vähem.
„Viimase nelja aastaga on märgatavalt suurenenud esimeste laste osatähtsus. Kui veel 2021. aastal moodustasid esimesed lapsed 37% kõigist sündidest, siis 2025. aastal oli näitaja juba 43% juures. Alates 2021. aastast on esimesi lapsi sündinud 19% vähem, teisi lapsi 35% vähem ja kolmandaid või enamaid 40% vähem,“ märkis Rootalu.
Siseränne vähenes, väljaränne suurenes
Täpsustatud rändeandmete järgi, milles arvestatakse ka registreerimata rännet, saabus Eestisse 15 212 inimest ja siit lahkus 18 014 inimest. Rändesaldo langusesse panustasid nii sisse- kui ka väljaränne. „Sisserändajate hulk langes võrreldes tunamullusega 3422 inimese võrra, väljaränne kasvas 754 inimese võrra. Rändesaldo, mis veel 2024. aastal oli 1374 inimesega plusspoolel, langes aastaga 2802 inimesega miinuspoolele,“ kirjeldas Rootalu viimaseid rändenäitajaid.
Rännet mõjutab endiselt ka Venemaa-Ukraina sõda. „Kui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelkõige andnud tooni sisserännanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on Ukraina kodanike osakaal kasvanud märgatavalt väljarännanute seas,“ ütles Rootalu. „Suurenenud väljarände taga on eelkõige Ukraina, aga ka Eesti enda kodanikud. Teataval määral mõjutab väljarännet ka rändestatistika metoodika: kui riigist lahkumisel jäetakse väljaränne ametlikult registreerimata, jõuavad need andmed statistikaametini viitega,“ selgitas Rootalu. Seega võis osa välja rännanutest tegelikult lahkuda juba varem.
Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 4672 ning siit lahkus 6283 ehk lahkujaid oli 1611 võrra rohkem kui saabujaid. Ukraina kodanikke lahkus Eestist rohkem, kui siia saabus – vastavalt 5617 ja 4791.
Allikas
Statistikaameti andmetel sündis mullu Eestis 9240 inimest, suri aga 15 688. Möödunud aastal sündis 450 last vähem kui 2024. aastal.
Eestisse rändas statistikaameti andmetel 15 212 inimest ja Eestist välja 18 014 inimest.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo.
„Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas Rootalu. Ta lisas, et loomulik iive jäi 6488 inimesega negatiivseks.
Keskmine sünnitaja 31-aastane
2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra vähem kui 2024. aastal. „Mullune sündide arvu langus (–4,6%) oli väikseim alates 2022. aastast, mil sündimus hakkas järsult langema. Tunamullu langes sündide arv ühe aastaga 11,5% ja aasta enne seda 6%. Võrreldes järsule langusele eelnenud perioodi (2010–2021) keskmisega on sündide arv langenud enam kui 30%,“ selgitas Rootalu.
Summaarne sündimuskordaja, mis arvestab sünnituseas naiste arvu, oli 2025. aastal 1,16. Aasta varem oli see näitaja 1,18 ja 2022. aastale eelnenud viieaastase perioodi keskmisena 1,62. Keskmine sünnitaja oli 31,2 aastat vana ja keskmine esmasünnitaja 29,4 aastat vana. Mõlemad näitajad mullu suurenesid, seega jätkus juba Eesti iseseisvuse taastamisest saati kestnud trend.
2025. aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi ehk 4010. Teisi lapsi sündis 3092 ja kolmandaid või enamaid lapsi 2138. Esimesi lapsi sündis rohkem kui tunamullu, teisi ja kolmandaid lapsi sündis vähem.
„Viimase nelja aastaga on märgatavalt suurenenud esimeste laste osatähtsus. Kui veel 2021. aastal moodustasid esimesed lapsed 37% kõigist sündidest, siis 2025. aastal oli näitaja juba 43% juures. Alates 2021. aastast on esimesi lapsi sündinud 19% vähem, teisi lapsi 35% vähem ja kolmandaid või enamaid 40% vähem,“ märkis Rootalu.
Siseränne vähenes, väljaränne suurenes
Täpsustatud rändeandmete järgi, milles arvestatakse ka registreerimata rännet, saabus Eestisse 15 212 inimest ja siit lahkus 18 014 inimest. Rändesaldo langusesse panustasid nii sisse- kui ka väljaränne. „Sisserändajate hulk langes võrreldes tunamullusega 3422 inimese võrra, väljaränne kasvas 754 inimese võrra. Rändesaldo, mis veel 2024. aastal oli 1374 inimesega plusspoolel, langes aastaga 2802 inimesega miinuspoolele,“ kirjeldas Rootalu viimaseid rändenäitajaid.
Rännet mõjutab endiselt ka Venemaa-Ukraina sõda. „Kui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelkõige andnud tooni sisserännanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on Ukraina kodanike osakaal kasvanud märgatavalt väljarännanute seas,“ ütles Rootalu. „Suurenenud väljarände taga on eelkõige Ukraina, aga ka Eesti enda kodanikud. Teataval määral mõjutab väljarännet ka rändestatistika metoodika: kui riigist lahkumisel jäetakse väljaränne ametlikult registreerimata, jõuavad need andmed statistikaametini viitega,“ selgitas Rootalu. Seega võis osa välja rännanutest tegelikult lahkuda juba varem.
Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 4672 ning siit lahkus 6283 ehk lahkujaid oli 1611 võrra rohkem kui saabujaid. Ukraina kodanikke lahkus Eestist rohkem, kui siia saabus – vastavalt 5617 ja 4791.