ERISAADE | Kaljurand: Euroopa sotside seas on rohkem Kallasega rahuolematuid. Madison: meie fraktsiooni ta ei huvita
Delfi aasta viimane saade Strasbourgist Euroopa Parlamendist on salvestatud neljapäeval, 18. detsembril. Saates saavad sõna sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ja keskerakondlane Jaak Madison, kes räägivad lisaks Kallase küsimusele ka Ukraina rahuprotsessist ning annavad hinnangu ka Alar Karise ja Kristen Michali esitusele välispoliitikas.
Jaak Madison (Keskerakond) nentis, et Ukraina oli juba kaks nädalat pärast Venemaa lausagressiooni valmis loobuma taotlusest liituda NATO-ga, mistõttu on meediareaktsioon sellele uudisele viimastel nädalatel olnud liiga dramaatiline. „NATO-püüdlus oli juba alguses laualt maas. See pole kõige olulisem, mille taha kinni jäädakse, pigem on küsimus julgeolekugarantiides. Kas Ukrainlased saavad lõpuni usaldada mistahes julgeolekugarantiisid? Budapesti memorandumil on ka 1994. aastast ameeriklaste allkijad all,“ rääkis Madison.
Marina Kaljurand (SDE) ütles, et USA ei ole enam erapooletu vahendaja ega ammugi Ukraina toetaja. „Täna esindavad Ühendriigid Venemaa majanduslikke poliitilisi ja sõjalisi huve. See on teinud Euroopa tugevamaks,“ rääkis Kaljurand. „Ma usun, et viimased raputused Ühendriikidest liidavad Euroopat ning võimalavad teha Ukrainale positiivseid otsuseid,“ lisas ta.
Kaljurand ütles Kaja Kallase kohta, et tema isikliku arvamuse kohaselt on ta EL kõrge välisesindaja ametiga selle ette antud piirides rahuldavalt hakkama saanud. Ta tõi välja, et Brüsselis räägitakse, et Ursula von der Leyeni ja Kaja Kallase kabinettide vahel olevat paksu verd. Kaljuranna sotside fraksioonis on rohkem neid, kes on Kallasega rahulolematud. „Nad on rahulolematud tema nõrga seisukoha pärast Iisraeli suhtes, et ta toetab liialt Iisraeli,“ rääkis Kaljurand.
Madisoni sõnul pole Euroopa Konservatiividel ja Reformistidel Kallase Iisraeli-seisukohaga muret, näiteks on saadikurühma sõprusparteiks Iisraeli võimuerakond Likud. „Kaja Kallas ei ole meie fraktsioonis väga teemaks, keegi ei räägi temast. Ta ei huvita kedagi. Kõik saavad aru, et ta on selles ametis tänu Ukraina sõjale ning sest ta on väikesest Ida- või Põhja-Euroopa riigist, naisterahvas ja et ta sai hästi läbi von der Leyeni ja Macroniga. Ega muud sisu temas ole,“ sõnas Madison.
Lisaks andsid Madison ja Kaljurand hinnanguid president Alar Karise ja peaminister Kristen Michali tegutsemisele välispoliitikas. Madison ei teinud Karise esinemisest Kasahstani-visiidil suurt numbrit, ent Kaljurand oli kriitiline. Michaliga olid mõlemad ühel või teisel põhjusel pigem rahul.
Saate lõpuintervjuudes saavad sõna Urmas Paet Reformierakonnast ja Sven Mikser sotsiaaldemokraatidest, kes arutavad, mis saab, kui Euroopa Ülemkogu jätab tegemata otsuse võtta Venemaa külmutatud varad kasutusele. Nagu salvestusele järgneval päeval selgus, nii läkski.
Urmas Paet (Reformierakond) ütles, et Venemaa külmutatud varade kasutusele võtu otsuse tegemata järgmite on väga suur probleem. „See saab olema Euroopa autoriteedile ja enesekindusele suur obadus. Ka nende silmis, kes Euroopa Liitu just liiga palju ei armasta,“ lausus Paet.
Sven Mikser (SDE) arvas Eestile külmutatud varade kasutusele võtmisega kaasneva sadade miljonite eurode suuruse tagatise väljapanemise kohta, et Ukraina allavett laskmine on pikas perspektiivis Eesti maksumaksja jaoks kallim. „Kui keegi arvab, et see on odavam, kui Ukraina toetamine tänasel päeval, siis see inimene on kas pime ja sõge ja ei jaga maailma poliitikast midagi või on see inimene mõne Eestile mittesõbralikku huvigruppi esindamas,“ sõnas Mikser.
Allikas
Delfi aasta viimane saade Strasbourgist Euroopa Parlamendist on salvestatud neljapäeval, 18. detsembril. Saates saavad sõna sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ja keskerakondlane Jaak Madison, kes räägivad lisaks Kallase küsimusele ka Ukraina rahuprotsessist ning annavad hinnangu ka Alar Karise ja Kristen Michali esitusele välispoliitikas.
Jaak Madison (Keskerakond) nentis, et Ukraina oli juba kaks nädalat pärast Venemaa lausagressiooni valmis loobuma taotlusest liituda NATO-ga, mistõttu on meediareaktsioon sellele uudisele viimastel nädalatel olnud liiga dramaatiline. „NATO-püüdlus oli juba alguses laualt maas. See pole kõige olulisem, mille taha kinni jäädakse, pigem on küsimus julgeolekugarantiides. Kas Ukrainlased saavad lõpuni usaldada mistahes julgeolekugarantiisid? Budapesti memorandumil on ka 1994. aastast ameeriklaste allkijad all,“ rääkis Madison.
Marina Kaljurand (SDE) ütles, et USA ei ole enam erapooletu vahendaja ega ammugi Ukraina toetaja. „Täna esindavad Ühendriigid Venemaa majanduslikke poliitilisi ja sõjalisi huve. See on teinud Euroopa tugevamaks,“ rääkis Kaljurand. „Ma usun, et viimased raputused Ühendriikidest liidavad Euroopat ning võimalavad teha Ukrainale positiivseid otsuseid,“ lisas ta.
Kaljurand ütles Kaja Kallase kohta, et tema isikliku arvamuse kohaselt on ta EL kõrge välisesindaja ametiga selle ette antud piirides rahuldavalt hakkama saanud. Ta tõi välja, et Brüsselis räägitakse, et Ursula von der Leyeni ja Kaja Kallase kabinettide vahel olevat paksu verd. Kaljuranna sotside fraksioonis on rohkem neid, kes on Kallasega rahulolematud. „Nad on rahulolematud tema nõrga seisukoha pärast Iisraeli suhtes, et ta toetab liialt Iisraeli,“ rääkis Kaljurand.
Madisoni sõnul pole Euroopa Konservatiividel ja Reformistidel Kallase Iisraeli-seisukohaga muret, näiteks on saadikurühma sõprusparteiks Iisraeli võimuerakond Likud. „Kaja Kallas ei ole meie fraktsioonis väga teemaks, keegi ei räägi temast. Ta ei huvita kedagi. Kõik saavad aru, et ta on selles ametis tänu Ukraina sõjale ning sest ta on väikesest Ida- või Põhja-Euroopa riigist, naisterahvas ja et ta sai hästi läbi von der Leyeni ja Macroniga. Ega muud sisu temas ole,“ sõnas Madison.
Lisaks andsid Madison ja Kaljurand hinnanguid president Alar Karise ja peaminister Kristen Michali tegutsemisele välispoliitikas. Madison ei teinud Karise esinemisest Kasahstani-visiidil suurt numbrit, ent Kaljurand oli kriitiline. Michaliga olid mõlemad ühel või teisel põhjusel pigem rahul.
Saate lõpuintervjuudes saavad sõna Urmas Paet Reformierakonnast ja Sven Mikser sotsiaaldemokraatidest, kes arutavad, mis saab, kui Euroopa Ülemkogu jätab tegemata otsuse võtta Venemaa külmutatud varad kasutusele. Nagu salvestusele järgneval päeval selgus, nii läkski.
Urmas Paet (Reformierakond) ütles, et Venemaa külmutatud varade kasutusele võtu otsuse tegemata järgmite on väga suur probleem. „See saab olema Euroopa autoriteedile ja enesekindusele suur obadus. Ka nende silmis, kes Euroopa Liitu just liiga palju ei armasta,“ lausus Paet.
Sven Mikser (SDE) arvas Eestile külmutatud varade kasutusele võtmisega kaasneva sadade miljonite eurode suuruse tagatise väljapanemise kohta, et Ukraina allavett laskmine on pikas perspektiivis Eesti maksumaksja jaoks kallim. „Kui keegi arvab, et see on odavam, kui Ukraina toetamine tänasel päeval, siis see inimene on kas pime ja sõge ja ei jaga maailma poliitikast midagi või on see inimene mõne Eestile mittesõbralikku huvigruppi esindamas,“ sõnas Mikser.