ERISAADE | Eurosaadikud: jõulurahu ei tule. Euroliidu võime end kokku võtta selgub lähinädalatel
âÃkski sõda pole igavene, aga see, mis toimub ameeriklaste rahuplaani ümber, tekitab segadust,â ütles sotsiaaldemokraat Sven Mikser. âEsimesena tekitati segadus Ameerika Ãhendriikide välisministeeriumis, kes ei olnud ilmselt teadlik sellest, millega täpselt president Trumpi emissarid Vene suunal tegelevad. Selge on, et need 28 punkti, millega avalikkuse ette tuldi, mis lekkisid, ei ole ega saa olema mingisugune alus kestvaks, õiglaseks, püsivaks rahuks. Euroopa Liit on suutnud oma põhimõtted päris jõuliselt lauale käia. Võib-olla oleme seni olnud pisut ebajärjekindlad selle Ukraina-asja ajamisel, aga praegu arvan, et oleme suutnud tuua väga olulise pöörde käimasolevatesse kõnelustesse,â sõnas Mikser.
Mikseri sõnul loodetakse, et protsess viib rahuni. âAga see peab viima rahuni Ukraina tingimustel. Ilma et ohverdataks Ukraina suveräänsus, territoriaalne terviklikkus. Ilma et antaks amnestia kõigile sõjakurjategijatele või inimsusevastaseid kuritegusid toime pannutele. Ilma et Ukrainas tehtaks mingi piiratud suveräänsusega poolenisti Vene kontrolli all olev riik pärast rahu jõustumist,â lausus Mikser.
Jana Toomi (Keskerakond) arvates ei ole ukrainlastel lootust jõulurahule. âMa tahaksin olla Sveniga nõus, aga ei ole, olen palju pessimistlikum,â ütles Toom. âMe pole näinud seda versiooni, mis on praegune vahevariant. Näeme, et on lekitatud telefonikõned, millest tuleb välja, et USA presidendi esindaja ei esinda mitte ainult USA-d, vaid ka Venemaad. Kui mõtleme, kes võis seda teha, ilmselt mingid Donald Trumpi vastased. Vabariiklased on praegu maru tigedad kogu asja peale. See ilmselt õõnestab ka Trumpi jalgealust,â märkis Toom.
Venemaa sõiduvesi
Toomi sõnul võidab segadusest Venemaa. âNeil on väga hea võimalus taas näidata, kui lõhestunud on Euroopa Liit. Me ei ole siin väga üksmeelsed, olgem ausad. Me ei suuda teatud asjades juba pikalt kokku leppida. Mis saab sellest muudetud kujul plaanist, keegi ei tea, aga et jõuludeks saabuks mingisugune rahu, seda ei juhtu,â sõnas Toom.
Jüri Ratas (Isamaa) nentis, et esialgu välja käidud USA 28-punktiline plaan oli Euroopa jaoks absurdne. âMulle tundub, et praegu on läinud sassi see, kuhu surve tuleb sihtida. Survet sihitakse selles suunas, kes on kannataja, mitte agressori vastu. See on täitsa absurdne. Surve tuleb panna Venemaa peale. Olgem ausad, tegevus Ameerika poolelt on väga kaootiline. Kas rahu on võimalik? Mõtlen kahele asjale. Esiteks, kui suur segadus on läänes. Teiseks on väga keeruline mõelda välja, miks ka Kreml peaks ütlema, et on rahuplaaniga nõus. Ma sellele rahuplaanile täna väga ei panustaks,â rääkis Ratas.
Ratas viitas eile europarlamendi ees esinenud Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, kelle sõnul ei ole Euroopa nõus, et riike saab jõuga tükeldada. âSelge, et Ukraina vajab rahastust, neil on rahapuudus. Põhiküsimus on, kuidas suudavad Euroopa liidrid kokku leppida, et Vene varad võetakse kasutusele. Läbi selle saab hakata finantseerima Ukrainat. Täna on põhiküsimus, kuidas teha see selgeks Belgiale,â rääkis Ratas ja märkis, et Euroopa Komisjon peaks peagi tulema välja Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmise ettepanekuga. âSellel on väga suur lootus. Et Ukraina saaks edasi püsida,â ütles Jüri Ratas.
USA avaldab Ukrainale tugevat survet, et nad nõustuksid rahuleppega. Mida saavad eurooplased teha, et aidata?
Peame jääma strateegia juurde, mis meil juba oli. Meil peab olema Venemaa ohjes hoidmise strateegia. Kui neile midagi anda, võtavad nad seda preemiana ja nõuavad lisa. Seda venelased tavaliselt teevad. Nad jätkavad täägiga tormamist, kuni see millegi kõvaga kokku põrkab. See kõva koht on meie teha. Oleme olnud pisut laisad. Oleme kehtestanud 19 sanktsioonipaketti, aga oleksime pidanud alustama suure paketiga, kus oleks pidanud olema kõigi 19 paketi osad sees. Oleme laisad ja nüüd vastamisi olukorraga, kus ameeriklased dikteerivad Ukrainale tingimusi, aga ka EL-ile ja NATO-le.
Venelased jällegi ei ole meie tingimustega üldse nõus. Peame võtma initsiatiivi, näiteks laiendama õhukaitse Ukraina territooriumile. Kui raketid tulevad meie poole, siis me ju reageerime. Initsiatiivi tuleb võtta. Olen poliitikuna sõja ajal mitu korda Ukrainas käinud. Aga meil pole seal siiani sõjalise väljaõppe tegijaid. Või sõjavaatlejaid. Või elektrikuid Euroopast. Miks? Miks ei tule mingit initsiatiivi? Miks arvame, et eskalatsiooni vaos hoidmine on ainus toimiv taktika? Meil ei ole strateegiat. Teeme kõik, et austada Trumpi administratsiooni, kuigi tema administratsiooni nõrkus on ka meie nõrkus. Initsiatiiv â see on peamine. Liigutused kaardil, millega venelased arvestama peaksid. Praegu lihtsalt anname agressorile järele.
Kust see laiskus ja väsimus tuleb? Näiteks mis puudutab Vene külmutatud varasid. Neist oleks Ukrainale palju abi. Miks see ikka toppab, millal see laheneb?
Ameeriklastel on sel teemal juba kuid negatiivne arvamus ja venelased teavad seda. See oli osa nende läbirääkimistaktikast. Osa varade kasumist läheb USA-sse Vene pakutud 28 punkti järgi. Nad külvavad segadust. Belgia jällegi tunneb end ohustatuna. Peame leidma ühise vaatenurga. Lõpuks on asi rahas ja toetuses. Pole olemas kohut, kuhu Venemaa saab Belgia kaevata. Risk Belgiale, et nad peaks Venemaale raha tagasi maksma, on nullilähedane. Seal on teatav risk, nii et nad vajavad teistelt teatud kindlust. Ehk Euroopa riigid või Jaapan saavad osaleda selle kindlustunde andmises. Peame ka meeles pidama, et ELi institutsioonid, nagu näiteks ka Euroopa Parlament, pumpavad Belgiasse üksjagu raha. Nad peavad mõistma, et ELi ja Belgia vahel peab olema vastastikku kasulik suhe, mis puudutab ELi raha ja Belgia otsuseid. Nad peavad haakuma Euroopa strateegilise hoiakuga.
Kas otsus tehakse järgmisel Euroopa ülemkogu kohtumisel detsembris?
See peab seal sündima. Surve suureneb. See on üks põhjustest, miks see rahuleppe kava just praegu ringlema hakkab. Venelased tegid seda selleks, et olukorda keerulisemaks muuta ja põhjustada segadust. USA administratsioon on sisemiselt nõrk. Administratsioonist kostab erinevaid hääli. See viib ka nõrkuseni Euroopas. Ãhest küljest peame toetama Ukrainat. Sellest saavad kõik aru. See on strateegilise tasandi poliitiline otsus, mille oleme teinud. Teisalt näeme, et USA nihkub meist eemale. Me proovime mikromanageerida transatlantilise suhte allakäiku ja samal ajal oleme vastamisi Venemaaga. Eurooplastele, kes pole harjunud tegelema geopoliitikaga, on tegemist keerulise dilemmaga. Lihtsam on sulgeda silmad ja loota, et mured haihtuvad. Selle asemel et tegeleda nendega ning võtta initsiatiivi neis küsimustes. Eurooplased ei ole aastakümneid sõda kogenud, ent nüüd oleme selle perspektiiviga silmitsi. See viib kõhklusteni, eskalatsioonikontrollini, ideedeni, et peame avama läbirääkimiste kanalid Moskvaga. Seda ei tohi teha, sest venelased tahavad ainult ameeriklastega läbi rääkida. Nad teavad, et see on ainus toimiv tee, sest eurooplastel pole midagi pakkuda. Kui meil oleks midagi pakkuda, siis saaksime olla liidrid ja võtta initsiatiivi. Venelased oleks olukorras, kus neil oleks huvi läbirääkimisi pidada.
Saade valmis koostöös Euroopa Parlamendiga.
Allikas
âÃkski sõda pole igavene, aga see, mis toimub ameeriklaste rahuplaani ümber, tekitab segadust,â ütles sotsiaaldemokraat Sven Mikser. âEsimesena tekitati segadus Ameerika Ãhendriikide välisministeeriumis, kes ei olnud ilmselt teadlik sellest, millega täpselt president Trumpi emissarid Vene suunal tegelevad. Selge on, et need 28 punkti, millega avalikkuse ette tuldi, mis lekkisid, ei ole ega saa olema mingisugune alus kestvaks, õiglaseks, püsivaks rahuks. Euroopa Liit on suutnud oma põhimõtted päris jõuliselt lauale käia. Võib-olla oleme seni olnud pisut ebajärjekindlad selle Ukraina-asja ajamisel, aga praegu arvan, et oleme suutnud tuua väga olulise pöörde käimasolevatesse kõnelustesse,â sõnas Mikser.
Mikseri sõnul loodetakse, et protsess viib rahuni. âAga see peab viima rahuni Ukraina tingimustel. Ilma et ohverdataks Ukraina suveräänsus, territoriaalne terviklikkus. Ilma et antaks amnestia kõigile sõjakurjategijatele või inimsusevastaseid kuritegusid toime pannutele. Ilma et Ukrainas tehtaks mingi piiratud suveräänsusega poolenisti Vene kontrolli all olev riik pärast rahu jõustumist,â lausus Mikser.
Jana Toomi (Keskerakond) arvates ei ole ukrainlastel lootust jõulurahule. âMa tahaksin olla Sveniga nõus, aga ei ole, olen palju pessimistlikum,â ütles Toom. âMe pole näinud seda versiooni, mis on praegune vahevariant. Näeme, et on lekitatud telefonikõned, millest tuleb välja, et USA presidendi esindaja ei esinda mitte ainult USA-d, vaid ka Venemaad. Kui mõtleme, kes võis seda teha, ilmselt mingid Donald Trumpi vastased. Vabariiklased on praegu maru tigedad kogu asja peale. See ilmselt õõnestab ka Trumpi jalgealust,â märkis Toom.
Venemaa sõiduvesi
Toomi sõnul võidab segadusest Venemaa. âNeil on väga hea võimalus taas näidata, kui lõhestunud on Euroopa Liit. Me ei ole siin väga üksmeelsed, olgem ausad. Me ei suuda teatud asjades juba pikalt kokku leppida. Mis saab sellest muudetud kujul plaanist, keegi ei tea, aga et jõuludeks saabuks mingisugune rahu, seda ei juhtu,â sõnas Toom.
Jüri Ratas (Isamaa) nentis, et esialgu välja käidud USA 28-punktiline plaan oli Euroopa jaoks absurdne. âMulle tundub, et praegu on läinud sassi see, kuhu surve tuleb sihtida. Survet sihitakse selles suunas, kes on kannataja, mitte agressori vastu. See on täitsa absurdne. Surve tuleb panna Venemaa peale. Olgem ausad, tegevus Ameerika poolelt on väga kaootiline. Kas rahu on võimalik? Mõtlen kahele asjale. Esiteks, kui suur segadus on läänes. Teiseks on väga keeruline mõelda välja, miks ka Kreml peaks ütlema, et on rahuplaaniga nõus. Ma sellele rahuplaanile täna väga ei panustaks,â rääkis Ratas.
Ratas viitas eile europarlamendi ees esinenud Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, kelle sõnul ei ole Euroopa nõus, et riike saab jõuga tükeldada. âSelge, et Ukraina vajab rahastust, neil on rahapuudus. Põhiküsimus on, kuidas suudavad Euroopa liidrid kokku leppida, et Vene varad võetakse kasutusele. Läbi selle saab hakata finantseerima Ukrainat. Täna on põhiküsimus, kuidas teha see selgeks Belgiale,â rääkis Ratas ja märkis, et Euroopa Komisjon peaks peagi tulema välja Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmise ettepanekuga. âSellel on väga suur lootus. Et Ukraina saaks edasi püsida,â ütles Jüri Ratas.
USA avaldab Ukrainale tugevat survet, et nad nõustuksid rahuleppega. Mida saavad eurooplased teha, et aidata?
Peame jääma strateegia juurde, mis meil juba oli. Meil peab olema Venemaa ohjes hoidmise strateegia. Kui neile midagi anda, võtavad nad seda preemiana ja nõuavad lisa. Seda venelased tavaliselt teevad. Nad jätkavad täägiga tormamist, kuni see millegi kõvaga kokku põrkab. See kõva koht on meie teha. Oleme olnud pisut laisad. Oleme kehtestanud 19 sanktsioonipaketti, aga oleksime pidanud alustama suure paketiga, kus oleks pidanud olema kõigi 19 paketi osad sees. Oleme laisad ja nüüd vastamisi olukorraga, kus ameeriklased dikteerivad Ukrainale tingimusi, aga ka EL-ile ja NATO-le.
Venelased jällegi ei ole meie tingimustega üldse nõus. Peame võtma initsiatiivi, näiteks laiendama õhukaitse Ukraina territooriumile. Kui raketid tulevad meie poole, siis me ju reageerime. Initsiatiivi tuleb võtta. Olen poliitikuna sõja ajal mitu korda Ukrainas käinud. Aga meil pole seal siiani sõjalise väljaõppe tegijaid. Või sõjavaatlejaid. Või elektrikuid Euroopast. Miks? Miks ei tule mingit initsiatiivi? Miks arvame, et eskalatsiooni vaos hoidmine on ainus toimiv taktika? Meil ei ole strateegiat. Teeme kõik, et austada Trumpi administratsiooni, kuigi tema administratsiooni nõrkus on ka meie nõrkus. Initsiatiiv â see on peamine. Liigutused kaardil, millega venelased arvestama peaksid. Praegu lihtsalt anname agressorile järele.
Kust see laiskus ja väsimus tuleb? Näiteks mis puudutab Vene külmutatud varasid. Neist oleks Ukrainale palju abi. Miks see ikka toppab, millal see laheneb?
Ameeriklastel on sel teemal juba kuid negatiivne arvamus ja venelased teavad seda. See oli osa nende läbirääkimistaktikast. Osa varade kasumist läheb USA-sse Vene pakutud 28 punkti järgi. Nad külvavad segadust. Belgia jällegi tunneb end ohustatuna. Peame leidma ühise vaatenurga. Lõpuks on asi rahas ja toetuses. Pole olemas kohut, kuhu Venemaa saab Belgia kaevata. Risk Belgiale, et nad peaks Venemaale raha tagasi maksma, on nullilähedane. Seal on teatav risk, nii et nad vajavad teistelt teatud kindlust. Ehk Euroopa riigid või Jaapan saavad osaleda selle kindlustunde andmises. Peame ka meeles pidama, et ELi institutsioonid, nagu näiteks ka Euroopa Parlament, pumpavad Belgiasse üksjagu raha. Nad peavad mõistma, et ELi ja Belgia vahel peab olema vastastikku kasulik suhe, mis puudutab ELi raha ja Belgia otsuseid. Nad peavad haakuma Euroopa strateegilise hoiakuga.
Kas otsus tehakse järgmisel Euroopa ülemkogu kohtumisel detsembris?
See peab seal sündima. Surve suureneb. See on üks põhjustest, miks see rahuleppe kava just praegu ringlema hakkab. Venelased tegid seda selleks, et olukorda keerulisemaks muuta ja põhjustada segadust. USA administratsioon on sisemiselt nõrk. Administratsioonist kostab erinevaid hääli. See viib ka nõrkuseni Euroopas. Ãhest küljest peame toetama Ukrainat. Sellest saavad kõik aru. See on strateegilise tasandi poliitiline otsus, mille oleme teinud. Teisalt näeme, et USA nihkub meist eemale. Me proovime mikromanageerida transatlantilise suhte allakäiku ja samal ajal oleme vastamisi Venemaaga. Eurooplastele, kes pole harjunud tegelema geopoliitikaga, on tegemist keerulise dilemmaga. Lihtsam on sulgeda silmad ja loota, et mured haihtuvad. Selle asemel et tegeleda nendega ning võtta initsiatiivi neis küsimustes. Eurooplased ei ole aastakümneid sõda kogenud, ent nüüd oleme selle perspektiiviga silmitsi. See viib kõhklusteni, eskalatsioonikontrollini, ideedeni, et peame avama läbirääkimiste kanalid Moskvaga. Seda ei tohi teha, sest venelased tahavad ainult ameeriklastega läbi rääkida. Nad teavad, et see on ainus toimiv tee, sest eurooplastel pole midagi pakkuda. Kui meil oleks midagi pakkuda, siis saaksime olla liidrid ja võtta initsiatiivi. Venelased oleks olukorras, kus neil oleks huvi läbirääkimisi pidada.
Saade valmis koostöös Euroopa Parlamendiga.