2025. aasta oli Eestis üks mõõtmisajaloo soojemaid
Värskelt avaldatud Euroopa kliimaraporti järgi koges vähemalt 95% Euroopast 2025. aastal normperioodist 1991–2020 kõrgemaid aastakeskmisi õhutemperatuure.
Euroopa kiire soojenemine peegeldub selgelt ka Eesti vaatlusandmetes, teatas Keskkonnaagentuur. 2025. aasta oli Eestis püsivaatluste ajaloo üks soojemaid ja aastakeskmine õhutemperatuur ületas normperioodi 1991–2020 keskmist 1,6 °C võrra. Aasta oli mõõtmisajaloo soojuselt kolmas.
Viis kõige soojemat aastat Eesti vaatlusajaloos on esinenud alates 2015. aastast. Kõige enam on Eestis soojenenud just talved, mis kinnitab ka laiemat Kesk- ja Ida-Euroopa trendi. Samuti sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. 2025. aasta suvi oli näiteks Eestis märkimisväärselt sajune ning suvine sajuhulk oli meil keskmiselt 299 millimeetrit ehk ligi kolmandiku võrra normist suurem. Intensiivsed vihmasajud põhjustasid mitmel pool lokaalseid üleujutusi ning kahjustasid põllu- ja aiamaid. Samal ajal registreeriti meil juulis ka kaks kuumalainet.
Kliimamuutuste mõju selgelt näha
Keskkonnaagentuuri hinnangul kinnitavad raporti järeldused, et kliimamuutused ei ole kauge ja abstraktne tulevikumure, vaid Euroopas juba käimasolev reaalsus. Kliimamuutused kujundavad ümber looduskeskkonda, majandust ja igapäevaelu juba praegu ning Eesti ei jää neist muutustest kuidagi kõrvale ega puutumatuks.
„Sageli kipume mõtlema, et kliimamuutused puudutavad eelkõige kaugeid piirkondi nagu põuast laastatud Aafrika või äärmuslike kuumalainetega silmitsi seisev Aasia. Tegelikkuses näeme ka Eestis üha selgemalt kliimamuutuste mõju, sest talved on märgatavalt soojenenud, sagenenud on kuumalained ning kasvab tugevate vihmasadude ja lokaalsete üleujutuste risk. Meid ja meie lähinaabreid Soomes tabas 2025. aastal erakordselt pikk ja intensiivne kuumalaine, mille mõju ulatus polaarjooneni. Ehk muutuv kliima kujundab juba praegu meie elu- ja looduskeskkonda ning kohanemine ei ole enam tuleviku küsimus, vaid tänane vajadus,“ ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Keskkonnaagentuuri hinnangud põhinevad pikaajalisel ja ulatuslikul ilma- ning keskkonnaseire andmestikul. Agentuur leiab, et kliimamuutuste leevendamist ja looduse hoidmist tuleks vaadata ühtse tervikuna, sest vastupidavad ökosüsteemid nagu metsad, märgalad, rabad ja rannikuökosüsteemid aitavad siduda süsinikku, leevendada üleujutuste mõju ning suurendada tervikuna ühiskonna kliimakindlust.
Surve ökosüsteemidele
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) koostatud kliimaraport annab põhjaliku ülevaate kliimamuutuste mõjust Euroopa loodusele, ühiskonnale ja majandusele.
Rekordiline kuumalaine ulatus Vahemeremaadest Arktikani, Euroopa merealad registreerisid vaatlusajaloo kõrgeima pinnatemperatuuri aastakeskmise ning maastikupõlengud hävitasid üle miljoni hektari maad ehk suurima pindala mõõtmiste ajaloos. Samal ajal vähenes kõigis Euroopa liustikupiirkondades jäämass ning Gröönimaa jääkilp kaotas ühe aastaga ligi 139 gigatonni jääd.
Raport rõhutab, et kliimamuutuste mõju ulatub ilmastikunähtustest palju kaugemale, mõjutades otseselt Euroopa elurikkust ja ökosüsteemide toimimist. Mereleitsakud, põuad, maastikupõlengud ja muutuvad sadememustrid avaldavad survet nii maismaa- kui ka mereökosüsteemidele, vähendades liikide elupaiku ning nõrgestades looduse võimet kliimamuutustega kohaneda.
Allikas
Värskelt avaldatud Euroopa kliimaraporti järgi koges vähemalt 95% Euroopast 2025. aastal normperioodist 1991–2020 kõrgemaid aastakeskmisi õhutemperatuure.
Euroopa kiire soojenemine peegeldub selgelt ka Eesti vaatlusandmetes, teatas Keskkonnaagentuur. 2025. aasta oli Eestis püsivaatluste ajaloo üks soojemaid ja aastakeskmine õhutemperatuur ületas normperioodi 1991–2020 keskmist 1,6 °C võrra. Aasta oli mõõtmisajaloo soojuselt kolmas.
Viis kõige soojemat aastat Eesti vaatlusajaloos on esinenud alates 2015. aastast. Kõige enam on Eestis soojenenud just talved, mis kinnitab ka laiemat Kesk- ja Ida-Euroopa trendi. Samuti sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. 2025. aasta suvi oli näiteks Eestis märkimisväärselt sajune ning suvine sajuhulk oli meil keskmiselt 299 millimeetrit ehk ligi kolmandiku võrra normist suurem. Intensiivsed vihmasajud põhjustasid mitmel pool lokaalseid üleujutusi ning kahjustasid põllu- ja aiamaid. Samal ajal registreeriti meil juulis ka kaks kuumalainet.
Kliimamuutuste mõju selgelt näha
Keskkonnaagentuuri hinnangul kinnitavad raporti järeldused, et kliimamuutused ei ole kauge ja abstraktne tulevikumure, vaid Euroopas juba käimasolev reaalsus. Kliimamuutused kujundavad ümber looduskeskkonda, majandust ja igapäevaelu juba praegu ning Eesti ei jää neist muutustest kuidagi kõrvale ega puutumatuks.
„Sageli kipume mõtlema, et kliimamuutused puudutavad eelkõige kaugeid piirkondi nagu põuast laastatud Aafrika või äärmuslike kuumalainetega silmitsi seisev Aasia. Tegelikkuses näeme ka Eestis üha selgemalt kliimamuutuste mõju, sest talved on märgatavalt soojenenud, sagenenud on kuumalained ning kasvab tugevate vihmasadude ja lokaalsete üleujutuste risk. Meid ja meie lähinaabreid Soomes tabas 2025. aastal erakordselt pikk ja intensiivne kuumalaine, mille mõju ulatus polaarjooneni. Ehk muutuv kliima kujundab juba praegu meie elu- ja looduskeskkonda ning kohanemine ei ole enam tuleviku küsimus, vaid tänane vajadus,“ ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Keskkonnaagentuuri hinnangud põhinevad pikaajalisel ja ulatuslikul ilma- ning keskkonnaseire andmestikul. Agentuur leiab, et kliimamuutuste leevendamist ja looduse hoidmist tuleks vaadata ühtse tervikuna, sest vastupidavad ökosüsteemid nagu metsad, märgalad, rabad ja rannikuökosüsteemid aitavad siduda süsinikku, leevendada üleujutuste mõju ning suurendada tervikuna ühiskonna kliimakindlust.
Surve ökosüsteemidele
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) koostatud kliimaraport annab põhjaliku ülevaate kliimamuutuste mõjust Euroopa loodusele, ühiskonnale ja majandusele.
Rekordiline kuumalaine ulatus Vahemeremaadest Arktikani, Euroopa merealad registreerisid vaatlusajaloo kõrgeima pinnatemperatuuri aastakeskmise ning maastikupõlengud hävitasid üle miljoni hektari maad ehk suurima pindala mõõtmiste ajaloos. Samal ajal vähenes kõigis Euroopa liustikupiirkondades jäämass ning Gröönimaa jääkilp kaotas ühe aastaga ligi 139 gigatonni jääd.
Raport rõhutab, et kliimamuutuste mõju ulatub ilmastikunähtustest palju kaugemale, mõjutades otseselt Euroopa elurikkust ja ökosüsteemide toimimist. Mereleitsakud, põuad, maastikupõlengud ja muutuvad sadememustrid avaldavad survet nii maismaa- kui ka mereökosüsteemidele, vähendades liikide elupaiku ning nõrgestades looduse võimet kliimamuutustega kohaneda.