„Meist ei saa kunagi USA osa.“ Kanada uueks peaministriks saab endine keskpanga juht Mark Carney
Kanada valitsev liberaaldemokraatlik partei valis pühapäeval uueks esimeheks Mark Carney, kellest saab lähitulevikus ka peaminister. Carney sai sisevalimistel ligi 86% häältest, võites vastaskandidaadist välisministrit Christia Freelandi.
59-aastane Carney on varem juhtinud Kanada keskpanka ning tema kõige pakilisemaks ülesandeks saab USA-ga puhkenud kaubandussõda, millega kaasnevad Valge Maja iganädalased avaldused, et Kanadast tuleks teha USA osariik. Eelmisel nädalal kehtestas USA Kanada kaupadele 25% suurused tariifid, ehkki seejärel vabastati neist ajutiselt kõik USA-Kanada-Mehhiko kaubaleppes käsitletud tooted ehk enamik kaupadest. Kanada vastab oma tariifidega.
„USA ei ole Kanada ja Kanada ei hakka kunagi ühelgi viisil olema USA osa,“ lubas Carney võidukõnes. „Praegu on riikliku tähtsusega moment. Demokraatia ei ole enesestmõistetav, vabadus ei ole enesestmõistetav, isegi Kanada ei ole enesestmõistetav.“
Paradoksaalsel kombel on USA kaubandussõda toonud kõige suuremat kasu valitsevale parteile, kes läheb tänavu vastu üldvalimistele. Valimised peavad seaduse järgi toimuma hiljemalt 20. oktoobril. Aasta lõpus oli peaminister Justin Trudeau toetus rekordmadalal ning küsitlusi juhtis pikemat aega konservatiivne partei, mille liider Pierre Poilievre võrdles end USA presidendi Donald Trumpiga.
Pärast Trumpi üleskutseid Kanada iseseisvus likvideerida hakkas liberaalide toetus aga kiiresti tõusma. Kolmapäeval firma EKOS avaldatud küsitluse järgi on liberaalide toetus praegu üle 40% ja konservatiivide oma üle 35%. Sama firma küsitlus detsembri lõpus näitas konservatiividele 44% ja liberaalidele alla 20% suurust toetust. Seniste küsitluste järgi pidas enamik valijaid siiski Poilievre´it paremaks peaministrikandidaadiks kui ametist lahkuvat Trudeaud.
Allikas
Kanada valitsev liberaaldemokraatlik partei valis pühapäeval uueks esimeheks Mark Carney, kellest saab lähitulevikus ka peaminister. Carney sai sisevalimistel ligi 86% häältest, võites vastaskandidaadist välisministrit Christia Freelandi.
59-aastane Carney on varem juhtinud Kanada keskpanka ning tema kõige pakilisemaks ülesandeks saab USA-ga puhkenud kaubandussõda, millega kaasnevad Valge Maja iganädalased avaldused, et Kanadast tuleks teha USA osariik. Eelmisel nädalal kehtestas USA Kanada kaupadele 25% suurused tariifid, ehkki seejärel vabastati neist ajutiselt kõik USA-Kanada-Mehhiko kaubaleppes käsitletud tooted ehk enamik kaupadest. Kanada vastab oma tariifidega.
„USA ei ole Kanada ja Kanada ei hakka kunagi ühelgi viisil olema USA osa,“ lubas Carney võidukõnes. „Praegu on riikliku tähtsusega moment. Demokraatia ei ole enesestmõistetav, vabadus ei ole enesestmõistetav, isegi Kanada ei ole enesestmõistetav.“
Paradoksaalsel kombel on USA kaubandussõda toonud kõige suuremat kasu valitsevale parteile, kes läheb tänavu vastu üldvalimistele. Valimised peavad seaduse järgi toimuma hiljemalt 20. oktoobril. Aasta lõpus oli peaminister Justin Trudeau toetus rekordmadalal ning küsitlusi juhtis pikemat aega konservatiivne partei, mille liider Pierre Poilievre võrdles end USA presidendi Donald Trumpiga.
Pärast Trumpi üleskutseid Kanada iseseisvus likvideerida hakkas liberaalide toetus aga kiiresti tõusma. Kolmapäeval firma EKOS avaldatud küsitluse järgi on liberaalide toetus praegu üle 40% ja konservatiivide oma üle 35%. Sama firma küsitlus detsembri lõpus näitas konservatiividele 44% ja liberaalidele alla 20% suurust toetust. Seniste küsitluste järgi pidas enamik valijaid siiski Poilievre´it paremaks peaministrikandidaadiks kui ametist lahkuvat Trudeaud.