Õpetajate karjäärimudel rakendub tulevast aastast. Kallas: varem sai karjääri teha vaid end surnuks töötades

Valitsuse algatatud seaduse vastuvõtmist toetas 49, vastu oli 23 ja erapooletuks jäi üks riigikogu liige.

„Riigikogus tehtud muudatused loovad kvalifikatsioonita õpetajatele õpetajakutseni jõudmiseks paremad tingimused,“ ütles seaduse menetlust juhtinud kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna (Reformierakond).

Kavandi järgi on karjääriastmete nimetus „alustav õpetaja“, „õpetaja“, „vanemõpetaja“ ja „meisterõpetaja“. Valitsuse hinnangul annab muudatus õpetajate võimaluse liikuda karjääriastmel ja saada kõrgemat töötasu, mille palganumbri tingimused kehtestab valitsus. Otsus hakkab kehtima tuleva aasta 1. märtsist.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul on tänaseks koolidest lahkunud paljud professionaalsed ja kõrge pädevusega inimesed, kes tunnevad, et neil puudub igasugune karjääriperspektiiv. „Täna sai õpetaja palka juurde ainult sel juhul, kui endale koormust juurde võttis. Ehk sisuliselt on õpetajal võimalik karjääri teha ennast surnuks töötades ja ainult niimoodi on võimalik saada tunnustust kõrgema palga näol,“ rääkis ta. Kallase hinnangul on just karjäärimudeli kaudu võimalus õpetajate pädevusi tunnustada.

Tema sõnul oli varasemalt eeldus, et kõik koolid kujundavad iseenda karjäärimudeli. „Enamuses koolides täna õpetajate töö ja palgakorralduse igasugune karjääriastmestik ja -mudel puudub,“ rääkis ta. „Aga ma arvan, et hea professionaalne koolijuht saab aru, et ta peab oma töötajaid motiveerima ja seda motivatsiooni peab turgutama läbi pädevuste ja soovi pürgida kõrgemate kvalifikatsioonide suunas,“ rääkis ta. „Nii et kui see karjäärimudel jõustub, siis sellest hetkest alates peavad koolid oma töökorralduses muudatused välja kujundama. Ja need tulevad eriilmelised, sõltuvalt siis kooli eripärast.“

Parlament otsustas, et kolmeaastase tähtajalise töölepingu võib sõlmida nende kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajatega, kes õpivad kõrghariduse tasemel õpetajakoolituses, omandavad või omavad magistrikraadi. Samuti on neil õigus õpetaja töötasu alammäärale. Ühtlasi loetakse kvalifikatsiooninõutele vastavaks õpetajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad.

Haridustöötajate liit toetab karjäärimudeli loomist

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul on tal kahju, et karjäärimudeli vastuvõtmise ümber levib palju valeinformatsiooni. „Siin on hästi palju räägitud, et mitu tuhat õpetajat hakkavad uuest aastast saama õpetaja alammäära. Koolijuhid on kinnitanud, et keegi ei hakka ühelegi õpetajale maksma õpetaja alammäära,“ tõi ta välja ja lisas, et Eestis on vähe ameteid, kus on määratud kõrgem alammäär kui riiklik alammäär.

Voltri selgitas, et juba varasemalt on karjäärimudeli loomist nõutud. „Praegu on väga suur osa õpetajaskonnast ikka seda meelt, et võiksime minna oma karjäärimudeli teed,“ tõi ta välja, et ootused sellele on olnud kõrged. „Pikkade läbirääkimiste tulemusena jõudsime sellise karjäärimudelini, nagu ta praegu on, millega kindlasti ka kõik rahul pole, sest õpetajate meelest on kindlasti need koefitsiendid liiga väiksed,“ ütles ta ja nentis, et mõni koolipidaja ja -juht on ka seda meelt, et riiklikku karjäärimudelit pole vaja.

Küll aga rõhutas ta, et võrreldes senise olukorraga, kus karjäärimudel puudus täielikult, peetakse uut lahendust siiski paremaks kui mitte midagi. „Hakkame osast minema, seadus on vastu võetud, määrused ilmselt võetakse lähiajal vastu. Nii on töötavatel õpetajatel ikkagi kindlust, et nad saavad praegu kõrgemat professionaalsust näidates siiski ka oma sissetulekut mõjutada.“

Tema sõnul võiks mõelda karjäärimudelist vastupidi: see mitte ei võta õpetajatelt midagi ära, vaid motiveerib neid end kiiremini täiendama. „Uuringud näitavad, et need, kes nõuetele vastavad ja omavad õpetaja haridust, need on ametikindlamad. Et need ei lähe nii lihtsalt ka ametist ära,“ selgitas ta, et hetkel on trend, kus viimase viie aasta jooksul on olulisel määral suurenenud vaid kvalifitseerimata õpetajate arv. „See on väga tore, et inimesed meie lapsi tulevad õpetama, aga oluline on ka see, et looksime neile vastavad tingimused, et nad saaksid viia end kvalifikatsiooniga vastavusse.“

Õpetaja töötasu alammäär on uuest aastast 1970 eurot bruto. „Seda tuleb maksta nendele, kes karjäärimudelisse mahuvad, ehk siis kvalifitseeritud õpetajad ja siis need õpetajad, kes pürgivad sinna, ehk siis need, kellega saab teha kolmeaastaseid lepinguid. Teistele küll ei pea maksma, aga see ei tähenda, et kuskil oleks öeldud, et neile ei tohiks maksta,“ selgitas Voltri. „Ja hetkel on neil kõigil ka kehtivad töölepingud, seega kellelgi ei saa palka vähendada, kindlasti mitte.“

Kriitikud: üle 2000 õpetaja jääb turvatundeta

MTÜ alustavat õpetajat toetav kool tegevjuht Triin Noorkõivu sõnul tühistab vastu võetud seadus õpetajate alampalga garantii, mis on tänavu 1820 eurot. „Seadusemuudatusega luuakse bürokraatiat suurendav ning raskestimõistetav karjäärimudel, mis kasvatab õpetajate, koolijuhtide, kohalike omavalitsuste ja riigi halduskoormust ilma tegelikke probleeme lahendamata,“ märkis Noorkõiv. Ühingu sõnul on seadusemuudatusele vastu 40 haridusvaldkonna organisatsiooni.

Noorkõivu sõnul otsustas seadusandja eirata kümnete hariduspartnerite ja -ekspertide soovitusi ning hoiatusi, et loodud mudel ei oma soovitud mõju. „See ei aita kaasa õpetajate järelkasvule ja õpetajaskonna jätkusuutlikkusele,“ märkis ta ja lisas, et vaatamata korduvatele küsimustele ei ole sidusrühmadega jagatud ka seaduse rakendamiseks ja riskide hindamiseks olulisi mõju- ja rahaanalüüse. „Nendeta on võimatu eelnõud adekvaatselt hinnata.“

„Ma olen kurb, et oleme õpetajate jätkusuutlikkuse kriisi ajal loomas pooltooreid lahendusi, mis pannakse rutates kehtima juba kohe ja üle kogu riigi. Nende hind on väga kõrge meile kõigile nii rahaliselt kui ka ajas ning energias, mida võiks panustada Eesti koolihariduse tegelikult paremaks tegemisse,“ ütles Noorkõiv. „Pidades silmas hariduse tähtsust kogu Eesti jaoks, on arusaamatu, miks luua karjäärimudel, mis ei väärtusta iga õpetajat. See ei sisalda nüüdisaegset arusaama õpetajatööst ja tööturust ega arvesta eriilmelise õpetajaskonna ja erisuguste koolidega.“

„Õpetajate töötasu alammäär ehk õpetajate miinimumpalk on minimaalne tasu, millest madalamat tasu ei luba kehtiv seadus maksta mitte ühelegi inimesele, kes õpetab Eestis lapsi,“ märkis Noorkõiv. „Sellega oleme väärtustanud õpetaja rolli ja loonud elementaarsed eeldused selleks, et õpetajad saaksid keskenduda meie kõigi lastele, mitte olla mures enda või oma pere baasilise hakkamasaamise pärast.“

Mittetulundusühingu hinnangul jätab seadus ilma miinimumpalga garantiita ligi 2100 õpetajat. „Sealhulgas arvestatava hulga uusi õpetajaametisse tulijaid, lubades nende puhul edaspidi lähtuda riiklikust miinimumpalgast, mis on tänavu 886 eurot brutos,“ sõnas Noorkõiv.

Ka direktoritele tekib atesteerimiskohustus

Kõnealuse seadusega kehtestatakse alates 1. märtsist ka koolijuhtide atesteerimise kohustus. Kooli pidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.

Riigikogu otsustas menetluse käigus, et haridus- ja teadusministeeriumil tuleb hiljemalt 2030. aastaks analüüsida direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning analüüsist lähtuvalt välja töötada vajalikud muudatused.

Veel sätestas riigikogu, et koolid võivad õppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust, ning selleks töödelda õpilase isikuandmeid. Õpilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.

Allikas