Ballisaali ehitamise projekt sai alguse eelmisel aastal, kui Trump lammutas ilma kongressiga konsulteerimata Valge Maja ajaloolise tiiva. Ta on väitnud, et ballisaal on vajalik riiklike õhtusöökide ja muude suurürituste korraldamiseks.

Esialgu väitis Trump, et see maksaks vaid 200 miljonit dollarit, kuid tema märtsikuise hinnangu kohaselt pidi ballisaal maksma juba 400 miljonit dollarit. Trump on korduvalt rõhutanud, et selle ehitamise eest maksavad eraannetajad, sealhulgas tema ise.

Washington Posti nähtud dokumendid viitasid aga sellele, et projekt pidi alati sõltuma avaliku sektori vahenditest. Ballisaali ehitamiseks palgatud töövõtja Clark Constructioni kevadel koostatud dokumendis hinnati projekti kogukuluks 600 miljonit dollarit, millest vaid 293 miljonit dollarit on pärit eraannetajatelt, teatas Washington Post. Selleks ajaks oli valitsus heaks kiitnud enam kui tosin makset Clark Constructionile riiklikest vahenditest, ulatudes kümnete miljonite dollariteni.

„President Trump ja helded Ameerika patrioodid rahastavad ballisaali ligikaudu 400 miljoni dollari ulatuses, mis saab olema turvaline ja sobiv koht tulevaste põlvkondade presidentidele,“ ütles Valge Maja pressiesindaja Washington Posti artiklit kommenteerides. Ehitaja sõnul on projekti üksikasjad konfidentsiaalsed.

Trumpi administratsioon on väitnud, et vajadus ballisaali järele suurenes pärast aprillis pressiõhtusöögil toimunud intsidenti, kus relvastatud mees püüdis üritusele sisse murda.

„See on kingitus Ameerika Ühendriikidele,“ ütles Trump eelmisel kuul, kui ta viis ajakirjanikud ehitusplatsil ringkäigule. „See on kõik minu ja annetajate raha. See on maksuvaba.“

Soome lahe õhuruum on lennuohutuse mõttes väga keeruline. Lennuliiklusteeninduse tegevjuht Ivar Värk selgitas, et Venemaalt Kaliningradi enklaavi suunduvad või sealt väljuvad lennukid lendavad Soome lahe kohal risti läbi Helsingisse suunduvate ja sealt väljuvate lendude trajektooridest.

Kolm aastat tagasi käis ainult ühes maailma riigis arutelu selle üle, kas ja kuidas peaks ühismeediaplatvormidele kehtestama senisest rangema vanusepiirangu. Nüüdseks on selge, et sama teed lähevad paljud riigid. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel on praegu 25 riigis ühismeedia vanusepiirang juba vastu võetud või aktiivselt kaalumisel.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. maist kuni 14. juunini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Värskete tulemuste põhjal jätkab liidrina Isamaa. Teisel kohal on Keskerakond, kelle toetus tõusis nädalaga ühe protsendipunkti võrra, millega peatus ka erakonna kuu aega kestnud langustrend. Kahte populaarseimat erakonda lahutab nüüd 4,8 protsendipunkti, nädal varem oli vahe 6,6 protsendipunkti. Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, jäädes Keskerakonnast 7,6 protsendipunkti kaugusele.

Sotsiaaldemokraatidega praktiliselt võrdse toetusega on EKRE (14%), järgnevad Reformierakond (12,3%), Parempoolsed (6,3%) ja Eesti 200 (1,9%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,2% ning Riigikogu opositsioonierakondi 76,3% vastajatest.

Alates 1. augustist trammiliinide numbrite ette lisanduv täht T tähistab trammi. „Eesmärk on muuta ühistranspordivõrk selgemaks nii linlastele kui ka Tallinna külalistele. Sarnast süsteemi kasutatakse paljudes Euroopa linnades ning Eestis on inimestele juba tuttav näiteks Elroni rongide tähistamine tähega R,“ sõnas Tallinna transpordi ja liikuvuse valdkonna abilinnapea Joel Jesse.

Juuli alguses annab ehitaja valminud lennujaama trammitrassi üle AS-ile Tallinna Linnatransport testimiseks. Selle käigus kontrollitakse rööbaste, veeremi ja liikluskorralduse valmisolekut ning viiakse lõpule kasutusloa menetlus. Lennujaama trammiühendus katkes 2023. aastal seoses Vanasadama trammiliini rajamise ja hiljem Ülemiste rongiterminali ehitusega.

Lennujaama edaspidi teenindavad kaks trammiliini T2 (Kopli – Vanasadam – Lennujaam) ja T4 (Tondi – Lennujaam) parandavad ühendusi nii kesklinna, Põhja-Tallinna kui ka Tondi suunalt.

Suur-Paala ühenduse säilitamiseks käivitatakse uus trammiliin T6 (Kopli – Hobujaama – Suur-Paala), mis loob kiire ühenduse Kopli, kesklinna ja Suur-Paala vahel ja on olnud Põhja-Tallinna elanike ootus ajast, kui käivitus Vanasadama trammiliin. Seoses Peterburi tee ehitustöödega alustab liin T6 reisijate teenindamist augustikuu lõpus. Ehitustööde ajal teenindavad Suur-Paala piirkonda ajutiselt asendusbussid ning täpsemast liikluskorraldusest antakse teada juulis.

Trammivõrgu muudatustega vaadatakse üle ka sõidugraafikud. Edaspidi hakkavad trammiliinid T1 (Kopli – Kadriorg), T2 (Kopli – Lennujaam), T3 (Tondi – Kadriorg), T4 (Tondi – Lennujaam) ja T6 (Kopli – Suur-Paala) väljuma iga 10 minuti ja T5 (Kopli – Vana-Lõuna) iga 20 minuti tagant.

Tallinna liikuvusameti kommunikatsioonijuht Roberta Valtenberg ütles, et intervallid otseselt ei harvene.

„Kuna samal trammitee lõigul teenindab sõitjaid mitu liini, võimaldab 10-minutiline intervall liine omavahel paremini sünkroniseerida. See tähendab, et kahe trammiliini vaheline intervall on ligikaudu 5 minutit, mis aitab vältida olukordi, kus trammid saabuvad ja väljuvad peatusest korraga või väga väikese ajavahega. Selline lahendus muudab trammi saabumise paremini ennustatavaks ning sisuliselt on tegemist taktipõhise sõiduplaaniga,“ sõnas Valtenberg.

Valtenberg lisas, et ka praeguse sõiduplaani järgi sõidab tipptunnil tihedama intervalliga üksnes trammiliin nr 3 ning kehtivate plaanide kohaselt jätkub see ka edaspidi.

Tema sõnul on muudatuste peamine eesmärk liinide väljumisintervallide ühtlustamine. „Ühtlane intervall kõigil liinidel aitab vältida olukordi, kus erinevad trammiliinid liiguvad koos, ning vähendab ooteaega juhul, kui sõitja jääb ühest trammist maha,“ ütles Valtenberg.

Valtenberg märkis, et trammipeatuste tähistele lisandub tõenäoliselt aja jooksul T-täht. Bussi- ja trolliliinidele eraldi tähist ei kavandata, kuna bussid ja trollid hakkavad kuuluma ühisesse liininumbrite süsteemi.

Lisaks relvatarnetele leppisid riigid kokku Ukraina energiaturvalisuse toetamises enne eelseisvat talve. Ühtlasi plaanib G7 laiendada sanktsioone Venemaa nafta- ja gaasisektorile, et piirata sealse sõjamajanduse rahastamist, teatab Ukrainski Pravda.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on juba varem pöördunud USA poole, et saada litsentse õhutõrjesüsteemide Patriot tootmiseks. Venemaa ballistiliste rünnakute tõttu on Ukrainal puudus tõrjerakettidest, samal ajal kui USA tootmisvõimsus ei suuda praegu ülemaailmset nõudlust katta.

Juuni alguses märkis Zelenskõi, et Ukraina teeb Euroopa ja Ameerika partneritega koostööd, et käivitada raketitõrjesüsteemide tootmine ka Euroopa riikides.

Teemat arutati pikemalt 16. juunil toimunud G7 tippkohtumisel, kus Zelenskõi pidas kahepoolse kohtumise USA presidendi Donald Trumpiga.

Ukraina riigipea tegi Trumpile ettepaneku anda Ukrainale litsentsid Ameerika raketitõrjesüsteemide ja püüdurrakettide, eriti just Patrioti, tootmiseks Ukrainas.

Zelenskõi sõnul suhtus Trump ettepanekusse positiivselt ning mõlema riigi meeskonnad alustavad küsimusega tegelemist.

Oblasti kuberneri Ivan Fedorovi sõnul tegi Venemaa linnale viis rünnakut, mis süütasid hooneid ja kahjustasid tsiviiltaristut. Kohaliku politsei andmetel suunasid Vene väed elamurajoonide pihta kümneid Shahed-tüüpi ründedroone, teatab Kyiv Independent.

Üks tabamustest põhjustas kolmekorruselises majas suurpõlengu, lõigates elanikel tee välja. Hukkunud mees sai surma siis, kui droon tabas otse tema autot.

Fedorov andis sotsiaalmeedias teada, et rünnakutes sai neli inimest killuhaavu, peavigastusi ja põrutusi. Hilisemate andmete kohaselt kasvas haavatute arv vähemalt seitsmeni, kellele meedikud osutavad abi.

Lisaks elumajadele sai rünnakus kannatada ka muu tsiviiltaristu, sealhulgas osa Zaporižžja Riiklikust Ülikoolist. Politsei ja päästjad jätkavad sündmuspaikade kontrollimist, et selgitada välja võimalikud täiendavad ohvrid ja täpne kahju suurus.

Vene väed ründasid ka Donetski oblastis asuvat Slavjanski eramut. Rünnaku käigus hukkus kolm hukkus, viis sai haavata.

Pea kahekümne kandidaadi tihedas konkurentsis kõnetas Ausmaa visioon vabaühenduse üldkoosoleku liikmetest valikukomisjoni kõige enam. „Harri Ausmaa seadis oma visiooni keskmesse usalduse - mitte pelgalt tundena, vaid ruumina, kus asjad saavad sündida. Usaldus on midagi, millest on ühiskonnas palju puudu, aga mis aitab kaasa nii arutelukultuurile, koostööle kui konfliktide lahendamisele,“ ütles arvamusfestivali üldkoosoleku liige Kai Klandorf.

Klandorf rõhutas, et Ausmaal on tugev ja positiivne side Paidega ning nii üleriigiline kui kohalik võrgustik. „Tal on ameti jaoks vajalik haridus- ja töökogemus olles olnud varasemalt nii Paide teatri käivitaja ja juht, suure omavalitsuse kultuurivaldkonna juht kui ka mitmekülgse kogemusega valdkonna ekspert,“ ütles ta.

Ausmaa näeb Paide kogukonna ja linnaruumi suuremat kaasamist olulise sammuna, eriti olukorras, kus nišilikkus on trend. „Kui linn hingab festivalirütmis, siis seda näevad ka osalejad ja arutelude korraldajad.“

Ausmaa rõhutas, et töö nähtavaim külg on augustikuine sündmus, kuid festivali mõju ulatub kaugemale. „Usaldust tekitab järjepidev loo jutustamine. Suhtlus- ja arutelukultuur vajab arendamist aastaringselt - et monoloogidest saaksid dialoogid ning punased jooned asenduks rohelistega. See annab võimaluse Eestil liikuda paremate tulevike poole,“ lisas ta.

Ausmaa peab kvaliteeti festivali tervikuks tegevaks märksõnaks - selge kommunikatsioon, toimiv linnaruum, hea koostöö vabatahtlike ja arutelukorraldajatega ning arutelu ärgitav kultuuriprogramm. „Arvamusfestivalile tullakse arutelude pärast, aga jäädakse selle pärast, et siin on hea olla.“

Tänavune arvamusfestival leiab aset 7.-8. augustil 2026. Viieteistkümnes festival, mida juhib Harri Ausmaa, toimub Paides taas augusti teisel nädalavahetusel 2027.

Taaniel Raudsepp alustab augustis, peale festivali tööd EKA vabade kunstide dekaanina.

Tegemist on tingimusega, mille Iisrael on juba tagasi lükanud, mis omakorda võib leppe nurjata ja viia täiemahulise sõja jätkumiseni.

Kuigi USA ja Iraani vahelise kokkuleppe täpset sisu pole avalikustatud ning ametnike kommentaarid on kohati vastuolulised, on Iisrael konflikti osaline.

Riik ühines veebruari lõpus USA-ga Iraani-vastastes rünnakutes, on võidelnud Liibanonis Iraani toetatud rühmitusega Hezbollah ning vallutanud sealsed ulatuslikud alad.

Iraani välisminister Abbas Araghchi rõhutas, et Lõuna-Liibanoni okupeerimise jätkamine rikub lepet ja ilma vägede väljaviimiseta ei saa sõda pidada täielikult lõppenuks.

Seevastu leppe põhijooni anonüümselt selgitanud USA ametniku sõnul ei nõua leping Iisraeli lahkumist. Ka Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kinnitas, et väed jäävad Liibanonile „nii kauaks kui vaja“.

Sarnased lahkarvamused on sõja lõpetamise kõnelusi varemgi pidurdanud, jättes tulemuseks vaid hapra relvarahu ja hoides maailma energiavarustusele kriitilist Hormuzi väina sisuliselt suletuna.

Iraani nõue muudab olukorra Iisraeli jaoks keeruliseks, sest riik püüab purustada Hezbollah’ sõjalist võimekust, soovimata samas ohustada lepet, mida toetab tema tähtsaim liitlane USA. Iisraeli rünnakud on praeguseks nõrgestanud Hezbollah’d, kuid rühmitus suudab endiselt Iisraeli rünnata, mis seab kahtluse alla operatsiooni senise tõhususe.

Liibanonis on rünnakutes hukkunud ligi 4000 inimest, sealhulgas sadu tsiviilisikuid, ning üle miljoni inimese on pidanud kodudest põgenema. Iisraeli suursaadik USA-ks Yechiel Leiter nentis, et kuigi Iisrael ei tea tehingu kõiki üksikasju, on Liibanoni kaasamine sellesse „mittevajalik ja kasutu“.

Konflikti ulatus on tekitanud avalikke erimeelsusi ka USA-s. President Donald Trump väljendas teisipäeval rahulolematust Iisraeli strateegiaga, märkides, et see kestab igavesti ning et Iisrael on võidelnud Hezbollah’ga liiga kaua, nõudes liiga palju ohvreid.

Kongo Demokraatlikus Vabariigis leviv ebolapuhang võib kujuneda surmavamaks kui ajaloo seni rängim epideemia, milles hukkus üle 11 000 inimese, hoiatab Aafrika haiguste tõrje ja ennetamise keskus (Aafrika CDC).

„Kui me puhangule kiiresti piiri ei pane, tabab meid hullem katastroof kui omal ajal Lääne-Aafrikat või Kongo idaosa,“ nentis Aafrika CDC peadirektor Jean Kaseya veebikohtumisel Aafrika liidrite ja rahvusvaheliste rahastajatega.

Kaseya rääkis Al Jazeerale, et kümned tuhanded inimesed, kes võisid viirusega kokku puutuda, on ametnikel siiani leidmata. „Lähikontaktsete tuvastamine on kriitilise tähtsusega, kuid praegu ka meie suurim probleem. Meil puudub side enam kui 26 000 inimesega, me ei tea, kus nad viibivad ja kas nad nakatavad teisi.“

Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni tegevjuht Bruno Michon märkis, et epideemia pole veel haripunkti jõudnud ning selle seljatamiseks võib kuluda terve aasta.

Olukorda raskendavad ravikeskuste nappus ja kohalike elanike vastuseis rangetele hügieenimeetmetele. Kuigi puhangu väljakuulutamisest on möödas juba üle kuu, on viiruse tegelik ulatus tervishoiuametnike sõnul endiselt teadmata.

Üks suurimaid nakkusohte tuleneb kohalikest matusekommetest. Nimelt on Ebolasse surnute kehad ülimalt nakkusohtlikud ning traditsiooniliste rituaalide järgi puudutavad lähedased lahkunut.

Burundi presidendi ja Aafrika Liidu eesistuja Evariste Ndayishimiye sõnul on puhangu ohjeldamiseks vajalikust 518 miljoni dollari suurusest eelarvest suudetud seni koguda vaid napp viiendik.

Olukorra muudab veelgi tõsisemaks asjaolu, et kõnealuse ebolatüve vastu pole veel heakskiidetud ravi ega vaktsiini. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib vaktsiini valmimine võtta kuni üheksa kuud.

Haigus on hakanud levima ka üle piiri: naaberriigis Ugandas on registreeritud juba 19 nakatunut (neist 14 on pärit Kongo DV-st) ning teatatud on kahest surmajuhtumist.

See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valides näiteks postituse juures märksõna „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Voog avardab ühtlasi haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

KIIS-i värske uuring näitab, et tervelt 88 protsenti ukrainlastest ootab pärast sõja lõppemist keskvõimu taaskäivitamist, vahendab Ukrainski Pravda.

Sealjuures on hüppeliselt kasvanud nende hulk, kes soovivad presidendivahetust: kui kolm aastat tagasi toetas riigipea asendamist vaid 23 protsenti, siis tänavu 7. maist kuni 3. juunini läbi viidud küsitluse kohaselt on see näitaja tõusnud juba 67 protsendini.

Sotsioloogid rõhutavad, et uuring puudutab rangelt vaid sõjajärgset perioodi. Varasemad küsitlused kinnitavad järjekindlalt, et enne sõja lõppemist on enamik ukrainlasi valimiste korraldamise vastu.

Soov võimuorganeid riigi uueks ülesehitamiseks uuendada on aga kasvanud kõigil tasanditel. Parlamendi väljavahetamist toetab praegu 83 protsenti (varem 69 protsenti) ja valitsuse vahetust 74 protsenti (varem 47 protsenti) küsitletutest.

Kokkuvõttes ootab keskvõimu värskendamist vähemalt ühel tasandil 88 protsenti vastanutest, samas kui kolme aasta eest oli see näitaja 73 protsenti .

Andmetest koorub välja ka huvitav seos praeguse usalduse ja sõjajärgsete ootuste vahel.

Nimelt leiab isegi nende vastajate seas, kes presidenti praegu täielikult usaldavad, ligi kolmandik (33 protsenti), et pärast sõja lõppu on riigile vaja uut juhtkonda.

Kolmandale lugemisele tuli 26 eelnõud, mis kõik võeti vastu.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalkohtumenetlused kiiremaks ja paindlikumaks. Kohtutele antakse rohkem võimalusi takistada menetluse pahatahtlikku venitamist, näiteks olukordi, kus süüdistatav puudub põhjuseta istungilt, esitatakse üllatustõendeid või vahetatakse kaitsjaid menetluse venitamiseks. Samuti lihtsustub videosilla kasutamine ning kohtul tekib võimalus määrata riigi õigusabi korras asenduskaitsja.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõuga muudetakse kohtukorraldust ning tsiviil- ja halduskohtumenetluse reegleid, et vähendada kohtute töökoormust ja kiirendada lihtsamate asjade lahendamist. Luuakse uus kohtuhaldusteenistus, suurendatakse kohtunike spetsialiseerumist ning kaotatakse rahvakohtunike süsteem. Samuti tõusevad tsiviil- ja halduskohtumenetluse riigilõivud.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõuga luuakse Eestile tuumaenergia kasutamise õigusraamistik. See paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise, käitamise, lammutamise ja tuumajäätmete lõppladustamise reeglid. TTJA alla luuakse tuumaregulaator ning tuumajaama ehitamiseks peab tulevikus heakskiidu andma ka riigikogu.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu täpsustab loodusobjektide kaitse alla võtmise korda, ranna- ja kaldakaitse reegleid ning ehituskeeluvööndi vähendamist. Omavalitsustele antakse teatud juhtudel rohkem otsustusvabadust, samas luuakse erandeid ka riigikaitseliste vajaduste jaoks. Lisaks võimaldatakse elektroonilist jahiluba.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõuga koondatakse keeleõppe korraldus haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse ning tugevdatakse järelevalvet eesti keele nõuete täitmise üle. Suurenevad sunniraha ja trahvid, avalikus sektoris täpsustatakse eestikeelse asjaajamise nõuet ning kolmandast sama taseme keeleeksami sooritusest alates kehtestatakse 50-eurone riigilõiv. Seaduses täpsustatakse ka eesti keele piirkondlike erikujude staatust.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu lihtsustab ehitus- ja planeerimisprotsesse. Detailplaneeringu muutmise asemel piisab teatud juhtudel projekteerimistingimuste täpsustamisest, näiteks väiksema abihoone lisamisel. Eramajade ja paariselamute puhul loobutakse kasutusloa taotlemisest ning piisab kasutusteatisest. Samuti lihtsustatakse vanemate ehitiste registrisse kandmist.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu piirab eksitavate roheväidete kasutamist toodete turundamisel. Kui ettevõtja väidab, et toode on näiteks keskkonnasõbralik, biolagunev või energiatõhus, tuleb seda edaspidi tõendada. Keelatakse ise välja mõeldud kestlikkusmärgised ja tarbijaid eksitavad väited toote eluea või parandatavuse kohta.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu ajakohastab postiturgu ja universaalse postiteenuse korraldust. Postiteenuse osutamise loamenetlus lihtsustub ning kohustuslik luba jääb vajalikuks vaid universaalse postiteenuse osutamisel. Perioodilise väljaande edastamise teenus viiakse universaalse postiteenuse koosseisu.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõuga luuakse parem ülevaade elektri- ja alternatiivkütuste laadimis- ning tankimispunktidest. Tarbijad peaksid edaspidi saama paremini näha, kus laadimis- või tankimispunktid asuvad ja kas need on parasjagu kättesaadavad. Taristuandmed tuleb teha standardiseeritult kättesaadavaks.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu eesmärk on parandada ERR-i nõukogu soolist tasakaalu ja suurendada selle poliitilist sõltumatust. ERR-i nõukogus peavad olema esindatud mõlema soo esindajad, valdkonnaekspertide roll nõukogus suureneb ning eksperte tuleb edaspidi valida avaliku konkursi kaudu.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu kohaselt tuleb automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamise ala ette paigaldada osutusmärk. Muudatuse eesmärk on muuta kiiruskaamerate ja muu automaatse liiklusjärelevalve kasutamine läbipaistvamaks ning rõhutada järelevalve ennetavat, mitte karistavat eesmärki.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu lihtsustab alaealiste töötamise reegleid, et noored saaksid paindlikumalt varast töökogemust. Suvevaheajal lubatakse töötada kauem, pereettevõttes töötamise piiranguid leevendatakse ning Tööinspektsiooni loa menetlust lühendatakse. Menetluse käigus lisati eelnõusse ka palgaläbipaistvuse ja palgapeegli loomise muudatused. Palgapeegel oleks tööandjatele vabatahtlikult kasutamiseks.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu ajakohastab pankade ja investeerimisühingute juhtimis- ning tegutsemisnõudeid. Täpsustatakse juhtide ja võtmeisikute valimise reegleid, riskijuhtimist, vastavuskontrolli ning pankade komiteede süsteemi. Finantsinspektsioon saab juurde järelevalvevahendeid.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu annab kõrgkoolidele rohkem võimalusi kaasata eraraha. Õppetasu saab küsida eestikeelsetel üheaastastel magistriõppekavadel ning kolmandate riikide kodanikelt doktoriõppes. Samuti ajakohastatakse proviisoriõpet ning tuuakse seadusesse kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi nõuetega. Alates 2030. aastast kehtivad rangemad õhukvaliteedi piirväärtused. Omavalitsustele lisandub kohustus koostada õhukvaliteedi parandamise kavasid ning väiksemate katlamajade jaoks lihtsustub loamenetlus.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu eesmärk on tagada kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö parem toimimine. Väljaspool Euroopa Liitu asuvad teenuseosutajad, kes pakuvad teenuseid EL-is, peavad määrama esindaja, kelle kaudu saab kriminaalmenetluses otsuseid ja määrusi vastu võtta ning täita.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu loob automaatsele haldusmenetlusele selge õigusliku raamistiku. See puudutab olukordi, kus otsus või toiming tehakse infosüsteemi abil automaatselt, ilma inimese otsese sekkumiseta. Inimest tuleb edaspidi selgemalt teavitada, kuidas automaatne otsus tehti ja kuidas seda vaidlustada.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõuga luuakse õiguslik alus uuele andmekogule Sätla, kus saab jälgida õigusakti elukaart algatusest kuni avaldamiseni. Uus keskkond peaks tulevikus asendama praeguse eelnõude infosüsteemi ning aitama õigusloomes tehnilist tööd vähendada.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu ja lihtsustada ettevõtetel raha kaasamist. Börsile tuleku tingimused muutuvad paindlikumaks, vabalt kaubeldavate aktsiate nõuet vähendatakse ning parandatakse investeerimisanalüüside kättesaadavust.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu vähendab koolides vaktsineerimisega seotud bürokraatiat. Kui lapsevanem on vaktsineerimisega nõus, ei pea ta enam esitama eraldi kirjalikku nõusolekut. Vaktsineerimine jääb vabatahtlikuks. Samuti kaotatakse toitlustusasutuste tervisetõendi nõue ning laiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid hooldekodudele.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu parandab mereolukorra teadlikkust ja annab Kaitseväele rohkem võimalusi Eesti merealal ohule reageerida. Kaitsevägi saab suurenenud ohu korral õiguse korraldada laevaliiklust ja kehtestada piiranguid. Samuti täpsustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning liitlaste kaasamist.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu täpsustab ametiisikute toimingupiiranguid ja seotud isiku mõistet. Kriminaalvastutus toimingupiirangu rikkumise eest järgneks üksnes juhul, kui tekitatakse avaliku huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis. Huvide deklaratsioonides tuleb edaspidi märkida ka osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu muudab laste abistamise süsteemi vajaduspõhisemaks ja selgemaks. Täpsustatakse, millal peab juhtrolli võtma kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja ning millal saab last aidata eelkõige selles valdkonnas, kus probleem ilmnes. Menetluse käigus lisati muudatus, millega tõstetakse üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu laiendab droonide ja teiste mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi rahuajal. Paika pannakse eri asutuste rollid drooniohtude tuvastamisel ja tõrjumisel. Kaitsevägi, PPA, kaitsepolitsei, välisluureamet, Kaitseliit ning teatud juhtudel ka riigikaitseobjektide valdajad saavad selgemad õigused drooniohtudele reageerida.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu reguleerib lahinguvalvet kui Kaitseväe rahuaja tegevust. Ajateenijad ja reservväelased saavad teatud tingimustel täita lisaks väljaõppele ka reaalseid teenistusülesandeid. Selleks peavad nad olema läbinud vajaliku väljaõppe ning tegutsema tegevväelasest ülema juhtimisel.

Staatus: Vastu võetud

Mis muutub? Eelnõu ajakohastab prokuratuuri juhtimist ja töökorraldust. Riigi peaprokuröri ametiaeg piiratakse ühe seitsmeaastase perioodiga, juhtivatele prokuröridele kehtestatakse tähtajalised ametikohad ning Ida-Virumaa prokuröride palka saab tõsta kuni 20 protsenti. Samuti täpsustatakse distsiplinaarmenetlust ja ametist vabastamise aluseid.

Teisel lugemisel on kaks eelnõud. Üheks neist on valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, millega ratifitseeritakse kokkulepe, mille eesmärk on kinnitada, et energiaharta lepingut ei kasutata Euroopa Liidu siseste energiavaidluste lahendamiseks vahekohtutes. EL-i liikmesriigi ja EL-ist pärit investori vahelised vaidlused tuleb lahendada EL-i õiguse alusel, mitte energiaharta vahekohtus.

Veel on teisel lugemisel ka Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu, mille järgi saaksid alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16-aastased ning kandideerida vähemalt 18-aastased inimesed. Praegu on hääletamisiga 18 ja kandideerimisiga 21 aastat. Muudatuse eesmärk on kaasata Euroopa asjade otsustamisse rohkem noori.

Esimesel lugemisel on Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu.

Inspektsiooni hinnangul peetakse veebilehel süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste registrit. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt ei ole lubatud sellist registrit väljaspool ametiasutuse järelevalvet pidada.

Varingu hetkel oli katusel viis inimest, kolm neist kukkusid alla ja said viga. Päästjad aitasid kannatanud rusudest välja ning nad on toimetatud haiglasse. Katusele jäänud kaks inimest aidati alla. Katus on endiselt varisemisohtlik.

Politseiuurijad jätkavad kohapeal täpsemate asjaolude väljaselgitamist.

Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsub Vabariigi Presidendi Alar Karise ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu 2. septembril 2026 algusega kell 12.

Praegune president Alar Karis, ei ole veel andnud selgelt teada, kas ta soovib jätkata ametis. Oma otsusest peaks ta teada andma jaanide paiku.

Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kuusik ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Mitmes olulises punktis on mustand väga ebamäärase sõnastusega. Konkreetsem osa puudutab Hormuzi väina laevaliikluse ajutist avamist edasiste kõneluste ajaks. Samuti teeb USA suure järeleandmise Iraani naftale kehtestatud sanktsioonides. Tuumaprogrammi ja ülejäänud sanktsioone puudutavate küsimuste lahendamine lükatakse kahe kuu kaugusele tulevikku.

Juuni alguse esialgsete andmete kohaselt sureb asutustes nüüd üks inimene iga 1630 kinnipeetava kohta.

Kuigi surmapõhjused ei pruugi alati tuleneda asutuste hooletusest või väärkohtlemisest, paneb statistika eksperte muret tundma.

Kolm kinnipeetavate surmajuhtumitele spetsialiseerunud eksperti, kes Reutersi palvel ICE andmeid ja lahkamisraporteid analüüsisid, nentisid, et hüppeliselt kasvanud suremuskordaja viitab tõsistele puudujääkidele järelevalves ja arstiabi kvaliteedis – seda enam, et kinnipidamiskeskused on ka inimestest pungil.

Kinnipeetud immigrantide arv hakkas kasvama juba demokraat Joe Bideni ametiaja viimasel aastal, mil administratsioon valimiseelse kriitika hirmus immigratsioonipoliitikat karmistas.

Kui Trumpi ametisseastumise hetkel hoidis ICE luku taga umbes 40 000 migranti (võrdluseks: pandeemiaaegne madalpunkt 2021. aasta veebruaris oli 14 000), siis Trumpi käivitatud ulatuslike haarangute haripunktis selle aasta jaanuaris küündis see arv 70 000-ni, jõudes juuni alguseks 57 000 kanti.

ICE-i enda raportitest selgub, et 50 surmajuhtumist tervelt 21 puhul leiti kinnipeetav alles siis, kui ta oli juba teadvuseta või surnud.

„Kümme neist juhtumitest olid enesetapud, mis on eriti suur ohumärk, kuna see viitab vaimse ja füüsilise tervisekontrolli puudumisele ning hilinenud abile,“ märkis California Ülikooli abiprofessor ja arst Sanjay Basu, kes oli üks Reutersi kaasatud ekspertidest.

Veel 16 surmaga lõppenud juhtumit põhjustasid infarktid ja muud südameprobleemid, mis viitavad puudulikele tervisekontrollidele ja krooniliste haiguste hooletusse jätmisele.

Columbia ülikooli meditsiinidotsent Chanelle Diaz lisas, et dokumendid paljastavad süsteemse probleemi: ametkond otsustab trellide taha saata raskete tervisemuredeta inimesi, mis viib välditavate surmade järsu kasvuni.

Eelnõuga tunnistatakse Ottawa konventsioonist lahkumisega seoses kehtetuks strateegilise kauba seaduse säte, mis praegu keelab Eestis jalaväemiinide veo ja nendega seotud teenuse, välja arvatud juhul, kui see on väljaõppe või miinide hävitamise eesmärgil vältimatult vajalik.

Jalaväemiine keelustavast konventsioonist taganemise otsustas Riigikogu halvenenud julgeolekuolukorrale viidates mullu juunis ning Eesti lahkumine jõustus eelmise aasta detsembri lõpus. Koos Eestiga lahkusid konventsioonist ka Soome, Läti, Leedu ja Poola, kusjuures Soome plaanib käivitada teadaolevalt sel sügisel jalaväemiinide tootmise.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) märkis, et Ottawa konventsioonist taganemine ilma seadust muutmata ning jalaväemiinide kasutamist ja varumist võimaldamata ei ole mõttekas ega õigustatud. „Pealegi on meie ülejäänud naaberriigid ja liitlased, kes samuti konventsioonist taganesid, juba astunud või astumas konkreetseid samme. Ärme jääme neist maha,“ ütles ta.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui konventsioonist lahkumisega sooviti anda Eesti kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada, siis ei saa välistada ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu Läänemere piirkonna riikidesse.

Seletuskirjas juhitakse ühtlasi tähelepanu, et NATOsse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, kelle üksused paiknevad Eesti territooriumil, ei ole Ottawa konventsiooniga ühinenud.

Võrdõigusvoliniku värskest aastaraamatust selgub, et 2025. aastal pöörduti diskrimineerimiskahtlusega voliniku poole 280 korral, aasta varem oli juhtumeid 230. Kõige enam puudutasid pöördumised rahvuse, soo ja vanusega seotud teemasid.

Võrdõigusvolinik Christian Veske tõi välja, et umbes kolmandik diskrimineerimiskahtlusega pöördumistest ei saa lahendust, kuna seaduse järgi puudub volinikul nende menetlemiseks vajalik pädevus. Volinik on juba aastaid rõhutanud vajadust laiendada võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala, kuid justiits- ja digiministeerium ei ole küsimusega juba mitu aastat edasi liikunud.

Näiteks ei saa volinik inimesi aidata olukordades, kus neid diskrimineeritakse teenuste osutamisel vanuse või puude tõttu. „Kahetsusväärselt jätab võrdse kohtlemise seadus inimesed õigusliku kaitseta just neis igapäevaelu valdkondades, kus ebavõrdne kohtlemine mõjutab otseselt nende võimalust kasutada teenuseid, iseseisvalt liikuda, ühiskonnaelus osaleda ja väärikalt elada,“ sõnas Veske.

Märkimisväärselt kasvasid mullu keelenõuetega seotud juhtumid, mida aitas tuvastada voliniku kantselei loodud tehisarul põhinev tööriist Valdur. Süsteem analüüsib iga kuu 3000–4000 töökuulutust ning avastas ainuüksi detsembris 60 võimalikku diskrimineerivat töökuulutust. Valdur pakub ka viise, kuidas töökuulutuse sõnastust parandada ning aitab seeläbi tõsta tööandjate teadlikkust diskrimineerivatest töökuulutustest.

Voliniku aastaraamatu osana avaldatud analüüs „Digitiiger hüppas, sillad jäid rajamata: seeniorid teisel kaldal“ näitas, et Eestis puudub terviklik riiklik süsteem vanemaealiste digioskuste toetamiseks.

„Digiriik ei tohi tähendada seda, et osa inimesi jääb lihtsalt süsteemist välja. Tehisaru kasutuselevõtt pakub mitmeid võimalusi, kuid peame olema teadlikud ka riskidest – nii sellest, et kui asendame inimesed tehisaruga, jäävad paljud väiksema digipädevusega inimesed kõrvale, kui ka sellest, et tehisaru ise võib inimesi diskrimineerida,“ kommenteeris Veske.

Eesti digiriik on arenenud väga kiiresti, kuid paraku ei ole sellega kaasas käinud toe pakkumine neile, kes on vähem digipädevad. Eelkõige jäävad erinevate digilahenduste kasutamisel hätta vanemaealised. „Probleem ei ole vanemaealiste väheses motivatsioonis, vaid selles, et teenuste disain ei arvesta inimeste erineva digikogemusega. Vanemaealiste diskrimineerimine on laiemalt suur probleem, digiteenustest kõrvalejäämine aga annab sellele uue mõõtme,“ kommenteeris Veske.

Võrdõigusvoliniku aastaraamat on täismahus kättesaadav voliniku veebilehel.

Ühenduste hinnangul on 2026. aasta kevadsuvine raiepraktika kujunenud metsalindudele hukatuslikuks. Praegune järelevalve süsteem jaotab metsad nn punasteks ja kollasteks aladeks, lubades nn kollastes metsades raiet jätkata seni, kuni ei suudeta kindlalt tuvastada lindude pesitsemist.

Ho Chi Minhi linna ja Tay Ninhi provintsi politsei korraldatud haarangute käigus leiti ühest varjualusest 400 elusat kassi ja umbes 80 surnud looma, vahendab AFP.

Teisest peidukohast konfiskeeriti veel 21 kassi. Politsei sõnul oli tegu organiseeritud kuritegeliku rühmitusega, mis oli spetsialiseerunud just kasside püüdmisele ja kogumisele.

Tabatud kahtlusalused tunnistasid, et on Lõuna-Vietnamis lemmikloomi varastanud juba viimased kolm aastat. Nad viisid loomad hoiukohtadesse ja müüsid need paari-kolmepäevaste vahedega edasi.

Kuigi koera- ja kassiliha müümine ja tarbimine on Vietnamis seaduslik, peab kaupmeestel olema ette näidata loomade päritolu tõendav luba.

Loomakaitseorganisatsiooni Humane World for Animals teatel on praeguseks umbes 40 varastatud kassi juba oma pärisomanike juurde tagasi saanud.

Loomakaitsjate sõnul on probleem riigis süsteemne: Vietnamis püütakse, varastatakse ja tapetakse liha saamiseks igal aastal hinnanguliselt viis miljonit koera ja miljon kassi.

Loomi näpatakse otse kodudest. Koerte tabamiseks kasutatakse sageli elektrišokirelvi ja rauast tange, kasse aga püütakse vedrulõksudega.

Ehkki kassiliha söömine on Vietnamis endiselt levinum kui paljudes teistes Aasia riikides, on kohalike elanike suhtumine muutumas – avalik vastuseis lemmikloomade püüdmisele kasvab, seda eriti noorema põlvkonna ja loomapidajate seas, kellest enamik toetaks koera- ja kassilihaga kauplemise täielikku keelustamist.

Haridus- ja noorteameti (harno) hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar ütles, et käesoleval aastal langes kitsa matemaatika riigieksami tulemus 3,7 punkti võrra.

Seadusega suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Täpsustatakse ka ASi Riigi kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse riigimetsa majandamise keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Teiseks lugemise käigus lisas rahanduskomisjon eelnõusse üksikvanema lapse toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole alates 1. septembrist 2026. Muudatusega kaasneb riigieelarvele 2026. aastal lisakulu ligikaudu 600 000 eurot, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT investeeringute eelarve arvelt, lükates projekte edasi järgmisesse aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamise käigus.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 49 ja vastu 31 riigikogu liiget.

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) aga arvab, et osa konkurente kasutasid arutelu poliitiliseks agitatsiooniks, mis olla tülgastav. Seda märkis ta Delfle siis, kui oli just mainitud koosolekult enne lõppu minema kõndinud. Konkreetseid nimesid ta välja ei öelnud. „Las ta olla. Kes meil siin suurimad praalijad on. See on ju tavaline. Koalitsioonis nad kindlasti ei ole.“

FSB keskaparaadi töötajate esimene peatus oli Traberi kodu, teatas väljaanne Fontanka. Julgeolekujõud otsisid läbi tema Leningradi oblastis asuva eramaja, Peterburis Starorusskaja ulitsal asuva kontori ja veel mitu tema ettevõtet.

Fontanka andmetel peeti kinni ka üks Traberi äripartner ning väljaande sõnul on uurimine seotud ärimehe ja poliitiku Aleksandr Petrovi tapmisega 2020. aastal. Uudisteagentuur Interfax teatas samuti ühele oma allikale viidates, et vahistamine oli seotud vana mõrvajuhtumiga.

Telekanali Dožd pea kümne aasta taguse juurdluse kohaselt on Traber 1980. aastate lõpust antiikkaupu müünud, samuti tegi ta karjääri varimajanduses ja sai 1990-ndate alguses autoriteediks, kirjutab Meduza.

Samal kümnendil juhtis ta Peterburi sadamat ja naftaterminali. Ajakirjanike väitel on tal ärihuvid kõigis Venemaa loodepiirkonna sadamates. Juurdluses nimetas Dožd Traberit ainsaks elusolevaks kriminaalse taustaga tegelaseks, kelle tundmist on Putin tunnistanud.

Pärast juurdluse avalikustamist esitas Traber laimuhagi ja algatati kriminaalasi, kuid kahtlusaluseid ei mainitud. Juurdluse autorite kodud otsiti küll 2021. aastal läbi, kuid nad seostasid seda uurimisega siseminister Vladimir Kolokoltsevi suhtes.

Esmaspäeval kirjutas Ärileht, et väikekaupmeeste loata tee äärde paigaldatud reklaamsilt võib halvimal juhul kaasa tuua trahvi.

Intsidendi ajal asus jaht Wighti saarest umbes 37 kilomeetrit lõunas. Prantsusmaa rannik jäi pisut kaugemale. Tulistamine toimus rahvusvahelistes vetes.

Jaht Bright Future sattus samal ajal väina läbinud Vene naftatankerite ja sõjalaeva Admiral Grigorovitš lähedusse ning ühtäkki algas Vene laeval tulistamine. Mereväelased piirdusid siiski hoiatuslaskudega.

Briti valitsus mõistis hiljem Venemaa käitumise hukka, kuid Vene kaitseministeerum süüdistas jahi kaptenit ohtlikus käitumises. Küll möönis ministeerium, et kokkupõrkeohtu ei tekkinud.

Jane Kelvey ütles BBC-le, et kõigepealt saatsid venelased laeva pasunast viis helisignaali. „See tähendas: kas te märkasite meid?“ selgitas ta. „Meie keerasime otsekohe kahe kraadi võrra tüürpoordi, et nad saaksid näha: muutsime sihilikult kurssi ja oleme seega neid märganud. Ja siis umbes minut hiljem lasid nad oma pasunast veel viis signaali, millele järgnes otsekohe umbes neli või viis lasku käsitulirelvast.“

Kelvey lisas, et lasud ei olnud suunatud jahi poole. „See oli hoiatus, meie arvates tulistati õhku,“ ütles Jane Kelvey.

Vene kaitseministeerium kinnitas, et tulistamisel kasutati automaate ning enne seda tegid mereväelased mitu korda katset jahiga raadio teel ühendust võtta. Samuti olevat laevalt lastud valgusrakette, jahil viibinud britid seda ei kinnita. Kaitseministeeriumi väitel järgisid Vene mereväelased kõiki rahvusvahelisi merendusreegleid.

Endine Briti kaitseminister Ben Wallace ütles BBC-le, et venelaste käitumine oli väga agressiivne, arvestades, et jaht asus sõjalaevast umbes poole kilomeetri kaugusel ega oleks suurusevahe tõttu seda ohustada saanud. „Nad pidid aru saama, et kokkupõrkeohtu ei ole,“ lisas Wallace.

Jane Kelvey nõustus selle hinnanguga ja nimetas relvakasutamist täiesti ebavajalikuks. „Meie silmis ei olnud intsidenti toimunud seni, kuni algas tulistamine,“ ütles ta.

Briti peaminister Keir Starmer väljendas jahireisijate suhtes sümpaatiat ja nentis, et Vene mereväelaste hoolimatu käitumine pidi mõjuma hirmsalt. Starmeri sõnul teatas Briti kaitseministeerium, et Vene sõjalaev liikus väinas parasjagu ilma mootoreid kasutamata ning oli seetõttu raskemini juhitav. See võis Ühendkuningriigi hinnangul mõjutada ka venelaste ohuhinnangut.

Intsidendi ajal oli piirkonnas udu, mis halvendas nähtavust. Piirkonnas jälgisid Vene laevade liikumist tavapäraselt ka Briti mereväe laevad, mis saatsid kaatri jahi juurde kontrollima, kas reisijatega on kõik korras.

Juhtum toimis kaks päeva pärast seda, kui Briti merejalaväelased hõivasid väinas sõitnud Vene varilaevastiku tankeri. Briti valitsuse sõnul ei ole need kaks intsidenti omavahel seotud.

Seaduse poolt hääletas 60 ja vastu 25 riigikogu liiget.

Pealkirjas olev sõna „hämmastav“ pole liialdus. On väga harvad need juhud, kui koalitsiooni- ja opositsiooniparteid on sajaprotsendiselt koos millegi taga. Ikka on kihk veidi valitsust sakutada. Või vähemasti esiti nõuda, et eelnõu vähegi ringi tehtaks.

„Viimaste nädalate jooksul on suhtluskanalite avamiseks tehtud lühikesi kontakte, kuid sisulisi arutelusid ei ole toimunud,“ ütles üks EL-i ametnik väljaande Euractiv teatel. „Igas tulevikustsenaariumis on EL-il konkreetsed huvid, mida tuleb kaitsta, seetõttu on oluline luua diplomaatilised kanalid Venemaaga,“ selgitas ta.

EL lõpetas otsesuhtluse Venemaaga pärast seda, kui too alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Katse suhtlus taastada leiab aset ajal, mil Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on kutsunud Euroopat üles võtma aktiivsemat rolli Ukraina sõja lõpetamise püüdlustes. Samuti nõustus USA president Donald Trump G7 tippkohtumisel, et Venemaale tuleb avaldada rohkem survet ja eurooplastele tuleb anda suurem roll.

Ametniku sõnul on Costa teinud tihedat koostööd Euroopa liidritega võimaliku Venemaaga suhtlemise ja arutusele tulevate küsimuste osas. „EL ei ole vahendaja. See toetab Ukrainat tema püüdlustes saavutada õiglane ja püsiv rahu,“ rõhutas ta.

EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas on varem hoiatanud, et läbirääkimiste alustamine võib olla lõks. Samamoodi on meelestatud ka Poola ja Balti riigid, kes on väitnud, et otsekõnelused võivad õõnestada survet Moskvale.

Üleskutsed suhtluse taastamiseks on tekitanud liidus arutelusid selle üle, kes peaks EL-i esindama. Kuigi enamik EL-i pealinnadest ei ole toetanud ühtegi jõupingutust, on üksikutel liidu juhtidel olnud viimaste kuude jooksul otsekontakte Venemaa juhtkonnaga. Näiteks juuni alguses kohtusid Prantsuse, Suurbritannia ja Saksamaa suursaadikud Moskvas Venemaa asevälisministriga.

Eelnõu poolt hääletas 57 ja vastu 12 riigikogu liiget. Erapooletuid ei olnud. Seaduse algatasid koalitsioonisaadikud Valdo Randpere, Madis Timpson ja Marek Reinaas.

USA on teatanud NATO liikmetele, et vähendab Euroopa liitlastele kättesaadavaks tehtud USA sõjatehnika hulka, sealhulgas erinevaid lennukeid ja sõjalaevu. Washingtoni teate kohaselt jõustus otsus koheselt.

Praktikas tähendab USA otsus, et neid vahendeid ei lisata enam NATO sõjaplaanidesse, kuid Washington võib neid siiski sõjasituatsioonis kasutada. Vastuseks on Euroopa liitlased püüdnud asendada USA ressursse.

„Me töötame selle nimel, et tagada seni USA poolt pakutud vahendite täitmine,“ ütles Rutte ajakirjanikele Brüsselis. „Suurem osa sellest on juba täidetud – osa on peaaegu valmis ning osa nõuab veel arutelusid ja läbirääkimisi.“

Rutte sõnul tähendab USA sõnum, et nad on kohandanud oma panuseid NATO väemudelisse, et teised liitlased peavad oma panust suurendama. „Me näeme, et Euroopa liitlased ja Kanada on valmis, tahavad ja suudavad rohkem panustada,“ lisas ta.

Diplomaatide hinnangul saavad mõned vahendid tõenäoliselt võrdväärsed asendused, samas kui teised võivad nõuda loomingulisemat lähenemist. Kõige keerulisemaks võib osutuda strateegiliste pommitajate asendamine, kuna Euroopal pole neile asendust, kirjutab väljaanne Politico.

USA samm leiab aset ajal, mil USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on püüdnud suunata suuremat tähelepanu Indo-Vaikse ookeani piirkonnale ja vähendada riigi rolli NATO-s. Trump on korduvalt süüdistanud Euroopa riike ebapiisavates investeeringutes kaitsesse ja liigselt USA-le lootmises.

Prantsusmaal G7 tippkohtumisel aset leidnud pressikonverentsil väljendas Trump oma tänulikkust Hiina Xi Jinpingile ja Venemaa Vladimir Putinile selle eest, et nad hoidsid eemale veebruari lõpus Lähis-Idas puhkenud konfliktist.

„Ma tahaksin tänada Hiinat ja president Xid. Ma olin temaga koos ja ta jäi neutraalseks, täiesti neutraalseks, ning ma hindan seda,“ ütles Trump. „Ja tahaksin tänada Vladimir Putinit, kes oli väga neutraalne. Nad oleksid võinud meie olukorra palju raskemaks teha.“

Nii Moskva kui ka Peking hoiavad Teheraniga tihedaid sidemeid. Peking on mõistnud Washingtoni rünnakud Teherani vastu hukka kui riigi suveräänsuse rikkumise.

Uudisteagentuuri Reuters allikate sõnul hindasid USA luureametnikud, et Hiina varustas Iraani potentsiaalselt sõjaliseks otstarveteks kasutatavate kaupadega. Trump ütles aga, et Hiina oli konflikti lahendamisel abivalmis ja hoidus raskerelvastuse saatmisest.

„Nad oleksid võinud saata tankeri, kuue hävitajaga mõlemal küljel. Nad ei teinud seda. President Xi aitas mind. Ta püüdis aidata ja ma arvan, et ta tõenäoliselt aitas selle lahendada,“ sõnas Trump.

Trumpi kommentaarid erinesid märgatavalt sõnumitest USA liitlastele, keda ta on tugevalt kritiseerinud toetuse puudumise eest sõjalistele operatsioonidele ja Hormuzi väina taasavamisele.

Seadus kiideti heaks 418 poolt- ja 218 vastuhäälega, 30 saadikut jäi erapooletuks. Pärast tulemuste väljakuulutamist skandeerisid mõned seaduseelnõu toetajad ebaseaduslikele migrantidele viidates „Saatke nad tagasi“. Vastaspoole seadusandjad vastasid hüüetega „Häbi teile“.

Heaks kiidetud reform on üks viimaste aastakümnete radikaalseim muudatus liidu rändepoliitikas. See võimaldab EL-i liikmesriikidel luua kokkuleppeid kolmandate riikidega, et rajada migrantide tagasisaatmiskeskused väljaspool liidu piire. Need keskused võivad toimida asutustena, kus inimesed ootavad tagasisaatmist oma päritoluriiki, või ka kohtadena, kus migrandid saavad viibida pikema aja jooksul.

Lisaks keskuste loomisele sisaldab uus seadus sätteid ebaseaduslike migrantide elukoha või muude asjakohaste ruumide läbiotsimise, pikemate kinnipidamisaegade, rangemate sisenemiskeeldude ja uute volituste kohta ebaseaduslike migrantide leidmiseks.

Tagasisaatmist ootavate ebaseaduslike migrantide maksimaalne seaduslik kinnipidamisaeg pikeneb kuuelt kuult kahele aastale, võimalusega pikendada seda veel kuue kuu võrra. Samuti lubatakse julgeolekuohuks peetavate inimeste kinnipidamisaega muuta piiramatuks.

Sisenemiskeelud liitu tõusekid enamikul juhtudel viielt aastalt kümnele ja julgeolekuohuks peetavatele isikutele on võimalik kehtestada eluaegne keeld.

Reform näeb ette ka muudatusi apellatsiooniprotsessis. Hetkel peatatakse isiku väljasaatmine automaatselt juhul, kui see isik on seotud käimasoleva kohtuvaidlusega. Uus seadus lõpetaks selle, jättes kohtutele võimaluse teha otsus iga juhtumi kohta eraldi.

Ukraina ja Moldova alustasid täna Luksemburgis ametlikult liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga.

Eesti perearstide selts (EPS) on pöördunud avaliku kirjaga sotsiaalminister Karmen Jolleri poole, kuna on mures koormuse pärast, mis tekib psühhiaatriaga seotud tööülesannete kohustuslikus korras täitmisega. See võib lõppkokkuvõttes halvendada kõigi esmatasandi patsientide ligipääsetavust abile. Kuna perearstid peavad hakkama senisest palju rohkem tegelema vaimse tervise probleemidega patsientidega, kardetakse, et niigi ülekoormatud perearstide juurde pääsevad tavapatsiendid veelgi pikema ooteajaga. Samuti nähakse, et perearstidel ei ole praegu võimalik patsiente edasi saata toetavatele teenustele väljaspool psühhiaatriat, kuna neid kas pole või ei ole piisavalt.

Ametnike sõnul oli esmaspäeval õnnetusse sattunud B-52 Stratofortress rutiinsel katselennul, mis startis kohaliku aja järgi kell 11.20 kaugele jäävast lennuväebaasist. Praegu peetakse seda päästeoperatsiooniks.

„See oli traagiline, ellujäämisvõimaluseta õnnetus,“ ütles kolonel James Hayes pressikonverentsil.

B-52 pommitaja sooritas radari moderniseerimisprogrammi toetavat katset, ütlesid õhuväe ametnikud. Pardal olev meeskond koosnes sõjaväelastest, valitsuse tsiviiltöötajatest ja alltöövõtjatest, märkis ülemseersant Joshua T. Skarloken. Lennuki tootja Boeing teatas, et esmaspäevasel lennul viibis kaks nende töötajat.

Baasi liivasel lennurajal oli näha maas mustaks põlenud triipu ja õnnetuspaiga kohal paksu suitsupilve. Baas on praeguseks taas avatud, kuigi operatsioonid on vähemalt teisipäevani peatatud.

Sõjaväeametnikud hakkavad juhtunut uurima, kuid täpsed üksikasjad ei saa avalikkusele kättesaadavaks umbes kuue kuu jooksul, täpsustas Hayes.

Tegemist on kõige rängema B-52 pommitaja õnnetusega alates 1982. aastast. Siis hukkus üheksa meeskonnaliiget treeninglennu käigus Matheri õhuväebaasis Sacramento lähedal, tetaas Associated Press toona.

California Edwards’i õhuväebaasi on pikalt kasutatud katsetuskohana mitte ainult õhuväe lennukite, vaid ka muude õhusõidukite, helikopterite, droonide ja isegi kosmosesüstikute jaoks, seda tänu oma pikkadele rajalõikudele.

Testlendudele lähevad tavaliselt kõige kogenumad piloodid ja lennumeeskonnad ning sõltuvalt sellest, mida testitakse, ka tsiviilinsenerid või tootja töötajad, ütles endine USA mereväe komandör ja P-3 piloot Richard Kolko CNN-ile.

Nüüd on ametnike ülesandeks kindlustada õnnetuskoht, koguda võimalikud jäänused ja tõendid, hankida hooldusdokumendid ja vaadata kõik läbi, et teha kindlaks kõik võimalik õnnetuse kohta, ütles Kolko.

B-52 on üks õhuväe vanimaid lennukeid, mis võeti kasutusele 1955. aastal. See kaheksamootoriline strateegiline reaktiivpommituslennuk, mille meeskonnas on tavaliselt viis liiget, suudab vedada kuni 31 tonni pomme ja muud lahingumoona.

18. mail teatas Valgevene kaitseministeerium õppuste algusest, kus osalevad üksused, kes harjutavad tuumarelvade lahingukasutust. 21. mail teatas Valgevene kaitseministeerium, et Venemaa on õppuste raames juba toimetanud riigi väliladudesse tuumarelvi ja avaldas vastava video.

Samal ajal teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Venemaa kaalub rünnakustsenaariume Ukrainale Tšernigivi-Kiievi marsruudil Valgevenest ja Brjanski oblastist.

Ukraina mehitamata süsteemide jõudude ülem Robert Jossõpovõtš Brovdi reageeris Valgevene ähvardustele, kirjutades sotsiaalmeedias, et Ukraina sõjavägi on riigis juba tuvastanud 500 sihtmärki. Samuti kutsus ta Lukašenkot üles nende silmist eemale hoidma.

„Koer, kes ropendab, ei hammusta. Röövlind pole selline. Esimesed 500 sihtmärki on juba nimekirjas. Tasuta ja väga praktiline nõuanne: ärge jääge Ukraina teele ette,“ rõhutas ta.

Lukašenka vastas Brovdi avaldusele ja ähvardas rünnata Ukrainas asuvat „väga tõsist“ sihtmärki, mille koordinaadid Minskil väidetavalt on.

„Näete, ta näeb 500 sihtmärki – kui ta pime pole, näeb ta ilmselt rohkem –, aga ta peab aru saama, et me näeme, kes seisab teisel pool piiri. Need on inimesed, kes tänavalt kinni püüti, vaesed ukrainlased ja niinimetatud territoriaalkaitse sõdurid, eilsed töölised, masinaoperaatorid, kolhoosnikud ja nii edasi. Mis sõdurid need on? Nad on kahuritoiduks,“ rääkis Lukašenka tollal.

„Võib-olla läksin kuskil liiale, aga see oli vastus tema alusetutele väidetele: „Jah, meil on 500 sihtmärki, jah, me teame, kus Lukašenka on. Me ründame homme rakettide ja droonidega.““ Jäin vait,“ rääkis Lukašenka nüüd intervjuus telekanalile Al-Arabiya.

„Kõik olid üllatunud, et ma vaikisin. Ma sain aru: inimene on sellise surve all, noor inimene, kogenematu, ta pole sõdur. Võib-olla midagi tema peas ei toiminud. Ma vaikisin. Aga kui nad hakkasid mind ähvardama, pidin ma reageerima.“

„Kui Volodõmõr Oleksandrovitš [Zelenskõi] solvus, siis vabandan tema ees nende sõnade pärast. Võib-olla oli see ebavajalik, arvestades, et ta ikka veel võitleb. Võib-olla poleks ma pidanud sellest nii karmilt rääkima. Aga teisest küljest peaks ta aru saama, et me ütleme sageli: kuidas nad laulavad, nii nad leinavad.“

„Pealegi saab ta suurepäraselt aru, et Valgevenelt ja eriti minult ei tohiks oodata mingeid sõjalisi aktsioone,“ lisas Valgevene juht. Ta märkis ka, et Zelenskõi peaks maha rahunema ja mitte valgevenelasi provotseerima.

Eile kell 05.44 toimus liiklusõnnetus Tartumaal Tartu vallas Tabivere alevikus Tartu - Jõgeva - Aravete maantee ja Tabivere - Uhmardu tee ristmikul, kus 62-aastane naine sõitis sõiduautoga Mazda CX-5 ette neljarattalisele mopeedile Microcar M.GO, mida juhtis 41-aastane mees. Mopeedijuht toimetati haiglasse.

Kell 13.51 toimus liiklusõnnetus Pärnumaal Lääneranna vallas Peantse külas Peantse bussipeatuse juures, kus 40-aastane jalgrattur sai löögi sõidukilt Fiat Horus, mida juhtis 23-aastane mees. Jalgrattur toimetati haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kell 16.57 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kambja vallas Pühi külas Tatra-Otepää-Sangaste maantee 2. kilomeetril, kus sõiduauto Volvo, mida juhtis 19-aastane naine, põrkas kokku peateel liikunud sõiduautoga Mercedes-Benz, mida juhtis 49-aastane mees. Mercedes-Benz juht ja Volvo kaassõitjad: 20-aastane ja kaks 19-aastast meest ning19-aastane naine toimetati haiglasse.

Kell 17.52 teatati liiklusõnnetusest Harjumaal Kiili vallas Vaela külas Kurna - Tuhala tee 7. kilomeetril, kus 32-aastase naise juhitud sõidukist hüppas välja kaassõitja, alkoholijoobe tunnustega 35-aastane mees. Kaassõitja toimetati haiglasse kontrolli.

Krasnoarmeiski rajoonis Poltavskaja külas puhkes tulekahju pärast seda, kui hoidlale kukkusid alla rünnanud mehitamata õhusõiduki rusud, teatab Ukrainski Pravda.

Põlengut saadeti kustutama 32 päästjat seitsme päästeautoga. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt ka Poltavskaja ja Trudobelikovski küla vaheline maantee.

Tegu on järjekordse löögiga piirkonna infrastruktuurile. Alles 10. ja 11. juunil tabasid Ukraina kaitseväe üksused mitmeid Venemaa okupatsioonivägede sõjaväe-, logistika- ja tööstusobjekte, sealhulgas sealsamas Krasnodari krais asuvat Afipski naftatöötlemistehast.

13. juunil korraldasid Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) erioperatsioonide keskuse Alfa võitlejad koos erioperatsioonide vägede ja sõjaväeluurega (GUR) rünnaku ka Tamanneftegazi nafta- ja gaasiterminalile.

Zelenskõi sõnul on Putinile pakutud kohtumist mis tahes paigas, kus saaks langetada tegelikke otsuseid sõja lõpetamiseks.

Samuti arutati USA ja Prantsusmaaga võimalust kohtuda Venemaaga G7 raames, et kaasatud oleksid kõik demokraatlikud riigid, kuid Putin on ka sellest keeldunud, teatab Ukrainski Pravda.

Möödunud pühapäeval pidas Zelenskõi telefonivestluse USA presidendi Donald Trumpiga, kellega leppis kokku kohtumise eelseisva G7 tippkohtumise raames.

Lisaks arutasid riigipead võimalust korraldada kohtumine Ameerika Ühendriikides – formaadis, millest Putinil oleks Zelenskõi sõnul märksa raskem keelduda, „vähemalt president Trumpile“.

„Eks näis, mis sellest välja tuleb. Kui Venemaa ka sellest võimalusest keeldub, on vaja täiendavat survet,“ nentis Zelenskõi. Samal päeval pidas Trump telefonikõne ka Putiniga.

Muudatus tuleneb valitsuse otsusest viia kõik Eesti-Vene piiripunktid ühtsesse 12-tunnisesse graafikusse, mis kehtib esialgu 31. augustini. RusDelfi reporter jälgis kohapeal olukorda ja vestles ootajatega.

Küll aga märkis ta, et sanktsioonide tühistamise ja tingimuste täitmise korral võiksid Iraani investeerida teised riigid.

„Ei,“ vastas Vance Fox Newsi saatejuhi Sean Hannity küsimusele, kas Iraan võiks saada ka Ameerika dollareid. „Nad ei saa sentigi Ameerika maksumaksja raha. Mitte kunagi, punkt. See on täiesti välistatud.“

Vance’i sõnul avanevad Iraani naasmisel maailmaturule uued majandusvõimalused ka ilma USA rahalise panuseta. „Meie seisukoht on, et sanktsioonide leevendamine ja Iraani tagasitoomine maailmamajandusse loob palju uusi võimalusi,“ jätkas asepresident. „See ei ole küll Ameerika raha, kuid sellest võib sündida suur majanduslik õitseng.“

Küsimusele võimaliku 300 miljardi dollari suuruse ülesehitusfondi kohta vastas Vance, et seda rahastaksid Pärsia lahe riigid, mitte USA.

Ta täpsustas, et iraanlased saavad fondile ligi vaid siis, kui täidavad kõiki kokkuleppeid, ning sellisel juhul toetavad Ühendriigid välisinvesteeringuid.

„Kui iraanlased käituvad korralikult, sanktsioone leevendatakse ja nad lõimuvad maailmamajandusse, siis me kutsume teisi riike, just teisi, mitte meid, sinna investeerima,“ selgitas Vance.

See otsus sulgeb tee tagasi võimule endisele valitsusjuhile Viktor Orbánile, kes juhtis riiki 16 aastat, kuni kaotas tänavu aprillis toimunud valimistel võimu uuele peaministrile Péter Magyarile.

Magyari partei saavutatud kahekolmandikuline häälteenamus parlamendis võimaldabki nüüd Orbáni-aegset põhiseadust ja seadusesilma põhjalikult ümber teha.

Uue korra kohaselt ei tohi ükski isik tulevikus valitsusjuhi kohal olla kauem kui kaks ametiaega. Piirang kehtib tagasiulatuvalt kõigi ametiaegade kohta alates 1990. aasta maist, mis tähendab, et kedagi, kes on varem juba vähemalt kaheksa aastat peaministri toolil istunud, ei saa enam uuesti sellele kohale valida.

Lisaks ametiaegade piiramisele aitab põhiseadusmuudatus lammutada Orbáni valitsuse loodud süsteemi, kus silmapaistvaid opositsioonipoliitikuid ja ajakirjanikke tembeldati ametlikult „välismaiste huvide teenijateks“.

Ühtlasi taastab riik oma asutajaõigused nn avalikes huvides tegutsevates varahaldussihtasutustes. Tegemist on asutustega, millele Orbáni valitsus oli omal ajal kantinud sadade miljardite forintide väärtuses riigivara.

Moskva linnapea Sergei Sobjanini väitel tegi õhutõrje tihedat tööd ning kahe tunni jooksul, kella 5.45-st kuni 7.45-ni, tulistati alla 37 drooni.

Nagu sarnaste rünnakute puhul tavaks, vaikivad Venemaa ametivõimud sellest, kui paljudel mehitamata õhusõidukitel õnnestus sihtmärgini jõuda, kirjutab Ukrainski Pravda.

Sotsiaalmeediakanali Astra ja pealtnägijate teatel jäädvustati õhutõrje tööd ja plahvatusi eelkõige Moskva lähedal Pavlovski Posadis, Ramenskis ja Žukovskis.

Rünnaku tagajärjel tekkis ka suur põleng Kremlist vaid umbes 15 kilomeetri kaugusel asuvas Kapotnja linnaosas, kus süttis ettevõttele Gazpromneft kuuluv naftatöötlemistehas.

See on piirkonna suurim kütusetootja, mis katab üle kolmandiku Moskva kütusevajadusest ja varustab lennukikütusega pealinna lennujaamu.

Rünnak paiskas segi ka pealinna lennuliikluse, mistõttu Venemaa riiklik lennuamet Rosaviatsia kehtestas Domodedovo, Šeremetjevo, Vnukovo ja Ramenskoje lennujaamas ranged piirangud.

Venemaa kaitseministeeriumi ametliku teate kohaselt tulistati poole ööpäeva jooksul Venemaa regioonide ja okupeeritud alade kohal alla kokku koguni 172 drooni.

Lisaks pealinna ümbrusele sattus varem rünnaku alla ka Krasnodari krai, kus Poltavskaja külas süttis droonitabamuse tõttu naftahoidla ning liikluseks suleti kohalik maantee.

Kõige sagedasem rikkumine puudutab endiselt lasterühma märki, ehkki üldine suundumus on paranev ja valdav osa juhte mõistab märgi vajalikkust. Transpordiamet tuletab meelde, et lasterühma märki tuleb kasutada kõikidel vedudel, mille eesmärk on laste vedu – seda tõlgendust on kinnitanud ka Tallinna ringkonnakohtu lahend.

Levinud väärarusaam, justkui piisaks märgi kasutamisest üksnes esimese kooliastme lõpuni, ei vasta tõele. Kontrollide käigus uuriti, kust selline väärarusaam pärineb. Enamasti viidati teistele juhtidele või seaduse iseseisvale tõlgendamisele, kuid osa juhte väitsid, et said sellise info autojuhtide täiendkoolituselt.

„Lasterühma märk ja ohutuled on miinimum, mida iga juht saab laste turvalisuse heaks teha,“ rõhutas transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson. „Kui lapsi vedav buss peatub, on tegemist suurema ohuallikaga, sest laste käitumine liikluses on sageli ettearvamatu. Me ei taha oodata järgmist traagilist õnnetust selleks, et midagi muuta – iga juht saab juba täna teha omalt poolt maksimumi.“

Senised õpilasvedude ohutust suurendanud muudatused on tehtud Tiitsoni sõnul alles pärast traagilisi, surmaga lõppenud õnnetusi: ohutulede kasutamise nõue lisati pärast kaheksa-aastase poisi hukkumist 2011. aastal ning suuremale ja valgustpeegeldavale lasterühma märgile mindi üle pärast 2015. aastal hukkunud kümneaastase lapse õnnetuse uurimist. Vaatlused näitasid, et varasem väiksem märk ei olnud juba 70 km/h juures piisavalt aegsasti märgatav.

Töölepingu või selle väljavõtte puudumine on küll langustrendis, kuid transpordiamet ootab seadusemuudatust, mis ühtlustaks kauba- ja sõitjateveol tegutsevate juhtide nõuded ning annaks järelevalvele võimaluse kontrollida juhi töösuhet töötajate registrist.„Töösuhte kontrollimine on praegu järelevalvele ebamõistlikult keeruline, sest meil puudub õigus juhi töösuhet töötajate registrist üle vaadata,“ nentis Tiitson.

Eesti vedajate seas tuvastati 30 sellist juhtumit, samuti jäi 21-l korral kohapeal esitamata tööleping või selle väljavõte. Raskemaid rikkumisi tuvastati Eesti vedajate puhul vähe – ühel juhul veeti sõitjaid ilma tegevusloa tõestatud koopiata ja ühel juhul oli juhi pädevustunnistus aegunud. Välisvedajatest paistsid silma Läti ettevõtted, kelle puhul tuvastati kolm tegevusloa tõestatud koopiata bussi.

Transpordiameti sõnul on ka turismigruppe vedavate kuni üheksa istekohaga sõiduautode kasutamisel vaja tegevusluba, kui sõit toimub tasu eest. Taksosõit siin arvesse ei lähe.

Kuu aja jooksul kontrolliti 333 bussi – pea kolmandiku võrra rohkem, kui mullu samal perioodil, mil kontrolliti 264 bussi. Kontrollitud sõidukitest kuulus 230 Eesti vedajatele ja 153 neist olid täielikult korras.

Suuline hoiatus tehti 63-l juhul, lisaks alustati 13 riiklikku järelevalve menetlust ja üks väärteomenetlus ning politsei- ja piirivalveametile edastati üks väärteoteade. Välisriikide vedajatele kuulunud 103 bussist olid 96 korras, neljal juhul tehti suuline hoiatus ja kolmel juhul alustati väärteomenetlus.

Eesti vedajate rikkumised:

Teiste riikide vedajate rikkumised:

Politseinikud reageerisid sündmuskohale ja asusid juhtunu asjaolusid selgitama – küsitlesid inimesi, vaatasid üle hoone küljes olevate turvakaamerate salvestised ning võtsid erinevaid proove. Sündmuskohal selgitati välja, et hoone ei süttinud põlema, kuid sai kahjustada.

Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Vadim Kuperštein rääkis, et kaamerapildi läbivaatamisega sai politsei kinnituse, et maja ümber liikusid kolm meest, kes proovisid maja süüdata. „Tänu sellele, et kogudusel olid kaamerad ning hommikul hakkasid ka seal olevad inimesed uurima, mis täpsemalt juhtus, saime me kiiresti kahtlustatavad kindlaks teha. Tegemist oli äärmiselt ohtliku teoga ning vaid õnneliku juhuse tõttu ei läinud hoone põlema,“ ütles ta.

„Jätkame tõendite kogumisega ning selgitame välja teo võimalikud motiivid, muu hulgas selle, kas juhtum võis olla ajendatud usulistest põhjustest,“ lisas Kuperštein.

Politseinikud pidasid pühapäeval kinni 31- ja 41-aastased mehed, keda kahtlustatakse süütamises. Samuti kuulati kahtlustatavana üle 29-aastane mees.

Tekitatud kahju on umbes 10 000 eurot. Kriminaalmenetlust alustati süütamise paragrahvi alusel.

Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul tugevdab 25 aastat Haapsalu linna juhtinud Urmas Sukles Keskerakonna positsioone Läänemaal. „Ta on hästi kursis kohalike omavalitsuste väljakutsetega ja tunnetab Eesti ühiskonnas toimuvat,“ märkis Kõlvart.

„Kahetsusväärsel kombel on tänane Reformierakonna valitsus pannud linnade ja valdade õlgadele uusi kohustusi, kuid vahendeid nende täideviimiseks eraldanud ei ole,“ ütles Kõlvart. „Keskerakonna eesmärk on tagada täisväärtuslik elu igas Eestimaa piirkonnas ja koos Urmas Suklesega saame pöörata suuremat tähelepanu ka Läänemaale.“

Haapsalu linnavolikogu ja Euroopa regioonide komitee liige Urmas Sukles ütles, et Keskerakond on tänases poliitelus tema hinnangul üks arvestatavamaid jõude, kes seisab Eesti inimeste heaolu, julgeoleku ning ärimaastiku arengu eest. „Talvel kirjutasin raamatu oma teekonnast Haapsalu linnapeana ja selle kõrval jõudsin mõelda ka oma tulevikule. Tunnen end füüsiliselt ja mentaalselt hästi ega soovi jääda koju pensionipõlve veetma,“ ütles ta.

„Omades pikaajalist kohaliku poliitika kogemust ja kuuludes Euroopa regioonide komiteesse tunnen, et soovin Eesti elu arendamises kaasa rääkida. Et jätkata poliitikas, tuli teha valik ja minu jaoks oli see lihtne,“ ütles Sukles.

Arsti ja ärijuhtimise haridusega Sukles lisas, et Keskerakond on tema hinnangul Kõlvarti juhtimisel tugev partei. „Minu lähikuude eesmärk on arendada Keskerakonna tegevust Läänemaal ning püüelda järgmistel riigikogu valimistel Toompea poole,“ ütles ta.

„Kui mul õnnestub pälvida valimistel rahva usaldus, siis kindlasti olen hea side Toompea ja Haapsalu vahel ning tubli Lääne-Eesti inimeste esindaja,“ ütles Sukles. „Kohalikul tasandil midagi ei muutu. Haapsalu volikogus jätkab opositsioon samas koosseisus, juhtides tähelepanu koalitsiooni tegevuse kitsaskohtadele.“

Sukles kuulus varasemalt Reformierakonda, kust ta lahkus 2017. aastal. Kokku oli ta erakonna liige ligi 18 aastat. Tänase päeva kella 11 seisuga pole veel Suklest äriregistris Keskerakonda kantud.

Põhjuseks on Trumpi administratsiooni kasvav surve Kuuba valitsusele. Portaali Envioscuba.com teatel peatati tellimuste vastuvõtmine, kuna USA uute sanktsioonide eesmärk on lämmatada rahvusvaheline finantstugi Kuuba ettevõtetele.

Viimaste piirangutega võeti sihikule Kuuba riiklik nafta- ja gaasiettevõte, president Miguel Díaz-Canel ning Kuuba revolutsiooniliste relvajõudude juhitav ärikonglomeraat GAESA, millele kuulub lai valik kohalikke ettevõtteid alates autorendist ja jaepoodidest kuni transpordifirmadeni, vahendab AP.

Olukord tabab kõige valusamalt just ühiskonna haavatavamaid rühmi, sest kuubalased peavad toime tulema terava toidu- ja ravimipuuduse, peaaegu lakkamatute elektrikatkestuste ning lämmatava kuumusega.

Paljud kohalikud on seni elatunud USA-s asuvate pereliikmete ja sõprade abist, kes saadavad Miamist raha ning kodumasinaid, toitu ja riideid sisaldavaid pakke või ostavad neile kaupa otse veebi teel.

„Meist sõltumatutel põhjustel ei saa meie platvorm enam teenuseid pakkuda,“ seisis veebilehel ilma täpsemate selgitusteta. Uudisteagentuuril AP ei õnnestunud ettevõttega ühendust saada, kuna platvormil puuduvad nii kontakttelefon kui ka e-posti aadress.

Sellised platvormid nagu envioscuba.com tegid otsest koostööd konglomeraadiga GAESA, selgitas Kuuba turustrateegiatele spetsialiseerunud Miami konsultatsioonifirma Havana Consulting Group juht Emilio Morales.

Tema sõnul ei tarni enamik neist portaalidest kaupa reaalselt USA-st, vaid vahendavad ja toimetavad kohale tooteid, mida hoitakse juba saarel asuvates GAESA ladudes.

USA administratsiooni sanktsioonid ähvardavad külmutada välismaiste ettevõtete varad USA-s ja võivad keelata nende investorite, töötajate ning aktsionäride reisimise, lõigates nad praktiliselt USA finantssüsteemist maha.

Osa väljaandeid peab ameeriklastega kokkuleppele minekut poliitiliseks kapituleerumiseks, teised leiavad, et lepe aitab sõja ja majandusliku blokaadi lõpetada, samas kui tuumaprogramm jätkub.

Pressikonverentsil arutatakse lisaeelarves toetatavaid sotsiaal- ja tervishoiuobjekte, haridustöötajate töötasu alammäärasid, Tallinna merepäevasid, Kadrioru staadioni juubeliaastat, Euroopa Discgolfi Festivali, Mustamäe ja Haabersti rahvatriatlonit.

Pressikonverents algas kell 12.

Sinkevičius vahetab valitsusjuhikohal välja Inga Ruginienė, kes juhtis kabinetti eelmise aasta sügisest, kui senine peaminister Gintautas Paluckas korruptsioonijuurdluse tõttu tagasi astus, vahendab LRT.

Uut kolmeparteilist võimuliitu hakkavad juhtima sotsiaaldemokraadid, kelle partneriteks saavad Põllumeeste ja Roheliste Liit ning koalitsiooni naasev erakond Demokraadid Leedu Eest.

Uuel liidul on 141-kohalises seimis 75 kohta ning koalitsioonilepe kavatsetakse allkirjastada juba sel nädalal.

Valitsuses on oodata vähemalt nelja ministri vahetust: energia-, tervishoiu- ja põllumajandusministeeriumi võtavad üle Demokraadid Leedu Eest, sotsiaaldemokraadid saavad aga keskkonnaministri portfelli.

Sinkevičiuse sõnul keskendub uus valitsus eelkõige hinnatõusu pidurdamisele ja elukalliduse leevendamisele, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamisele, majanduskasvu edendamisele ning tervishoiu kättesaadavusele.

Samuti rõhutas ta vajadust tugevdada riigikaitset ning hoida välispoliitika aktiivse, järjepideva ja tulemuslikuna.

Abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond) sõnul peab karjäärimudel olema õpetajatele sisuliselt motiveeriv. „Kui õpetaja võtab rohkem vastutust ja liigub järgmisele karjääriastmele, peab see kajastuma ka töötasus. Tallinna jaoks on oluline, et õpetaja suurem pädevus ja vastutus oleksid töötasus selgelt tunnustatud,“ ütles ta.

Karjäärimudel näeb ette neli astet: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Kõrgema astmega kaasneb suurem vastutus ning kõrgem töötasu alammäär.

Määruse eelnõu kohaselt jääb alustava õpetaja ja õpetaja töötasu alammääraks 2070 eurot kuus. Vanemõpetaja töötasu alammäär tõuseb 2267 euroni ja meisterõpetaja oma 2661 euroni kuus. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja töötasu alammäär jääb 1820 eurole.

Muudatuse tulemusel laieneb Tallinna õpetajatele kehtiv 100-eurone lisatõus ka vanem- ja meisterõpetajatele. Sellega tagatakse, et Tallinna senine täiendav panus õpetajate töötasudesse laieneb võrdselt kõigile karjääriastmetele.

Prognoosi järgi võib Tallinna munitsipaalüldhariduskoolides olla ligi 400 vanemõpetajat ja 20 meisterõpetajat. Tegelik arv sõltub sellest, kui paljud õpetajad vastavat karjääriastet taotlevad ja selle saavad.

Üldhariduskoolide õpetajatele rakendatakse uusi töötasu alammäärasid tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2026. Kutseõppeasutuste õpetajatele rakendatakse neid alates 1. juunist 2026. Muudatus puudutab ka kutseõpetajaid, kes on asunud õpetajakvalifikatsiooni omandama – ka neile hakkab kehtima 2070-eurone töötasu alammäär.

Palgamuudatuse hinnanguline mõju Tallinna linna eelarvele on ligikaudu 1,45 miljonit eurot aastas. 2026. aasta eelarves on selleks kavandatud 1,21 miljonit eurot riigi toetusfondi vahenditest.

Muudatus aitab siduda õpetaja karjääris edasi liikumise selgemalt töötasuga ning toetab uue karjäärimudeli rakendumist Tallinna koolides.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on oma kümneaastase ametiajaga lõpusirgel ning loodab saavutada erinevates teemades läbimurdeid. Eviani tippkohtumise realistlik edu mõõdik on küllap siiski see, kas Trumpi juhitava USA täiendavat kaugenemist ülejäänud Läänest õnnestub vältida.

Sõltumatute venekeelsete portaalide andmeil oli tegu tuntud Vene eksiilkunstniku, baškiiri rahvusest karikaturisti ja aktivisti Semjon Skrepetskiga (kodanikunimi Robert Kuzovkov).

Rünnak toimus umbes kell 10 hommikul linnatänaval. Linn asub Valgevene piiril. Ründaja tulistas ohvrit viis korda käsirelvast ja põgenes seejärel. Prokuratuuri sõnul oli ohver kunstnik ja Vene võimu vastane dissident.

Portaali Nexta teatel oli ohvriks Skrepetski, kes varem elas sama linna pagulaskeskuses ning kolis seejärel koos perega eraldi korterisse. Kinni on peetud kaks Valgevene kodanikku vanuses 33 ja 37 aastat.

Portaali DzikMedia teatel saabusid tapjad või tapja sündmuskohale taksoga, mida juhtis Valgevene kodanik. Juhi väitel ähvardati teda relvaga, juht põgenes sündmuspaigalt, üritades jõuda konsulaati. Avaldatu põhjal võib taksojuht olla üks vahistatud meestest.

Skrepetski oli pagulaste seas tuntud tegelane, kes väljendas oma sõja- ja režiimivastaseid vaateid nii blogis kui ka oma muusikas ja kunstis. Kõige sagedamini kujutas ta grotesksetes situatsioonides Vene diktaatoreid, näiteks Jossif Stalinit ja Vladimir Putinit.

Samuti naeruvääristas Tšetšeenia valitsejat Ramzan Kadõrovit ning diskrediteeris Vene vallutussõda ja selle toetajaid. Samal ajal kritiseeris ta ka opositsionäär Aleksei Navalnõid ning Ukraina valitsust mistõttu Ukraina aktivistide veebileht Mõrotvorets on tema isikuandmed avaldanud oma „mustas nimekirjas“.

2021. aastal kolis ta poliitilise tagakiusamise tõttu Venemaalt Poolasse. Eelmisel reedel korraldas Skrepetski Berliinis performance’i, kus ta kasutas mõnitaval viisil Vene ja Nõukogude sümboleid, taustal maal Stalinist imikuna kujutatud Putinile oma piipu pakkumas. Muu hulgas tõmbas ta oma pükstest välja Vene lipu ja viskas selle prügikasti.

See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valides näiteks postituse juures märksõna „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Voog avardab ühtlasi haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

23-aastane noormees aitas seni tuvastamata kelmide grupeeringut rahakullerina hetkel teadaolevalt kaheksas kuriteoepisoodis, mis leidsid aset vahemikus 27. aprill kuni 25. mai. Tema roll oli käia erinevate Eesti linnade pakiautomaatides ohvritelt petetud pangakaartidel järel ja võtta nendega sularahaautomaatidest raha välja.

Näiteks helistati aprilli lõpus Võrus elavale 72-aastasele naisele ning loodi ekslik ettekujutus, et talle on tarvis saata tähitud kiri. Seejärel järgnes kõne näiliselt SEB pangast, mille töötaja mõjutas ohvrit hankima sularaha ning viima selle koos isikliku pangakaardiga kaubanduskeskuse juures olevasse Omniva pakiautomaati. 23-aastasele kullerile edastati kuriteokaaslastelt pakiautomaadi uksekood, misjärel võttis ta hoiukohast ümbrikus 3500 eurot ja pangakaardi, millega võeti hiljem pangaautomaadist välja täiendavalt 3400 eurot.

Kokku tekitas mees oma tegevusega kannatanutele pea 50 000 euro eest kahju. Tema osalusega grupeeringu läbi viidud telefonikelmuste kogukahju on hetkel teadaolevalt ligi kolm korda suurem ehk enam kui 140 000 eurot.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rain Vosmani sõnul pöördus 23-aastane rahakuller kuritegelikule teele läbi sotsiaalmeedia, mis on inimeste kelmustesse värbamisel üks peamisi kanaleid. „Tihti on just noored need, kes otsustavad kelmide käepikenduseks astuda esmapilgul lihtsa rahalise kasusaamise eesmärgil. Ometi jäetakse arvestamata, et nemad on neis kuritegelikes skeemides kõige lihtsamini tabatavad,“ rääkis ta.

Prokurör Evelin Etsi sõnul oleks kahtlustatava vabadusse jäämisel suur oht, et ta jätkab inimestele kahju tekitamist. Sellega nõustus ka kohus ja võttis ta esialgu kaheks kuuks vahi alla, et kaitsta inimeste vara ning hoida ära uute kuritegude toimepanemist. „Teda ei heidutanud inimestele põhjustatav kahju ega oht vahele jääda, vaid tema selge eesmärk oli kannatanute arvelt lihtsat tulu teenida.“

„Kahtlustuse järgi tekitas ta lühikese ajaga läbi mõeldud kuriteoskeemis osalemisega mitmele inimesele suurt kahju. Tema roll selles skeemis oli sõita juhiste alusel renditud autoga erinevatesse Eesti linnadesse, kus ta kahtlustuse järgi võttis pakiautomaatidest välja kannatanute pangakaarte, mille kontodelt võttis kohe ka sularaha välja,“ rääkis Ets.

Vosman soovitab kelmuse puhul kiirelt reageerida ja politseid teavitada. Kui keegi PIN koodi või pangakaarti koos sularahaga küsib, tuleks kõne katkestada ja häirekeskusesse helistada võimalikult kiiresti.

„Kui tekib kasvõi vähimgi kahtlus, et oled pettuse ohvriks langenud, siis teavitage sellest politseid. Kelmuste ohvriks võib langeda igaüks, olenemata vanusest või emakeelest,“ ütles Vosman. „Seepärast tuleb kõigil olla tähelepanelik ning teavitada hetkel levivatest petuskeemidest ja võimalikest ohtudest ka oma lähedasi.“

Politsei palub kõigil, kes on artikli päises pildil kujutatud noormehe tõttu kahju kannatanud, anda sellest politseile teada meiliaadressil kelmused@politsei.ee.

Koondumise tulemusel hakkavad ühtse strateegilise juhtimise all tegutsema Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna kiirabi ja Tallinna hambakliinik. Ühtne haiglaorganisatsioon alustab tööd 1. jaanuaril 2028.

Tallinna Haigla juhatuse liikme dr Arkadi Popovi sõnul annab konkurentsiameti otsus kindluse jätkata ettevalmistusi ühtse haiglaorganisatsiooni loomiseks. „Konkurentsiameti luba kinnitab, et saame liikuda edasi plaanipäraselt. Tallinna Haigla loomise eesmärk on ühendada olemasolevate organisatsioonide tugevused, parandada koostööd erialade vahel ning kasutada ressursse targemalt patsientide ja töötajate huvides,“ ütles ta.

„Me ei alusta nullist – ehitame üles kaasaegset organisatsiooni, mis tugineb ajaloolistele traditsioonidele ning meie haiglate töötajate teadmistele, kogemustele ja pühendumusele,“ sõnas Popov.

Tallinna Haigla loomise eesmärk on vähendada dubleerivat tegevust, ühtlustada raviprotsesse ning parandada eriarstiabi kättesaadavust. Ühtne juhtimine võimaldab senisest paremini planeerida investeeringuid, arendada töötajate kompetentsi ja tugevdada tervishoiuteenuste toimepidevust.

Praegu jätkub ettevalmistusaeg, mille käigus kavandatakse organisatsiooni tulevasi tööprotsesse, juhtimismudelit ja ühiseid tugiteenuseid. Patsientide jaoks jätkub tervishoiuteenuste osutamine tavapärasel viisil ning haiglate igapäevatöö ei muutu.

Tallinna Haigla ühendab Tallinna linna tervishoiuasutuste võimed ühtseks haiglaorganisatsiooniks ning kujuneb Eesti tervishoiusüsteemis üheks mõjukamaks ja laiapõhjalisemaks tervishoiuteenuste osutajaks.

Delfi kirjutas märtsi lõpus loost, kus Vene naisluuraja Nomma Zarubinal tekkis intiimne suhe Ukraina vastuluurajaks osutunud ameeriklanna Sarah Ashton-Cirilloga.

Sellest hargnes New Yorgis kaheksa kuud kestnud spioonidraama, kus FSB lähetatud venelanna hakkas pahaaimamatult ameeriklannale väärtuslikku luureinfot lekitama, samal ajal kui mõlema riigi eriteenistused nende igat sammu jälgisid.

Olukord lõppes sellega, et kui FBI oli Zarubina juba teist korda vahistanud, murdus naine lõpuks ning rääkis FBI-le oma ülesannetest. Samal ajal mõistis Moskva ameeriklanna tagaselja 20 aastaks vangi.

Nüüd teatas Organized Crime and Corruption Reporting Project (OCCRP), et Manhattani ringkonnakohus mõistis ka Venemaa kodaniku Nomma Zarubina 14 kuuks vangi.

Naine tunnistas end süüdi föderaalsele juurdlusbüroole (FBI) valetamises oma sidemete kohta Venemaa julgeolekuteenistusega (FSB) ning kodakondsuspettuses, mis puudutas naiste kupeldamist üle osariikide piiride.

Eelmisel nädalal avalikustatud kohtudokumentidest selgub, et prokurörid nõudsid 35-aastasele Zarubinale rangemat, 18 kuni 24 kuu pikkust vangistust. Zarubina ise väitis süü omaksvõtmisel, et on hoopis FBI-d aidanud ja luurekeskagentuurile (CIA) infot jaganud.

„Süüdistatav valetas FBI-le uurimises, mis puudutas tundlikku välismõju,“ seisab prokuratuuri karistusmemorandumis. „Ta aitas aastaid juhtida prostitutsiooniäri ning varjas seda kuritegelikku tegevust tahtlikult oma kodakondsustaotluses, et saada USA kodanikuks. Pärast vahistamist ja kautsjoniga vabanemist mõnitas, ahistas ja ähvardas ta korduvalt juhtumiga tegelenud uurijat.“

Zarubina kaitsja palus naise kohest vabastamist, soovides eeluurimisvangistuses veedetud aja karistuse hulka arvamist, kuid kohtunik Laura Taylor Swain lükkas taotluse tagasi.

Kohtunik oli tühistanud Zarubina kautsjoni juba möödunud aasta lõpus, kuna naine keeldus lõpetamast küberjälitamist ja ühendusevõttu FBI agendiga, kes pidi olema kohtuasjas tunnistajaks.

Prokuratuuri dokumentidest nähtub ka USA võimude huvi tagamaa Zarubina vastu.

FBI alustas tema uurimist 2020. aastal seoses tema tööandja, USA ja Venemaa topeltkodakondsusega Elena Bransoniga. Branson, kelle Manhattani korteri FBI läbi otsis, põgenes samal aastal Venemaale. 2022. aastal esitati talle süüdistus Venemaa valitsuse registreerimata agendina tegutsemises ning ta on siiani tagaotsitav.

Prokuratuuri hinnangul toimis Bransoni juhtitud New Yorgi Vene Keskus Kremli propagandaharuna, kus Zarubina töötas poliitikanõuniku ja veebihaldurina.

Kuigi paljud kohtutoimiku materjalid on endiselt salastatud, paljastab karistusmemorandum haruldasi üksikasju laiema mõjutustegevuse uurimisest.

Märgitakse, et Zarubina osales oma FSB kuraatorite palvel (kes andsid talle koodnime Alyssa) 2021. aastal Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil.

Seal oli tema ülesandeks leida ajakirjanikke, kes nõustuksid kajastama foorumit ja Venemaad tervikuna positiivses valguses. Kohtudokumentidele oli lisatud ka kaks fotot, kus Zarubina poseerib koos isikutega, keda prokurörid peavad luuresihtmärkideks.

Juhtum toimus laupäeval São Paulo osariigis Limeira prefektuuris mahajäetud raudteesillal, kus on varemgi selliseid hüppeid korraldatud. Paraku ignoreeriti seekord kõige elementaarsemaidki turvaabinõusid. Politsei lähtub versioonist, et tegu ei olnud sihiliku mõrvaga. Vahetult enne hüpet avaldas ohver Instagramis sündmuskohalt foto koos kommentaariga: „Kes oli see hull, kes lubas mul sillalt alla hüpata?“

Kislitsõn läks möödunud aastal ühel õhtul politseijaoskonda, kuid uksed olid juba lukus. Seepärast helistas ta häirekeskusesse ja teatas, et on tapnud inimese ja keegi võiks tulla teda arreteerima.

Süüdistuse kohaselt kasutas Kirsberg juhatuse liikmena oma positsiooni ära ning suunas aastatel 2015–2020 ettevõtte raha enda ja kolmandate isikute huvides. Skeem põhines näilistel reklaami- ja suhtekorraldusteenustel. Electroluxile esitati arveid teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud, ning raha liikus edasi Kirsbergiga seotud ettevõtetesse.

„Väidetavad reklaamitegijad esitasid Electrolux Eesti AS-ile arveid, seejärel sai teenusepakkuja Kirsbergiga seotud äriühingult väiksemas summas arve ning ülejäänu jäi neile,“ kirjeldas majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokurör Anneli Masing skeemi toimimist. „Kui raha jõudis Kirsbergiga seotud äriühingusse, liikus osa sellest edasi teise juhatuse liikme ettevõttesse.“

Kohtu hinnangul ulatus skeemiga tekitatud kahju ligi 600 000 euroni. Raha liikus muu hulgas Kirsbergi emale kuulunud ettevõttesse, kust see suunati edasi teise juhatuse liikme Andres Keskeri firmasse.

Lisaks tuvastas kohus, et Kirsberg maksis endale, Keskerile ja raamatupidajale ebaseaduslikke lisatasusid kokku ligi 170 000 euro ulatuses.

Kohus karistas Kirsbergi lühimenetluses ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Samuti peab ta hüvitama Electroluxile ligi 580 000 eurot, mis hõlmab varalist kahju, viiviseid ja menetluskulusid.

Tallinna ringkonnakohus jättis varasema süüdimõistva otsuse muutmata. Pärast seda pöördus Kirsbergi kaitsja riigikohtusse, kuid riigikohus leidis, et kassatsiooni menetlusse võtmiseks puudub alus.

Riigikohtu määruse järel on Kirsbergi süüdimõistev kohtuotsus alates 15. juunist lõplikult jõustunud.

Electroluxi esindaja, Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Lembit Tedder ütles omapoolses kommentaaris, et Electrolux on tulemusega rahul ning asub lahendit nüüd täitmisele pöörama. „Tänase seisuga võlgneb Martin Kirsberg kohtuotsuse alusel Electroluxile enam kui 600 000 eurot. Õnneks sai omal ajal seatud Electroluxi nõude tagamiseks ka kohtulik hüpoteek ta kinnisvarale ja arestitud ta arvelduskontol olevad rahalised vahendid. Need tagatised garanteerivad vähemalt osalises ulatuses nõude täitmise. Kui eelnevast ja ta muust varast jääb väheks, ootab Martin Kirsbergi ees eraisiku pankrot ja kõik sellega kaasnev.“

Seire hõlmas 1., 2., 4. ja 5. klassi õpilaste oskust kasutada eesti keelt eri õppeainete ülesannetes. Tegemist ei olnud tasemetestiga, vaid aine- ja keeleoskust ühendava küsimustikuga, mille koostasid õpetajad, Tallinna Haridusamet ja HARNO. Kokku osales 19 üleminekukooli 5127 õpilasega ning võrdlusena 6 eestikeelset kooli 495 muu emakeelega õpilasega.

Esialgne analüüs näitab positiivset arengut eelkõige 1. ja 4. klassis. 1. klassides tõusis keskmine tulemus üleminekukoolides 78,5 protsendilt 82,3 protsendini ning vähenes vahe eestikeelsete koolidega. Alla 50 protsendi tulemuse saavutanud õpilaste osakaal vähenes 21,1 protsendilt 17,7 protsendini.

4. klasside keskmine tulemus kasvas 29,12 punktilt 30,82 punktini 55 võimalikust punktist. Alla 50 protsendi tulemuse saavutanud õpilaste osakaal vähenes 44,9 protsendilt 40,8 protsendini. Samal ajal kasvas väga heade tulemuste osakaal 17,6 protsendilt 26,5 protsendini.

2. ja 5. klasside puhul puudub võrdlus eelmise aastaga, kuna neid klassiastmeid eelmisel aastal ei hinnatud. Tänavused tulemused annavad siiski olulist teavet õpilaste ainealase eesti keele oskuse ning edasise toe vajaduse kohta.

Haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul annab seire linnale parema aluse hinnata, kuidas üleminekumeetmed ja praktiline tugi koolides toimivad. „Selle aasta testimise tulemused näitavad, et koolipõhine tugi on vajalik ning seda tuleb jätkata ja laiendada andmete põhjal ja koostöös koolidega,“ ütles Rundu.

Tallinn laiendab koostöist arenguprogrammi: kui 2025/2026. õppeaastal osales programmis kuus kooli, siis 2026/2027. õppeaastal kasvab osalevate koolide arv 12-ni.

Tegemist on osaga Rootsi sisserännupoliitika laiaulatuslikumast karmistamisest, mida viib enne septembris toimuvaid parlamendivalimisi ellu sealse parempoolne valitsus koos oma liitlase, natsionalistliku erakonnaga Rootsi Demokraadid.

Koalitsioon, mis võitis 2022. aasta valimised lubadusega vähendada sisserännet ja ohjeldada kuritegevust, on võtnud range suuna, et reegleid rikkuvad inimesed ei ole riiki oodatud.

Märkimisväärne on see, et seadus ei laiene mitte ainult uutele taotlejatele, vaid tagasiulatuvalt ka juba väljastatud elamislubadele.

„Keegi, kes ei püüagi õigesti käituda, ei tohiks loota, et saab siia jääda,“ sõnas immigratsiooniminister Johan Forssell märtsis seaduseelnõu tutvustades.

Kuigi seadus ise ei defineeri juriidiliselt täpselt, millist laadi käitumine on lubamatu, hakkab juhtumeid läbi vaatama Rootsi migratsiooniamet ning otsuseid on võimalik edasi kaevata immigratsioonikohtusse.

Opositsioon ja inimõiguste organisatsioonid on aga regulatsiooni teravalt kritiseerinud, nimetades seda meelevaldseks, kuna elamisloa tühistamise aluseks võib saada tegevus, mis ei ole Rootsis kriminaalkorras karistatav.

Stockholmis tegutsev ühendus Civil Rights Defenders märkis oma avalduses, et uus kord jätab sisserändajad ohtlikku teadmatusse. „Niinimetatud hea käitumise seadus tekitab olukorra, kus inimesed ei tea, milliseid tegusid või avaldusi võidakse nende vastu ära kasutada. See õõnestab otseselt õigusriigi põhimõtteid ja kõigi võrdsust seaduse ees,“ seisis ühenduse pöördumises.

Turvakaamera lindistuselt oli näha, kuidas jooksja vastutuleva naise justkui vähimagi põhjuseta külg ees liiklusse lükkas, nii et naise pea jäi läheneva bussi trajektoorile. Juhi refleksid olid siiski nii tõhusad, et buss põikas sekundi murdosa jooksul kõrvale, naine jäi ellu ja pääses suuremate vigastusteta.

Haigla erakorralise meditsiini osakonnas avanes tavapärasest hoopis teistsugune pilt. Simulatsiooni käigus toodi haiglasse järjest veriseid ja kriitilises seisundis „patsiente“, kelle vigastused olid realistlikult kujutatud. Koridorides ja ravialadel sagis tavapärasest rohkem meditsiinitöötajaid.

„Mängime läbi stsenaariumi, kus käib sõda ja rünnakute tagajärjel saabub haiglasse suur hulk vigastatuid, kellega peame toime tulema,“ selgitas õppuse hindajate koordinaator Maarja Hallik.

Õppuse eesmärk oli hinnata haigla valmisolekut kriisiolukorras tegutsemiseks ning tuvastada võimalikud kitsaskohad.

„Tahame teada, kui palju meil on inimesi, kui palju neist jääb puudu, kui palju kulub erinevaid tarvikuid ning kui kiiresti patsiendid haiglas tegelikult liiguvad,“ kirjeldas õppuse eesmärke ITK ravijuht dr Kai Sukles.

Suklese sõnul on sellised harjutused praegust julgeolekuolukorda arvestades hädavajalikud.

„Haiglad peavad olema valmis vastu võtma nii sõjas vigastatuid kui ka tsiviilkannatanuid. Seda me siin harjutamegi. Kui me ei harjuta, ei ole me pärisolukorraks valmis ning võime kaotada väärtuslikku aega ja inimelusid,“ ütles ta.

Halliku sõnul annab just praktiline õppus kõige parema ülevaate haigla tegelikust võimekusest.

„Õppuseta ei saa me päriselt aru, milleks me võimelised oleme,“ märkis ta.

Ühe peamise väljakutsena tõi Hallik välja kommunikatsiooni.

„Kõige keerulisem on sellistes olukordades alati info liikumine. Õige teave peab jõudma õigel ajal õigete inimesteni, kuid just siin kipuvad tekkima tõrked,“ selgitas ta.

Õppuse korraldas Terviseamet ning see on osa rahvusvahelisest NATO meditsiiniõppusest Vigorous Warrior 2026.

Vigorous Warrior on NATO suurim rahvusvaheline meditsiiniõppuste sari, mida korraldab iga kahe aasta järel NATO militaarmeditsiini kompetentsikeskus koostöös võõrustajariigiga. Tänavu toimub õppus Eestis.

Vaata lähemalt videost!

Professuuri ellukutsumine on üks Tartu Ülikooli läheneva 400. aastapäeva programmi märgilisi algatusi. Selle kaudu soovib ülikool tugevdada oma rolli vaba mõtte ja teadmuspõhise arutelu keskusena ning siduda akadeemilist teadmust nende inimestega, kes on oma tegevusega märkimisväärselt kaasa aidanud vaba maailma väärtuste hoidmisele ja edendamisele. Tulevikumõtte professor peab avalikke loenguid, osaleb õppe- ja teadustöös ning aitab tuua ülikooli aruteludesse uusi vaatenurki.

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul saab ülikool tulevikumõtte professuuri abil kutsuda akadeemilisse arutellu inimesi, kelle kogemus avardab akadeemilist vaadet ühiskonna tulevikule.

„Maailmas toimuva jälgimise, uurimise ja õpetamise kõrval on ülikooli ülesanne aidata sellest ka aru saada ja küsida vajaduse korral ebamugavaid küsimusi. Tulevikumõtte professuuriga saame tuua Tartu Ülikooli inimesi, kelle kogemus ja mõtlemine aitavad paremini mõista, kuhu Eesti ja demokraatlik maailm liiguvad. Soovime, et ülikool oleks paik, kus tulevikku kujundavatest muutustest ja mõjutajatest räägitakse avatult, julgelt ja teadmistele toetudes,“ ütles Asser.

Tulevikumõtte professori tegevus on mõeldud nii Tartu Ülikooli üliõpilastele ja töötajatele kui ka laiemale avalikkusele ning üldjuhul kutsutakse professor ülikooli üheks akadeemiliseks aastaks. Professorikandidaate saavad edaspidi esitada kõik ülikooli liikmed.

Rektor märkis, et Herem on tulevikumõtte professuuri esimese täitjana kõnekas valik. Pika karjääri jooksul kaitseväes, sealhulgas kaitseväe juhatajana, on ta kujundanud avalikku arusaama riigikaitsest kui valdkonnast, mis puudutab kogu ühiskonda. Tema akadeemiline huvi Eesti vastupanuajaloo vastu, kogemus Ukrainas toimuva Venemaa agressioonisõja õppetundide mõtestamisel ja oskus rääkida keerulistest julgeolekuküsimustest arusaadavalt teevad temast tugeva sillaehitaja kaitsevaldkonna, teaduse ja avaliku arutelu vahel.

Tulevikumõtte professori ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal asub tulevikumõtte professor tööle TÜ ühiskonnateaduste instituuti, kus on pikaajaline kogemus kaitsevaldkonnaga seotud teemade, sealhulgas militaarsotsioloogia, kriisiuuringute, desinformatsiooni ja ühiskondliku toimepidevuse uurimisel.

Ühiskonnateaduste instituudi juhataja Ragne Kõuts-Klemm ütles, et Heremi kaasamine instituudi tegevusse aitab rikastada õppe- ja teadustööd uute vaatenurkadega ning näidata, kuidas ülikool saab kaasa rääkida tuleviku kujundamisel.

„Et esimene professor on seotud kaitsevaldkonnaga, on ajastu märk. Koostöö Martin Heremiga võimaldab meil väärindada meie teadlaste rikkalikku kompetentsi ja siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja avaliku aruteluga,“ ütles Kõuts-Klemm.

Herem ütles, et näeb professuuris võimalust tugevdada arusaama riigikaitsest kui laiemast ühiskondlikust ülesandest. Lisaks teaduskoostööle valmistub ta koos kolleegidega ühiskonnateaduste instituudist 2026/27. aasta sügissemestri avalike loengute sarjaks. Enda sõnul soovib ta loengutesse kutsuda eri valdkondade eksperte, kellega koos käsitleda peamisi vaba maailma püsimisega seotud riske, ja ärgitada mõttevahetust loengul osalejate vahel.

„Riigikaitse ei ole ainult kaitseväe asi. Kriisis hoiavad ühiskonda koos väga erinevad inimesed ja süsteemid, sealhulgas teadlased ja üliõpilased. Professuur annab võimaluse neid seoseid paremini mõista ning eristada tegelikke probleeme hirmust ja ärevusest. Kui oskame probleeme rahulikult ja täpselt kirjeldada, tekib ka parem eeldus innovatsiooniks ja uute lahenduste leidmiseks,“ ütles Herem.

Tulevikumõtte professori esimese aasta tegevuskava täpsustub suve jooksul. Avalike loengute sisu ja ajakava ning loengukursusele registreerimise info avaldatakse augustis enne sügissemestri algust.

Presidendi õigusnõuniku Hent Kalmo sõnul on seadusele ette heidetud, et see annab liiga laia volituse meedia- ja väljendusvabaduse piiramiseks.

„Presidendi hinnangul on see mure täiesti põhjendatud. Kuigi seadus lubab teabe levitamist piirata üksnes erakorralises ja sõjaseisukorras, on volitus ise üldsõnaline ega sisalda muid kitsendusi peale selle, et keeld peab olema vajalik ning teabe levitamisega peab kaasnema oht avalikule korrale, riigi julgeolekule või riigi sõjalisele kaitsele,“ märkis Kalmo.

Kalmo sõnul jääb nende ebaselgete väljendite tõlgendamine seaduse rakendaja otsustada. Valitsuse volitusel võib selleks olla näiteks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet või kaitsevägi.

„Seejuures ei ütle seadus midagi selle kohta, kui suures ulatuses võib valitsus teabe levitamise keelamist edasi delegeerida,“ lausus Kalmo.

Presidendi hinnangul võinuks seaduses olla vähemalt näidisloetelu teabest, mille levitamist võib keelata. Kalmo sõnul annab see, et seadus nimetab sõjalise kaitse kõrval ka julgeolekut ja avalikku korda, küll paindlikkust, kuid loob samas riski.

„Tekib risk, et igasugust valitsuse tegevuse arvustamist hakatakse käsitama julgeolekuohuna,“ ütles Kalmo.

Riigipea leidis siiski, et riigikohtu hiljutiste otsuste järgi ei muuda seaduse üldine ja ebaselge sõnastus seda automaatselt põhiseadusvastaseks, kui seadust on võimalik tõlgendada kitsendavalt.

Kalmo sõnul on riigikohtu järgi võimalik seaduse teksti sisse lugeda ka Euroopa inimõiguste kohtu praktika. „Ka meedia- ja väljendusvabadust on Euroopa inimõiguste kohus kaitsnud väga ulatuslikult,“ lausus ta.

„Kui eeldada, et seaduse rakendaja selle praktikaga igakülgselt arvestab, siis kaob ka risk, et sõjaolukorras hakatakse teabe levitamise keelamist kasutama kriitiliste arvamuste vaigistamiseks,“ lisas Kalmo.

Eelmisel nädalal pidi lõpufaasi jõudma terrorismis süüdistatava Jevgeni Andrejenoki kohtuasi. Kohtuvaidluste asemel ilmnes aga teatavaks ootamatu asjaolu, mis asjaajamisi jälle mõne kuu jagu edasi lükkab.

Nimelt esitles prokurör Gardi Anderson kohtule dokumenti, mille kohaselt on Tallinna vangla hüvitanud kriminaalasjas kannatanu rollis olevale endisele vangivalvurile nelja aasta palga kogusummas 112 000 eurot.

Vangivalvur on asjas kannatanu, sest Andrejenok kägistas teda Tallinna vanglas, kui valvur ukse avamiseks kinnipeetava enese selja taha oli jätnud.

Süüdistuse kohaselt üritas Andrejenok võimuesindaja tappa ja seeläbi panna toime terroriakti.

Viimastel kuudel on Ukraina ja Venemaa süüdistanud teineteist droonirünnakutes Türgi ranniku lähedal asuvatele tankeritele, sealhulgas ka Türgi omatud laevadele. Ankara on väljendanud oma pahameelt nii Moskvale kui ka Kiievile.

Türgi on rõhutanud vajadust vältida intsidente Mustal merel, märkis Türgi välisminister Hakan Fidan ühisel pressikonverentsil oma Venemaa kolleegiga Sergei Lavroviga. „Edastasin oma kolleegile meie ootuse vältida igasuguseid intsidente, mis võivad kahjustada meie riigi huve Mustal merel,“ ütles ta.

Fidani sõnul arutati Lavroviga võimalikke viise navigatsiooniohutuse tagamiseks piirkonnas. Ta lisas, et Türgi on vastu rünnakutele tsiviilelanike ja -taristu vastu.

Türgi on Venemaa täiemahulise sissetungi vältel Ukrainasse säilitanud sõbralikud suhted mõlema osapoolega. Selle aasta aprillis palus Kiiev Ankaral olla rahukõneluste vahendajaks ja aidata korraldada juhtide tasemel kohtumist.

Türgi prioriteet on rahuläbirääkimiste jätkamine ning Ukraina sõja kiire lõpetamine, ütles Fidan. Türgi, kes on varem võõrustanud Ukraina ja Venemaa otsekõnelusi, edastas Venemaale valmisolekut korraldada järgmised läbirääkimisvoorud, ütles Fidan. „Kui pooled nõustuvad, oleme valmis arutama ka seda, kuidas läbirääkimisi saaks tulemustele orienteeritumal viisil jätkata,“ lisas ta.

Riigikogus käivad sel nädalal veel viimased ponnistused, et seaduseelnõud vastu võtta – täna võeti vastu kaks seadust, kuid kolmapäeval on kolmandal ehk viimasel lugemisel 26 eelnõu. Ka eelmine nädal oli riigikogu jaoks töine, ühel istungil oli päevakorras teisel lugemisel 26 eelnõu ning rahvasaadikud pidid hommikutundideni töötama.

Tootsi sõnul pole ühestki teises Eesti omavalitsuses ei ole varem sellist poliitilist kriisi olnud. „Oleme ametlikult pöördunud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ning õiguskantsler Ülle Madise poole, kes ei ole meie küsimustele sisulisi vastuseid andnud. Nende ainus soovitus on ära oodata 1. juuli, kui hakkavad kehtima seadusemuudatused, mis laiendavad volikogu enamusele volitusi. Aga kas praegu ükski seadus ei kehti?“

Viimane Stalnuhhini poolt kokku kutsutud Narva linnavolikogu istung toimus 23. aprillil. „Pärast seda on Mihhail Stalnuhhin eiranud volikogu enamuse taotlusi istung kokku kutsuda ning rikkunud mitmeid seaduses sätestatud punkte. Seda kõike selleks, et säilitada enda võim. Räpast mängu mängib kaasa linnapea Katri Raik (SDE), kes koondas päeva pealt eriarvamust üles näidanud linnasekretäri. Lisaks on Mihhail Stalnuhhin enda isiklikele huvidele allutanud volikogu kantselei töötajad. Ja valitsus vaatab seda kõike tegevusetult pealt - Reformierakonna ja Eesti 200 ministrid lasevad Narvas anarhial jätkuda. Kujutage ette, kui selline asi toimuks Tallinna linnavalitsuses,“ ütles Toots.

Toots saatis täna Stalnuhhinile ametliku pöördumise võtta Narva linnavolikogu 26. juuni korralise istungi päevakorda 23. aprillil toimunud volikogu istungil esitatud eelnõud, mis puudutavad Stalnuhhinile ja Raikile umbusalduse avaldamist ning uue linnapea ja volikogu esimehe valimist.

Poliitkaose juured viivad märtsi algusesse, kui napi häälteenamusega koalitsioon jäi ilma ühest liikmest. Raigi fraktsiooni Respekt kuulunud Ivan Egorov läks üle Plaan B rüppe. Nii leidis opositsioon püssirohtu, et võim kukutada. Volikogus on kokku 31 liiget, neil on praeguse seisuga 16 kohta.

Stalnuhhin asus seepeale istungeid tühistama. Opositsioon aga leidis, et neil on õigus kokku kutsuda erakorraline volikogu istung. Nad on hinnanud, et olukord vastab tingimustele, kus nad võivad omapäi istungile koguneda.

Juuni alguses kutsus Narva opositsioon omakeskis kokku volikogu istungi, kus Raik ja Stalnuhhin tagandati ning Toots linnapeaks valiti. Kuna aga seda istungit ei kutsunud kokku ametisolev volikogu esimees Stalnuhhin, on tolle istungi otsused siiski kehtetud.

Vahejuhtum leidis aset teisipäeval umbes kell 11.40 kohaliku aja järgi Suurbritannia Wighti saare ja Prantsusmaa Normandia ranniku vahel. Jahi meeskonna teatel avati tuli Vene fregati Admiral Grigorovitši pardalt hetkel, mil see oli alusest ligi 400 meetri kaugusel, vahendab BBC News.

USA ja Iraan teatasid hiljuti vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisest, mille eesmärk on lõpetada veebruari lõpus USA ja Iisraeli Iraani-vastaste rünnakutega puhkenud konflikt.

„Praeguses etapis on allkirjastamine kavandatud reedeks, 19. juuniks, Bürgenstockis,“ teatas Šveitsi välisministeerium oma avalduses. Tegu on luksusliku kuurortiga Luzerni järve kohal Kesk-Šveitsis, millele on raske ligi pääseda, kuna seda ümbritsevad veekogud kolmelt küljelt.

Kuurordi pakkusid lepingu allkirjastamise asukohana välja nii USA ja Iraan kui ka vahendajariigid Pakistan ja Katar, täpsustas ministeerium. „Šveits tegutseb selles protsessis vahendajana, luues praktilised ja diplomaatilised tingimused, mis on vajalikud selle kohtumise toimumiseks Šveitsi territooriumil,“ öeldi avalduses.

USA ja Iraan jõudsid kokkuleppele pärast keerulisi läbirääkimisi ja pingeid süvendanud tulevahetustele relvarahu kehtimise ajal. Kõrge USA ametniku sõnul on raamlepingule elektrooniliselt alla kirjutanud USA president Donald Trump ja asepresident J. D. Vance ning Iraani asevälisminister Mohammad Bagher Ghalibaf.

Rahulepingu teksti pole avalikustatud. Teadaolevalt olid osapooled eriarvamusel Iraani tuumaprogrammi, sanktsioonide ja Hormuzi väina küsimuses. Vance on vihjanud, et dokument on väga üldine ja umbes poolteist lehekülge pikk.

Ukraina õhuväe teatel sattus kella 19 paiku õnnetusse 7. taktikalise lennubrigaadi pommitaja Su-24M, mis täitis missiooni Hmelnõtskõi oblastis. Intsidendi toimumise hetkel viibisid lennuki pardal kaks meeskonnaliiget, piloot ja navigaator, kes mõlemad hukkusid, vahendab UNN.

„Sügav kaastunne major Bohdan Hrõhorovõtš Zahharulko ja vanemleitnant Bohdan Oleksandrovõtš Babenko peredele; nad kaitsesid meie kodumaad viimase hingetõmbeni.“ kirjutati avalduses.

Õnnetuse põhjus ja asjaolud on välja selgitamisel. Päästjad ja korrakaitsjad töötavad hetkel sündmuskohal. Esialgsetel andmetel pole tsiviilelanikest ohvritest teatatud.

„Me tühistasime sanktsioonid, sest ilmselgelt ei soovi me naftakaubandust takistada. Kuid me oleme olukorras, kus saame seda peagi teha,“ ütles Trump ajakirjanikele, kui temalt küsiti sanktsioonide taastamise kohta. Ta ei täpsustanud, millal see toimuda võiks.

Trumpi kommentaarid järgnesid G7 ja Euroopa Liidu juhtide kohtumisele Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Väljaande Politico teatel ütlesid neli Euroopa ametnikku, et juhid leppisid kokku Moskvale majandusliku surve suurendamises ja Venemaa valitseja Vladimir Putini läbirääkimiste laua taha survestamises.

Enne G7 kohtumist Prantsusmaal väljendasid osad Euroopa ametnikud muret, et Trump võib nurjata katsed suurendada survet Venemaale, kuid hiljem ütlesid ametnikud, et kõik kohtumisel viibinud olid selles osas üksmeelsed.

Ülemaailmsed energiahinnad tõusid järsult pärast USA ja Iisraeli rünnakuid Iraanile veebruari lõpus, millest tulenevalt sulges Iraan liikluse Hormuzi väinas, mida enne sõda läbis umbes viiendik maailma naftast ja gaasist.

Vastuseks kehtestas USA erandid Venemaa naftasanktsioonidele, pikendades neid mitmel korral. Erand kehtis vaid otsuse tegemise hetkel merel olnud Venemaa nafta suhtes, võimaldades müüa riigil oma naftavarusid. Kriitikute väitel andis USA meede Venemaale tõuke rahastada oma agressiooni Ukrainas.

Naftahinnad langesid nädalavatusel pärast seda, kui USA ja Iraan teatasid rahuleppele jõudmisest. Kokkulepe allkirjastatakse 19. juunil Šveitsis.

Umbusalduse poolt hääletas 41 saadikut.

Umbusaldusavaldusele kirjutas alla 48 riigikogu liiget. Nende hulgas on Keskerakonna, Isamaa, EKRE ja sotsiaaldemokraatide saadikud ning fraktsioonitutest Peeter Ernits, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Ester Karuse, Ants Frosch, Jaak Aab, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova, Henn Põlluaas, Andre Hanimägi, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal.

Umbusaldusavalduse järgi keeldub Ligi tunnistamast riigirahanduse liikumist pankrotikursil ning samuti pole ta valmis astuma samme, mis parandavad elanike toimetulekut ja ettevõtete konkurentsivõimet. „Samamoodi jätkates pärandame tulevastele põlvedele hiigelvõlad, mis omakorda avaldab tugevat mõju Eesti riigi igapäevasele toimimisele ja jätkusuutlikkusele,“ märgiti avalduses.

Ligi lausus riigikogu ees, et tõesti on riigirahandus raskemas seisus kui enne, aga ei vasta tõele, et riik liigub pankrotikursil. „Vene agressioon räsis meie majandust rohkem kui ülejäänud riike,“ ütles ta. Eelarve suur defitsiit tulenebki Ligi sõnul kaitsekulude kasvust, mis on Euroopas tipus. Ta märkis, et rahvusvaheline valuutafond on soovitanud hoida laenukoormuse 35%-ni, kuid Eestis on see 24%.

Avalduse andis üle Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. Ta märkis, et riigivõlg kasvab neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni. „Eesti riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni,“ täpsustas Laats. „Et Eesti riik saaks toimida, peame jooksvate kulutuste katteks laenu võtma. Riigivõla hüppeline kasv on toimunud Reformierakonna valitsuse ajal, kahel viimasel aastal on rahandusministri ametit pidanud Jürgen Ligi.“

Laats tõi välja, et negatiivse hinnangu andis riigirahandusele ka hiljuti Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon. „Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Selle asemel, et kriitika omaks võtta ja olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda, süüdistab Jürgen Ligi eelmisi valitsusi ja peab enda otsuseid ainuõigeteks. See ei ole rahandusministrile kohane käitumine,“ rääkis ta.

Laatsi sõnul on Eesti varsti ainus Euroopa Liidu riik, kus ei rakendata toiduainetele vähendatud käibemaksumäära. „Paraku ei ole see teadmine jõudnud kohale Reformierakonnale ja Jürgen Ligile. Eesti on Euroopa Liidus toiduainete kallinemise tempo poolest esikohal. Toidu hind on Eestis viimastel aastatel tõusnud 60% ja see on muutunud luksuskaubaks, kaubandusketid räägivad müügimahtude langusest ning poevarguste arv kasvab pidevalt. Iga nädal sulgeb ukse mõni tunnustatud restoran, kuid Jürgen Ligi ei soovi toiduainete käibemaksu teemat isegi arutada,“ kritiseeris ta.

Laats rääkis, et rahandusminister peab teenima riiki ja tema inimesi, mitte suruma üleolevalt peale oma poliitilisi tõekspidamisi. „Jürgen Ligi väljaütlemised näitavad täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest. Paljud tema kommentaarid tekitavad paratamatult küsimuse, kui adekvaatselt minister toimuvat hindab. Näiteks soovitus mitte vaadata tankla poole ja ise hindadega hakkama saama, ning väide, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus, tekitavad pehmelt öeldes hämmingut,“ rääkis ta.

Jürgen Ligi pole enda sõnul kunagi öelnud, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus. „Ma olen alati juhtinud tähelepanu, et valitsused ei langeta hindu, valitsused ei kontrolli hindu,“ märkis Ligi ning lisas, et oleks vale otsus sekkuda hindadesse.

Ligi märkis, et toiduhindade tasemelt ei ole Eesti Euroopa kõrgeim. „Me ei ole kõige kallima toiduga riik,“ ütles ta.

11. sajandist pärinev Petšerski koobasklooster (ukraina keeles Києво-Печерська лавра) on UNESCO maailmapärandi nimistus. Ukraina õigeusu kiriku pea, metropoliit Epifania kirjutas sotsiaalmeedias, et kloostri Uspenski katedraali katus põleb. Ta jagas umbes kell 3 öösel videot, mis näitab kloostri piirkonnas lõõmavat suurt tulekahju ja sellest levivat paksu suitsu.

Ajakirjanik Caolan Robertson oli üks esimesi, kes põleva Uspenski katedraali juurde saabus ning nägi, kuidas ajaloolisi kultuuriväärtusi päästa üritati.

Esialgsete teadete kohaselt lasti rünnakus välja üle 50 raketi, sealhulgas mitu Zirconi hüperhelikiirusega raketti, ja ligi 500 drooni. Esimesi plahvatusi kuuldi Kiievis umbes kell 1 öösel kohaliku aja järgi, kirjutab Kyiv Indepeandent.

Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas, et Oboloni linnaosas hävisid korterelamu kolmas ja neljas korrus. Solomjanski ja Petšerski linnaosades teatati ka tabamusi saanud üheksa- ja viiekorruselisest korterelamust. Klitško märkis, et Kiievi vastu suunatud massiivse vaenlase rünnaku tagajärjel on teatatud kahjustustest ja tulekahjudest peaaegu kõigis linna piirkondades. Päästeteenistused töötavad umbes 50 kohas. Hukkunute arv on tõusnud nelja inimeseni. Vähemalt 23 inimest on saanud vigastada.

Õhurünnakud on kahjustanud ka elektriliine ning umbes 140 000 leibkonda on elektrita.

Oluline nüanss on seejuures, et eelnõu ei liigu edasi ainult koalitsiooni tahtel. Algatus tuli sotsiaaldemokraatidelt ja puudutas alguses ERR-i nõukogu soolist tasakaalu. Kultuurikomisjonis lisati sellele muudatused, mis kasvataksid ekspertliikmete arvu ning muudaksid nende valimise korda.

Cotabato süviku nihkumine tõstis üles Sarangani ja Davao provintside rannajoone osi, paljastades merepõhja, mis oli algselt vee all, teatas Filipiinide vulkanoloogia ja seismoloogia instituut. Kaardistatud kerkimine oli ligikaudu kaks meetrit.

Teated ranniniku kerkimise kohta hakkas elanikelt saabuma kaks päeva pärast maavärinat. Kerkimise tõttu paljastus rannikul enne vee all olnud merepõhi koos korallidega ning surnud vee-elustikuga. Kohalikud elanikud olid mures, et laguneva mere-elustiku aurud võivad olla mürgised.

Eelmisel esmaspäeval Lõuna-Mindanao saare rannikul aset leidnud 7,8- magnituudise maavärina järel on endiselt kadunud vähemalt 40 inimest. Lõuna-Mindanao rannikust vaid 50 km kaugusel asuv süvik on sagedase seismilise tegevuse piirkond, vahendas The Guardian.

54,79% valijatest oli Šveitsi Rahvapartei (SVP) ettepaneku vastu ja 45,21% olid poolt. Valimisaktiivsus oli 58,86%, teatas The Guardian. 

2023. aastal tuli Šveitsi Rahvapartei välja ideega „Ei 10-miljonilisele Šveitsile“ ja esitles seda kui viisi Šveitsi eluviisi säilitamiseks ja keskkonna kaitsmiseks „liigse inimtegevuse eest“.

Ettepaneku eesmärk oli muuta Šveitsi põhiseadust nii, et valitsus oleks kohustatud võtma meetmeid rahvastiku kasvu piiramiseks, kui elanike, sealhulgas Šveitsi kodanike ja välismaalaste arv jõuab enne 2050. aastat 9,5 miljonini.

Algatuse toetajatele ei meeldi Euroopa Liidust pärit väljarändajate sissevool ning nad leiavad, et Šveitsi taristu, eluasemed, sotsiaalprogrammid, loodusvarad ja eluviis on demograafilise kasvu tõttu pingelises olukorras.

Kui referendumi tulemus oleks olnud vastupidine, oleks see võinud viia migratsiooni täieliku keelustamiseni.  

Šveitsi rahvaarv on suurenenud palju kiiremini kui ümbritsevates EL-i riikides, tõustes 23% alates vaba liikumise lepingu jõustumisest 2002. aastal. Valitsuse andmete kohaselt on majandustoodang samal perioodil kasvanud umbes 24%. Ametlike andmete kohaselt on umbes 27% Šveitsi elanikest mittekodanikud.

See näeb ette, et 60-päevaste kõneluste käigus vabastatakse Iraani 24 miljardi dollari suurused külmutatud varad.

Mehr Newsi andmetel on leppes kirjas, et kõigil rinnetel, sealhulgas Liibanonis, lõpetatakse kohe sõjalised operatsioonid. Washington kohustub 30 päeva jooksul tühistama mereblokaadi ja viima väed Iraani ümbrusest välja.

Memorandum näeb ette ka 24 miljardi dollari suuruste külmutatud Iraani varade vabastamise 60-päevaste kõneluste jooksul, kusjuures pool rahast muutub Iraanile kättesaadavaks enne läbirääkimiste algust.

Poliitiliselt üks kõige tundlikumaid sätteid puudutab tulevaste läbirääkimiste ulatust. Mehr Newsi andmetel piirduksid arutelud rikastatud uraani, sanktsioonide leevendamise ja majanduse taastamise teemadega. Iraani raketiprogramm ja Iraani liitlastest relvarühmituste (nagu näiteks Hezbollah) toetamine oleks päevakorrast välja jäetud.

Majandusteemadest nõuab memorandumi tekst väidetavalt sanktsioonide peatamist Iraani naftale, naftakeemiatoodetele ja nendega seotud ekspordile, võimaldades Teheranil täielikku juurdepääsu sellest tulenevatele tuludele. Lisaks olevat sätestatud, et Ameerika Ühendriigid ja nende liitlased peavad Iraanile pakkuma ülesehitusprogramme väärtusega vähemalt 300 miljardit dollarit.

Seejärel alustaksid kaks poolt 60-päevast läbirääkimiste perioodi, mille eesmärk on saavutada lõplik kokkulepe, mis hõlmaks Iraani tuumaprogrammi ja USA peamiste ja teiseste sanktsioonide tühistamist, samuti ÜRO Julgeolekunõukogu ja rahvusvahelise aatomienergia agentuuriga (IAEA) seotud piiranguid. Iraan kordaks oma kohustust tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu alusel mitte valmistada tuumarelvi.

Läbirääkimiste perioodil hoiduks USA lisavägede paigutamisest piirkonda või uute sanktsioonide kehtestamisest.

Memorandumi sisu võib veel muutuda, kui mõlemad pooled liiguvad ametlike läbirääkimiste poole.

Iisraeli sõjalised operatsioonid jätkusid vaatamata oktoobrist kehtivale relvarahule. Gazas on relvarahu algusest saadik hukkunud ligi 1000 inimest. Iisrael poolel on hukkunud viis sõdurit.

Iisrael väidab, et ründab Hamasi ja teisi ohtlikke rühmitusi vastuseks relvarahu rikkumiste eest.

Gaza tervishoiuministeeriumi andmetele on sõja algusest 7. oktoobril 2023 üle 173 200 inimese saanud vigastada.

7. oktoobril toimunud Hamasi rünnakus hukkus Iisraelis umbes 1200 inimest, pantvangi võeti 251 inimest.

„Viis riikliku päästeteenistuse päästjat hukkus Harkivis tulekahjule reageerides Vene teise rünnaku tagajärjel. Vähemalt viis veel sai vigastada,“ kirjutas siseminister Ihor Klõmenko Telegramis. Ta avaldas kaastunnet hukkunute peredele.

Minister märkis, et Venemaa ulatuslik rünnak Ukrainale jätkub, Kiiev on jäänud peamiseks sihtmärgiks.

„Tsiviiltaristu on märkimisväärselt hävitatud. Tagajärgedega tegelemiseks on kaasatud kõik vajalikud hädaabiteenistused,“ ütles Klõmenko.

Venemaa viis öösel Ukraina pealinnas läbi ulatusliku õhurünnaku. Kiievi võimude teatel sai muuhulgas tabamuse Kiievi Petšerski suurklooster, mis süttis põlema.

11. sajandist pärinev Petšerski koobasklooster on UNESCO maailmapärandi nimistus. Ukraina õigeusu kiriku pea, metropoliit Epifania kirjutas sotsiaalmeedias, et kloostri Uspenski katedraali katus põleb. Ta jagas umbes kell 3 öösel videot, mis näitab kloostri piirkonnas lõõmavat suurt tulekahju ja sellest levivat paksu suitsu.

See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valides näiteks postituse juures märksõna „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.

Voog avardab ühtlasi haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.

Lennud on planeeritud toimuma 15.–21. juunini üle Eesti, ajavahemikul kell 10–22. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kuid võimalusel püütakse asustatud alasid siiski vältida. Ülehelikiirusel lendamisel kaasneb lööklaine ning ülehelipauk, mis võib sarnaneda suurtüki lasu või plahvatusega.

Kõik lennuharjutused viiakse läbi kooskõlas Eesti seadustega ning neid korraldatakse kokkuleppel transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennuvahendid baseeruvad Eestis Ämari lennubaasis ja Leedus Šiauliai lennubaasis. Kõik treeninglennud ning nende elemendid on vajalikud selleks, et oleks tagatud NATO lennuvahendite valmidus õhuintsidentidele reageerimiseks.

Vene riigitelekanali Rossija-1 endise uudistesaate peatoimetaja Dmitri Skorobutov ütles, et praegune olukord on „lihtsalt õudus“: Putin ei tea tema sõnul peaaegu mitte midagi sellest, mis tegelikult toimub. Ta täpsustas, et liialdab mõnevõrra, kuid presidendi käsutuses olev pilt reaalsetest sündmustest olevat äärmiselt napp, eriti mis puudutab sõda Ukraina vastu.

Skorobutovi kinnitusel hakati Putinile edastatavaid sõjateateid veelgi karmimalt tsenseerima pärast seda, kui Ukraina uputas Vene Musta mere laevastiku lipulaeva, ristleja Moskva. Putinit hoiti teadlikult rohkem kui nädala jooksul teadmatuses, et Venemaa on ühe oma olulisema sõjalaeva kaotanud. Sel ajal oli Sergei Šoigu veel kaitseminister ja omas ligipääsu vähemalt osale tegelikust teabest, kuid isegi siis filtreeriti see presidendini jõudes tugevasti.

Putinile on aastaid tehtud n-ö erisuudiseid. Skorobutov kirjeldas, et Kremli-sisestes ringkondades nimetati Putinit koodnimega „Peamine vaataja“. Talle mõeldud eriuudiseid tehti pärast seda, kui tavaline kell 20 eetris olnud „Vesti“ uudisteprogramm oli kogu riigile ära näidatud. Pärast seda jäi produktsioonigrupp stuudiosse, et salvestada uus, spetsiaalselt presidendile kohandatud saade, milles oli täpselt ette antud, millised lood jätta alles, mida juurde panna, mida ilustada ning millest täielikult loobuda.

Skorobutovi sõnul pidi sellest erisaatest jääma mulje kui ilusast tänapäeva Venemaast, kus president on hea, tema otsused õiged ning riik õitseb, samal ajal kui lääs on kujutatud laguneva ja „mädanevana“. Just läbi sellise pildi pidi Putin korduvalt teles kinnitust saama, et kõik, mida ta teeb, on õige ja rahvas toetab teda.

Esmalt salvestati need erisaated Betacam-videokassettidele, mis anti edasi presidendi administratsiooni pressiteenistuse kaudu. Hiljem mindi üle XDCAM-tüüpi mälukaartidele, kuid süsteemi loogika jäi samaks: materjal valmistati ette toimetuses, pakiti füüsilisele kandjale ning esitati seejärel Putinile tema lähimate abiliste, eeskätt presidendi administratsiooni asejuhi Aleksei Gromovi ja pressiesindaja Dmitri Peskovi vahendusel.

Just selliste saadete kaudu olevat Putin „vähemalt midagi“ maailmast näinud, kuid tegu oli reaalsuse range filtri ja montaažiga. Skorobutovi sõnul kujundaski see presidendile illusoorse ettekujutuse reaalsusest, kus ebamugavad teemad ja kriitika jäid valdavalt kõrvale.