Kui tarkvarainsener 68-aastane Uuno Puus eelmiselt töökohalt koondati, ei olnud tal mõtteski pensionile jääda. „Töötamine on tore,“ ütleb ta. Esialgu proovis ta kätt asendusõpetajana, ent kui Sillamäe gümnaasium kutsus teda kindlale kohale matemaatikaõpetajaks, vaagis Puus veidi ja võttiski pakkumise vastu. „Kui oleksin tahtnud midagi leida, mille pealt ära öelda, siis see oleks üpris raske olnud,“ sõnab ta.
Kui tarkvarainsener 68-aastane Uuno Puus eelmiselt töökohalt koondati, ei olnud tal mõtteski pensionile jääda. „Töötamine on tore,“ ütleb ta. Esialgu proovis ta kätt asendusõpetajana, ent kui Sillamäe gümnaasium kutsus teda kindlale kohale matemaatikaõpetajaks, vaagis Puus veidi ja võttiski pakkumise vastu. „Kui oleksin tahtnud midagi leida, mille pealt ära öelda, siis see oleks üpris raske olnud,“ sõnab ta.
Reedel ulatusid tormituuled Iirimaal kuni ligi 51 meetrini sekundis, mis on suurim arvepidamise algusest alates. Iirimaa loodeosas suri tormi tagajärjel mees, kelle autole kukkus puu, teatas kohalik politsei.
Tuhanded inimesed üle Iirimaa saare jäid reedel tugevate puhangute tõttu elektrita. Iiri Vabariigis oli elektrita 720 000 ja Põhja-Iirimaal 283 000 tarbijat, vahendab The Guardian.
Praeguseks on elektrivool kümnetele tuhandetele tarbijatele taastatud, kuid Põhja-Iirimaal hoiatati, et tööde lõpetamiseks võib kuluda kuni 10 päeva.
Lisaks oli reede õhtu seisuga umbes 138 000 inimest ilma veeta.
Samuti põhjustas torm häireid reisimisel kogu Suurbritannias ja Iirimaal. Šotimaa raudteevõrgu operaator teatas sotsiaalmeediaplatvormil X, et tuvastatud on 400 kahjujuhtumit. Nad lisasid, et tõenäoliselt jätkuvad häired keskpäevani.
Suurbritannia riiklik ilmateenistus andis nädalavahetuseks välja mitu kollast hoiatust. Hoiatuspiirkondades on oodata laialdaselt puhanguid kiirusega 22-27 meetrit sekundis. Samuti võib hoiatuspiirkondades esineda üleujutusi, elektrikatkestusi ja sõidutingimused võivad olla raskendatud.
Osades piirkondades võib sadada kuni 80 mm vihma, laialdaselt on oodata 10-20 mm vihma.
Reedel ulatusid tormituuled Iirimaal kuni ligi 51 meetrini sekundis, mis on suurim arvepidamise algusest alates. Iirimaa loodeosas suri tormi tagajärjel mees, kelle autole kukkus puu, teatas kohalik politsei.
Tuhanded inimesed üle Iirimaa saare jäid reedel tugevate puhangute tõttu elektrita. Iiri Vabariigis oli elektrita 720 000 ja Põhja-Iirimaal 283 000 tarbijat, vahendab The Guardian.
Praeguseks on elektrivool kümnetele tuhandetele tarbijatele taastatud, kuid Põhja-Iirimaal hoiatati, et tööde lõpetamiseks võib kuluda kuni 10 päeva.
Lisaks oli reede õhtu seisuga umbes 138 000 inimest ilma veeta.
Samuti põhjustas torm häireid reisimisel kogu Suurbritannias ja Iirimaal. Šotimaa raudteevõrgu operaator teatas sotsiaalmeediaplatvormil X, et tuvastatud on 400 kahjujuhtumit. Nad lisasid, et tõenäoliselt jätkuvad häired keskpäevani.
Suurbritannia riiklik ilmateenistus andis nädalavahetuseks välja mitu kollast hoiatust. Hoiatuspiirkondades on oodata laialdaselt puhanguid kiirusega 22-27 meetrit sekundis. Samuti võib hoiatuspiirkondades esineda üleujutusi, elektrikatkestusi ja sõidutingimused võivad olla raskendatud.
Osades piirkondades võib sadada kuni 80 mm vihma, laialdaselt on oodata 10-20 mm vihma.
Senati hääletus jäi 50-50 ummikseisu pärast endise senati enamusliidri Mitch McConnelli üllatushääletust. McConnell kommenteeris, et Hegseth ei ole valmis kaitseministeeriumi juhtima.
Kaitseministri roll on „igapäevane test, millel on Ameerika rahva julgeolekule tohutud tagajärjed“, ütles McConnell. „Härra Hegseth ei ole seni suutnud näidata, et ta selle testi läbib.“
Ummikseisu lahendas asepresident JD Vance, kes andis Hegsethi kasuks otsustava hääle. See oli teine kord USA ajaloos, kui asepresident on lahendanud viigiseisu kabineti kandidaadi ametisse kinnitamise puhul.
Hegsethi kinnitamist kaitseministri ametikohale segasid süüdistused seksuaalses väärkohtlemises, alkoholi kuritarvitamises ja veteranide heategevusorganisatsioonide rahalises väärjuhtimises. Kuulamisel lubas ta, et hoidub ametikohta kinnitamise korral alkoholist ja ütles, et on teinud mõningaid finantsvigu, kuid eitas igasuguseid rikkumisi.
Hääletus tähistas Donald Trumpi administratsiooni jaoks olulist võitu, kes on Hegsethi kandidatuuri toetanud, olenemata tema vähesest kogemusest ja tema vastu esitatud süüdistustest.
Hegseth vannutatakse ametlikult kaitseministriks laupäeva hommikul Valges Majas, teatas asjaga kursis olev isik. Veteran ja endine Fox Newsi telesaatejuht hakkab jälgima umbes kolme miljoni töötajaga osakonda, mille eelarve on 849 miljardit dollarit.
Senati hääletus jäi 50-50 ummikseisu pärast endise senati enamusliidri Mitch McConnelli üllatushääletust. McConnell kommenteeris, et Hegseth ei ole valmis kaitseministeeriumi juhtima.
Kaitseministri roll on „igapäevane test, millel on Ameerika rahva julgeolekule tohutud tagajärjed“, ütles McConnell. „Härra Hegseth ei ole seni suutnud näidata, et ta selle testi läbib.“
Ummikseisu lahendas asepresident JD Vance, kes andis Hegsethi kasuks otsustava hääle. See oli teine kord USA ajaloos, kui asepresident on lahendanud viigiseisu kabineti kandidaadi ametisse kinnitamise puhul.
Hegsethi kinnitamist kaitseministri ametikohale segasid süüdistused seksuaalses väärkohtlemises, alkoholi kuritarvitamises ja veteranide heategevusorganisatsioonide rahalises väärjuhtimises. Kuulamisel lubas ta, et hoidub ametikohta kinnitamise korral alkoholist ja ütles, et on teinud mõningaid finantsvigu, kuid eitas igasuguseid rikkumisi.
Hääletus tähistas Donald Trumpi administratsiooni jaoks olulist võitu, kes on Hegsethi kandidatuuri toetanud, olenemata tema vähesest kogemusest ja tema vastu esitatud süüdistustest.
Hegseth vannutatakse ametlikult kaitseministriks laupäeva hommikul Valges Majas, teatas asjaga kursis olev isik. Veteran ja endine Fox Newsi telesaatejuht hakkab jälgima umbes kolme miljoni töötajaga osakonda, mille eelarve on 849 miljardit dollarit.
Volikogu kogunes pärastlõunal Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Päevakavas olid erakonna esimehe Urmas Reinsalu kõne, kuid vastu võeti ka mitu poliitilist avaldatust ning toimusid ümarlauad KOV-valimiste programmi teemal.
Oma kõnes kritiseeris Reinsalu praegust valitsust ja selle otsuseid. Näiteks materdas ta muuhulgas automaksu: „Ühel päeval me tühistame automaksu niikuinii!“ hõikas ta ning lubas Isamaal võimule saades maksu tühistada. Reinsalu heitis ette, et valitsusepoolsed majandusele suunatud signaalid on kõrgemad maksud, maksusüsteemi lõhkumine ja ülereguleerimine.
Samuti on Reinsalu sõnul segadus energeetikas. Ta heitis peaminister Kristen Michalile ette, et too näeb energeetikat ideoloogilisena, „seades peaeesmärgiks juhuelektripõhise energiamajanduse“. Just seetõttu loodi Reinsalu sõnul kliimaministeerium, mille ta soovitab nüüd Michalil laiali saata.
Valitsus sai Reinsalult kõnes kriitikat ka kaitsevaldkonnas. Ta märkis, et valitsuse liikmed said uue sõjalise nõuande riigikaitse kriitiliste võimevajaduste kohta juba sügisel, kuid kaitsekulude tõstmise vajadus 5%-ni vaikiti maha kuni selle nädalani. „Kui küsisin peaministrilt sel nädalal, miks ta nii tegi, et eeldatavasti vajalikke kriitilisi võimeid riigieelarve strateegiasse ei planeerinud, ma vastust ei saanud,“ sõnas Reinsalu. Segadust riigikaitses peegeldab tema sõnul mundris ja tsiviilisikute laineline ennetähtaegne lahkumine ametist, viidates ametitest lahkunud Martin Heremile, Veiko-Vello Palmile, Riho Ühtegile, Kusti Salmile ja riigisekretär Taimar Peterkopile, kes lahkub ametist 31. jaanuaril.
Ta lisas ka, et valitsuse praegune poliitika piirab valdade ja linnade tulevikuvaateid ning tegi üleskutse liituda Isamaa meeskondadega üle Eesti. „Me koostame üleriigilise programmi kohalike omavalitsuste valimisteks, mille alusel meie valitud saadikud ja omavalitsusjuhid hakkavad tegema koostööd üle Eesti,“ märkis Reinsalu.
Reinsalu rääkis Delfile, et valimisprogramm ei peaks olema loosunglik, vaid keskenduma praktilistele eeldustele, kuidas pakkuda inimestele kindlustunnet. Ta lisas, et Eesti poliitika muutus algab just sügisestel valimistel.
Tallinna linnapeakandidaatide valikutest Reinsalu veel kedagi esile ei toonud. „Väga tähtis on poliitikas ajastamine, mis muutub eraldi kvaliteediks. Me kindlasti oma kandidaadi avalikkusele välja teatame ja kindlasti meil on rida asjalikke inimesi,“ märkis ta.
Volikogu kogunes pärastlõunal Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Päevakavas olid erakonna esimehe Urmas Reinsalu kõne, kuid vastu võeti ka mitu poliitilist avaldatust ning toimusid ümarlauad KOV-valimiste programmi teemal.
Oma kõnes kritiseeris Reinsalu praegust valitsust ja selle otsuseid. Näiteks materdas ta muuhulgas automaksu: „Ühel päeval me tühistame automaksu niikuinii!“ hõikas ta ning lubas Isamaal võimule saades maksu tühistada. Reinsalu heitis ette, et valitsusepoolsed majandusele suunatud signaalid on kõrgemad maksud, maksusüsteemi lõhkumine ja ülereguleerimine.
Samuti on Reinsalu sõnul segadus energeetikas. Ta heitis peaminister Kristen Michalile ette, et too näeb energeetikat ideoloogilisena, „seades peaeesmärgiks juhuelektripõhise energiamajanduse“. Just seetõttu loodi Reinsalu sõnul kliimaministeerium, mille ta soovitab nüüd Michalil laiali saata.
Valitsus sai Reinsalult kõnes kriitikat ka kaitsevaldkonnas. Ta märkis, et valitsuse liikmed said uue sõjalise nõuande riigikaitse kriitiliste võimevajaduste kohta juba sügisel, kuid kaitsekulude tõstmise vajadus 5%-ni vaikiti maha kuni selle nädalani. „Kui küsisin peaministrilt sel nädalal, miks ta nii tegi, et eeldatavasti vajalikke kriitilisi võimeid riigieelarve strateegiasse ei planeerinud, ma vastust ei saanud,“ sõnas Reinsalu. Segadust riigikaitses peegeldab tema sõnul mundris ja tsiviilisikute laineline ennetähtaegne lahkumine ametist, viidates ametitest lahkunud Martin Heremile, Veiko-Vello Palmile, Riho Ühtegile, Kusti Salmile ja riigisekretär Taimar Peterkopile, kes lahkub ametist 31. jaanuaril.
Ta lisas ka, et valitsuse praegune poliitika piirab valdade ja linnade tulevikuvaateid ning tegi üleskutse liituda Isamaa meeskondadega üle Eesti. „Me koostame üleriigilise programmi kohalike omavalitsuste valimisteks, mille alusel meie valitud saadikud ja omavalitsusjuhid hakkavad tegema koostööd üle Eesti,“ märkis Reinsalu.
Reinsalu rääkis Delfile, et valimisprogramm ei peaks olema loosunglik, vaid keskenduma praktilistele eeldustele, kuidas pakkuda inimestele kindlustunnet. Ta lisas, et Eesti poliitika muutus algab just sügisestel valimistel.
Tallinna linnapeakandidaatide valikutest Reinsalu veel kedagi esile ei toonud. „Väga tähtis on poliitikas ajastamine, mis muutub eraldi kvaliteediks. Me kindlasti oma kandidaadi avalikkusele välja teatame ja kindlasti meil on rida asjalikke inimesi,“ märkis ta.
Riigikontrolli hinnangul on terviseamet täitnud kiirabiteenust puudutavaid ülesandeid poolikult ning olnud pigem passiivne kui probleeme ennetav ja lahendav. Näiteks toodi esile, et terviseamet ei haara korraldusi tehes initsiatiivi, haiglatevahelise transpordi reeglid on puudulikud ja kiirabi tegevuse üle pole piisavalt järelevalvet tehtud.
Riigikontrolli hinnangul on terviseamet täitnud kiirabiteenust puudutavaid ülesandeid poolikult ning olnud pigem passiivne kui probleeme ennetav ja lahendav. Näiteks toodi esile, et terviseamet ei haara korraldusi tehes initsiatiivi, haiglatevahelise transpordi reeglid on puudulikud ja kiirabi tegevuse üle pole piisavalt järelevalvet tehtud.
Neli vabastatud Iisraeli pantvangi rööviti Hamasi võitlejate poolt Gaza serval asuvast vaatluspunktist 2023. aasta 7. oktoobril. Nad läbivad pärast perekonnaga taasühinemist tervisekontrolli.
Hamasi teatel vabastatakse osana vahetusest 200 vangi, nende hulgas ka süüdimõistetud võitlejad, kes kannavad eluaegset vanglakaristust rünnakutes osalemise eest, vahendab Reuters.
Iisraeli rõõmu sõdurite vabastamise üle varjutas pettumus, et ei toimunud oodatud naissoost tsiviilelaniku vabastamist.
Iisraeli sõjaväe pressiesindaja süüdistas sellest tulenevalt Hamasi vaherahu rikkumises. Hamasi sõnul on tegemist tehnilise probleemiga. Naine on elus ja vabastatakse järgmisel laupäeval, ütles rühmituse ametnik.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et Gaza sektori ümberasustatud palestiinlasi ei lubata tagasi territooriumi põhjaossa, kuni küsimus on lahendatud. Paljud Gaza elanikud ootasid pühapäeval tagasipöördumist oma kodudesse.
Tegemist oli teise vangide vahetusega pärast relvarahu jõustumist 19. jaanuaril, mil Hamas andis kolm Iisraeli pantvangi 90 Palestiina vangi vastu. Pärast tänast vabastamist on Iisraeli ametivõimude andmetel Gazasse jäänud 90 pantvangi, kellest umbes kolmandik on tagaselja surnuks kuulutatud.
Neli vabastatud Iisraeli pantvangi rööviti Hamasi võitlejate poolt Gaza serval asuvast vaatluspunktist 2023. aasta 7. oktoobril. Nad läbivad pärast perekonnaga taasühinemist tervisekontrolli.
Hamasi teatel vabastatakse osana vahetusest 200 vangi, nende hulgas ka süüdimõistetud võitlejad, kes kannavad eluaegset vanglakaristust rünnakutes osalemise eest, vahendab Reuters.
Iisraeli rõõmu sõdurite vabastamise üle varjutas pettumus, et ei toimunud oodatud naissoost tsiviilelaniku vabastamist.
Iisraeli sõjaväe pressiesindaja süüdistas sellest tulenevalt Hamasi vaherahu rikkumises. Hamasi sõnul on tegemist tehnilise probleemiga. Naine on elus ja vabastatakse järgmisel laupäeval, ütles rühmituse ametnik.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et Gaza sektori ümberasustatud palestiinlasi ei lubata tagasi territooriumi põhjaossa, kuni küsimus on lahendatud. Paljud Gaza elanikud ootasid pühapäeval tagasipöördumist oma kodudesse.
Tegemist oli teise vangide vahetusega pärast relvarahu jõustumist 19. jaanuaril, mil Hamas andis kolm Iisraeli pantvangi 90 Palestiina vangi vastu. Pärast tänast vabastamist on Iisraeli ametivõimude andmetel Gazasse jäänud 90 pantvangi, kellest umbes kolmandik on tagaselja surnuks kuulutatud.
Trump on oma teist ametiaega alustanud mõtiskledes Gröönimaa, Panama kanali ja isegi Kanada võimalikust ülevõtmisest.
Eelmisel nädalal vestlesid Trump ja Frederiksen telefonitsi. Valge Maja ei ole liidrite kõne kommenteerinud. Frederikseni büroo aga teatas, et minister kordas Trumpile, et Gröönimaa ei ole müügis.
Viis praegust ja endist Euroopa ametnikku ütlesid, et vestlus läks väga halvasti. Trump oli pärast Taani peaministri märkusi olnud agressiivne ja vastandlik, hoolimata tema pakkumisest teha rohkem koostööd sõjaväebaaside ja maavarade vallas.
„See oli kohutav,“ ütles üks allikatest. Teine lisas, et kui varem oli raske Trumpi kommentaare tõsiselt võtta, siis nüüd on küsimus tõsine ja potentsiaalselt ohtlik.
„See oli väga karm vestlus. Ta ähvardas Taani vastu suunatud konkreetsete meetmetega, näiteks sihttariifidega,“ ütles üks Taani ametnik.
Kõne detailid süvendavad arvatavasti Euroopa muret, et Trumpi naasmine pingestab transatlantilisi suhteid rohkem kui kunagi varem. Paljud Euroopa ametnikud olid lootnud, et Trumpi kommentaarid Gröönimaa üle kontrolli taotlemise kohta „riikliku julgeoleku“ kaalutlustel oli läbirääkimiste nipp, et saavutada suurem mõju territooriumil.
Taani peaministri büroo teatas, et „ei tunnista anonüümsete allikate antud vestluse tõlgendust“.
Trump on oma teist ametiaega alustanud mõtiskledes Gröönimaa, Panama kanali ja isegi Kanada võimalikust ülevõtmisest.
Eelmisel nädalal vestlesid Trump ja Frederiksen telefonitsi. Valge Maja ei ole liidrite kõne kommenteerinud. Frederikseni büroo aga teatas, et minister kordas Trumpile, et Gröönimaa ei ole müügis.
Viis praegust ja endist Euroopa ametnikku ütlesid, et vestlus läks väga halvasti. Trump oli pärast Taani peaministri märkusi olnud agressiivne ja vastandlik, hoolimata tema pakkumisest teha rohkem koostööd sõjaväebaaside ja maavarade vallas.
„See oli kohutav,“ ütles üks allikatest. Teine lisas, et kui varem oli raske Trumpi kommentaare tõsiselt võtta, siis nüüd on küsimus tõsine ja potentsiaalselt ohtlik.
„See oli väga karm vestlus. Ta ähvardas Taani vastu suunatud konkreetsete meetmetega, näiteks sihttariifidega,“ ütles üks Taani ametnik.
Kõne detailid süvendavad arvatavasti Euroopa muret, et Trumpi naasmine pingestab transatlantilisi suhteid rohkem kui kunagi varem. Paljud Euroopa ametnikud olid lootnud, et Trumpi kommentaarid Gröönimaa üle kontrolli taotlemise kohta „riikliku julgeoleku“ kaalutlustel oli läbirääkimiste nipp, et saavutada suurem mõju territooriumil.
Taani peaministri büroo teatas, et „ei tunnista anonüümsete allikate antud vestluse tõlgendust“.
Tartu vangla ja Lõuna ringkonnaprokuratuur ei toetanud Tilga tingimisi vabastamist. Tartu maakohtu istungil sõnas Tilga, et ta ise ei soovi trellide tagant välja pääseda. Kohus, tutvunud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leidis, et eluaegse vangi tingimisi vabastamine pole põhjendatud.
Tartu vangla ja Lõuna ringkonnaprokuratuur ei toetanud Tilga tingimisi vabastamist. Tartu maakohtu istungil sõnas Tilga, et ta ise ei soovi trellide tagant välja pääseda. Kohus, tutvunud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leidis, et eluaegse vangi tingimisi vabastamine pole põhjendatud.
„Me oleme siin, et teile viisakalt, kuid selgelt meelde tuletada, et me valisime juba aastaid tagasi, kuhu me tahame kuuluda,“ ütles näitleja Tomáš Maštalír 60 000 inimese ees pealinnas Bratislavas, viidates Slovakkia ELi ja NATO liikmelisusele, vahendab Politico.
Ta pilkas Slovakkia peaministri Robert Fico avaldusi, kes oli enne meeleavaldusi hoiatanud, et riigi salateenistus leidis tõendeid välisrahastatud „struktuuride“ kohta, mis püüdsid aktiivselt tema valitsust kukutada ja kuritarvitada proteste julgeolekujõududega konfliktide tekitamiseks.
„Me mõistame, et selle riigi poliitiline juhtkond ei suuda ette kujutada, et keegi võiks tegutseda vabalt ja sõltumatult ilma mingitki isiklikku kasu saamata,“ ütles Maštalír.
Protestikogunemised toimusid samaaegselt enam kui 30 Slovakkia linnas. Proteste korraldanud valitsusväline organisatsioon nõudis head valitsemistava ja läbipaistvamat välispoliitikat ning kutsus ka Ficot üles tagasi astuma.
Meeleavaldused on vastuseks Fico valitsuse järsule välispoliitilisele pöördumisele Moskva poole alates tema ametisse astumisest 2023. oktoobris. Neljandat ametiaega teeniv Fico kohtus detsembri lõpus Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. See oli Euroopa liidri haruldane visiit Venemaa pealinna pärast riigi sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.
Fico on lõpetanud ka Slovakkia sõjalise toetuse Ukrainale ja on astunud ELi Venemaale kehtestatud sanktsioonide vastu.
Fico erakonna Smer parlamendiliige Tibor Gašpár ütles hiljuti ringhäälingule STVR, et „uks peab jääma avatuks olukorraks, kus me võiksime lõpuks kaaluda sellist drastilist lahendust nagu EList lahkumine“. Sellised sõnavõtud on ärgitanud slovakke tänavatele kogunema.
„Me oleme siin, et teile viisakalt, kuid selgelt meelde tuletada, et me valisime juba aastaid tagasi, kuhu me tahame kuuluda,“ ütles näitleja Tomáš Maštalír 60 000 inimese ees pealinnas Bratislavas, viidates Slovakkia ELi ja NATO liikmelisusele, vahendab Politico.
Ta pilkas Slovakkia peaministri Robert Fico avaldusi, kes oli enne meeleavaldusi hoiatanud, et riigi salateenistus leidis tõendeid välisrahastatud „struktuuride“ kohta, mis püüdsid aktiivselt tema valitsust kukutada ja kuritarvitada proteste julgeolekujõududega konfliktide tekitamiseks.
„Me mõistame, et selle riigi poliitiline juhtkond ei suuda ette kujutada, et keegi võiks tegutseda vabalt ja sõltumatult ilma mingitki isiklikku kasu saamata,“ ütles Maštalír.
Protestikogunemised toimusid samaaegselt enam kui 30 Slovakkia linnas. Proteste korraldanud valitsusväline organisatsioon nõudis head valitsemistava ja läbipaistvamat välispoliitikat ning kutsus ka Ficot üles tagasi astuma.
Meeleavaldused on vastuseks Fico valitsuse järsule välispoliitilisele pöördumisele Moskva poole alates tema ametisse astumisest 2023. oktoobris. Neljandat ametiaega teeniv Fico kohtus detsembri lõpus Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. See oli Euroopa liidri haruldane visiit Venemaa pealinna pärast riigi sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.
Fico on lõpetanud ka Slovakkia sõjalise toetuse Ukrainale ja on astunud ELi Venemaale kehtestatud sanktsioonide vastu.
Fico erakonna Smer parlamendiliige Tibor Gašpár ütles hiljuti ringhäälingule STVR, et „uks peab jääma avatuks olukorraks, kus me võiksime lõpuks kaaluda sellist drastilist lahendust nagu EList lahkumine“. Sellised sõnavõtud on ärgitanud slovakke tänavatele kogunema.
Tervet intervjuud Erik Roosega saate uuesti vaadata siit.
Tervet intervjuud Erik Roosega saate uuesti vaadata siit.
Harkivi vabatahtlik Vjatšeslav Iltšenko on viimased kolm aastat aidanud inimestel rindepiirkonnast lahkuda. Seal ringiliikumine muutub üha raskemaks, sest vaenlase droonid peavad vabatahtlikele jahti ja ründavad neid granaatidega. Vahel tuleb tal abistada ka Venemaa inimesi Kurski oblastis. Inimeste päästmise kõrval täidab Iltšenko ka teisi olulisi ülesandeid, nagu koduloomade ja vigastatud sõjaväetehnika transport.
Seitse ja pool aastat ERR-i juhatuse esimehe ametit pidanud Erik Roose ei usu, et ta järgmistel juhivalimistel kandideerib. Tervis ei luba, tunnistab ta.
Shahedide liikumisest mitmete oblastite kohal teatasid Ukraina õhujõud. Kella 3.13 ajal kõlas Kiievi oblastis õhuhäire. Vähemalt üht drooni märgati Kiievi linna kohal.
Veel üks grupp droone lendas Žõtomõri oblasti kohal. Teatati ka ohust Hmelnõtskõi oblastis asuvale Starokostjantõnivile.
Kiievi oblasti sõjaadministratsiooni juhi kohusetäitja Mõkola Kalašnõk teatas, et rünnaku tagajärjel hukkus Kiievi oblastis kaks inimest.
Üks hukkunu leiti pärast drooni tükkide allakukkumist süttinud majast. Teine inimene, 36-aastane mees, hukkus teises asulas, kus sai kahjustada 10-korruseline elumaja. Seal sai kaks inimest ka vigastada.
Droonid lendasid ka Lvivi oblastis.
Shahedide liikumisest mitmete oblastite kohal teatasid Ukraina õhujõud. Kella 3.13 ajal kõlas Kiievi oblastis õhuhäire. Vähemalt üht drooni märgati Kiievi linna kohal.
Veel üks grupp droone lendas Žõtomõri oblasti kohal. Teatati ka ohust Hmelnõtskõi oblastis asuvale Starokostjantõnivile.
Kiievi oblasti sõjaadministratsiooni juhi kohusetäitja Mõkola Kalašnõk teatas, et rünnaku tagajärjel hukkus Kiievi oblastis kaks inimest.
Üks hukkunu leiti pärast drooni tükkide allakukkumist süttinud majast. Teine inimene, 36-aastane mees, hukkus teises asulas, kus sai kahjustada 10-korruseline elumaja. Seal sai kaks inimest ka vigastada.
Droonid lendasid ka Lvivi oblastis.
Elektrijaama näol on tegemist Rjazani oblasti suurimaga, mis varustab keskkütte ja elektriga enam kui 40 Rjazani ettevõtet.
Kohalikud võimud teatasid lakooniliselt droonide allatulistamisest oblastis ja kinnitasid, et kannatanuid ei ole.
„Esialgse informatsiooni järgi likvideeritakse allatulistatud drooni tükkide allakukkumise tagajärgi ühe ettevõtte territooriumil. Kannatanuid ei ole. Täpsustatud informatsioon tuleb hiljem,“ teatas oblasti operatiivstaap.
Varem teatas oblasti kuberner Pavel Malkov, et drooni tükid kukkusid eramajale, mille põleng kustutati kiiresti.
Kohalikud elanikud on saatnud Telegrami kanalitele põlengutest naftatöötlemistehases ja soojuselektrijaamas videoid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et õhutõrje tõrjus droonirünnaku Moskvale. Sobjanini sõnul tulistati droone alla Moskva oblastis Kolomnas, Ramenskojes, Podolskis ja Štšolkovos ning Moskva Troitski administratiivringkonnas.
Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gussev teatas samuti mitme drooni allatulistamisest.
Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz teatas, et regioonis tõkestati ja hävitati 37 drooni. Kannatanuid tema sõnul ei ole. Kahjudest ei teatata.
Droonirünnaku tõrjumisest teatasid ka Leningradi, Saratovi, Rostovi ja Tula oblasti võimud. Kannatanuid ega purustusi väidetavalt ei ole.
Venemaa lennundusametkond Rosaviatsija peatas öösel üheksa lennuvälja töö. Need olid Vnukovo, Domodedovo ja Žukovski Moskva oblastis ning Kaasan, Samara, Nižnekamsk, Penza, Saratov ja Ufa.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et ööl vastu tänast tõkestati ja hävitati 121 Ukraina drooni: Brjanski oblastis 37, Rjazani oblastis 20, Kurski oblastis 17, Saratovi oblastis 17, Rostovi oblastis 7, Moskva oblastis 6, Belgorodi oblastis 6, Voroneži oblastis 3, Tula oblastis 2, Orjoli oblastis 2, Lipetski oblastis 2, Moskva linnas 1 ja Krimmis 1.
Ukraina eriteenistuste allikas teatas meediale, et Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja erioperatsioonide jõudude droonid ründasid öösel Rjazani naftatöötlemistehast.
Allika sõnul on see naftatöötlemistehas üks Venemaa suuremaid ja selle võimsus on 17 miljonit tonni aastas. Seal põleb väidetavalt vähemalt kolm mahutit. Allika sõnul põleb ka üks tehase tsehh. Kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedias, et lugesid kokku üle 50 plahvatuse.
Lisaks sellele ründasid droonid Rjazani nafta ümberpumpamisjaama ja kohalikku soojuselektrijaama.
Ukraina relvajõudude kindralstaap lisas, et pihta sai ka Brjanski mikroelektroonikatehas Kremni El.
„See on Venemaa mikroelektroonikatööstuse üks võtmeettevõtteid. Tehas toodab laia valikut mikroskeeme ja komponente, mida kasutatakse strateegiliselt tähtsates relvasüsteemides. Muu hulgas raketikompleksides Topol-M, Bulava, õhutõrje raketisüsteemides S-300 ja S-400 ning lahingulennukite pardaelektroonikas,“ teatas Ukraina kindralstaap.
Elektrijaama näol on tegemist Rjazani oblasti suurimaga, mis varustab keskkütte ja elektriga enam kui 40 Rjazani ettevõtet.
Kohalikud võimud teatasid lakooniliselt droonide allatulistamisest oblastis ja kinnitasid, et kannatanuid ei ole.
„Esialgse informatsiooni järgi likvideeritakse allatulistatud drooni tükkide allakukkumise tagajärgi ühe ettevõtte territooriumil. Kannatanuid ei ole. Täpsustatud informatsioon tuleb hiljem,“ teatas oblasti operatiivstaap.
Varem teatas oblasti kuberner Pavel Malkov, et drooni tükid kukkusid eramajale, mille põleng kustutati kiiresti.
Kohalikud elanikud on saatnud Telegrami kanalitele põlengutest naftatöötlemistehases ja soojuselektrijaamas videoid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et õhutõrje tõrjus droonirünnaku Moskvale. Sobjanini sõnul tulistati droone alla Moskva oblastis Kolomnas, Ramenskojes, Podolskis ja Štšolkovos ning Moskva Troitski administratiivringkonnas.
Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gussev teatas samuti mitme drooni allatulistamisest.
Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz teatas, et regioonis tõkestati ja hävitati 37 drooni. Kannatanuid tema sõnul ei ole. Kahjudest ei teatata.
Droonirünnaku tõrjumisest teatasid ka Leningradi, Saratovi, Rostovi ja Tula oblasti võimud. Kannatanuid ega purustusi väidetavalt ei ole.
Venemaa lennundusametkond Rosaviatsija peatas öösel üheksa lennuvälja töö. Need olid Vnukovo, Domodedovo ja Žukovski Moskva oblastis ning Kaasan, Samara, Nižnekamsk, Penza, Saratov ja Ufa.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et ööl vastu tänast tõkestati ja hävitati 121 Ukraina drooni: Brjanski oblastis 37, Rjazani oblastis 20, Kurski oblastis 17, Saratovi oblastis 17, Rostovi oblastis 7, Moskva oblastis 6, Belgorodi oblastis 6, Voroneži oblastis 3, Tula oblastis 2, Orjoli oblastis 2, Lipetski oblastis 2, Moskva linnas 1 ja Krimmis 1.
Ukraina eriteenistuste allikas teatas meediale, et Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja erioperatsioonide jõudude droonid ründasid öösel Rjazani naftatöötlemistehast.
Allika sõnul on see naftatöötlemistehas üks Venemaa suuremaid ja selle võimsus on 17 miljonit tonni aastas. Seal põleb väidetavalt vähemalt kolm mahutit. Allika sõnul põleb ka üks tehase tsehh. Kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedias, et lugesid kokku üle 50 plahvatuse.
Lisaks sellele ründasid droonid Rjazani nafta ümberpumpamisjaama ja kohalikku soojuselektrijaama.
Ukraina relvajõudude kindralstaap lisas, et pihta sai ka Brjanski mikroelektroonikatehas Kremni El.
„See on Venemaa mikroelektroonikatööstuse üks võtmeettevõtteid. Tehas toodab laia valikut mikroskeeme ja komponente, mida kasutatakse strateegiliselt tähtsates relvasüsteemides. Muu hulgas raketikompleksides Topol-M, Bulava, õhutõrje raketisüsteemides S-300 ja S-400 ning lahingulennukite pardaelektroonikas,“ teatas Ukraina kindralstaap.
Oma esimeses suuremas rahvusvahelises kõnes tegi Trump selgeks, et tema teisel ametiajal ei toimu mingeid seisukohtade pehmenemisi kaubanduse, kaitse või diplomaatia valdkonnas, vahendab Euronews.
Oma esimeses suuremas rahvusvahelises kõnes tegi Trump selgeks, et tema teisel ametiajal ei toimu mingeid seisukohtade pehmenemisi kaubanduse, kaitse või diplomaatia valdkonnas, vahendab Euronews.
„See on suur asi. Paljud inimesed ootavad seda kaua, aastaid, aastakümneid,“ ütles Trump dokumenti Valge Maja Ovaalkabinetis allkirjastades, vahendab CNN.
„Andke see RFK jr-ile,“ ütles Trump, viidates sellele, et kirjutusvahend, mida ta korralduse allkirjastamiseks kasutas, tuleb anda tervishoiuministrikandidaadile Robert F. Kennedy jr-ile, kes on endise justiitsministri Robert Kennedy poeg ja endise presidendi John F. Kennedy vennapoeg.
„Kõik paljastatakse,“ kuulutas Trump.
Paljud JFK mõrvaga seotud dokumendid on juba avalikustatud. Eelmise presidendi Joe Bideni administratsioon avalikustas näiteks 13 000 dokumenti. Paljud neist on aga toimetatud.
„Nende perekonnad ja Ameerika rahvas väärivad läbipaistvust ja tõde. On rahvuslikes huvides avalikustada lõpuks viivitamatult kõik andmed, mis on seotud nende mõrvadega,“ öeldakse korralduses.
Dokumente ei avalikustata siiski kohe. 15 päeva jooksul peavad rahvusliku luure direktor ja justiitsminister koos presidendi rahvusliku julgeoleku asjade assistendi ja advokaadiga esitama presidendile plaani andmete täielikuks avalikustamiseks JFK kohta.
Robert Kennedy ja Martin Luther Kingi puhul on aega 45 päeva.
2023. aastal vaatas USA rahvusarhiiv JFK 1963. aasta mõrvaga seotud saladokumendid üle ja leidis, et 99% neist on avalikustatud.
Vaatamata presidentide, sealhulgas Trumpi, varasematale lubadustele dokumendid avalikustada on luure keskagentuuril (CIA), Pentagonil ja välisministeeriumil endiselt dokumente, mida nad on keeldunud avalikustamast. Need on salastatud peamiselt selleks, et kaitsta konfidentsiaalsete allikate isikuid, kes on alles elus või võivad olla elus, ja kaitsmise meetodeid.
Oma eelmisel ametiajal nõustus Trump julgeolekuametkondade palvel osa dokumentidest avaldamata jätma. 2024. aasta valimiskampaania ajal lubas ta aga kõik alles jäänud dokumendid avaldada.
„See on suur asi. Paljud inimesed ootavad seda kaua, aastaid, aastakümneid,“ ütles Trump dokumenti Valge Maja Ovaalkabinetis allkirjastades, vahendab CNN.
„Andke see RFK jr-ile,“ ütles Trump, viidates sellele, et kirjutusvahend, mida ta korralduse allkirjastamiseks kasutas, tuleb anda tervishoiuministrikandidaadile Robert F. Kennedy jr-ile, kes on endise justiitsministri Robert Kennedy poeg ja endise presidendi John F. Kennedy vennapoeg.
„Kõik paljastatakse,“ kuulutas Trump.
Paljud JFK mõrvaga seotud dokumendid on juba avalikustatud. Eelmise presidendi Joe Bideni administratsioon avalikustas näiteks 13 000 dokumenti. Paljud neist on aga toimetatud.
„Nende perekonnad ja Ameerika rahvas väärivad läbipaistvust ja tõde. On rahvuslikes huvides avalikustada lõpuks viivitamatult kõik andmed, mis on seotud nende mõrvadega,“ öeldakse korralduses.
Dokumente ei avalikustata siiski kohe. 15 päeva jooksul peavad rahvusliku luure direktor ja justiitsminister koos presidendi rahvusliku julgeoleku asjade assistendi ja advokaadiga esitama presidendile plaani andmete täielikuks avalikustamiseks JFK kohta.
Robert Kennedy ja Martin Luther Kingi puhul on aega 45 päeva.
2023. aastal vaatas USA rahvusarhiiv JFK 1963. aasta mõrvaga seotud saladokumendid üle ja leidis, et 99% neist on avalikustatud.
Vaatamata presidentide, sealhulgas Trumpi, varasematale lubadustele dokumendid avalikustada on luure keskagentuuril (CIA), Pentagonil ja välisministeeriumil endiselt dokumente, mida nad on keeldunud avalikustamast. Need on salastatud peamiselt selleks, et kaitsta konfidentsiaalsete allikate isikuid, kes on alles elus või võivad olla elus, ja kaitsmise meetodeid.
Oma eelmisel ametiajal nõustus Trump julgeolekuametkondade palvel osa dokumentidest avaldamata jätma. 2024. aasta valimiskampaania ajal lubas ta aga kõik alles jäänud dokumendid avaldada.
Päästjate saabumise ajaks põles kaks ülemise korruse korterit ning leegid ulatusid majast välja ja tuli oli haaranud osaliselt ka katust. Suitsu täis majast leidsid päästjad hukkunud eaka meesterahva. Teised elanikud pääsesid majast välja, üks neist toimetati kiirabiga tervisekontrolliks haiglasse.
Tulekahju sai alguse korterist, kus elanik oli suitsetades magama jäänud ning tuli levis edasi kõrvalkorterisse. Päästjad tegelevad hetkel kustutustöödega ning nii korteritest kui katusealusest tulepesade otsimisega. Terve hoone muutus tulekahju tõttu elamiskõlbmatuks ning elanikele otsitakse kohaliku omavalitsuse abiga asenduspind. Päästjad leidsid korteri kapi pealt küll suitsuanduri, kuid selle patarei oli eemaldatud ning seetõttu see elaniku elu päästa ei saanud.
Sündmusele reageerisid Kilingi-Nõmme, Abja ja Viljandi kutselised ning Mõisaküla vabatahtlikud päästjad.
Päästeameti andmeil saavad enamus hukkunuga korteripõlengud alguse hooletust suitsetamisest. Päästjad panevad inimestele südamele, et siseruumides suitsetamine on erakordselt ohtlik. Hõõguv suitsuots või tuhk võib väga kiiresti süüdata teki, mööbliesemed, ajalehed, jne. “Suitsetamiseks soovitatav minna õue ja ohutusse kaugusesse trepikojast ning naabrite akendest. Kindlasti peab kodus olema õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur, mida soovitame vähemalt kord kuus testnupule vajutamisega kontrollida,“ rõhutab päästeamet.
Päästjate saabumise ajaks põles kaks ülemise korruse korterit ning leegid ulatusid majast välja ja tuli oli haaranud osaliselt ka katust. Suitsu täis majast leidsid päästjad hukkunud eaka meesterahva. Teised elanikud pääsesid majast välja, üks neist toimetati kiirabiga tervisekontrolliks haiglasse.
Tulekahju sai alguse korterist, kus elanik oli suitsetades magama jäänud ning tuli levis edasi kõrvalkorterisse. Päästjad tegelevad hetkel kustutustöödega ning nii korteritest kui katusealusest tulepesade otsimisega. Terve hoone muutus tulekahju tõttu elamiskõlbmatuks ning elanikele otsitakse kohaliku omavalitsuse abiga asenduspind. Päästjad leidsid korteri kapi pealt küll suitsuanduri, kuid selle patarei oli eemaldatud ning seetõttu see elaniku elu päästa ei saanud.
Sündmusele reageerisid Kilingi-Nõmme, Abja ja Viljandi kutselised ning Mõisaküla vabatahtlikud päästjad.
Päästeameti andmeil saavad enamus hukkunuga korteripõlengud alguse hooletust suitsetamisest. Päästjad panevad inimestele südamele, et siseruumides suitsetamine on erakordselt ohtlik. Hõõguv suitsuots või tuhk võib väga kiiresti süüdata teki, mööbliesemed, ajalehed, jne. “Suitsetamiseks soovitatav minna õue ja ohutusse kaugusesse trepikojast ning naabrite akendest. Kindlasti peab kodus olema õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur, mida soovitame vähemalt kord kuus testnupule vajutamisega kontrollida,“ rõhutab päästeamet.
Ministrite sõnul ohustab Venemaa varilaevastik tugevalt Euroopa Liidu julgeolekut ja keskkonda, eriti Läänemere piirkonnas.
„Varilaevastik koosneb tihti vanematest ja tehniliselt kehvemas seisukorras laevadest, millel puudub sageli piisav kindlustuskaitse ning mis ei pruugi eriti praegustes jääoludes sõitmiseks sobida. Need laevad kujutavad endast suurt ohtu nii keskkonnale kui ka Läänemeres olevale kriitilisele taristule,“ sõnasid Vladimir Svet ja Lulu Ranne.
Eesti ja Soome teevad tihedat koostööd teiste Läänemere-äärsete riikide, Euroopa Liidu, NATO ja rahvusvahelise mereorganisatsiooniga (IMO), et piirata varilaevastiku tegevust. „Laevade lisamine Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja on varilaevastikuvastases võitluses olnud oluline edasisamm, kuid ei lahenda siiski probleemi – vaja on lisameetmeid,“ tõdesid ministrid.
Ministrite sõnul peaksid eelseisvatel IMO ja ÜRO kohtumistel Euroopa Liit ja liikmesriigid ühiselt rõhutama varilaevastikuga seotud riske ülemaailmsele meresõiduohutusele. Eesti ja Soome kolleegid tõid esile ka vajaduse tugevdada Läänemere piirkonnas Euroopa meresõiduohutuse ameti (EMSA) reostustõrjevõimet.
„Äärmiselt oluline on paigutada alaliselt Läänemerele vähemalt üks EMSA laev, mis suudaks naftareostust tõrjuda ka talvistes tingimustes. Suur naftareostus oleks keskkonnale katastroofiline, eriti jääga meres,“ märkisid Svet ja Ranne.
Ministrid lisasid, et hiljutiste sündmuste valguses oleks Läänemerele vaja ka kaabliremondivõimega laeva. Selle hankimiseks lubasid Svet ja Ranne teha tihedat koostööd Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi ning asepresident Henna Virkkuneniga.
Ministrite sõnul ohustab Venemaa varilaevastik tugevalt Euroopa Liidu julgeolekut ja keskkonda, eriti Läänemere piirkonnas.
„Varilaevastik koosneb tihti vanematest ja tehniliselt kehvemas seisukorras laevadest, millel puudub sageli piisav kindlustuskaitse ning mis ei pruugi eriti praegustes jääoludes sõitmiseks sobida. Need laevad kujutavad endast suurt ohtu nii keskkonnale kui ka Läänemeres olevale kriitilisele taristule,“ sõnasid Vladimir Svet ja Lulu Ranne.
Eesti ja Soome teevad tihedat koostööd teiste Läänemere-äärsete riikide, Euroopa Liidu, NATO ja rahvusvahelise mereorganisatsiooniga (IMO), et piirata varilaevastiku tegevust. „Laevade lisamine Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja on varilaevastikuvastases võitluses olnud oluline edasisamm, kuid ei lahenda siiski probleemi – vaja on lisameetmeid,“ tõdesid ministrid.
Ministrite sõnul peaksid eelseisvatel IMO ja ÜRO kohtumistel Euroopa Liit ja liikmesriigid ühiselt rõhutama varilaevastikuga seotud riske ülemaailmsele meresõiduohutusele. Eesti ja Soome kolleegid tõid esile ka vajaduse tugevdada Läänemere piirkonnas Euroopa meresõiduohutuse ameti (EMSA) reostustõrjevõimet.
„Äärmiselt oluline on paigutada alaliselt Läänemerele vähemalt üks EMSA laev, mis suudaks naftareostust tõrjuda ka talvistes tingimustes. Suur naftareostus oleks keskkonnale katastroofiline, eriti jääga meres,“ märkisid Svet ja Ranne.
Ministrid lisasid, et hiljutiste sündmuste valguses oleks Läänemerele vaja ka kaabliremondivõimega laeva. Selle hankimiseks lubasid Svet ja Ranne teha tihedat koostööd Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi ning asepresident Henna Virkkuneniga.
Intervjueerija Sean Hannity küsis Trumpi ähvarduse kohta kehtestada Venemaale sanktsioonid ja tollitariifid, kui viimane sõja lõpetamise üle läbirääkimisi pidama ei nõustu. Trump vastas, et Zelenskõil on villand ja ta tahab Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppele jõuda.
Trump ütles, et Zelenskõi ei ole ingel ja poleks tohtinud lasta sel sõjal juhtuda.
„Kõigepealt, ta võitleb palju suurema jõu vastu, okei, palju suurema. Kui ta rääkis, teate nii vapralt... Zelenskõi võitles palju suurema jõu vastu, palju suurema, palju võimsama. Ta poleks pidanud seda tegema, sest me oleksime võinud teha diili ja see oleks olnud diil, mis oleks olnud... see oleks olnud mitte midagi diil,“ lausus Trump.
Trump lisas, et kui tema oleks olnud Zelenskõi olukorras, oleks tema teinud selle diili nii kergesti. Trump väitis, et see oli Zelenskõi, kes otsustas vaenutegevuse kasuks.
„Ma oleksin suutnud teha selle diili nii kergesti. Ja Zelenskõi otsustas: „Ma tahan võidelda,““ lausus Trump.
Intervjueerija Sean Hannity küsis Trumpi ähvarduse kohta kehtestada Venemaale sanktsioonid ja tollitariifid, kui viimane sõja lõpetamise üle läbirääkimisi pidama ei nõustu. Trump vastas, et Zelenskõil on villand ja ta tahab Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppele jõuda.
Trump ütles, et Zelenskõi ei ole ingel ja poleks tohtinud lasta sel sõjal juhtuda.
„Kõigepealt, ta võitleb palju suurema jõu vastu, okei, palju suurema. Kui ta rääkis, teate nii vapralt... Zelenskõi võitles palju suurema jõu vastu, palju suurema, palju võimsama. Ta poleks pidanud seda tegema, sest me oleksime võinud teha diili ja see oleks olnud diil, mis oleks olnud... see oleks olnud mitte midagi diil,“ lausus Trump.
Trump lisas, et kui tema oleks olnud Zelenskõi olukorras, oleks tema teinud selle diili nii kergesti. Trump väitis, et see oli Zelenskõi, kes otsustas vaenutegevuse kasuks.
„Ma oleksin suutnud teha selle diili nii kergesti. Ja Zelenskõi otsustas: „Ma tahan võidelda,““ lausus Trump.
„Meie jaoks on see Ukraina konflikti võimaliku kokkuleppe üks võtmeelemente, mis on seotud selle konflikti juurpõhjuste kõrvaldamisega. Ja me ei taotle mitte ainult rahvusvahelise õiguse põhiseid raudbetoongarantiisid, mis välistaksid Ukraina igasuguse NATO liikmesuse, vaid nõuame ka seda, et see saaks alliansi enda poliitikaks,“ lausus Gruško, vahendab Interfax.
Gruško ütles, et Ukraina potentsiaalne NATO liikmesus välistab rahu saavutamise Ukrainas ja laiemalt üldse igasuguse julgeolekuarhitektuuri loomise.
Gruško nimetas NATO Bukaresti tippkohtumise otsust, millega kinnitati kõrgemal tasemel kavatsus võtta Ukraina ja Gruusia NATO-sse, Euroopa julgeoleku jaoks katastroofiliseks.
„Sellest formuleeringust mittetaganemine loob kahemõttelisuse, mis on meie jaoks absoluutselt vastuvõetamatu, kui me räägime vajadusest saavutada eluvõimeline, püsiv, raudbetoonist konflikti reguleerimine Ukrainas ja selle ümber,“ ütles Gruško.
„Meie jaoks on see Ukraina konflikti võimaliku kokkuleppe üks võtmeelemente, mis on seotud selle konflikti juurpõhjuste kõrvaldamisega. Ja me ei taotle mitte ainult rahvusvahelise õiguse põhiseid raudbetoongarantiisid, mis välistaksid Ukraina igasuguse NATO liikmesuse, vaid nõuame ka seda, et see saaks alliansi enda poliitikaks,“ lausus Gruško, vahendab Interfax.
Gruško ütles, et Ukraina potentsiaalne NATO liikmesus välistab rahu saavutamise Ukrainas ja laiemalt üldse igasuguse julgeolekuarhitektuuri loomise.
Gruško nimetas NATO Bukaresti tippkohtumise otsust, millega kinnitati kõrgemal tasemel kavatsus võtta Ukraina ja Gruusia NATO-sse, Euroopa julgeoleku jaoks katastroofiliseks.
„Sellest formuleeringust mittetaganemine loob kahemõttelisuse, mis on meie jaoks absoluutselt vastuvõetamatu, kui me räägime vajadusest saavutada eluvõimeline, püsiv, raudbetoonist konflikti reguleerimine Ukrainas ja selle ümber,“ ütles Gruško.
Kõik täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kõik täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Päev varem olid Trump ja Saudi Araabia kroonprints Mohammad bin Salman arutanud Valges Majas kuningriigi „rahvusvahelisi majanduslikke ambitsioone“ ja kaubandusküsimusi, vahendab Reuters.
Varem eile teatas Saudi Araabia riiklik uudisteagentuur, et kuningriik tahab panustada järgmisel neljal aastal investeerimis- ja kaubanduspaketti USA-ga 600 miljardi dollariga.
„Aga ma palun kroonprintsil, kes on fantastiline tegelane, ümardada see umbes ühe triljoni dollarini,“ lausus Trump videoühenduse kaudu Davosis.. „Ma arvan, et nad teevad seda, sest me oleme olnud nende vastu väga head.“
Seejärel kutsus Trump Saudi Araabiat nafta hinda alandama, sest see aitab tema väitel sõda Ukrainas lõpetada.
Päev varem olid Trump ja Saudi Araabia kroonprints Mohammad bin Salman arutanud Valges Majas kuningriigi „rahvusvahelisi majanduslikke ambitsioone“ ja kaubandusküsimusi, vahendab Reuters.
Varem eile teatas Saudi Araabia riiklik uudisteagentuur, et kuningriik tahab panustada järgmisel neljal aastal investeerimis- ja kaubanduspaketti USA-ga 600 miljardi dollariga.
„Aga ma palun kroonprintsil, kes on fantastiline tegelane, ümardada see umbes ühe triljoni dollarini,“ lausus Trump videoühenduse kaudu Davosis.. „Ma arvan, et nad teevad seda, sest me oleme olnud nende vastu väga head.“
Seejärel kutsus Trump Saudi Araabiat nafta hinda alandama, sest see aitab tema väitel sõda Ukrainas lõpetada.
„Ainest nii vürstikateks kui pehmemateks lugudeks. Segastel aegadel otsivad inimesed kontrollitud infot ja see on võimalus ajakirjandusele,“ sõnas president Karis.
1999. aastal Eestis asutatud uudisteportaal Delfi sai 25-aastaseks mullu 22. novembril. Täna toimub aga ettevõttel koos oma koostööpartneritega suursündmuse tähistamine.
President Karis külastas sel puhul meediamaja ruume ning tutvus ajakirjanike tööga. Ajakirjanikud pidasid temaga vestluseid artiklite kommentaariumide modereerimisest, ajakirjanikutöö väljakutsetest, artiklite loetavusest ja veel paljust muust.
„Riigipea külaskäik on alati meeldiv, tekitab elevust ja sunnib kõik meie rõõmud ning mured kompaktselt edasi andma,“ ütles Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald. „Me tegime tiiru toimetustes, rääkisime faktipõhise ajakirjanduse tähtsusest, tutvustasime riigipeale tänapäeva ajakirjandust saatvaid analüütilisi keskkondi ja arutasime ka probleemide üle.“
Õhkkond oli Soonvaldi sõnul ülev ja rõõmus ning muuhulgas andis riigipea pikema intervjuu ka Delfi Meedia väljaandele Maaleht.
„Ainest nii vürstikateks kui pehmemateks lugudeks. Segastel aegadel otsivad inimesed kontrollitud infot ja see on võimalus ajakirjandusele,“ sõnas president Karis.
1999. aastal Eestis asutatud uudisteportaal Delfi sai 25-aastaseks mullu 22. novembril. Täna toimub aga ettevõttel koos oma koostööpartneritega suursündmuse tähistamine.
President Karis külastas sel puhul meediamaja ruume ning tutvus ajakirjanike tööga. Ajakirjanikud pidasid temaga vestluseid artiklite kommentaariumide modereerimisest, ajakirjanikutöö väljakutsetest, artiklite loetavusest ja veel paljust muust.
„Riigipea külaskäik on alati meeldiv, tekitab elevust ja sunnib kõik meie rõõmud ning mured kompaktselt edasi andma,“ ütles Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald. „Me tegime tiiru toimetustes, rääkisime faktipõhise ajakirjanduse tähtsusest, tutvustasime riigipeale tänapäeva ajakirjandust saatvaid analüütilisi keskkondi ja arutasime ka probleemide üle.“
Õhkkond oli Soonvaldi sõnul ülev ja rõõmus ning muuhulgas andis riigipea pikema intervjuu ka Delfi Meedia väljaandele Maaleht.
Met Éireann teatas, et kohaliku aja järgi kell 5 hommikul mõõdeti Galway maakonnas Mace Headis tuule kiiruseks 183 kilomeetrit tunnis ehk 50,8 meetrit sekundis. Eelmine rekord pärines 1945. aastast Limericki maakonnast Foynesist ja oli 182 kilomeetrit tunnis ehk 50,5 meetrit sekundis, vahendab The Independent.
Elanikke on kutsutud kodudes püsima ning koolid on suletud ja hoiatatakse igasuguse reisimise eest, sest ilm võib Iirimaal ja mõnedes Suurbritannia osades eluohtlik olla.
Põhja-Iirimaal kehtis haruldane punane ilmahoiatus kohaliku aja järgi kella 7-st. Tuul võib kahjustada hooneid, juurida välja puid ja tekitada elektrikatkestusi.
Punane hoiatus kehtib kella 10-st ka Šotimaal ning mujal Ühendkuningriigis on oranžid ja kollased hoiatused.
Iiri Vabariigis on elektrita 560 000 tarbijat ja Põhja-Iirimaal üle 93 000.
Met Éireann teatas, et kohaliku aja järgi kell 5 hommikul mõõdeti Galway maakonnas Mace Headis tuule kiiruseks 183 kilomeetrit tunnis ehk 50,8 meetrit sekundis. Eelmine rekord pärines 1945. aastast Limericki maakonnast Foynesist ja oli 182 kilomeetrit tunnis ehk 50,5 meetrit sekundis, vahendab The Independent.
Elanikke on kutsutud kodudes püsima ning koolid on suletud ja hoiatatakse igasuguse reisimise eest, sest ilm võib Iirimaal ja mõnedes Suurbritannia osades eluohtlik olla.
Põhja-Iirimaal kehtis haruldane punane ilmahoiatus kohaliku aja järgi kella 7-st. Tuul võib kahjustada hooneid, juurida välja puid ja tekitada elektrikatkestusi.
Punane hoiatus kehtib kella 10-st ka Šotimaal ning mujal Ühendkuningriigis on oranžid ja kollased hoiatused.
Iiri Vabariigis on elektrita 560 000 tarbijat ja Põhja-Iirimaal üle 93 000.
Hanke eeldatav maksumus on 480 000 eurot ning PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Kristi Hallas selgitas Delfile, et see on mõeldud ennetusmaterjalide ja meenete jaoks. Hankimiseks tehakse raamleping järgmiseks neljaks aastaks. „Hankes on märgitud lepingu eeldatav maksimaalne maksumus, mille täitmine ei ole hankijale kohustuslik,“ lisas ta.
Hanke eeldatav maksumus on 480 000 eurot ning PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Kristi Hallas selgitas Delfile, et see on mõeldud ennetusmaterjalide ja meenete jaoks. Hankimiseks tehakse raamleping järgmiseks neljaks aastaks. „Hankes on märgitud lepingu eeldatav maksimaalne maksumus, mille täitmine ei ole hankijale kohustuslik,“ lisas ta.
Praegu pole veel tee sulgemise osas kindlaid otsuseid siiski tehtud.
„Sõidutee sulgemine on piisavalt radikaalne samm, mistõttu viime hetkel läbi täiendavat riskianalüüsi, mille tulemused valmivad peatselt. Seejärel teeme otsuse, kas, millal ja mis ulatuses tänav sulgeda. Seda kõike koostöös Tallinna Transpordiametiga,“ sõnas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Toomas Haidak.
Delfi kirjutas mullu augustis, kuidas Kakumäe erosiooniohtlik tipuosa on hakanud ohtlikult lähenema sõiduteele, kus sõidab ka linnaliinibuss. „Täna ta tõenäoliselt veel ohtlik ei ole, aga seda teab paremini Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet. Peale vaadates on aga selge, et kui see jätkub, siis on ainult aja küsimus, millal see tee sinna merre kaob,“ lausus toona Haabersti linnaosavanema asetäitja ja Kakumäe põliselanik Rain Veetõusme.
Toomas Haidaku sõnul ei ole uuringu kohaselt kalda tavapärane erosioon sõiduteele ohtlik enne 5-10 aasta möödumist. “Uuringu kokkuvõtlik soovitus oli sõidutee siiski sellest varem sulgeda, kuna raske on ennustada erakordsete ilmastikuolude mõju erosioonile,“ sõnas Haidak.
Vajub muudkui merre
Kakumäe tipp on varisenud juba aastakümneid.
„Seal on üks terava otsaga kivi, mis oli minu lapsepõlves üleval kalda peal ja sellest kivist sai teiselt poolt autoga mööda minna. Nii palju oli siis ruumi veel. Aga ka toona see koht kogu aeg langes. Kogu aeg on meri söönud seda poolsaart väiksemaks,“ sõnas Rain Veetõusme.
Mullu juuni lõpus teenurgal toimunud varing ajendas eelmisel aastal aga ametnikke asjaga päriselt tegelema. „Tõenäoliselt on selle kaldaga aastasadu mingil määral tegeletud, nüüd oleme me sealmaal, et sellega on vaja kohe tegeleda,“ lausus ta.
Veetõusme sõnul oleks probleemiga aga pidanud tegelema juba ammu. „Kuskil 20 aastat tagasi tehti linnavolikogu väljasõiduistung, tollane linnapea käis samuti vaatamas. Juba siis oli selge, et millalgi jõuab see probleem sõiduteeni. Kuskil 20 meetrit on nüüd kallas kukkunud. Tollal ei leidnud linn jõudu ega tahtmist, et asjaga tegeleda, ehk nüüd saame sellega edasi liikuda,“ sõnas Veetõusme.
Praegu pole veel tee sulgemise osas kindlaid otsuseid siiski tehtud.
„Sõidutee sulgemine on piisavalt radikaalne samm, mistõttu viime hetkel läbi täiendavat riskianalüüsi, mille tulemused valmivad peatselt. Seejärel teeme otsuse, kas, millal ja mis ulatuses tänav sulgeda. Seda kõike koostöös Tallinna Transpordiametiga,“ sõnas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Toomas Haidak.
Delfi kirjutas mullu augustis, kuidas Kakumäe erosiooniohtlik tipuosa on hakanud ohtlikult lähenema sõiduteele, kus sõidab ka linnaliinibuss. „Täna ta tõenäoliselt veel ohtlik ei ole, aga seda teab paremini Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet. Peale vaadates on aga selge, et kui see jätkub, siis on ainult aja küsimus, millal see tee sinna merre kaob,“ lausus toona Haabersti linnaosavanema asetäitja ja Kakumäe põliselanik Rain Veetõusme.
Toomas Haidaku sõnul ei ole uuringu kohaselt kalda tavapärane erosioon sõiduteele ohtlik enne 5-10 aasta möödumist. “Uuringu kokkuvõtlik soovitus oli sõidutee siiski sellest varem sulgeda, kuna raske on ennustada erakordsete ilmastikuolude mõju erosioonile,“ sõnas Haidak.
Vajub muudkui merre
Kakumäe tipp on varisenud juba aastakümneid.
„Seal on üks terava otsaga kivi, mis oli minu lapsepõlves üleval kalda peal ja sellest kivist sai teiselt poolt autoga mööda minna. Nii palju oli siis ruumi veel. Aga ka toona see koht kogu aeg langes. Kogu aeg on meri söönud seda poolsaart väiksemaks,“ sõnas Rain Veetõusme.
Mullu juuni lõpus teenurgal toimunud varing ajendas eelmisel aastal aga ametnikke asjaga päriselt tegelema. „Tõenäoliselt on selle kaldaga aastasadu mingil määral tegeletud, nüüd oleme me sealmaal, et sellega on vaja kohe tegeleda,“ lausus ta.
Veetõusme sõnul oleks probleemiga aga pidanud tegelema juba ammu. „Kuskil 20 aastat tagasi tehti linnavolikogu väljasõiduistung, tollane linnapea käis samuti vaatamas. Juba siis oli selge, et millalgi jõuab see probleem sõiduteeni. Kuskil 20 meetrit on nüüd kallas kukkunud. Tollal ei leidnud linn jõudu ega tahtmist, et asjaga tegeleda, ehk nüüd saame sellega edasi liikuda,“ sõnas Veetõusme.
Äsja ametisse astunud USA president Donald Trump tahab NATO kaitsekulutuste tõstmist viiele protsendile SKP-st. Teisipäeval teatas peaminister Kristen Michal (Reformierakond), et toetab seda mõtet.
Ligi rääkis, et Trumpi sõnavõtud on kollektiivkaitsest taanduvad ja ei nimeta rahvuslike huvidena ühishuve liitlastega. „Ühtlasi on riskitase Venemaa barbaarsuse uuel tasemel palju kõrgem kui Trumpi eelmisel valitsusajal,“ märkis ta. „Euroopa ei saa kumbagi unustada ja meil on tarvis USA-d veenda, et liitlastega langevad huvid kokku ja et meist kummalgi pole olnud ega saa olema tugevamat liitlast kui oleme üksteisele.“
Ta lisas, et teisalt tuleb kõigil tõsta kaitsekulusid ning kuigi Eesti kaitsekulud on suhteliselt suuruselt USA omadest juba suuremad, on uues olukorras vajalikud uued sihid.
„Siiski pole kellelgi neid eelarveid koos ega ole ka kiireid vastuseid välja öeldud numbritele,“ ütles Ligi. „Ei ole ka Leedul ja Lätil, kuigi mulje võib teine olla. Ilma maksutõusudeta pole need ka püsivalt võimalikud. Eesti maksusid tõstmas ei ole, ent kulusid küll.“
Ligi ütles, et edasine sõltub sellest, millised kokkulepped õnnestub valitsusel teha muude kulude kärpimisel ja milline saab olema Maastrichti alusel kehtivate eelarvereeglite paindlikkus Euroopa Liidus. „Erakorralistel põhjustel nagu Venemaa barbaarsuse taastumine, tuleb seda arutada, sest reeglid seda pigem lubavad,“ märkis ta.
Jürgen Ligi rääkis ERR-ile, et see, mida täpselt teha saab või milles kokku lepitakse, on hoopis teine küsimus ning Saksamaa valimistest sõltub väga palju. „Ilma Saksamaa seisukohata ei ole ka mõtet rääkida eranditest. Aluslepingut ei lähe keegi muutma, ma olen kindel,“ ütles ta. Samuti kutsus ta riike üles „mitte peksma segast, kui Trump ütleb midagi, mida meil ei ole võimalik teha.“
Mis aastal võiksid Eesti kaitsekulud jõuda viie protsendini SKP-st, ei tahtnud Ligi pakkuda. Väitele, et selle kümnendi jooksul Eesti kaitsekuludega viie protsendini ei jõua, vastas Ligi, et võib-olla tõesti mitte, aga Eesti ei ole julgeoleku tagamisel üksi ning liitlased peavad aru saama, et see on Euroopa ühishuvi.
Michal: pensione kärpima ei lähe
Pärast Michali sotsiaalmeediapostitust on kerkinud lai arutelu, kust siis katteallikad leida. Aastas tähendaks see ligi 500–600 miljonit eurot lisakulu. Michal ütles pärast neljapäevast pressikonverentsi, et pigistada annab veel ka avalike sektori kulude pealt. „Tuleb alustada kärpimist erinevate teenuste ülevaatamisest,“ märkis ta.
Michal ütles, et kui teenuseid kokku tõmmata, siis pole riigil vaja enam nii palju raha sinna panna, saaks investeerida hoopis kaitsekulutusteks.
Kui muid aspekte on Michal valmis arutama, siis pensionite puhul näitab ta punast tuld. „Minu valitsus pensione kärpima ei lähe,“ rõhutas ta. „Ma arvan, et oleme pensionitega jõudnud sinna kohta, kuhu oleme riigina tahtnud. On võimalik paremini toime tulla. Kui vaadata aastate vältel, siis 2018. aastal oli suhe keskmisse palka 39 protsenti, nüüd 49 protsenti.“
Juuni lõpp saab olema Euroopa tõehetk, mil võib selguda vastus küsimusele „mis meist saab?“ ehk kas Euroopa liidrid suudavad võtta vastu otsused, mis tõstavad kaitsekulud NATO väevõimete täitmiseks vajalikule tasemele, kajastas Delfi tagatuba. Sellisele, mis võiks tulevikus jahutada Putini mõtteid NATO proovile panemisest, näiteks Eestis. Nimelt toimub juuni lõpus Euroopa Ülemkogu.
Michal rääkis, et debatid kaitsekulude teemal käivad ja on loomulik, et seda veavad need riigid, mis Venemaa läheduses. „Peame vedama ja oma liitlastele NATOs ja Euroopa Liidus seda sõnumit (kaitsekulude kasv -toim) andma.“
Äsja ametisse astunud USA president Donald Trump tahab NATO kaitsekulutuste tõstmist viiele protsendile SKP-st. Teisipäeval teatas peaminister Kristen Michal (Reformierakond), et toetab seda mõtet.
Ligi rääkis, et Trumpi sõnavõtud on kollektiivkaitsest taanduvad ja ei nimeta rahvuslike huvidena ühishuve liitlastega. „Ühtlasi on riskitase Venemaa barbaarsuse uuel tasemel palju kõrgem kui Trumpi eelmisel valitsusajal,“ märkis ta. „Euroopa ei saa kumbagi unustada ja meil on tarvis USA-d veenda, et liitlastega langevad huvid kokku ja et meist kummalgi pole olnud ega saa olema tugevamat liitlast kui oleme üksteisele.“
Ta lisas, et teisalt tuleb kõigil tõsta kaitsekulusid ning kuigi Eesti kaitsekulud on suhteliselt suuruselt USA omadest juba suuremad, on uues olukorras vajalikud uued sihid.
„Siiski pole kellelgi neid eelarveid koos ega ole ka kiireid vastuseid välja öeldud numbritele,“ ütles Ligi. „Ei ole ka Leedul ja Lätil, kuigi mulje võib teine olla. Ilma maksutõusudeta pole need ka püsivalt võimalikud. Eesti maksusid tõstmas ei ole, ent kulusid küll.“
Ligi ütles, et edasine sõltub sellest, millised kokkulepped õnnestub valitsusel teha muude kulude kärpimisel ja milline saab olema Maastrichti alusel kehtivate eelarvereeglite paindlikkus Euroopa Liidus. „Erakorralistel põhjustel nagu Venemaa barbaarsuse taastumine, tuleb seda arutada, sest reeglid seda pigem lubavad,“ märkis ta.
Jürgen Ligi rääkis ERR-ile, et see, mida täpselt teha saab või milles kokku lepitakse, on hoopis teine küsimus ning Saksamaa valimistest sõltub väga palju. „Ilma Saksamaa seisukohata ei ole ka mõtet rääkida eranditest. Aluslepingut ei lähe keegi muutma, ma olen kindel,“ ütles ta. Samuti kutsus ta riike üles „mitte peksma segast, kui Trump ütleb midagi, mida meil ei ole võimalik teha.“
Mis aastal võiksid Eesti kaitsekulud jõuda viie protsendini SKP-st, ei tahtnud Ligi pakkuda. Väitele, et selle kümnendi jooksul Eesti kaitsekuludega viie protsendini ei jõua, vastas Ligi, et võib-olla tõesti mitte, aga Eesti ei ole julgeoleku tagamisel üksi ning liitlased peavad aru saama, et see on Euroopa ühishuvi.
Michal: pensione kärpima ei lähe
Pärast Michali sotsiaalmeediapostitust on kerkinud lai arutelu, kust siis katteallikad leida. Aastas tähendaks see ligi 500–600 miljonit eurot lisakulu. Michal ütles pärast neljapäevast pressikonverentsi, et pigistada annab veel ka avalike sektori kulude pealt. „Tuleb alustada kärpimist erinevate teenuste ülevaatamisest,“ märkis ta.
Michal ütles, et kui teenuseid kokku tõmmata, siis pole riigil vaja enam nii palju raha sinna panna, saaks investeerida hoopis kaitsekulutusteks.
Kui muid aspekte on Michal valmis arutama, siis pensionite puhul näitab ta punast tuld. „Minu valitsus pensione kärpima ei lähe,“ rõhutas ta. „Ma arvan, et oleme pensionitega jõudnud sinna kohta, kuhu oleme riigina tahtnud. On võimalik paremini toime tulla. Kui vaadata aastate vältel, siis 2018. aastal oli suhe keskmisse palka 39 protsenti, nüüd 49 protsenti.“
Juuni lõpp saab olema Euroopa tõehetk, mil võib selguda vastus küsimusele „mis meist saab?“ ehk kas Euroopa liidrid suudavad võtta vastu otsused, mis tõstavad kaitsekulud NATO väevõimete täitmiseks vajalikule tasemele, kajastas Delfi tagatuba. Sellisele, mis võiks tulevikus jahutada Putini mõtteid NATO proovile panemisest, näiteks Eestis. Nimelt toimub juuni lõpus Euroopa Ülemkogu.
Michal rääkis, et debatid kaitsekulude teemal käivad ja on loomulik, et seda veavad need riigid, mis Venemaa läheduses. „Peame vedama ja oma liitlastele NATOs ja Euroopa Liidus seda sõnumit (kaitsekulude kasv -toim) andma.“
Päästjad kustutasid tule, õnneks keegi viga ei saanud.
Politsei kogus sündmuskohalt tõendid ning alustas auto süüdanud isiku ja kõigi asjaolude kindlaks tegemiseks menetlust.
Päästjad kustutasid tule, õnneks keegi viga ei saanud.
Politsei kogus sündmuskohalt tõendid ning alustas auto süüdanud isiku ja kõigi asjaolude kindlaks tegemiseks menetlust.
Põhja-Korea on tarninud Venemaale relvi ning USA, Lõuna-Korea ja Ukraina luureandmete kohaselt saatis ta mullu oktoobris Venemaale ka umbes 10 000-12 000 sõjaväelast, vahendab Associated Press.
Põhja-Korea sõdureid peetakse väga distsiplineeritud ja hästi koolitatud sõduriteks, kuid nende vähene lahingukogemus on teinud neist kerged sihtmärgid droonide ja suurtükiväe löökide jaoks.
Lõuna-Korea luureagentuuri hinnangul on hukkunud umbes 300 Põhja-Korea sõdurit ja veel 2700 saanud vigastada. Varem jaanuaris hindas Ukraina tapetud või haavatud Põhja-Korea sõdurite arvuks 4000, kuid USA hinnangul oli see arv umbes 1200.
Põhja-Korea kiirendab arvatavasti ettevalmistusi, et saata Venemaale rohkem vägesid, ütles Lõuna-Korea peastaabi ülemjuhatus, täpsustamata, kuidas sellisele hinnangule jõuti.
Põhja-Korea ja Venemaa vaheliste sõjaliste sidemete süvenemine võib anda Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile julgust suhetes USA ja Lõuna-Koreaga. Seoul, Washington ja teised muretsevad, et Venemaa võib vastutasuks vägedele anda Põhja-Koreale keerukaid relvatehnoloogiaid, mis võivad tõhustada riigi tuumaprogrammi.
Eelmisel kuul toimunud konverentsil lubas Kim rakendada „kõige karmimat“ USA-vastast poliitikat. Sellest olenemata arvavad paljud eksperdid, et Kim võib tahta pidada kõnelusi USA presidendi Donald Trumpiga, kui ta arvab, et USA võiks teha järeleandmisi.
Lõuna-Koreas tuntakse muret, et Trump võib loobuda Põhja-Korea tuumaprogrammi kaotamise eesmärgist ja keskenduda USAle otsest ohtu kujutava pikamaaraketi programmi likvideerimisele.
Põhja-Korea on tarninud Venemaale relvi ning USA, Lõuna-Korea ja Ukraina luureandmete kohaselt saatis ta mullu oktoobris Venemaale ka umbes 10 000-12 000 sõjaväelast, vahendab Associated Press.
Põhja-Korea sõdureid peetakse väga distsiplineeritud ja hästi koolitatud sõduriteks, kuid nende vähene lahingukogemus on teinud neist kerged sihtmärgid droonide ja suurtükiväe löökide jaoks.
Lõuna-Korea luureagentuuri hinnangul on hukkunud umbes 300 Põhja-Korea sõdurit ja veel 2700 saanud vigastada. Varem jaanuaris hindas Ukraina tapetud või haavatud Põhja-Korea sõdurite arvuks 4000, kuid USA hinnangul oli see arv umbes 1200.
Põhja-Korea kiirendab arvatavasti ettevalmistusi, et saata Venemaale rohkem vägesid, ütles Lõuna-Korea peastaabi ülemjuhatus, täpsustamata, kuidas sellisele hinnangule jõuti.
Põhja-Korea ja Venemaa vaheliste sõjaliste sidemete süvenemine võib anda Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile julgust suhetes USA ja Lõuna-Koreaga. Seoul, Washington ja teised muretsevad, et Venemaa võib vastutasuks vägedele anda Põhja-Koreale keerukaid relvatehnoloogiaid, mis võivad tõhustada riigi tuumaprogrammi.
Eelmisel kuul toimunud konverentsil lubas Kim rakendada „kõige karmimat“ USA-vastast poliitikat. Sellest olenemata arvavad paljud eksperdid, et Kim võib tahta pidada kõnelusi USA presidendi Donald Trumpiga, kui ta arvab, et USA võiks teha järeleandmisi.
Lõuna-Koreas tuntakse muret, et Trump võib loobuda Põhja-Korea tuumaprogrammi kaotamise eesmärgist ja keskenduda USAle otsest ohtu kujutava pikamaaraketi programmi likvideerimisele.
„Meie, Narva linna elanikud, väljendame sügavat muret kommunaalarvete, eelkõige sooja vee ja küttekulude kriitiliselt kõrge taseme pärast. Viimastel kuudel on arved keskmiselt ulatunud 300 euroni kuus, mis on kohalike elanike jaoks talumatult suur summa,“ seisab Narva elaniku Tatjana Aleksejeva ja erakonna KOOS liikmete koostatud petitsioonis.
„Meie, Narva linna elanikud, väljendame sügavat muret kommunaalarvete, eelkõige sooja vee ja küttekulude kriitiliselt kõrge taseme pärast. Viimastel kuudel on arved keskmiselt ulatunud 300 euroni kuus, mis on kohalike elanike jaoks talumatult suur summa,“ seisab Narva elaniku Tatjana Aleksejeva ja erakonna KOOS liikmete koostatud petitsioonis.
Washingtonis käib suur iludusvõistlus. Värskelt ametisse nimetatud president Donald Trumpi administratsioon on ainult mõne päeva ametis olnud, kuid kõikvõimalike riikide diplomaadid püüavad juba ustele koputada ja inimesi toru otsa saada, et endale tähtsate sõnumitega presidendi või tema tiimi liikmeteni jõuda.
Washingtonis käib suur iludusvõistlus. Värskelt ametisse nimetatud president Donald Trumpi administratsioon on ainult mõne päeva ametis olnud, kuid kõikvõimalike riikide diplomaadid püüavad juba ustele koputada ja inimesi toru otsa saada, et endale tähtsate sõnumitega presidendi või tema tiimi liikmeteni jõuda.
Davosi majandusfoorumile kogunevad kord aastas suuremate rahvusvaheliste korporatsioonide juhid, eksperdid ja ametnikud, et arutada maailma ja kapitalismi tähtsamaid probleeme. See on äriüritus ja õhkkond on seal vastav – korporatiivne. Sinine taust, valged toolid valgel poodiumil. Raha armastab minimalismi.
Davosi majandusfoorumile kogunevad kord aastas suuremate rahvusvaheliste korporatsioonide juhid, eksperdid ja ametnikud, et arutada maailma ja kapitalismi tähtsamaid probleeme. See on äriüritus ja õhkkond on seal vastav – korporatiivne. Sinine taust, valged toolid valgel poodiumil. Raha armastab minimalismi.
Komisjoni esimees Liisa Oviir rääkis, et kui ERJK esimest korda neile laekunud avaldust hindas, siis jõudsid nad järeldusele, et see võis olla teenuse saamine ehk keelatud annetus. „Mistõttu me küsisime täpsustatud küsimuse, kas Mart Võrklaev on selle eest tasunud jne, ta vastas, et ei ole ja oma vastuses eelkõige käsitles seriaali nimega „Alo“.“
Komisjoni esimees Liisa Oviir rääkis, et kui ERJK esimest korda neile laekunud avaldust hindas, siis jõudsid nad järeldusele, et see võis olla teenuse saamine ehk keelatud annetus. „Mistõttu me küsisime täpsustatud küsimuse, kas Mart Võrklaev on selle eest tasunud jne, ta vastas, et ei ole ja oma vastuses eelkõige käsitles seriaali nimega „Alo“.“
Relvarahukokkuleppe kohaselt peaksid Iisraeli väed liikuma Liibanoni aladelt välja 60 päeva jooksul ehk 26. jaanuariks. Relvarahu kehtimise ajal on Iisrael süüdistanud Liibanoni kokkuleppe osade täitmata jätmises. Samuti on Liibanon süüdistanud Iisraeli relvarahu rikkumises.
„Israeli sõjaväe lahkumisprotsess sõltub Liibanoni armee paigutamisest Lõuna-Liibanoni ning lepingu täielikust ja tõhusast jõustamisest, samal ajal kui Hezbollah tõmbub Litani [jõest] kaugemale,“ ütles Netanyahu kabinet teates, vahendab The Guardian.
Iisrael peab relvarahu Liibanonis „veel mitte täielikult jõustatuks“, öeldi avalduses ja lisati, et „järkjärguline taganemisprotsess jätkub täielikus koostöös USAga“.
„Kokkulepe sisaldas 60-päevast eesmärki Iisraeli sõjaväe Lõuna-Liibanonist lahkumise lõpetamiseks ja Liibanoni armee asemele asumiseks, kuid see ei ole kivisse raiutud ja see oli sõnastatud teatud paindlikkusega,“ ütles Iisraeli suursaadik USAs Michael Herzog sel nädalal antud intervjuus.
Herzogi kommentaarid järgnesid varasemale teabele Iisraeli valitsusallikatelt, mis viitab sellele, et riik soovib säilitada sõjalist kohalolekut Liibanonis.
„Me Hezbollahis ootame 26. jaanuari kuupäeva, mil relvarahu nõuab Iisraeli täielikku tagasitõmbumist Liibanoni territooriumilt,“ ütles Hezbollahi parlamendisaadik Ali Fayyad. Kui Iisrael ei pea tähtajast kinni, siis põhjustab see relvarahu kokkuvarisemise, lisas ta.
Relvarahukokkuleppe kohaselt peaksid Iisraeli väed liikuma Liibanoni aladelt välja 60 päeva jooksul ehk 26. jaanuariks. Relvarahu kehtimise ajal on Iisrael süüdistanud Liibanoni kokkuleppe osade täitmata jätmises. Samuti on Liibanon süüdistanud Iisraeli relvarahu rikkumises.
„Israeli sõjaväe lahkumisprotsess sõltub Liibanoni armee paigutamisest Lõuna-Liibanoni ning lepingu täielikust ja tõhusast jõustamisest, samal ajal kui Hezbollah tõmbub Litani [jõest] kaugemale,“ ütles Netanyahu kabinet teates, vahendab The Guardian.
Iisrael peab relvarahu Liibanonis „veel mitte täielikult jõustatuks“, öeldi avalduses ja lisati, et „järkjärguline taganemisprotsess jätkub täielikus koostöös USAga“.
„Kokkulepe sisaldas 60-päevast eesmärki Iisraeli sõjaväe Lõuna-Liibanonist lahkumise lõpetamiseks ja Liibanoni armee asemele asumiseks, kuid see ei ole kivisse raiutud ja see oli sõnastatud teatud paindlikkusega,“ ütles Iisraeli suursaadik USAs Michael Herzog sel nädalal antud intervjuus.
Herzogi kommentaarid järgnesid varasemale teabele Iisraeli valitsusallikatelt, mis viitab sellele, et riik soovib säilitada sõjalist kohalolekut Liibanonis.
„Me Hezbollahis ootame 26. jaanuari kuupäeva, mil relvarahu nõuab Iisraeli täielikku tagasitõmbumist Liibanoni territooriumilt,“ ütles Hezbollahi parlamendisaadik Ali Fayyad. Kui Iisrael ei pea tähtajast kinni, siis põhjustab see relvarahu kokkuvarisemise, lisas ta.
Tallinna transpordiamet teatas oma kodulehel, et trammiliiklus liinil nr 2 seiskus kesklinnas Hobujaama tänaval juba kella 18.10 paiku. Auto teisaldamine võttis aega umbes 45 minutit ning nii jõudis tekkida trammidest pikk rodu. Häiritud oli ka bussiliiklus.
PPA valvepressiesindaja Britta Sepa sõnul parkis sõiduauto nii, et see takistas trammiliiklust. Sõiduk teisaldati ja liiklus taastus. Enne auto teisaldamist ootas liikuma pääsemist vähemalt seitse trammi.
Tallinna transpordiamet teatas oma kodulehel, et trammiliiklus liinil nr 2 seiskus kesklinnas Hobujaama tänaval juba kella 18.10 paiku. Auto teisaldamine võttis aega umbes 45 minutit ning nii jõudis tekkida trammidest pikk rodu. Häiritud oli ka bussiliiklus.
PPA valvepressiesindaja Britta Sepa sõnul parkis sõiduauto nii, et see takistas trammiliiklust. Sõiduk teisaldati ja liiklus taastus. Enne auto teisaldamist ootas liikuma pääsemist vähemalt seitse trammi.
Eelmise aasta lõpus lõppes gaasitransiidileping Moskva ja Kiievi vahel, viimane on kindlalt keeldunud lepingut uuendamast, vahendab Politico.
„Nüüd on päevakorras sanktsioonide pikendamise küsimus, olen tõmmanud käsipiduri peale ja palunud Euroopa liidritel mõista, et see ei saa jätkuda,“ ütles peaminister Viktor Orbán riigiraadiole.
Orbáni kommentaarid ilmusid enne ametnike kohtumist Brüsselis, et pikendada ELi tohutut Venemaale suunatud sanktsioonide paketti, mis hõlmab riigi kaubanduse piiramist ja pea 200 miljardi euro väärtuses varade külmutamist.
Orbáni kriitilist seisukohta jagab ka Slovakkia peaminister Robert Fico. Mõlemad on väitnud, et tarnetel on nende riikide energiakuludele ja julgeolekule suured tagajärjed. EL väidab, et riigid leiavad hõlpsasti alternatiive Vene gaasile.
Kolm sanktsioonide läbirääkimistega kursis olevat diplomaati ütlesid, et eeldatavasti kiidetakse sanktsioonide pikendamine siiski heaks, mis võib leida aset juba järgmisel väliministrite kohtumisel Brüsselis. Kokkuleppe saavutamiseks on aega järgmise reedeni.
Esmaspäevase kohtumise päevakorra kohaselt ei ole Ungari veel otsustanud, mida ta ette võtab. Diplomaadid peavad seda positiivseks märgiks, mis näitab, et Orbán pole käskinud oma ametnikel panna santsioonidele veto.
Eelmise aasta lõpus lõppes gaasitransiidileping Moskva ja Kiievi vahel, viimane on kindlalt keeldunud lepingut uuendamast, vahendab Politico.
„Nüüd on päevakorras sanktsioonide pikendamise küsimus, olen tõmmanud käsipiduri peale ja palunud Euroopa liidritel mõista, et see ei saa jätkuda,“ ütles peaminister Viktor Orbán riigiraadiole.
Orbáni kommentaarid ilmusid enne ametnike kohtumist Brüsselis, et pikendada ELi tohutut Venemaale suunatud sanktsioonide paketti, mis hõlmab riigi kaubanduse piiramist ja pea 200 miljardi euro väärtuses varade külmutamist.
Orbáni kriitilist seisukohta jagab ka Slovakkia peaminister Robert Fico. Mõlemad on väitnud, et tarnetel on nende riikide energiakuludele ja julgeolekule suured tagajärjed. EL väidab, et riigid leiavad hõlpsasti alternatiive Vene gaasile.
Kolm sanktsioonide läbirääkimistega kursis olevat diplomaati ütlesid, et eeldatavasti kiidetakse sanktsioonide pikendamine siiski heaks, mis võib leida aset juba järgmisel väliministrite kohtumisel Brüsselis. Kokkuleppe saavutamiseks on aega järgmise reedeni.
Esmaspäevase kohtumise päevakorra kohaselt ei ole Ungari veel otsustanud, mida ta ette võtab. Diplomaadid peavad seda positiivseks märgiks, mis näitab, et Orbán pole käskinud oma ametnikel panna santsioonidele veto.
„Meil oleks parem kohtuda, lähtudes tänastest reaalsustest, et rääkida rahulikult kõigist neist valdkondadest, mis pakuvad huvi nii USAle kui ka Venemaale,“ ütles Putin intervjuus Vene telekanalile Russia 24.
„Me oleme valmis. Aga ma kordan, see sõltub muidugi eelkõige praeguse Ameerika administratsiooni otsustest ja valikutest,“ lisas ta.
„Mul on alati olnud praeguse presidendiga äriline, pragmaatiline ja isegi usaldav suhe,“ ütles Putin intervjuus, vahendab The Moscow Times. Samuti väitis Putin, et kui Trumpi „võitu poleks 2020. aastal varastatud, poleks Ukraina kriis 2022. aastal võib-olla tekkinud“.
Trump on korduvalt lubanud kiiresti lõpetada Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse. Alates ametisse vannutamisest esmaspäeval on ta sõnavõtud Kremli suhtes olnud karmid. Muuhulgas ütles Trump, et Putin „hävitab Venemaad“ ja, et ta peaks võimalikult kiiresti kokkuleppe sõlmima.
Paar päeva tagasi ähvardas Trump Venemaad ulatuslike tariifidega, kui riik ei saavuta kokkulepet sõja lõpetamiseks Ukrainas. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles järgmisel päeval, et ei näe Trumpi ähvardustes midagi uut.
Ukraina on rõhutanud, et tema soovid on rahulepingu sõlmimisel võtmetähtsusega. Kiievi sõnul peab leping tagama Ukrainale soodsad tingimused.
„Putin üritab propageerida USAga läbirääkimiste ideed, kuid ta tahab kokku leppida Euroopa saatuses - ilma Euroopata. Ja ta tahab rääkida Ukrainast - ilma Ukrainata,“ ütles avalduses Ukraina presidendi kantselei juht Andri Yermak.
„Meil oleks parem kohtuda, lähtudes tänastest reaalsustest, et rääkida rahulikult kõigist neist valdkondadest, mis pakuvad huvi nii USAle kui ka Venemaale,“ ütles Putin intervjuus Vene telekanalile Russia 24.
„Me oleme valmis. Aga ma kordan, see sõltub muidugi eelkõige praeguse Ameerika administratsiooni otsustest ja valikutest,“ lisas ta.
„Mul on alati olnud praeguse presidendiga äriline, pragmaatiline ja isegi usaldav suhe,“ ütles Putin intervjuus, vahendab The Moscow Times. Samuti väitis Putin, et kui Trumpi „võitu poleks 2020. aastal varastatud, poleks Ukraina kriis 2022. aastal võib-olla tekkinud“.
Trump on korduvalt lubanud kiiresti lõpetada Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse. Alates ametisse vannutamisest esmaspäeval on ta sõnavõtud Kremli suhtes olnud karmid. Muuhulgas ütles Trump, et Putin „hävitab Venemaad“ ja, et ta peaks võimalikult kiiresti kokkuleppe sõlmima.
Paar päeva tagasi ähvardas Trump Venemaad ulatuslike tariifidega, kui riik ei saavuta kokkulepet sõja lõpetamiseks Ukrainas. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles järgmisel päeval, et ei näe Trumpi ähvardustes midagi uut.
Ukraina on rõhutanud, et tema soovid on rahulepingu sõlmimisel võtmetähtsusega. Kiievi sõnul peab leping tagama Ukrainale soodsad tingimused.
„Putin üritab propageerida USAga läbirääkimiste ideed, kuid ta tahab kokku leppida Euroopa saatuses - ilma Euroopata. Ja ta tahab rääkida Ukrainast - ilma Ukrainata,“ ütles avalduses Ukraina presidendi kantselei juht Andri Yermak.
Iirimaal on torm Éowyn purustanud rekordeid. Kohalik ilmateenistus Met Éireann teatas, et tuule kiiruseks on mõõdetud ligi 51 meetrit sekundis, mis on suurim arvepidamise algusest alates.
Tallinna kesklinnas seiskas lohakalt parkinud autojuht pea tunniks ajaks trammiliikluse.
Läti peaministri Evika Siliņa partei Uus Ühtsus on kooskõlas justiits- ja välisministeeriumiga välja töötanud seaduseelnõu, mis keelaks Venemaa ja Valgevene kodanikel Lätis kinnisvara ostmise. Siseministeerium on lisaks valmistanud ette riikliku julgeoleku seaduse muutmise eelnõu, mis takistaks kahe riigi kodanikel kriitilise tähtsusega taristufirmades töötamist.
Läti peaministri Evika Siliņa partei Uus Ühtsus on kooskõlas justiits- ja välisministeeriumiga välja töötanud seaduseelnõu, mis keelaks Venemaa ja Valgevene kodanikel Lätis kinnisvara ostmise. Siseministeerium on lisaks valmistanud ette riikliku julgeoleku seaduse muutmise eelnõu, mis takistaks kahe riigi kodanikel kriitilise tähtsusega taristufirmades töötamist.
„Läänemets bluffis ilusti välja ennast,“ nentis üks Eesti 200 poliitik. Kristen Michal üllatas partnereid Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister“ avaldusega, et Eesti kaitsekulutused, mis on niigi hüppeliselt kolme ja poole protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) kasvanud, peavad jõudma lausa viie protsendini. Saade lõppes kell 15.00 ning samal hetkel läks eetrisse ka peaministri säuts samal teemal. Paarkümmend minutit hiljem ilmus see ingliskeelsena.
„Läänemets bluffis ilusti välja ennast,“ nentis üks Eesti 200 poliitik. Kristen Michal üllatas partnereid Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister“ avaldusega, et Eesti kaitsekulutused, mis on niigi hüppeliselt kolme ja poole protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) kasvanud, peavad jõudma lausa viie protsendini. Saade lõppes kell 15.00 ning samal hetkel läks eetrisse ka peaministri säuts samal teemal. Paarkümmend minutit hiljem ilmus see ingliskeelsena.
„Vaenlane annab taas linnale lööke. Zaporižžjas toimus vähemalt neli plahvatust... On esialgne informatsioon inimestest rusude all,“ teatas Zaporižžja oblasti sõjaadministratsiooni juht Ivan Fedorov.
Fedorov täpsustas, et kannatada sai 16 inimest, kelle hulgas on neli päästjat, kes viidi haiglasse. Viis inimest on raskes seisundis. Haiglasse viidi ka kahekuune laps.
Kahjustada said elumajad.
Hiljem teatas sõjaadministratsioon, et hukkus 47-aastane mees. Vigastatute arv kasvas 25-ni.
„Vaenlane annab taas linnale lööke. Zaporižžjas toimus vähemalt neli plahvatust... On esialgne informatsioon inimestest rusude all,“ teatas Zaporižžja oblasti sõjaadministratsiooni juht Ivan Fedorov.
Fedorov täpsustas, et kannatada sai 16 inimest, kelle hulgas on neli päästjat, kes viidi haiglasse. Viis inimest on raskes seisundis. Haiglasse viidi ka kahekuune laps.
Kahjustada said elumajad.
Hiljem teatas sõjaadministratsioon, et hukkus 47-aastane mees. Vigastatute arv kasvas 25-ni.
Praegu on piiril umbes 2200 sõdurit, kes aitavad USA tolli- ja piirikaitseteenistust, täites peamiselt logistilisi ja bürokraatlikke ülesandeid nagu andmete sisestamine, tuvastamine ja seire ning sõidukite hooldamine.
Praegu on piiril umbes 2200 sõdurit, kes aitavad USA tolli- ja piirikaitseteenistust, täites peamiselt logistilisi ja bürokraatlikke ülesandeid nagu andmete sisestamine, tuvastamine ja seire ning sõidukite hooldamine.
Delfi kannab pressikonverentsi üle otsepildis ning ajakirjanik on ka ise kohal.
Mida sooviksid mõnelt ministrilt teada Sina? Saada meile oma küsimus aadressile vihje@delfi.ee. Või kirjuta allolevas vormis.
Delfi kannab pressikonverentsi üle otsepildis ning ajakirjanik on ka ise kohal.
Mida sooviksid mõnelt ministrilt teada Sina? Saada meile oma küsimus aadressile vihje@delfi.ee. Või kirjuta allolevas vormis.
„Kas Hiina jaoks on nii tähtis nuhkida noorte inimeste järel, väikeste laste järel, kes vaatavad hulle videoid?“ küsis Trump.
Trump ütles, et kõigil Hiinas toodetud elektroonikatoodetel on spionaažioht, ja lisas, et TikToki puhul ei ole see kõige tõsisem.
„Nad teevad telefone ja nad teevad teie arvuti ja palju muid asju,“ ütles Trump. „Kas see ei ole suurem oht?“
Oma esimesel ametiajal allkirjastas Trump täidesaatva korralduse, milles nõudis, et TikToki Hiina emafirma ByteDance loobuks TikToki ärist USA-s. Selle korralduse blokeerisid föderaalkohtud, aga kongress võttis mullu vastu sellesisulise seaduse.
TikTok on eitanud kasutajate järel nuhkimist või kasutajate andmete Hiina võimudele edastamist. President Joe Bideni administratsiooni ametnikud väitsid, et see rakendus kogub nimesid, aadresse, krediitkaardi- ja ostuandmeid, andmeid seadme ja võrgu kohta, asukoha- ja biomeetrilisi andmeid, klahvidele vajutamise mustreid ja käitumisandmeid ning seda saab iga hetk sundida seda informatsiooni üle andma.
Viimastel nädalatel on Trump tunnustanud TikToki oma populaarsuse kasvu eest noorte valijate hulgas, viidates sellele osana põhjustest, miks ta otsustas anda ByteDance’ile rohkem aega USA äri mahamüümiseks. Esimesel ametis oleku päeval allkirjastatud täidesaatva korraldusega lükkas Trump TikToki keelustamise 75 päeva edasi.
„Kas Hiina jaoks on nii tähtis nuhkida noorte inimeste järel, väikeste laste järel, kes vaatavad hulle videoid?“ küsis Trump.
Trump ütles, et kõigil Hiinas toodetud elektroonikatoodetel on spionaažioht, ja lisas, et TikToki puhul ei ole see kõige tõsisem.
„Nad teevad telefone ja nad teevad teie arvuti ja palju muid asju,“ ütles Trump. „Kas see ei ole suurem oht?“
Oma esimesel ametiajal allkirjastas Trump täidesaatva korralduse, milles nõudis, et TikToki Hiina emafirma ByteDance loobuks TikToki ärist USA-s. Selle korralduse blokeerisid föderaalkohtud, aga kongress võttis mullu vastu sellesisulise seaduse.
TikTok on eitanud kasutajate järel nuhkimist või kasutajate andmete Hiina võimudele edastamist. President Joe Bideni administratsiooni ametnikud väitsid, et see rakendus kogub nimesid, aadresse, krediitkaardi- ja ostuandmeid, andmeid seadme ja võrgu kohta, asukoha- ja biomeetrilisi andmeid, klahvidele vajutamise mustreid ja käitumisandmeid ning seda saab iga hetk sundida seda informatsiooni üle andma.
Viimastel nädalatel on Trump tunnustanud TikToki oma populaarsuse kasvu eest noorte valijate hulgas, viidates sellele osana põhjustest, miks ta otsustas anda ByteDance’ile rohkem aega USA äri mahamüümiseks. Esimesel ametis oleku päeval allkirjastatud täidesaatva korraldusega lükkas Trump TikToki keelustamise 75 päeva edasi.
„Ma arvan, et me ei peaks andma Californiale midagi, kuni nad lasevad veel alla voolata,“ ütles Trump eilses intervjuus Fox Newsile, vahendab Washington Post.
Trump kordas taas valeväidet, et California demokraadist kuberner Gavin Newsom ja teised ametnikud on keeldunud laskmast veel osariigi põhjaosast Los Angelese piirkonda voolata.
Abi andmata jätmine või sellele tingimuste esitamine oleks oluline muudatus föderaalvalitsuse looduskatastroofidele reageerimises. Hiljutine orkaanide järgne rahaline abi peamiselt vabariiklaste juhitud osariikidele läbis kongressi tingimusteta.
Los Angeles ei saa oma vett Põhja-California süsteemidest, millest rääkis Trump, ning veemajanduseksperdid on korduvalt selgitanud, et Lõuna-California tulekahjude ulatus ja tõsidus ei tulene tühjadest veehoidlatest või sellest, et Põhja-Californiast ei voola vett lõunasse.
Trump peaks tulekahjude tagajärgedega tutvumiseks Californiat külastama juba sel nädalal, aga ta ütles, et ei ole veel kindel, et kohtub seal kuberner Newsomiga.
Newsom kirjutas varem sel kuul Trumpile kirja, milles palus tal oma silmaga hävingut vaatama ning tuletõrjujate ja kannatanud perekondadega kohtuma tulla. Newsomi meeskond ei ole Trumpi meeskonnalt mingit vastust saanud, aga Newsomi abid ütlesid, et kuberner kavatseb minna Trumpile lennuväljale vastu.
„Ma arvan, et me ei peaks andma Californiale midagi, kuni nad lasevad veel alla voolata,“ ütles Trump eilses intervjuus Fox Newsile, vahendab Washington Post.
Trump kordas taas valeväidet, et California demokraadist kuberner Gavin Newsom ja teised ametnikud on keeldunud laskmast veel osariigi põhjaosast Los Angelese piirkonda voolata.
Abi andmata jätmine või sellele tingimuste esitamine oleks oluline muudatus föderaalvalitsuse looduskatastroofidele reageerimises. Hiljutine orkaanide järgne rahaline abi peamiselt vabariiklaste juhitud osariikidele läbis kongressi tingimusteta.
Los Angeles ei saa oma vett Põhja-California süsteemidest, millest rääkis Trump, ning veemajanduseksperdid on korduvalt selgitanud, et Lõuna-California tulekahjude ulatus ja tõsidus ei tulene tühjadest veehoidlatest või sellest, et Põhja-Californiast ei voola vett lõunasse.
Trump peaks tulekahjude tagajärgedega tutvumiseks Californiat külastama juba sel nädalal, aga ta ütles, et ei ole veel kindel, et kohtub seal kuberner Newsomiga.
Newsom kirjutas varem sel kuul Trumpile kirja, milles palus tal oma silmaga hävingut vaatama ning tuletõrjujate ja kannatanud perekondadega kohtuma tulla. Newsomi meeskond ei ole Trumpi meeskonnalt mingit vastust saanud, aga Newsomi abid ütlesid, et kuberner kavatseb minna Trumpile lennuväljale vastu.
„Trumpi eilne kommentaar, mis oli adresseeritud Ukraina teemal Venemaale, kinnitab igasuguste sõnumite puudumise juures Ukrainale, et tema Ukraina kriisi praegusest seisust ja laienemisperspektiividest arusaamise tase on täpselt samal tasemel tema Teise maailmasõja käigust ja tulemustest arusaamisega. See tähendab põranda all,“ kirjutas Kossatšov Telegramis, vahendab Interfax.
Kossatšovi sõnul ei saa see jätta esile kutsumata kahetsust ja ärevust.
Trump teatas eile, et sõda Ukrainas võib lõppeda „kergel või raskel viisil“. Ta ähvardas Venemaad kokkuleppele mittejõudmise korral tollitariifide ja sanktsioonidega.
„Trumpi eilne kommentaar, mis oli adresseeritud Ukraina teemal Venemaale, kinnitab igasuguste sõnumite puudumise juures Ukrainale, et tema Ukraina kriisi praegusest seisust ja laienemisperspektiividest arusaamise tase on täpselt samal tasemel tema Teise maailmasõja käigust ja tulemustest arusaamisega. See tähendab põranda all,“ kirjutas Kossatšov Telegramis, vahendab Interfax.
Kossatšovi sõnul ei saa see jätta esile kutsumata kahetsust ja ärevust.
Trump teatas eile, et sõda Ukrainas võib lõppeda „kergel või raskel viisil“. Ta ähvardas Venemaad kokkuleppele mittejõudmise korral tollitariifide ja sanktsioonidega.
Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul täpsustab eelnõu tingimusi, mis puudutavad nii usuliste ühenduste administratiivset juhtimist kui ka näiteks mistahes majanduslikku sõltuvust meile vaenulike riikide valitsustega seotud või koostööd tegevatest usuorganisatsioonidest.
„Eelnõu abil soovime kaitsta usuvabadust Eestis ja muu hulgas välistada meie usuorganisatsioonide ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks. Riigina austame usuvabadust ning jätkuvalt ei kavatse riik kergekäeliselt sekkuda kirikute ja koguduste tegevusse kuid muutunud julgeolekukeskkonnas tuleb meil tagada võimalused piirata ekstremistlike ideoloogiate levikut usuühenduste kaudu nii täna kui ka tulevikus,“ ütles Läänemets.
Eelnõu ei muuda põhimõtet, et usulise ühenduse sundlõpetamise osas teeb lõpliku otsuse kohus. Seadusmuudatus ei too automaatselt ühegi kiriku sulgemist ega ka näiteks vene õigeusu keelustamist Eestis. Kuid eelnõu toob selgemalt välja riigi ja meie ühiskonna ootused siin tegutsevatele usuorganisatsioonidele, kes peavad igal juhul tegutsema Eesti seaduste alusel.
Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või muu usuline ühendus oma tegevuses olla juhitud või põhikirja või muude alusdokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa ka olla sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva ega sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.
Samuti täpsustab eelnõu seda, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. „Me ei saa seaduse mõistes käsitleda vaimulikuna inimest, kes ühel või teisel põhjusel ei tohi isegi Eestis elada või viibida. Pole kuidagi loogiline, et Eestis tegutsevat usuühendust ja selle järgijaid saaks juhtida või teenida inimene, keda me siia riiki näiteks turvakaalutlustel ei luba. Siinkohal on tõesti kahetsusväärseks näiteks olukord, kus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus ei ole aasta jooksul valitud uut kirikujuhti Eestis elamisloa ja seeläbi ka vaimulikuna tegutsemise õiguse kaotanud metropoliit Eugeni asemel,“ selgitas Läänemets.
„Teatavasti ei pikendatud metropoliit Eugenile elamisluba julgeolekukaalutlustel ning Eesti seaduste kohaselt oleks kirik pidanud valima uue eestseisja – metropoliidi. Aga kahetsusväärselt juhitakse ka praegu Eestis tegutsevat kirikut otse Moskvast,“ märkis minister.
Siseministri sõnul soovitakse seadusemuudatustega tagada, et inimesed saaksid oma usku vabalt praktiseerida ning kirikud ja kogudused vabalt tegutseda, ilma vaenulike suunisteta ega kohustuseta kuuletumisvande tõttu tegutsema vaenulike režiimide huvides.
„Eelnõu eesmärk pole kindlasti sekkuda seadusekuulekate ning Eestis tagatud usu- ja muid vabadusi austavate usuühenduste tegevustesse. Seadusega kavatseme küll välistada selgelt selle, et meile vaenulikud välisriigid või näiteks terroristlikud organisatsioonid saaksid religiooni kaudu meie ühiskonda mõjutada, võimendades näiteks meie väärtusruumi ebasobivaid sõnumeid - olgu selleks terrorismi ja vägivalla õigustamine või näiteks vaen mingisuguse teise usutunnistusega inimeste suhtes,“ rääkis Läänemets.
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) presidendi Urmas Viilma sõnul mõistab EKNi juhatus, et valitsusel lasub kohustus maandada ja ennetada julgeolekuriske Eesti riiklikule iseseisvusele ja rahvale ning teha selleks ka vajalikud seadusemuudatused. „Hea meel on tõdeda, et EKNi poolt sügisel esitatud parandusettepanekutega on ministeerium arvestanud ning peamised mureküsimused on lahendanud,“ lisas Viilma.
Eelnõu eeldatav üleandmine riigikogule toimub jaanuari lõpus. Seadus jõustub eeldatavalt 2025. aasta esimeses pooles. Kirikutele ja kogudustele, kel tarvis põhikirjad ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on antud üleminekuajaks kaks kuud.
Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul täpsustab eelnõu tingimusi, mis puudutavad nii usuliste ühenduste administratiivset juhtimist kui ka näiteks mistahes majanduslikku sõltuvust meile vaenulike riikide valitsustega seotud või koostööd tegevatest usuorganisatsioonidest.
„Eelnõu abil soovime kaitsta usuvabadust Eestis ja muu hulgas välistada meie usuorganisatsioonide ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks. Riigina austame usuvabadust ning jätkuvalt ei kavatse riik kergekäeliselt sekkuda kirikute ja koguduste tegevusse kuid muutunud julgeolekukeskkonnas tuleb meil tagada võimalused piirata ekstremistlike ideoloogiate levikut usuühenduste kaudu nii täna kui ka tulevikus,“ ütles Läänemets.
Eelnõu ei muuda põhimõtet, et usulise ühenduse sundlõpetamise osas teeb lõpliku otsuse kohus. Seadusmuudatus ei too automaatselt ühegi kiriku sulgemist ega ka näiteks vene õigeusu keelustamist Eestis. Kuid eelnõu toob selgemalt välja riigi ja meie ühiskonna ootused siin tegutsevatele usuorganisatsioonidele, kes peavad igal juhul tegutsema Eesti seaduste alusel.
Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või muu usuline ühendus oma tegevuses olla juhitud või põhikirja või muude alusdokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa ka olla sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva ega sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.
Samuti täpsustab eelnõu seda, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. „Me ei saa seaduse mõistes käsitleda vaimulikuna inimest, kes ühel või teisel põhjusel ei tohi isegi Eestis elada või viibida. Pole kuidagi loogiline, et Eestis tegutsevat usuühendust ja selle järgijaid saaks juhtida või teenida inimene, keda me siia riiki näiteks turvakaalutlustel ei luba. Siinkohal on tõesti kahetsusväärseks näiteks olukord, kus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus ei ole aasta jooksul valitud uut kirikujuhti Eestis elamisloa ja seeläbi ka vaimulikuna tegutsemise õiguse kaotanud metropoliit Eugeni asemel,“ selgitas Läänemets.
„Teatavasti ei pikendatud metropoliit Eugenile elamisluba julgeolekukaalutlustel ning Eesti seaduste kohaselt oleks kirik pidanud valima uue eestseisja – metropoliidi. Aga kahetsusväärselt juhitakse ka praegu Eestis tegutsevat kirikut otse Moskvast,“ märkis minister.
Siseministri sõnul soovitakse seadusemuudatustega tagada, et inimesed saaksid oma usku vabalt praktiseerida ning kirikud ja kogudused vabalt tegutseda, ilma vaenulike suunisteta ega kohustuseta kuuletumisvande tõttu tegutsema vaenulike režiimide huvides.
„Eelnõu eesmärk pole kindlasti sekkuda seadusekuulekate ning Eestis tagatud usu- ja muid vabadusi austavate usuühenduste tegevustesse. Seadusega kavatseme küll välistada selgelt selle, et meile vaenulikud välisriigid või näiteks terroristlikud organisatsioonid saaksid religiooni kaudu meie ühiskonda mõjutada, võimendades näiteks meie väärtusruumi ebasobivaid sõnumeid - olgu selleks terrorismi ja vägivalla õigustamine või näiteks vaen mingisuguse teise usutunnistusega inimeste suhtes,“ rääkis Läänemets.
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) presidendi Urmas Viilma sõnul mõistab EKNi juhatus, et valitsusel lasub kohustus maandada ja ennetada julgeolekuriske Eesti riiklikule iseseisvusele ja rahvale ning teha selleks ka vajalikud seadusemuudatused. „Hea meel on tõdeda, et EKNi poolt sügisel esitatud parandusettepanekutega on ministeerium arvestanud ning peamised mureküsimused on lahendanud,“ lisas Viilma.
Eelnõu eeldatav üleandmine riigikogule toimub jaanuari lõpus. Seadus jõustub eeldatavalt 2025. aasta esimeses pooles. Kirikutele ja kogudustele, kel tarvis põhikirjad ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on antud üleminekuajaks kaks kuud.
Istung algas kell 10. Kohale registreeris end 53 riigikogu liiget, puudus 48.
Seejärel esitas Priit Sibul (Isamaa) kaitseminister Hanno Pevkurile arupärimise. „Koalitsioon ja Reformierakond ja peaminister peavad veel ootama umbusaldusavaldust peaministrile, seda ma ei plaani anda,“ märkis Sibul alustuseks. „Teisipäeval arutasime 1,6‑miljardilise täiendava moona soetamist koalitsiooni planeeritava seitsme aasta asemel neljale aastale. See toetust ei leidnud, sest väidetavalt ei olnud raha. Aga paar tundi pärast seda, kui me siin seda arutelu pidasime, teatas peaminister, et me peaksime riigikaitsekulud tõstma 5%‑le,“ jätkas ta. „Aga minu küsimused kaitseministrile on seotud sootuks käibemaksuga ja käibemaksu tõusuga. Kuidas see täiendav tõus, mis suvel on planeeritud, mõjutab kaitseministeeriumi eelarvet tulevikus?“ uuris ta näiteks.
Rohkem üleantavaid eelnõusid ja arupärimisi ei olnud. Polnud ka ühtki päevakorrapunkti, mistap Aller tõmbas istungipäevale joone alla. Rohkem korralisi istungeid sel nädalal pole. Homme toimub istungisaalis hoopis Mudel-Eesti Sihtasutuse korraldatav simulatsioonimäng „noorte riigikogu“. Järgmine parlamendi istung on tuleva esmaspäeva pärastlõunal.
Lühiistungitest on Delfi kirjutanud varemgi. 12. septembril juhatas kogenemise sisse samuti Aller. Korra sai sõna Annely Akkermann (Reformierakond) ning sellega kuulutati istung lõppenuks. See kõik juhtus kahe minutiga, sest istungi päevakorras polnud ühtegi punkti. Kohal oli 45 saadikut, puudus 56.
Istung algas kell 10. Kohale registreeris end 53 riigikogu liiget, puudus 48.
Seejärel esitas Priit Sibul (Isamaa) kaitseminister Hanno Pevkurile arupärimise. „Koalitsioon ja Reformierakond ja peaminister peavad veel ootama umbusaldusavaldust peaministrile, seda ma ei plaani anda,“ märkis Sibul alustuseks. „Teisipäeval arutasime 1,6‑miljardilise täiendava moona soetamist koalitsiooni planeeritava seitsme aasta asemel neljale aastale. See toetust ei leidnud, sest väidetavalt ei olnud raha. Aga paar tundi pärast seda, kui me siin seda arutelu pidasime, teatas peaminister, et me peaksime riigikaitsekulud tõstma 5%‑le,“ jätkas ta. „Aga minu küsimused kaitseministrile on seotud sootuks käibemaksuga ja käibemaksu tõusuga. Kuidas see täiendav tõus, mis suvel on planeeritud, mõjutab kaitseministeeriumi eelarvet tulevikus?“ uuris ta näiteks.
Rohkem üleantavaid eelnõusid ja arupärimisi ei olnud. Polnud ka ühtki päevakorrapunkti, mistap Aller tõmbas istungipäevale joone alla. Rohkem korralisi istungeid sel nädalal pole. Homme toimub istungisaalis hoopis Mudel-Eesti Sihtasutuse korraldatav simulatsioonimäng „noorte riigikogu“. Järgmine parlamendi istung on tuleva esmaspäeva pärastlõunal.
Lühiistungitest on Delfi kirjutanud varemgi. 12. septembril juhatas kogenemise sisse samuti Aller. Korra sai sõna Annely Akkermann (Reformierakond) ning sellega kuulutati istung lõppenuks. See kõik juhtus kahe minutiga, sest istungi päevakorras polnud ühtegi punkti. Kohal oli 45 saadikut, puudus 56.
Healey sõnul kasutatakse laeva nimega Jantar luureandmete kogumiseks ja Ühendkuningriigi kriitilise veealuse infrastruktuuri kaardistamiseks, vahendab BBC News.
Healey ütles, et tegemist on Venemaa kasvava agressiooni järjekordse näitega.
„Ma tahtsin ka, et president [Vladimir] Putin kuuleks seda sõnumit: me näeme teid, me teame, mida te teete ja me ei kõhkle robustse tegevuse ees selle riigi kaitsmisel,“ ütles Healey.
Venemaa nimetab Jantari ametlikult ookeaniuurimislaevaks, aga seda opereerib kaitseministeerium.
Lääneriigid on jälginud tihti selle tegutsemist Euroopa vetes ja kahtlustavad, et osa selle ülesandest on veealuste kaablite kaardistamine. Lisaks muule aparatuurile on laeval ka sukeldumisrobotid.
Healey ütles, et Jantar asub praegu Põhjamerel. Esmaspäeval märgati seda La Manche’i väinas 72 kilomeetri kaugusel Suurbritannia rannikust.
„Viimasel kahel päeval on kuninglik merevägi kasutanud aluse jälgimiseks igal minutil meie vetes HMS Somerseti ja HMS Tyne’i,“ ütles Healey. „Ma muutsin kuningliku mereväe tegutsemisreegleid, nii et meie sõjalaevad võivad minna lähemale ja Jantari paremini jälgida. Seni on laev järginud rahvusvahelisi navigatsioonireegleid.“
Healey sõnul on see viimaste kuude jooksul teine kord, kui Jantar on Briti vetesse sisenenud. Seda nähti tema sõnul Ühendkuningriigi kriitilise veealuse infrastruktuuri kohal varitsemas ka novembris. Healey ütles, et siis anti kuningliku mereväe allveelaevale käsk Jantari lähedal pinnale tõusta, mis on ülimalt ebatavaline samm. Riigikaitseallikad ütlesid BBC-le, et Jantarile anti ka sõnaline hoiatus. Healey sõnul lahkus Jantar selle peale Ühendkuningriigi vetest ja liikus Vahemerele.
Healey sõnul kasutatakse laeva nimega Jantar luureandmete kogumiseks ja Ühendkuningriigi kriitilise veealuse infrastruktuuri kaardistamiseks, vahendab BBC News.
Healey ütles, et tegemist on Venemaa kasvava agressiooni järjekordse näitega.
„Ma tahtsin ka, et president [Vladimir] Putin kuuleks seda sõnumit: me näeme teid, me teame, mida te teete ja me ei kõhkle robustse tegevuse ees selle riigi kaitsmisel,“ ütles Healey.
Venemaa nimetab Jantari ametlikult ookeaniuurimislaevaks, aga seda opereerib kaitseministeerium.
Lääneriigid on jälginud tihti selle tegutsemist Euroopa vetes ja kahtlustavad, et osa selle ülesandest on veealuste kaablite kaardistamine. Lisaks muule aparatuurile on laeval ka sukeldumisrobotid.
Healey ütles, et Jantar asub praegu Põhjamerel. Esmaspäeval märgati seda La Manche’i väinas 72 kilomeetri kaugusel Suurbritannia rannikust.
„Viimasel kahel päeval on kuninglik merevägi kasutanud aluse jälgimiseks igal minutil meie vetes HMS Somerseti ja HMS Tyne’i,“ ütles Healey. „Ma muutsin kuningliku mereväe tegutsemisreegleid, nii et meie sõjalaevad võivad minna lähemale ja Jantari paremini jälgida. Seni on laev järginud rahvusvahelisi navigatsioonireegleid.“
Healey sõnul on see viimaste kuude jooksul teine kord, kui Jantar on Briti vetesse sisenenud. Seda nähti tema sõnul Ühendkuningriigi kriitilise veealuse infrastruktuuri kohal varitsemas ka novembris. Healey ütles, et siis anti kuningliku mereväe allveelaevale käsk Jantari lähedal pinnale tõusta, mis on ülimalt ebatavaline samm. Riigikaitseallikad ütlesid BBC-le, et Jantarile anti ka sõnaline hoiatus. Healey sõnul lahkus Jantar selle peale Ühendkuningriigi vetest ja liikus Vahemerele.
Seda mitte selles võtmes, et Tartu oleks suisa vaimset und maganud, vaid lähtudes Eesti klassiku Uku Masingu sõnastusest: „Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest.“
Aastate jooksul vormus kultuuripealinn ellujäämise (kunstide) keskseks. Koroonakriis ja sõda lähiriigis vajusid pilvena unistustele ja ideaalidele. Jääda ellu sai tähtsamaks kui olla kõigiti ärkvel…
Ka kultuuripealinna elluviimise nimel tegutsejate ring muutus, isegi käisin vahepeal Eestist eemal õppimas. Tagasi tulles oli näha, kuidas kultuuripealinn on kasvanud – Tartuga oli liitunud kogu Lõuna-Eesti, kokku seega ligi 16 000 ruutkilomeetrit Eestit! Minust sai Räpina vallas tegutsedes ikkagi kultuuripealinlane.
Sündmuste meisterdajad Räpinast
Mittetulundusühingus Sündmustemeistrid tegutsedes on meie põhimõtteks korraldada üritusi, kus meil endil meeldiks osaleda. See tähendab, et neis peaks olema peale tegutsemisrõõmu ka maailmapilti avardav osa.
Kultuuripealinna programmi tegime kaks projektiettepanekut – kõigepealt kultuuriõhtute sarja ning eraldi veel väikeprojektide vooru põlvkondadeülese paranduspäeva. Ei teagi, kas tabasime nii täpselt kultuuripealinna vaibi või meil lihtsalt vedas, igatahes said mõlemad algatused toetuse ja leidsid oma koha programmis. Erinevalt tavapärasest rahastusprotsessist pidas sihtasutus Tartu 2024 oluliseks pidada eelkohtumisi – nii mitu ja nii põhjalikke, et vabatahtlikul tegevusel põhineva ühingu liikmeina oli juba vahepeal sellest tüdimus.
Hea muidugi, et kultuuripealinna aastat nähti võimalusena kultuurikorraldajaid harida ja võrgustikutööle innustada; arusaadav, et lihtsalt raha laiali jagamine ei anna pikaajalist mõju. Aga projektiideede lepingueelses lihvimisprotsessis kihvatas nii mõnigi kord, et kuulge, sihtasutuse rahvas, see on MEIE idee, MEIE projekt, MEIE vald, laske MEIL oma asja hästi teha ja hoidke oma universaalsed soovitused endale…! Ja pärast seda, kui entusiastlikud turundusnoored tutvustasid koolitusel reklaami sihtrühma „Aktiivne seenior 40+„, keeldus 44-aastane ühingukaaslane sihtasutuse nõuandeid tõsiselt võtmast…
Et mitukümmend aastat kultuuriprojekte teinud inimestele tunduvad vähem kogenute või maal tegutsejatele suurlinlase korraldusnõuanded humoorikad või üleolevad, see on vist paratamatu. Loodetavasti tuli siiski ette ka teineteiselt õppimist (kuigi rahastaja esindajad arvavad vist alati, et neil on tõe monopol ja raha saaja peaks naeratades kõigega nõus olema).
Kui ka mõnes väiksemas asjas tekkis erimeelsusi, siis olime ikkagi uhkusega kultuuripealinna programmi osalised. Kasutasime kõigi oma sündmuste visuaalides kultuuripealinna brändiraamatut värvidest kirjašriftideni, samuti ühtses stiilis projektilogosid ning ühist pildipanka. Kommunikatsiooni ja turunduse osas tundsime kogu aasta jooksul keskset toetust.
Meie ühingu eriline lemmik ja vahel ka tüütus oli keskkonnateadlikkuse teema rõhutamine kultuuripealinna sündmustel. Tegutsedes ühinguna alates 2018. aastast (ning ühingu juhatuse liikmed 1992. aastast) sündmuskorralduses, peame tunnistama, et meile oluline keskkonnateadlik sündmusekorraldus ei ole veel kultuurikorralduses harjumuslikuks kujunenud. Lähtume sündmuste korraldamisel meile juba tavaks saanud olulistest põhimõtetest: saadaval on tasuta joogivesi, mille joomiseks kasutatakse oma kaasa toodud jooginõud või korduvkasutusega topsi; jäätmed kogutakse liigiti; saadaval on tasuta korduvkasutatavad miniprügikastid (vältimaks suitsukonide vm väikeprahi maha viskamist).
Esimestena oma piirkonnas oleme pakkunud kohvi mitte isegi korduvkasutusega, vaid lausa ära söödavatest kohvitopsidest, nii-et prügi ei tekkinud peaaegu üldse. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames toetas sündmuskorraldajaid keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend. Paraku oleme ise osalejatena märganud, et sündmuskorraldajad hoiavad siiski keskkonnahoidlikust tegutsemisest kõrvale, nt pea igal Kagu-Eesti sündmusel (laadad, peod jms) näeb ühekordseid nõusid. Kultuuripealinn kindlasti teadvustas keskkonnateadliku mõtlemise võimalikkust ja vajalikkust.
Raha on, raha pole…
Kaaskorraldaja Tulvo Ilves hakkas juba esimese sündmuse eel hauatagusel häälel ennustama: „Meid ootab aasta lõpuks ees eraisiku pankrot.“ Selle peale võisin küll sõjakalt vastuseks tsiteerida oma vanaisa soovitust „Kui matused, siis orkestriga!“, aga tegelikult ega see muidugi meeldiv ega normaalne perspektiiv ole. Pärast korduvaid eitusi või sümboolses väärtuses jaatusi rahastajatelt taandus suurepäraselt korraldamise ambitsioon lootusrikkaks sooviks mitte eraisikuna peale maksta. Palgaraha jagus korraldajatele ühe sündmuse jagu ja poolelijätmise mõte käis korduvalt läbi…
Aga siin me nüüd oleme. Ikkagi pinnal. Räpina kultuurilugu on saanud rikkamaks põlvkondadeülese paranduspäeva ja nelja elavat muusikat, hõrgutavat toitu ning üllatavaid lugusid sidunud kultuuriõhtu võrra. Ise oleme saanud kultuuripealinna aastal elamusi, mida ei osanud oodata – esimestena meenuvad Maajaama vabaõhunäitus „Metsikud bitid“, Jacob Collieri kontsert ja tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas“. Senisest laiahaardelisemana toimusid Räpina Hea Kodu Päevad koos palkmajaehitajate konverentsi ja nooraednike kutsevõistlusega ning Leevaku külaseltsi etendust „Leevaku kullakaevur“ käis mõnigi fänn vaatamas suisa mitu korda. Ise oleme uhked, et tõime väikese Räpina valla Norra, Austria ja Madalmaade saatkondade kaardile – suursaadikud käisid meie kutsel projekti „Kolm silda üle piiri“ kultuuriõhtutel.
Kultuuripealinna programmi välja kuulutamise sündmus oli Tartu Aparaaditehases 19. oktoobril 2023. Sama päeva keskpäeval abiellusime kaaskorraldajaga. Arutasime: koos on ägedam. Loodetavasti.
Õhtul vettisime ühiselt kümnete ja sadade kultuuritegijatega Aparaaditehase hoovil. Arutasime: kultuuripealinnaga on ägedam. Loodetavasti.
Küsite: „Ja nüüd?!“
Nüüd ma tean, et meil oli õigus!
Seda mitte selles võtmes, et Tartu oleks suisa vaimset und maganud, vaid lähtudes Eesti klassiku Uku Masingu sõnastusest: „Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest.“
Aastate jooksul vormus kultuuripealinn ellujäämise (kunstide) keskseks. Koroonakriis ja sõda lähiriigis vajusid pilvena unistustele ja ideaalidele. Jääda ellu sai tähtsamaks kui olla kõigiti ärkvel…
Ka kultuuripealinna elluviimise nimel tegutsejate ring muutus, isegi käisin vahepeal Eestist eemal õppimas. Tagasi tulles oli näha, kuidas kultuuripealinn on kasvanud – Tartuga oli liitunud kogu Lõuna-Eesti, kokku seega ligi 16 000 ruutkilomeetrit Eestit! Minust sai Räpina vallas tegutsedes ikkagi kultuuripealinlane.
Sündmuste meisterdajad Räpinast
Mittetulundusühingus Sündmustemeistrid tegutsedes on meie põhimõtteks korraldada üritusi, kus meil endil meeldiks osaleda. See tähendab, et neis peaks olema peale tegutsemisrõõmu ka maailmapilti avardav osa.
Kultuuripealinna programmi tegime kaks projektiettepanekut – kõigepealt kultuuriõhtute sarja ning eraldi veel väikeprojektide vooru põlvkondadeülese paranduspäeva. Ei teagi, kas tabasime nii täpselt kultuuripealinna vaibi või meil lihtsalt vedas, igatahes said mõlemad algatused toetuse ja leidsid oma koha programmis. Erinevalt tavapärasest rahastusprotsessist pidas sihtasutus Tartu 2024 oluliseks pidada eelkohtumisi – nii mitu ja nii põhjalikke, et vabatahtlikul tegevusel põhineva ühingu liikmeina oli juba vahepeal sellest tüdimus.
Hea muidugi, et kultuuripealinna aastat nähti võimalusena kultuurikorraldajaid harida ja võrgustikutööle innustada; arusaadav, et lihtsalt raha laiali jagamine ei anna pikaajalist mõju. Aga projektiideede lepingueelses lihvimisprotsessis kihvatas nii mõnigi kord, et kuulge, sihtasutuse rahvas, see on MEIE idee, MEIE projekt, MEIE vald, laske MEIL oma asja hästi teha ja hoidke oma universaalsed soovitused endale…! Ja pärast seda, kui entusiastlikud turundusnoored tutvustasid koolitusel reklaami sihtrühma „Aktiivne seenior 40+„, keeldus 44-aastane ühingukaaslane sihtasutuse nõuandeid tõsiselt võtmast…
Et mitukümmend aastat kultuuriprojekte teinud inimestele tunduvad vähem kogenute või maal tegutsejatele suurlinlase korraldusnõuanded humoorikad või üleolevad, see on vist paratamatu. Loodetavasti tuli siiski ette ka teineteiselt õppimist (kuigi rahastaja esindajad arvavad vist alati, et neil on tõe monopol ja raha saaja peaks naeratades kõigega nõus olema).
Kui ka mõnes väiksemas asjas tekkis erimeelsusi, siis olime ikkagi uhkusega kultuuripealinna programmi osalised. Kasutasime kõigi oma sündmuste visuaalides kultuuripealinna brändiraamatut värvidest kirjašriftideni, samuti ühtses stiilis projektilogosid ning ühist pildipanka. Kommunikatsiooni ja turunduse osas tundsime kogu aasta jooksul keskset toetust.
Meie ühingu eriline lemmik ja vahel ka tüütus oli keskkonnateadlikkuse teema rõhutamine kultuuripealinna sündmustel. Tegutsedes ühinguna alates 2018. aastast (ning ühingu juhatuse liikmed 1992. aastast) sündmuskorralduses, peame tunnistama, et meile oluline keskkonnateadlik sündmusekorraldus ei ole veel kultuurikorralduses harjumuslikuks kujunenud. Lähtume sündmuste korraldamisel meile juba tavaks saanud olulistest põhimõtetest: saadaval on tasuta joogivesi, mille joomiseks kasutatakse oma kaasa toodud jooginõud või korduvkasutusega topsi; jäätmed kogutakse liigiti; saadaval on tasuta korduvkasutatavad miniprügikastid (vältimaks suitsukonide vm väikeprahi maha viskamist).
Esimestena oma piirkonnas oleme pakkunud kohvi mitte isegi korduvkasutusega, vaid lausa ära söödavatest kohvitopsidest, nii-et prügi ei tekkinud peaaegu üldse. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames toetas sündmuskorraldajaid keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend. Paraku oleme ise osalejatena märganud, et sündmuskorraldajad hoiavad siiski keskkonnahoidlikust tegutsemisest kõrvale, nt pea igal Kagu-Eesti sündmusel (laadad, peod jms) näeb ühekordseid nõusid. Kultuuripealinn kindlasti teadvustas keskkonnateadliku mõtlemise võimalikkust ja vajalikkust.
Raha on, raha pole…
Kaaskorraldaja Tulvo Ilves hakkas juba esimese sündmuse eel hauatagusel häälel ennustama: „Meid ootab aasta lõpuks ees eraisiku pankrot.“ Selle peale võisin küll sõjakalt vastuseks tsiteerida oma vanaisa soovitust „Kui matused, siis orkestriga!“, aga tegelikult ega see muidugi meeldiv ega normaalne perspektiiv ole. Pärast korduvaid eitusi või sümboolses väärtuses jaatusi rahastajatelt taandus suurepäraselt korraldamise ambitsioon lootusrikkaks sooviks mitte eraisikuna peale maksta. Palgaraha jagus korraldajatele ühe sündmuse jagu ja poolelijätmise mõte käis korduvalt läbi…
Aga siin me nüüd oleme. Ikkagi pinnal. Räpina kultuurilugu on saanud rikkamaks põlvkondadeülese paranduspäeva ja nelja elavat muusikat, hõrgutavat toitu ning üllatavaid lugusid sidunud kultuuriõhtu võrra. Ise oleme saanud kultuuripealinna aastal elamusi, mida ei osanud oodata – esimestena meenuvad Maajaama vabaõhunäitus „Metsikud bitid“, Jacob Collieri kontsert ja tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas“. Senisest laiahaardelisemana toimusid Räpina Hea Kodu Päevad koos palkmajaehitajate konverentsi ja nooraednike kutsevõistlusega ning Leevaku külaseltsi etendust „Leevaku kullakaevur“ käis mõnigi fänn vaatamas suisa mitu korda. Ise oleme uhked, et tõime väikese Räpina valla Norra, Austria ja Madalmaade saatkondade kaardile – suursaadikud käisid meie kutsel projekti „Kolm silda üle piiri“ kultuuriõhtutel.
Kultuuripealinna programmi välja kuulutamise sündmus oli Tartu Aparaaditehases 19. oktoobril 2023. Sama päeva keskpäeval abiellusime kaaskorraldajaga. Arutasime: koos on ägedam. Loodetavasti.
Õhtul vettisime ühiselt kümnete ja sadade kultuuritegijatega Aparaaditehase hoovil. Arutasime: kultuuripealinnaga on ägedam. Loodetavasti.
Küsite: „Ja nüüd?!“
Nüüd ma tean, et meil oli õigus!
„Tänaseks päevaks on kohtuarstlik ekspertiisiakt saabunud ning ekspert on tuvastanud, et kannatanul esinenud eluohtlikud vigastused on kõik sellise iseloomuga, mis võivad olla tekitatud konteineripressi poolt,“ lausus Lõuna ringkonnaprokurör Külli Saks Delfile. „Ka kõik muud uurimise käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga ning kedagi kannatanu surma põhjustamises alust kahtlustada ei ole.“
„Tänaseks päevaks on kohtuarstlik ekspertiisiakt saabunud ning ekspert on tuvastanud, et kannatanul esinenud eluohtlikud vigastused on kõik sellise iseloomuga, mis võivad olla tekitatud konteineripressi poolt,“ lausus Lõuna ringkonnaprokurör Külli Saks Delfile. „Ka kõik muud uurimise käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga ning kedagi kannatanu surma põhjustamises alust kahtlustada ei ole.“
Minister Kristina Kallase sõnul on koostöö tänase kantsleriga võimaldanud ellu viia väga olulisi muutusi ministeeriumi vastutusvaldkondades.
„Tunnustan Kristit tema hea töö eest ministeeriumi juhtimisel väga keerulistel aegadel – koroonaajal, Ukraina sõjapõgenike hariduse korraldamisel ja tänaste haridusreformide käima lükkamisel,“ ütles Kallas.
Ministri sõnul on ta eesootava muudatuse osas väga lootusrikas, sest Triin Laasi-Õige on tõestanud ennast väga võimeka tippjuhina – juhtinud kutsehariduskeskusi ning ministeeriumis vedanud keerulist kutsehariduse reformi. „Mul on väga hea meel, et Triin on valmis vastu võtma väljakutse asuda ministeeriumi etteotsa.“
Kristi Vinter-Nemvalts on töötanud haridus- ja teadusministeeriumis alates 2019. aastast. Ta on olnud üldhariduse, keele- ja noortepoliitika asekantsler ning alates 2021. aastast kantsler.
Ministeeriumi uus kantsler nimetatakse ametisse peale valitsuse vastavat otsust. Tema ametiaeg algab selle aasta 1. aprillist.
Triin Laasi-Õige ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss. Kaks kuud üleminekut ongi kavandatud selleks, et jõuaks vajaliku konkursi läbi viia.
Minister Kristina Kallase sõnul on koostöö tänase kantsleriga võimaldanud ellu viia väga olulisi muutusi ministeeriumi vastutusvaldkondades.
„Tunnustan Kristit tema hea töö eest ministeeriumi juhtimisel väga keerulistel aegadel – koroonaajal, Ukraina sõjapõgenike hariduse korraldamisel ja tänaste haridusreformide käima lükkamisel,“ ütles Kallas.
Ministri sõnul on ta eesootava muudatuse osas väga lootusrikas, sest Triin Laasi-Õige on tõestanud ennast väga võimeka tippjuhina – juhtinud kutsehariduskeskusi ning ministeeriumis vedanud keerulist kutsehariduse reformi. „Mul on väga hea meel, et Triin on valmis vastu võtma väljakutse asuda ministeeriumi etteotsa.“
Kristi Vinter-Nemvalts on töötanud haridus- ja teadusministeeriumis alates 2019. aastast. Ta on olnud üldhariduse, keele- ja noortepoliitika asekantsler ning alates 2021. aastast kantsler.
Ministeeriumi uus kantsler nimetatakse ametisse peale valitsuse vastavat otsust. Tema ametiaeg algab selle aasta 1. aprillist.
Triin Laasi-Õige ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss. Kaks kuud üleminekut ongi kavandatud selleks, et jõuaks vajaliku konkursi läbi viia.
Tänasel pressikonverentsil osalesid peaminister Kristen Michal (Reformierakond), siseminister Lauri Läänemets (SDE), haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200) ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (E200).
Tööandjate keskliit saatis teisipäeval peaministrile kirja, kus hoiatati, et riigi rahanduse olukord on endiselt väga halb ja kulude kasvu peab hakkama kohe pidurdama. Ühe lahendusena toodi, et osad kulud võiks majanduskasvu taastumiseni külmutada.
Peaminister Kristen Michal sõnas pressikonverentsil, et riigis saab bürokraatiat ja kulusid veel rohkem vähendada. „Pensionite kallale minemise poolt ma aga pole,“ sõnas ta. Sellega nõustus ka Lauri Läänemets.
Kristina Kallase sõnul tekitab indeks inflatsiooni ja püsikulude survet. Tema hinnangul tuleks indekseerimine üle vaadata, kuid samuti mitte selle hinnaga, et pension väheneks.
Liisa-Ly Pakosta tõi välja, et kui Eesti on maailmas digiriigiks olemisel teisel kohal, siis esimesel kohal on Taani, kelle eesmärk on kaotada avalikus sektoris ligi 10 000 töökohta ja asendada see tehisintellektiga. „See on meie eesmärk ka Eestis,“ sõnas ta.
Suveks on kaitsekulutuste osas pilt selge
Michal teatas teisipäeval, et Eesti peaks võtma eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise viie protsendini SKP-st. Aastas tähendaks see ligi 500–600 miljonit eurot lisakulu.
Delfi kirjutas kolmapäeval, kuidas teiste võimuerakondade juhid küll nõustuvad kaitsekulutuste suurendamise vajadusega, kuid nii Eesti 200 kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ei toeta uute kärbete tegemist. Mõlema erakonna juhid näevad lahendusena laenu võtmist ja Euroopa ühist panustamist.
Michal sõnas pressikonverentsil, et veebruaris toimub Euroopa ülemkogu, mis keskendub julgeolekuteemadele. Seejärel jätkuvad debatid Euroopas ja jaanipäeva paiku on Haagis tippkohtumine, kus peaks tema sõnul olema kaitsekulutuste osas pilt selgem.
Loe blogist, millest pressikonverentsil juttu tuli!
Tänasel pressikonverentsil osalesid peaminister Kristen Michal (Reformierakond), siseminister Lauri Läänemets (SDE), haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200) ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (E200).
Tööandjate keskliit saatis teisipäeval peaministrile kirja, kus hoiatati, et riigi rahanduse olukord on endiselt väga halb ja kulude kasvu peab hakkama kohe pidurdama. Ühe lahendusena toodi, et osad kulud võiks majanduskasvu taastumiseni külmutada.
Peaminister Kristen Michal sõnas pressikonverentsil, et riigis saab bürokraatiat ja kulusid veel rohkem vähendada. „Pensionite kallale minemise poolt ma aga pole,“ sõnas ta. Sellega nõustus ka Lauri Läänemets.
Kristina Kallase sõnul tekitab indeks inflatsiooni ja püsikulude survet. Tema hinnangul tuleks indekseerimine üle vaadata, kuid samuti mitte selle hinnaga, et pension väheneks.
Liisa-Ly Pakosta tõi välja, et kui Eesti on maailmas digiriigiks olemisel teisel kohal, siis esimesel kohal on Taani, kelle eesmärk on kaotada avalikus sektoris ligi 10 000 töökohta ja asendada see tehisintellektiga. „See on meie eesmärk ka Eestis,“ sõnas ta.
Suveks on kaitsekulutuste osas pilt selge
Michal teatas teisipäeval, et Eesti peaks võtma eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise viie protsendini SKP-st. Aastas tähendaks see ligi 500–600 miljonit eurot lisakulu.
Delfi kirjutas kolmapäeval, kuidas teiste võimuerakondade juhid küll nõustuvad kaitsekulutuste suurendamise vajadusega, kuid nii Eesti 200 kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ei toeta uute kärbete tegemist. Mõlema erakonna juhid näevad lahendusena laenu võtmist ja Euroopa ühist panustamist.
Michal sõnas pressikonverentsil, et veebruaris toimub Euroopa ülemkogu, mis keskendub julgeolekuteemadele. Seejärel jätkuvad debatid Euroopas ja jaanipäeva paiku on Haagis tippkohtumine, kus peaks tema sõnul olema kaitsekulutuste osas pilt selgem.
Loe blogist, millest pressikonverentsil juttu tuli!
„Eriti mingeid uusi elemente me siin ei näe. Te teate, et Trump oli esimesel korral president olles selle Ameerika president, mis kasutas kõige rohkem sanktsioonimeetodeid. Talle meeldivad need meetodid. Vähemalt meeldisid need talle esimesel ametiajal,“ ütles Peskov, kommenteerides Trumpi ähvardusi kehtestada Venemaale uued sanktsioonid, kui Ukraina kohta tehingut ei sõlmita, vahendab Interfax.
„Me jälgime kogu retoorikat, kõiki avaldusi väga tähelepanelikult, me fikseerime hoolikalt kõik nüansid,“ lisas Peskov.
Sealjuures kinnitas Peskov, et Venemaa on endiselt valmis võrdõiguslikuks ja lugupidavaks dialoogiks USA-ga.
„Eriti mingeid uusi elemente me siin ei näe. Te teate, et Trump oli esimesel korral president olles selle Ameerika president, mis kasutas kõige rohkem sanktsioonimeetodeid. Talle meeldivad need meetodid. Vähemalt meeldisid need talle esimesel ametiajal,“ ütles Peskov, kommenteerides Trumpi ähvardusi kehtestada Venemaale uued sanktsioonid, kui Ukraina kohta tehingut ei sõlmita, vahendab Interfax.
„Me jälgime kogu retoorikat, kõiki avaldusi väga tähelepanelikult, me fikseerime hoolikalt kõik nüansid,“ lisas Peskov.
Sealjuures kinnitas Peskov, et Venemaa on endiselt valmis võrdõiguslikuks ja lugupidavaks dialoogiks USA-ga.
„Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamisega raiume läbi viimase olulise sõltuvuse Venemaa majandusruumist ning oleme pikalt ja põhjalikult teinud ettevalmistusi, et ümberlülitus toimuks tõrgeteta. Tõsi on see, et vaatamata mistahes ettevalmistusele on meie elektrivarustus tavapärasest haavatavam ning peame olema valmis Venemaa erinevateks hübriidtegevusteks,“ ütles siseminister Lauri Läänemets.
Muu hulgas ei saa Läänemetsa sõnul välistada katseid Eesti elektritaristut füüsiliselt saboteerida. „Eesti varustuskindluse täiendavaks kaitsmiseks on PPA kavandanud suurema operatsiooni, mille raames on kavas kaasata ka kaitseliitu. Antud operatsioon on hea näide laiapindsest julgeolekukäsitlusest, kus tavapäraselt sõjalise riigikaitse rolli kandev kaitseliit saab panustada siseturvalisuses meie kriitilise taristu tagamisel,“ ütles Läänemets ja rõhutas, et eeskätt on tegemist ettevaatusabinõuga.
Eestil olid juba varem plaanid, kuidas korraldada maapealse energiataristu kaitsmine lahtiühendamise ajal. Pärast Estlink2 lõhkumist toodi tegevused varasemaks ja laiendati ka nende mastaapi. Üheks tegevuseks ongi kaitseliidu kaasamine kriitilise energiataristu kaitseks.
Kokkuleppe kohaselt määrab kaitseliit kriitilise energiataristu julgeoleku tagamiseks ühes ööpäevas kuni 126 kaitseliidu liiget, kes PPA-d toetavad. Kohapeal juhib operatsiooni PPA ametnik. Kaitseliidu tegevliikmed kannavad ülesande täitmisel kaitseväe vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on hästi nähtav tähistus „KORRAKAITSE“ ning neil on õigus kanda ja kasutada relva, kui olukord seda nõuab.
PPA saab õiguse kaasata kaitseliidu liikmeid kriitilise elektritaristu korraldamisse kuni 15. veebruarini. Seejuures hinnatakse pidevalt kaasamise vajadust ja kui vajadus lõppeb, lõppeb ka kaasamine varem.
Eesti elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene sagedusalast ning sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga toimub veebruarikuu alguses.
„Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamisega raiume läbi viimase olulise sõltuvuse Venemaa majandusruumist ning oleme pikalt ja põhjalikult teinud ettevalmistusi, et ümberlülitus toimuks tõrgeteta. Tõsi on see, et vaatamata mistahes ettevalmistusele on meie elektrivarustus tavapärasest haavatavam ning peame olema valmis Venemaa erinevateks hübriidtegevusteks,“ ütles siseminister Lauri Läänemets.
Muu hulgas ei saa Läänemetsa sõnul välistada katseid Eesti elektritaristut füüsiliselt saboteerida. „Eesti varustuskindluse täiendavaks kaitsmiseks on PPA kavandanud suurema operatsiooni, mille raames on kavas kaasata ka kaitseliitu. Antud operatsioon on hea näide laiapindsest julgeolekukäsitlusest, kus tavapäraselt sõjalise riigikaitse rolli kandev kaitseliit saab panustada siseturvalisuses meie kriitilise taristu tagamisel,“ ütles Läänemets ja rõhutas, et eeskätt on tegemist ettevaatusabinõuga.
Eestil olid juba varem plaanid, kuidas korraldada maapealse energiataristu kaitsmine lahtiühendamise ajal. Pärast Estlink2 lõhkumist toodi tegevused varasemaks ja laiendati ka nende mastaapi. Üheks tegevuseks ongi kaitseliidu kaasamine kriitilise energiataristu kaitseks.
Kokkuleppe kohaselt määrab kaitseliit kriitilise energiataristu julgeoleku tagamiseks ühes ööpäevas kuni 126 kaitseliidu liiget, kes PPA-d toetavad. Kohapeal juhib operatsiooni PPA ametnik. Kaitseliidu tegevliikmed kannavad ülesande täitmisel kaitseväe vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on hästi nähtav tähistus „KORRAKAITSE“ ning neil on õigus kanda ja kasutada relva, kui olukord seda nõuab.
PPA saab õiguse kaasata kaitseliidu liikmeid kriitilise elektritaristu korraldamisse kuni 15. veebruarini. Seejuures hinnatakse pidevalt kaasamise vajadust ja kui vajadus lõppeb, lõppeb ka kaasamine varem.
Eesti elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene sagedusalast ning sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga toimub veebruarikuu alguses.
Rutte hoiatas toetuse vähendamise eest Ukrainale ja ütles, et on elutähtis muuta sõja trajektoori, vahendab Guardian.
Rutte hoiatas toetuse vähendamise eest Ukrainale ja ütles, et on elutähtis muuta sõja trajektoori, vahendab Guardian.
Evakuatsioonihoiatus anti osale Sherman Oaksi elanikele kohaliku aja järgi eile kell 23.40. Hoiatus hiljem tühistati, aga piirkonnas oli näha suitsu. Läheduses asuvad kahe ülikooli linnakud ja Getty Center ning samuti hinnaline kinnisvara, mille väärtus on kümneid miljoneid dollareid, vahendab CNN.
Los Angelese tuletõrje teatel on Sepulveda tulekahju hävitanud umbes 16 hektarit maad. Tuletõrjujad jäävad kogu hommikuks paigale ja kustutavad alles jäänud tulekoldeid.
„Õhutoetus ja muu agressiivne tegevus on kasutusele võetud võitluseks uue tulekahjuga 405.-st idas,“ teatas Los Angelese linnapea Karen Bass sotsiaalmeedias.
Tuleoht on Lõuna-Californias endiselt kriitiline. Eile kehtis evakuatsioonikorraldus tuhandetele elanikele ja tuletõrjujad võitlesid kontrolli alt väljunud Hughesi tulekahjuga Castaici lähedal.
See Los Angelese ja Ventura maakonnas möllav põleng on hävitanud üle 4000 hektari maad, teatas California metsandus- ja tulekaitseamet. Hooneid ei ole kahjustada saanud ega hävinud, teatas Los Angelese maakonna tuletõrjeülem Anthony Marrone.
Piirkonnas on evakuatsioonikorraldus antud 31 000 ja evakuatsioonihoiatus 23 000 inimesele, teatas Los Angelese maakonna šerif Robert Luna.
Hughesi tulekahju sai alguse kohaliku aja järgi eile kell 11 Castaici järve lähedal.
USA rahvuslik ilmateenistus (NWS) pikendas punase lipu tulehoiatust kogu homsele suuremas osas Los Angelese ja Ventura maakonnas.
Castaicis evakueeriti osaliselt maakonna vangla, mis mahutab 4295 kinnipeetut. Umbes 470 kinnipeetut viidi kinnipidamiskeskuse teise ossa.
Castaici põhikoolist ja keskkoolist evakueeriti eile kõik õpilased Ralph’si kaubanduskeskuse parklasse. North Lake’i algkooli õpilased evakueeriti Castaici spordikompleksi.
Evakuatsioonihoiatus anti osale Sherman Oaksi elanikele kohaliku aja järgi eile kell 23.40. Hoiatus hiljem tühistati, aga piirkonnas oli näha suitsu. Läheduses asuvad kahe ülikooli linnakud ja Getty Center ning samuti hinnaline kinnisvara, mille väärtus on kümneid miljoneid dollareid, vahendab CNN.
Los Angelese tuletõrje teatel on Sepulveda tulekahju hävitanud umbes 16 hektarit maad. Tuletõrjujad jäävad kogu hommikuks paigale ja kustutavad alles jäänud tulekoldeid.
„Õhutoetus ja muu agressiivne tegevus on kasutusele võetud võitluseks uue tulekahjuga 405.-st idas,“ teatas Los Angelese linnapea Karen Bass sotsiaalmeedias.
Tuleoht on Lõuna-Californias endiselt kriitiline. Eile kehtis evakuatsioonikorraldus tuhandetele elanikele ja tuletõrjujad võitlesid kontrolli alt väljunud Hughesi tulekahjuga Castaici lähedal.
See Los Angelese ja Ventura maakonnas möllav põleng on hävitanud üle 4000 hektari maad, teatas California metsandus- ja tulekaitseamet. Hooneid ei ole kahjustada saanud ega hävinud, teatas Los Angelese maakonna tuletõrjeülem Anthony Marrone.
Piirkonnas on evakuatsioonikorraldus antud 31 000 ja evakuatsioonihoiatus 23 000 inimesele, teatas Los Angelese maakonna šerif Robert Luna.
Hughesi tulekahju sai alguse kohaliku aja järgi eile kell 11 Castaici järve lähedal.
USA rahvuslik ilmateenistus (NWS) pikendas punase lipu tulehoiatust kogu homsele suuremas osas Los Angelese ja Ventura maakonnas.
Castaicis evakueeriti osaliselt maakonna vangla, mis mahutab 4295 kinnipeetut. Umbes 470 kinnipeetut viidi kinnipidamiskeskuse teise ossa.
Castaici põhikoolist ja keskkoolist evakueeriti eile kõik õpilased Ralph’si kaubanduskeskuse parklasse. North Lake’i algkooli õpilased evakueeriti Castaici spordikompleksi.
Läti politsei teatel põrkasid kell 7.53 Vidzeme maanteel Cēsise piirkonnas kokku Honda, Toyota ja Nissan, vahendab Läti Delfi.
On teada, et õnnetuses hukkus Toyotas olnud 1980. aastal sündinud naine ja Eesti numbritega Hondas olnud 1996. aastal sündinud Eesti kodanikust mees.
Alustati kriminaalmenetlust.
Õnnetuse tõttu oli teelõik suletud ja liiklus suunati ümbersõidule.
Läti politsei teatel põrkasid kell 7.53 Vidzeme maanteel Cēsise piirkonnas kokku Honda, Toyota ja Nissan, vahendab Läti Delfi.
On teada, et õnnetuses hukkus Toyotas olnud 1980. aastal sündinud naine ja Eesti numbritega Hondas olnud 1996. aastal sündinud Eesti kodanikust mees.
Alustati kriminaalmenetlust.
Õnnetuse tõttu oli teelõik suletud ja liiklus suunati ümbersõidule.
Michal kirjutas üleeile sotsiaalmeediasse postituse, kus tõi esile, et USA uus president Donald Trump on andnud selge sõnumi, et eeldab NATOs kaitsekulutuste määra tõstmist viie protsendini sisemajanduse koguproduktist. Michal toetas mõtet ja tõi esile, et viie protsendini jõudmiseks tuleb Eestil kaitseinvesteeringud varasemaks tuua.
Michal kirjutas üleeile sotsiaalmeediasse postituse, kus tõi esile, et USA uus president Donald Trump on andnud selge sõnumi, et eeldab NATOs kaitsekulutuste määra tõstmist viie protsendini sisemajanduse koguproduktist. Michal toetas mõtet ja tõi esile, et viie protsendini jõudmiseks tuleb Eestil kaitseinvesteeringud varasemaks tuua.
„Välismaine infomanipulatsioon ja sekkumine on Venemaa sõjaliste tegevuste lahutamatu osa. Selle eesmärk on tekitada umbusku, õhutada sisemisi lõhesid ja mõjutada demokraatlikke otsuseid. Me peame selle vastu võitlema. Parim viis selliste pahatahtlike tegevuste vastu on nende paljastamine, faktide ja tõe esitamine ning sõltumatu ajakirjanduse toetamine,“ teatas Euroopa välisteenistus.
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, rahvusvahelised partnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid teevad tihedat koostööd selliste välisriigist lähtuvate infomanipulatsiooni ja sekkumise operatsioonide nagu „Doppelganger“ paljastamiseks ja nende vastu võitlemiseks. See hõlmab tõhusate meetmete ja kogemuste jagamist ELi ja riiklike õigusaktide rakendamisel, teadusliku uurimistöö läbiviimist ning ühiskonna eri rühmade harimist Venemaa taktikate, tehnikate ja protseduuride osas.
Möödunud aasta detsembris kehtestas Euroopa Liit uut, just Venemaa hübriidtegevuste piiramiseks mõeldud sanktsioonide paketti rakendades piirangud kahele isikule, kes olid seotud „Doppelgangeri“ kampaaniaga. „Doppelgangeri“ avastas EU Disinfo Lab esmakordselt juba 2022. aasta septembris ning see on Kremli jätkuvalt aktiivne operatsioon, mille käigus jäljendatakse mainekaid meediaväljaandeid või isikuid, et petta avalikkust tarbima propagandat.
EEAS teatab kolmapäeval tehtud avalduses, et see kampaania ja sarnased on osa Venemaa pikaajalisest, järjepidevast ja süsteemsest tegevusest, mille eesmärk on õõnestada rahvusvahelist toetust Ukrainale ja külvata lõhesid ELi ja selle partnerite vahel. „Me seisame ühtselt koos Ukraina ja demokraatlike jõududega üle maailma, et seda ohtu tõrjuda, austades täielikult inimõigusi ja põhivabadusi ning kasutades kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid,“ kinnitatakse avalduses.
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni valdkonna juhi Priit Talve sõnul ei saa Venemaalt lähtuvat infomanipulatsioonide ohtu kindlasti alahinnata, kuid Eesti on selliste rünnakute vastu hästi valmistunud. „Riigikaitse arengukava määratleb strateegilise kommunikatsiooni ühena viiest laiapindse riigikaitse arendussuunast ning Eesti ühiskonna vastupanuvõime suurendamine informatsioonilisele mõjutustegevusele on üks meie peamisi tegevussuundi,“ selgitas Talv.
Venemaa naabrina on Eesti alati olnud Kremli infosõja eesliinil ning seetõttu olnud sunnitud õppima toime tulema igapäevase infomanipulatsiooniga. „Meil on suur hea meel jagada oma kogemusi oma heade partneritega Euroopa Liidus ja kaugemalgi,“ ütles Talv.
„Välismaine infomanipulatsioon ja sekkumine on Venemaa sõjaliste tegevuste lahutamatu osa. Selle eesmärk on tekitada umbusku, õhutada sisemisi lõhesid ja mõjutada demokraatlikke otsuseid. Me peame selle vastu võitlema. Parim viis selliste pahatahtlike tegevuste vastu on nende paljastamine, faktide ja tõe esitamine ning sõltumatu ajakirjanduse toetamine,“ teatas Euroopa välisteenistus.
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, rahvusvahelised partnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid teevad tihedat koostööd selliste välisriigist lähtuvate infomanipulatsiooni ja sekkumise operatsioonide nagu „Doppelganger“ paljastamiseks ja nende vastu võitlemiseks. See hõlmab tõhusate meetmete ja kogemuste jagamist ELi ja riiklike õigusaktide rakendamisel, teadusliku uurimistöö läbiviimist ning ühiskonna eri rühmade harimist Venemaa taktikate, tehnikate ja protseduuride osas.
Möödunud aasta detsembris kehtestas Euroopa Liit uut, just Venemaa hübriidtegevuste piiramiseks mõeldud sanktsioonide paketti rakendades piirangud kahele isikule, kes olid seotud „Doppelgangeri“ kampaaniaga. „Doppelgangeri“ avastas EU Disinfo Lab esmakordselt juba 2022. aasta septembris ning see on Kremli jätkuvalt aktiivne operatsioon, mille käigus jäljendatakse mainekaid meediaväljaandeid või isikuid, et petta avalikkust tarbima propagandat.
EEAS teatab kolmapäeval tehtud avalduses, et see kampaania ja sarnased on osa Venemaa pikaajalisest, järjepidevast ja süsteemsest tegevusest, mille eesmärk on õõnestada rahvusvahelist toetust Ukrainale ja külvata lõhesid ELi ja selle partnerite vahel. „Me seisame ühtselt koos Ukraina ja demokraatlike jõududega üle maailma, et seda ohtu tõrjuda, austades täielikult inimõigusi ja põhivabadusi ning kasutades kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid,“ kinnitatakse avalduses.
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni valdkonna juhi Priit Talve sõnul ei saa Venemaalt lähtuvat infomanipulatsioonide ohtu kindlasti alahinnata, kuid Eesti on selliste rünnakute vastu hästi valmistunud. „Riigikaitse arengukava määratleb strateegilise kommunikatsiooni ühena viiest laiapindse riigikaitse arendussuunast ning Eesti ühiskonna vastupanuvõime suurendamine informatsioonilisele mõjutustegevusele on üks meie peamisi tegevussuundi,“ selgitas Talv.
Venemaa naabrina on Eesti alati olnud Kremli infosõja eesliinil ning seetõttu olnud sunnitud õppima toime tulema igapäevase infomanipulatsiooniga. „Meil on suur hea meel jagada oma kogemusi oma heade partneritega Euroopa Liidus ja kaugemalgi,“ ütles Talv.
Valtonen esitles istungil täna Soome eesistumisprogrammi. Kohe kõne alguses näis Valtoneni diplomaatiline abi Johanna Lukkarila väga murelik ja uuris Valtoneni pabereid, vahendab Ilta-Sanomat.
Valtonen ei jõudnudki kuigi kaugele, enne kui Lukkarila ta katkestas.
Mikrofoni oli selgelt kuulda, kuidas Lukkarila ütleb: „Sinulla on väärä puhe.“ („Sul on vale kõne.“)
Märku anti ka Valtoneni teisel käel istunud Soome suursaadikule OSCE juures Vesa Häkkinenile.
Lühikese segaduse järel jätkas Valtonen siiski oma kõnet, kui Lukkarila oli talle õiged paberid andnud.
Valtonen esitles istungil täna Soome eesistumisprogrammi. Kohe kõne alguses näis Valtoneni diplomaatiline abi Johanna Lukkarila väga murelik ja uuris Valtoneni pabereid, vahendab Ilta-Sanomat.
Valtonen ei jõudnudki kuigi kaugele, enne kui Lukkarila ta katkestas.
Mikrofoni oli selgelt kuulda, kuidas Lukkarila ütleb: „Sinulla on väärä puhe.“ („Sul on vale kõne.“)
Märku anti ka Valtoneni teisel käel istunud Soome suursaadikule OSCE juures Vesa Häkkinenile.
Lühikese segaduse järel jätkas Valtonen siiski oma kõnet, kui Lukkarila oli talle õiged paberid andnud.
Põder sõnas Delfile, et kaitseväel on vajadus saada ajateenistusse parema eesti keele oskusega kutsealuseid. „Ajateenistusse asuvad puuduliku keeleoskusega kutsealused, kes ei mõista kohati elementaarsel tasemel eesti keelt,“ märkis ta ning lisas, et see pärsib eriti esimestel teenistuskuudel neile piisavalt tõhusa väljaõppe andmist. „Olukorra tulemina on madalama keeleoskusega võitlejate oskused nõrgemad ja lahinguvalmidus madalam,“ sõnas ta.
Ta lisas, et ajateenistusse võiksid astuda võimalikult hea keelelise, füüsilise ja vaimse ettevalmistusega kutsealused, sest see tagab neile parema väljaõppe ja pakub kaitseväele paremat järelkasvu. „Mida pädevamad on ajateenijad, seda suurem on hilisem värbamisväli.“ rääkis ta. Samuti lisas Põder, et on alles analüüsimisel, kuidas tulevikus tagada ajateenistusse piisava keeleoskusega kutsealuste kutsumine.
Mullu kulus Põdra sõnul umbes 400 ajateenijale korraldatud eesti keele kursustele suurusjärgus 50 000 eurot.
Kaitseminister Hanno Pevkurile tuli kaitseväe plaan üllatusena. „Tõsi on see, et Eesti haridussüsteem ei ole kõikidele noortele suutnud piisavalt eesti keelt tagada. Seetõttu on ajateenistuse vältel kaitsevägi olnud kohustatud täiendavaid keelekursusi pakkuma. Aga iseenesest mingit poliitikamuudatust või põhimõtete muudatust kaitsevägi pole teinud ega ka plaani teha. Meie eeldus kaitseväes on see, et ajateenistusse tulija oskab eesti keelt,“ ütles ta ERRile.
Põder sõnas Delfile, et kaitseväel on vajadus saada ajateenistusse parema eesti keele oskusega kutsealuseid. „Ajateenistusse asuvad puuduliku keeleoskusega kutsealused, kes ei mõista kohati elementaarsel tasemel eesti keelt,“ märkis ta ning lisas, et see pärsib eriti esimestel teenistuskuudel neile piisavalt tõhusa väljaõppe andmist. „Olukorra tulemina on madalama keeleoskusega võitlejate oskused nõrgemad ja lahinguvalmidus madalam,“ sõnas ta.
Ta lisas, et ajateenistusse võiksid astuda võimalikult hea keelelise, füüsilise ja vaimse ettevalmistusega kutsealused, sest see tagab neile parema väljaõppe ja pakub kaitseväele paremat järelkasvu. „Mida pädevamad on ajateenijad, seda suurem on hilisem värbamisväli.“ rääkis ta. Samuti lisas Põder, et on alles analüüsimisel, kuidas tulevikus tagada ajateenistusse piisava keeleoskusega kutsealuste kutsumine.
Mullu kulus Põdra sõnul umbes 400 ajateenijale korraldatud eesti keele kursustele suurusjärgus 50 000 eurot.
Kaitseminister Hanno Pevkurile tuli kaitseväe plaan üllatusena. „Tõsi on see, et Eesti haridussüsteem ei ole kõikidele noortele suutnud piisavalt eesti keelt tagada. Seetõttu on ajateenistuse vältel kaitsevägi olnud kohustatud täiendavaid keelekursusi pakkuma. Aga iseenesest mingit poliitikamuudatust või põhimõtete muudatust kaitsevägi pole teinud ega ka plaani teha. Meie eeldus kaitseväes on see, et ajateenistusse tulija oskab eesti keelt,“ ütles ta ERRile.
„Kaitsekulusid on vaja tõsta, sest julgeolekuolukord ja maailmapoliitika jõujooned on muutunud keerulisemaks. Me peame ühelt poolt olema valmis enda kaitseks rohkem tegema, aga teisalt olema ka valmis täitma NATO väevõime eesmärke,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on lõppkokkuvõttes oluline, millised võimed ja palju moona meil lähiaastatel olemas on, et suudaksime ennast koos liitlastega vajadusel kaitsta.
Pevkur märkis ka, et kõigis kolmes Balti riigis ollakse hetkel alles poliitiliste debattide alguses, kuidas riigikaitsesse lisaraha leida. „Oluline on, et Eesti, Läti ja Leedu teeksid siin Euroopa Liidu suunal tihedat koostööd katteallikate leidmisel,“ lisas kaitseminister.
Pevkuri sõnul on alustatud uue riigikaitse arengukava koostamist. Ta lisas, et NATO liitlastega kokkulepitavad uued võimearendused vajavad rahastamist.
„Järgmisel neljal aastal on kinnitatud rahastamiskavadega uute võimete hankimiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud 3,5 miljardit eurot – üle poole riigikaitse eelarvest. Näiteks on laskemoona hangitud või hangitakse alates 2022. aasta Venemaa täiemahulise sõja alustamisest Ukraina vastu enam kui 4 miljardi euro väärtuses, sealhulgas on aastatel 2025–2031 selleks täiendavalt ette nähtud 1,6 miljardit eurot. Samuti arendatakse kriitilisi võimeid nagu keskmaa õhutõrje, kaudtuli, sh mitmikraketiheitjad, varitsev ründemoon, ja täiendatakse liitlaste vastuvõtmise võime arendamist,“ sõnas Pevkur.
Pevkuri sõnul kinnitasid ministrid oma jätkuvat toetust Ukrainale mahus 0,25% SKTst aastas ja nii kaua kui vaja. „Eesti toetus keskendub nii sel kui järgmistel aastatel oma kaitsetöötusest abi soetamisele,“ täpsustas Pevkur.
Lisaks arutasid kaitseministrid Läänemere kriitilise taristu kaitsmisega seotud küsimusi. Ministrid tõdesid, et Läänemerel aset leidnud juhtumid on korduvad ja süstemaatilised. Samuti arutati, et NATO kiire reageerimine Baltic Sentry operatsiooni käivitamisel on olnud samm õiges suunas ning et sellistel operatsioonidel on oluline heidutav mõju Läänemere-äärsete riikide julgeolekule laiemalt.
Veel käsitlesid kaitseministrid ühiseid võimearenduste projekte, andsid ülevaate rahvusliku kaitsetööstuse arendamise hetkeseisust ning Balti kaitsevööndist.
„Kaitsekulusid on vaja tõsta, sest julgeolekuolukord ja maailmapoliitika jõujooned on muutunud keerulisemaks. Me peame ühelt poolt olema valmis enda kaitseks rohkem tegema, aga teisalt olema ka valmis täitma NATO väevõime eesmärke,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on lõppkokkuvõttes oluline, millised võimed ja palju moona meil lähiaastatel olemas on, et suudaksime ennast koos liitlastega vajadusel kaitsta.
Pevkur märkis ka, et kõigis kolmes Balti riigis ollakse hetkel alles poliitiliste debattide alguses, kuidas riigikaitsesse lisaraha leida. „Oluline on, et Eesti, Läti ja Leedu teeksid siin Euroopa Liidu suunal tihedat koostööd katteallikate leidmisel,“ lisas kaitseminister.
Pevkuri sõnul on alustatud uue riigikaitse arengukava koostamist. Ta lisas, et NATO liitlastega kokkulepitavad uued võimearendused vajavad rahastamist.
„Järgmisel neljal aastal on kinnitatud rahastamiskavadega uute võimete hankimiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud 3,5 miljardit eurot – üle poole riigikaitse eelarvest. Näiteks on laskemoona hangitud või hangitakse alates 2022. aasta Venemaa täiemahulise sõja alustamisest Ukraina vastu enam kui 4 miljardi euro väärtuses, sealhulgas on aastatel 2025–2031 selleks täiendavalt ette nähtud 1,6 miljardit eurot. Samuti arendatakse kriitilisi võimeid nagu keskmaa õhutõrje, kaudtuli, sh mitmikraketiheitjad, varitsev ründemoon, ja täiendatakse liitlaste vastuvõtmise võime arendamist,“ sõnas Pevkur.
Pevkuri sõnul kinnitasid ministrid oma jätkuvat toetust Ukrainale mahus 0,25% SKTst aastas ja nii kaua kui vaja. „Eesti toetus keskendub nii sel kui järgmistel aastatel oma kaitsetöötusest abi soetamisele,“ täpsustas Pevkur.
Lisaks arutasid kaitseministrid Läänemere kriitilise taristu kaitsmisega seotud küsimusi. Ministrid tõdesid, et Läänemerel aset leidnud juhtumid on korduvad ja süstemaatilised. Samuti arutati, et NATO kiire reageerimine Baltic Sentry operatsiooni käivitamisel on olnud samm õiges suunas ning et sellistel operatsioonidel on oluline heidutav mõju Läänemere-äärsete riikide julgeolekule laiemalt.
Veel käsitlesid kaitseministrid ühiseid võimearenduste projekte, andsid ülevaate rahvusliku kaitsetööstuse arendamise hetkeseisust ning Balti kaitsevööndist.
Saudi riiklik pressiagentuur teatas täna varahommikul, et kroonprints Mohammed bin Salman kõneles Trumpiga telefonitsi. See oli Trumpi esimene kõne välisriigi liidriga pärast tema ametisse asumist esmaspäeval.
„Kroonprints kinnitas kuningriigi kavatsust laiendada oma investeeringuid ja kaubandust Ameerika Ühendriikidega järgmise nelja aasta jooksul 600 miljardi dollari ulatuses ja potentsiaalselt ka kaugemale,“ öeldi aruandes pärast vestlust.
Kõne toimumist kinnitas ka Valge Maja. Kaks liidrit „arutasid jõupingutusi Lähis-Ida stabiilsuse saavutamiseks, piirkondliku julgeoleku tugevdamiseks ja terrorismiga võitlemiseks“, teatati avalduses.
„Lisaks arutasid nad Saudi Araabia kuningriigi rahvusvahelisi majanduslikke ambitsioone järgmise nelja aasta jooksul, samuti kaubandust ja muid võimalusi, et suurendada Ameerika Ühendriikide ja Saudi Araabia kuningriigi vastastikust heaolu,“ seisis avalduses, täpsustamata detaile.
Trump rikkus oma esimesel ametiajal traditsiooni, mille kohaselt suunduvad USA presidendid oma esimese välisreisina Ühendkuningriiki. Visiit rõhutas tema administratsiooni tihedaid sidemeid naftarikaste Pärsia lahe riikide valitsejatega.
Pärast Trumpi ametisse vannutamist esmaspäeval mainis ta, et võib taas võtta esimesena ette reisi Saudi Araabiasse. Trump selgitas, et 2017. aastal sai selline otsus vastu võetud, kuna Saudi Araabia nõustus ostma USA tooteid 450 miljardi dollari eest. Ta lisas, et kui Saudi Araabia teeks uuesti sarnase pakkumise, siis ta „tõenäoliselt läheks“.
Saudi riiklik pressiagentuur teatas täna varahommikul, et kroonprints Mohammed bin Salman kõneles Trumpiga telefonitsi. See oli Trumpi esimene kõne välisriigi liidriga pärast tema ametisse asumist esmaspäeval.
„Kroonprints kinnitas kuningriigi kavatsust laiendada oma investeeringuid ja kaubandust Ameerika Ühendriikidega järgmise nelja aasta jooksul 600 miljardi dollari ulatuses ja potentsiaalselt ka kaugemale,“ öeldi aruandes pärast vestlust.
Kõne toimumist kinnitas ka Valge Maja. Kaks liidrit „arutasid jõupingutusi Lähis-Ida stabiilsuse saavutamiseks, piirkondliku julgeoleku tugevdamiseks ja terrorismiga võitlemiseks“, teatati avalduses.
„Lisaks arutasid nad Saudi Araabia kuningriigi rahvusvahelisi majanduslikke ambitsioone järgmise nelja aasta jooksul, samuti kaubandust ja muid võimalusi, et suurendada Ameerika Ühendriikide ja Saudi Araabia kuningriigi vastastikust heaolu,“ seisis avalduses, täpsustamata detaile.
Trump rikkus oma esimesel ametiajal traditsiooni, mille kohaselt suunduvad USA presidendid oma esimese välisreisina Ühendkuningriiki. Visiit rõhutas tema administratsiooni tihedaid sidemeid naftarikaste Pärsia lahe riikide valitsejatega.
Pärast Trumpi ametisse vannutamist esmaspäeval mainis ta, et võib taas võtta esimesena ette reisi Saudi Araabiasse. Trump selgitas, et 2017. aastal sai selline otsus vastu võetud, kuna Saudi Araabia nõustus ostma USA tooteid 450 miljardi dollari eest. Ta lisas, et kui Saudi Araabia teeks uuesti sarnase pakkumise, siis ta „tõenäoliselt läheks“.
Jutt käib mullu 13. mail tehtud EKRE juhatuse otsusest. Kuu aega hiljem visati parteist teiste seas välja ka Henn Põlluaas, Jaak Valge ja Silver Kuusik. Harju maakohtus toimus täna eelistung, milles Mereäär viitas, et tema erakonnast väljaviskamist arutati juhatuses väga põgusalt ja tal polnud võimalik end kaitsta.
Jutt käib mullu 13. mail tehtud EKRE juhatuse otsusest. Kuu aega hiljem visati parteist teiste seas välja ka Henn Põlluaas, Jaak Valge ja Silver Kuusik. Harju maakohtus toimus täna eelistung, milles Mereäär viitas, et tema erakonnast väljaviskamist arutati juhatuses väga põgusalt ja tal polnud võimalik end kaitsta.
Sõiduauto Volvo roolis oli esialgsetel andmetel 53-aastane mees ja kaasreisijana 35-aastane naine. Juhil tuvastati alkoholijoove ja ta toimetati kinnipidamiskeskusse.
Sündmuskohale saabunud päästjad aitasid teele kukkunud oksad likvideerida ning liiklus on kohapeal avatud.
Sõiduauto Volvo roolis oli esialgsetel andmetel 53-aastane mees ja kaasreisijana 35-aastane naine. Juhil tuvastati alkoholijoove ja ta toimetati kinnipidamiskeskusse.
Sündmuskohale saabunud päästjad aitasid teele kukkunud oksad likvideerida ning liiklus on kohapeal avatud.
Algatuses leitakse, et Vooglaid üritas nõukogu liikmena tsenseerida ETV-s aastavahetusel näidatava programmi sisu. „Sõltumata programmi sisu sobilikkusest või sobimatusest, mis jäägu igaühe enda hinnata, on demokraatlikus õigusriigis vastuvõetamatu, et üks poliitik kasutab ära enda positsiooni ERRi nõukogus selleks, et üritada evida kontrolli rahvusringhäälingu programmi sisu üle.“
Algatuses kirjutatakse, et kui Vooglaiul saatelõigu eetrisse laskmise peatamine ebaõnnestus, asus ta avalikult Objektiivi Youtube´i kanalil ERRi mustama. Vooglaid väitis algatuse järgi ühes videos, et ERRi juhatus ei taga, et ringhääling tegutseb kooskõlas seadusega.
„Juhatuse tegevuse hindamine ja juhatuse tagasikutsumine toimub ERRi nõukogu otsusega, mitte ainuisikuliselt ühe nõukogu liikme poolt. Nõukogu otsuseid tehakse häälteenamusega. Kui Varro Vooglaid leidis, et juhatus rikkus oma kohustusi, pidanuks Vooglaid teema tõstatama nõukogu koosolekul, et nõukogu saaks hinnata, kas selline väide vastab tõele,“ leitakse algatuses.
„Selle asemel asus Varro Vooglaid avalikult järjekindlalt väitma, et ERR on seadust rikkunud. Seejuures ei tuginenud Vooglaid ühegi õiguseksperdi objektiivsele hinnangule, vaid enda subjektiivsele suvale, esitades oma arvamust oma jälgijaskonnale fakti pähe.“
Algatuses leitakse, et seeläbi tekitas Vooglaid ERRile pöördumatut mainekahju. Lisaks olla Vooglaid rikkunud ERRi seaduses sätestatud nõukoguliikme lojaalsuskohustust, mistõttu peaks riigikogu ta nõukogust tagasi kutsuma. „Anna oma hääl ja näita Riigikogule, et Eesti maksumaksja ei taha ERRi nõukogusse inimest, kes õhutab ühiskonnas viha ja vaenu!“ lõpeb algatus.
Kuna algatus on kokku saanud 1000 allkirja, saadetakse see edasi riigikogu juhatusele. Kui juhatus otsustab selle menetlusse võtta, saadetakse see sobivasse komisjoni, millel on siis võimalus see saate suurde saali arutlusele.
Algatuses leitakse, et Vooglaid üritas nõukogu liikmena tsenseerida ETV-s aastavahetusel näidatava programmi sisu. „Sõltumata programmi sisu sobilikkusest või sobimatusest, mis jäägu igaühe enda hinnata, on demokraatlikus õigusriigis vastuvõetamatu, et üks poliitik kasutab ära enda positsiooni ERRi nõukogus selleks, et üritada evida kontrolli rahvusringhäälingu programmi sisu üle.“
Algatuses kirjutatakse, et kui Vooglaiul saatelõigu eetrisse laskmise peatamine ebaõnnestus, asus ta avalikult Objektiivi Youtube´i kanalil ERRi mustama. Vooglaid väitis algatuse järgi ühes videos, et ERRi juhatus ei taga, et ringhääling tegutseb kooskõlas seadusega.
„Juhatuse tegevuse hindamine ja juhatuse tagasikutsumine toimub ERRi nõukogu otsusega, mitte ainuisikuliselt ühe nõukogu liikme poolt. Nõukogu otsuseid tehakse häälteenamusega. Kui Varro Vooglaid leidis, et juhatus rikkus oma kohustusi, pidanuks Vooglaid teema tõstatama nõukogu koosolekul, et nõukogu saaks hinnata, kas selline väide vastab tõele,“ leitakse algatuses.
„Selle asemel asus Varro Vooglaid avalikult järjekindlalt väitma, et ERR on seadust rikkunud. Seejuures ei tuginenud Vooglaid ühegi õiguseksperdi objektiivsele hinnangule, vaid enda subjektiivsele suvale, esitades oma arvamust oma jälgijaskonnale fakti pähe.“
Algatuses leitakse, et seeläbi tekitas Vooglaid ERRile pöördumatut mainekahju. Lisaks olla Vooglaid rikkunud ERRi seaduses sätestatud nõukoguliikme lojaalsuskohustust, mistõttu peaks riigikogu ta nõukogust tagasi kutsuma. „Anna oma hääl ja näita Riigikogule, et Eesti maksumaksja ei taha ERRi nõukogusse inimest, kes õhutab ühiskonnas viha ja vaenu!“ lõpeb algatus.
Kuna algatus on kokku saanud 1000 allkirja, saadetakse see edasi riigikogu juhatusele. Kui juhatus otsustab selle menetlusse võtta, saadetakse see sobivasse komisjoni, millel on siis võimalus see saate suurde saali arutlusele.
Eile toimus noarünnak Aschaffenburgis, mille tagajärjel hukkusid kaheaastane poiss ja 41-aastane mees ning mitmed teised said vigastada. Juhtum oli viimane surmaga lõppenud rünnakute seerias, milles on osalenud kahtlusalused, kes on taotlenud Saksamaal varjupaika.
Rünnakus kahtlustatav afgaan saabus Saksamaale 2022. aastal ja oli Baieri ametnike sõnul seotud kolme varasema vägivallaaktiga. Ta oli eelmisel kuul nõustunud Saksamaalt lahkuma, kuid sai endiselt psühhiaatrilist ravi ja elas varjupaigataotlejate majutuskohas.
Juhtum ajendas poliitikuid võtma karmimat tooni. Kantsler Olaf Scholz lubas kiiret tegutsemist ja nimetas seda „terroriaktiks“, kuid ametnikud pole kinnitanud, et tegemist oli terroristliku motiiviga.
Teiste hulgas võttis sõna ka Merz. Ta ütles, et kantsleriks saades annab ta oma esimesel päeval ametis siseministeeriumile korralduse võtta Saksamaa piiride üle alaline kontroll. Ta lubas sulgeda Saksamaa piirid kõigile ebaseaduslikele sisserändajatele, sealhulgas neile, kellel on õigus kaitsele, vahendab BBC.
„Me näeme enda ees Saksamaal 10 aastat kestnud eksliku asüüli- ja immigratsioonipoliitika varemeid,“ ütles ta. „Me jõudsime piirini.“
Saksamaa on juba suurendanud kontrolli oma piiridel, et võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, mis on Schengeni eeskirjade kohaselt ajutiselt lubatud viimase abinõuna, kuid mitte alaliselt.
Eile toimus noarünnak Aschaffenburgis, mille tagajärjel hukkusid kaheaastane poiss ja 41-aastane mees ning mitmed teised said vigastada. Juhtum oli viimane surmaga lõppenud rünnakute seerias, milles on osalenud kahtlusalused, kes on taotlenud Saksamaal varjupaika.
Rünnakus kahtlustatav afgaan saabus Saksamaale 2022. aastal ja oli Baieri ametnike sõnul seotud kolme varasema vägivallaaktiga. Ta oli eelmisel kuul nõustunud Saksamaalt lahkuma, kuid sai endiselt psühhiaatrilist ravi ja elas varjupaigataotlejate majutuskohas.
Juhtum ajendas poliitikuid võtma karmimat tooni. Kantsler Olaf Scholz lubas kiiret tegutsemist ja nimetas seda „terroriaktiks“, kuid ametnikud pole kinnitanud, et tegemist oli terroristliku motiiviga.
Teiste hulgas võttis sõna ka Merz. Ta ütles, et kantsleriks saades annab ta oma esimesel päeval ametis siseministeeriumile korralduse võtta Saksamaa piiride üle alaline kontroll. Ta lubas sulgeda Saksamaa piirid kõigile ebaseaduslikele sisserändajatele, sealhulgas neile, kellel on õigus kaitsele, vahendab BBC.
„Me näeme enda ees Saksamaal 10 aastat kestnud eksliku asüüli- ja immigratsioonipoliitika varemeid,“ ütles ta. „Me jõudsime piirini.“
Saksamaa on juba suurendanud kontrolli oma piiridel, et võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, mis on Schengeni eeskirjade kohaselt ajutiselt lubatud viimase abinõuna, kuid mitte alaliselt.
Hiljuti tegid Briti peaminister Keir Starmer ja Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius avalduse võimaluse kohta, et nende riigid võiksid anda oma vägesid rahuvalvejõududele Ukrainas, kui Ukraina ja Venemaa jõuavad relvarahukokkuleppele, vahendab Reuters.
Pistorius ütles eelmisel nädalal antud intervjuus, et Saksamaa kui suurim NATO partner Euroopas „mängib ilmselgelt oma rolli“ ja seda küsimust arutatakse aegsasti. Varasemalt oli öelnud Starmer, et Ühendkuningriik on teiste liitlastega arutanud rahuvalvejõudude ideed ja riik on valmis „mängima oma rolli täies mahus“.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova viitas pressikonverentsil sellele avaldusele ja lükkas idee tagasi, öeldes, et see on täiesti vastuvõetamatu. Selline samm ähvardab põhjustada „kontrollimatut eskalatsiooni“, ütles Zahharova.
Venemaa on öelnud, et on avatud dialoogile USA presidendi Donald Trumpiga, kes on lubanud sõja kiiresti lõpetada.
Trumpiga kohtumist taotlev Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles sel nädalal, et Ukrainal on vaja vähemalt 200 000 Euroopa rahuvalvajat, et vältida Venemaa uut rünnakut pärast mistahes relvarahukokkulepet.
Hiljuti tegid Briti peaminister Keir Starmer ja Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius avalduse võimaluse kohta, et nende riigid võiksid anda oma vägesid rahuvalvejõududele Ukrainas, kui Ukraina ja Venemaa jõuavad relvarahukokkuleppele, vahendab Reuters.
Pistorius ütles eelmisel nädalal antud intervjuus, et Saksamaa kui suurim NATO partner Euroopas „mängib ilmselgelt oma rolli“ ja seda küsimust arutatakse aegsasti. Varasemalt oli öelnud Starmer, et Ühendkuningriik on teiste liitlastega arutanud rahuvalvejõudude ideed ja riik on valmis „mängima oma rolli täies mahus“.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova viitas pressikonverentsil sellele avaldusele ja lükkas idee tagasi, öeldes, et see on täiesti vastuvõetamatu. Selline samm ähvardab põhjustada „kontrollimatut eskalatsiooni“, ütles Zahharova.
Venemaa on öelnud, et on avatud dialoogile USA presidendi Donald Trumpiga, kes on lubanud sõja kiiresti lõpetada.
Trumpiga kohtumist taotlev Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles sel nädalal, et Ukrainal on vaja vähemalt 200 000 Euroopa rahuvalvajat, et vältida Venemaa uut rünnakut pärast mistahes relvarahukokkulepet.
2024. aasta parima uudise nominendid on Risto Berendson Õhtulehes 1. novembril 2024 ilmunud uudisega „KAPO KORRALDAS RIIGITÖÖTAJALE SUUSA: sõprus Parvel Pruunsillaga viis töö kaotuseni“, Artur Izumrudov ja Marta Vunš RusDelfis ilmunud lugude sarjaga, milles uuriti Telegrami mõju Eesti julgeolekule ja Venemaa sabotaažitaktikat Euroopas (29. mai uudis „ЭКСПЕРИМЕНТ. 10 000 долларов от „Стива Джобса“ за работу водителем. Как жителям Эстонии предлагают в Telegram совершать преступления за деньги“, 26. septembril „РАССЛЕДОВАНИЕ. „Изготовь коктейль Молотова. Убей фашиста“. Как граждан Эстонии вербуют для совершения взрывов и убийств“, 27. septembril „В Telegram заблокировали доступ к российским военным каналам после запроса Delfi“) ning Tuuli Jõesaar LP-s ja Delfis 27. septembril ilmunud uudisega „Rootsi skandaalne Estonia-teemaline telesari osutus võltsinguks. Eesti poliitikud läksid petise õnge“.
2024. aasta parima maakonnaväljaande uudise nominendid on Erik Gamzejev 30. septembril Põhjarannikus ilmunud uudisega „Kohtla-Järve linnavalitsus määras vee-ettevõtte nõukogusse kelmuses süüdi mõistetud saadiku“, Aivar Ojaperv Virumaa Teatajas 15. novembril ilmunud uudisega „Hundikaitsja Eleri Lopp on korraldanud välismaalastele karu- ja põdrajahte“ ning Marko Suurmägi Sakalas 19. septembril ilmunud uudisega „Eesti esimene maksupettur raputas kahe avaldusega maha rohkem kui 300 000 eurot võlgu“ ja 2. oktoobril ilmunud uudisega „41 MILJONIT EUROT ⟩ Riik on kirjutanud korstnasse suurel hulgal petturitelt ja võlgnikelt väljamõistetud raha“.
Parima venekeelse uudise nominendid on Artur Izumrudov ja Marta Vunš Rus.Delfis ilmunud lugude sarjaga, milles uuriti Telegrami mõju Eesti julgeolekule ja Venemaa sabotaažitaktikat Euroopas (29. mai uudis „ЭКСПЕРИМЕНТ. 10 000 долларов от „Стива Джобса“ за работу водителем. Как жителям Эстонии предлагают в Telegram совершать преступления за деньги“, 26. septembril „РАССЛЕДОВАНИЕ. „Изготовь коктейль Молотова. Убей фашиста“. Как граждан Эстонии вербуют для совершения взрывов и убийств“, 27. septembril „В Telegram заблокировали доступ к российским военным каналам после запроса Delfi“), Jekaterina Mereminskaja Delovõje Vedomostis ilmunud lugudega sellest, kuidas Lääne, sh Eesti firmad jätkavad oma tegevust Venemaal (15. aprillil ilmunud „Танцы с волками: как работают в России две дочки эстонской Wolf Group“ ja 31, oktoobril ilmunud „Несмотря на обстоятельства“: за год SEB не удалось уйти из России“) ning Ilja Smirnov 9. novembril Severnoje Poberežjes ilmunud uudisega „Новую котельную для Нарвы построят за четыре года, а сланцевый котел остынет уже этой весной“.
Parima mulluse arvamusloo nominendid on Matthias Kalev Eesti Ekspressis 24. aprillil 2024 ilmunud arvamusega „Matthias Kalev: kaks kümnendit on teinud Aivar Pohlakust mehe, kellesuguseid ta enne kritiseeris“, Katariina Libe 12. juunil Eesti Ekspressis ilmunud arvamusega „Katariina Libe: arvasin, et ka mul on ATH, sest ma ei saa ju olla lihtsalt laisk, loll ja lohakas“ ja Piret Reiljan Eesti Päevalehes 23. novembril ilmunud arvamusega „Piret Reiljan: lepime kokku, et ujumisriietes pesemine ei ole pesemine“.
Parima maakonnaväljaande arvamusloo nominendid on Erik Gamzejev Põhjarannikus 3. juulil ilmunud arvamusega „Rohepööre peaks tegema inimesed rõõmsaks, mitte tigedaks“, Aime Jõgi Tartu Postimehes 20. detsembril ilmunud arvamusega „Aime Jõgi: keerulisi olukordi pole seal, kus ei ole inimesi“ ja Marie-Johanna Kippar Lääne-Virumaa Uudistes 1. juulil ilmunud arvamusega „Noored ei loe, sest õpetajad panevad käe ette“.
Parima venekeelse arvamuse nominendid on Marina Begunkova Rus.Delfis 4. septembril ilmunud arvamusega „МНЕНИЕ | „Милый мальчик Степан!“ Как одним сюжетом можно поставить крест на интеграции“, Olesja Lagašina Delovõje Vedomostis 6. märtsil ilmunud arvamusega „Кто готов к труду и обороне?“, Aleksei Šiškin Delovõje Vedomostis 17. juulil ilmunud arvamusega „Мы не знаем, зачем строим Rail Baltica. Может, займемся другими делами?“ ning Jevgenia Volohhonskaja Rus.ERRis 6. septembril ilmunud arvamusega „Волохонская: сегодня мы все в каком-то смысле Степа“.
Žüriisse kuulusid Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, Raadio Kadi OÜ juhatuse liige Gunnar Siiner, Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda, meediaekspert Pavel Ivanov, Geenius Meedia peatoimetaja Martin Mets ning KPMS vanempartner Henri Käsper.
Võitjad avalikustatakse 20. veebruaril Tallinnas Reval Cafes toimuval pressipeol.
Ajakirjanduspreemiate konkurssi rahastavad Delfi Meedia, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev.
2024. aasta parima uudise nominendid on Risto Berendson Õhtulehes 1. novembril 2024 ilmunud uudisega „KAPO KORRALDAS RIIGITÖÖTAJALE SUUSA: sõprus Parvel Pruunsillaga viis töö kaotuseni“, Artur Izumrudov ja Marta Vunš RusDelfis ilmunud lugude sarjaga, milles uuriti Telegrami mõju Eesti julgeolekule ja Venemaa sabotaažitaktikat Euroopas (29. mai uudis „ЭКСПЕРИМЕНТ. 10 000 долларов от „Стива Джобса“ за работу водителем. Как жителям Эстонии предлагают в Telegram совершать преступления за деньги“, 26. septembril „РАССЛЕДОВАНИЕ. „Изготовь коктейль Молотова. Убей фашиста“. Как граждан Эстонии вербуют для совершения взрывов и убийств“, 27. septembril „В Telegram заблокировали доступ к российским военным каналам после запроса Delfi“) ning Tuuli Jõesaar LP-s ja Delfis 27. septembril ilmunud uudisega „Rootsi skandaalne Estonia-teemaline telesari osutus võltsinguks. Eesti poliitikud läksid petise õnge“.
2024. aasta parima maakonnaväljaande uudise nominendid on Erik Gamzejev 30. septembril Põhjarannikus ilmunud uudisega „Kohtla-Järve linnavalitsus määras vee-ettevõtte nõukogusse kelmuses süüdi mõistetud saadiku“, Aivar Ojaperv Virumaa Teatajas 15. novembril ilmunud uudisega „Hundikaitsja Eleri Lopp on korraldanud välismaalastele karu- ja põdrajahte“ ning Marko Suurmägi Sakalas 19. septembril ilmunud uudisega „Eesti esimene maksupettur raputas kahe avaldusega maha rohkem kui 300 000 eurot võlgu“ ja 2. oktoobril ilmunud uudisega „41 MILJONIT EUROT ⟩ Riik on kirjutanud korstnasse suurel hulgal petturitelt ja võlgnikelt väljamõistetud raha“.
Parima venekeelse uudise nominendid on Artur Izumrudov ja Marta Vunš Rus.Delfis ilmunud lugude sarjaga, milles uuriti Telegrami mõju Eesti julgeolekule ja Venemaa sabotaažitaktikat Euroopas (29. mai uudis „ЭКСПЕРИМЕНТ. 10 000 долларов от „Стива Джобса“ за работу водителем. Как жителям Эстонии предлагают в Telegram совершать преступления за деньги“, 26. septembril „РАССЛЕДОВАНИЕ. „Изготовь коктейль Молотова. Убей фашиста“. Как граждан Эстонии вербуют для совершения взрывов и убийств“, 27. septembril „В Telegram заблокировали доступ к российским военным каналам после запроса Delfi“), Jekaterina Mereminskaja Delovõje Vedomostis ilmunud lugudega sellest, kuidas Lääne, sh Eesti firmad jätkavad oma tegevust Venemaal (15. aprillil ilmunud „Танцы с волками: как работают в России две дочки эстонской Wolf Group“ ja 31, oktoobril ilmunud „Несмотря на обстоятельства“: за год SEB не удалось уйти из России“) ning Ilja Smirnov 9. novembril Severnoje Poberežjes ilmunud uudisega „Новую котельную для Нарвы построят за четыре года, а сланцевый котел остынет уже этой весной“.
Parima mulluse arvamusloo nominendid on Matthias Kalev Eesti Ekspressis 24. aprillil 2024 ilmunud arvamusega „Matthias Kalev: kaks kümnendit on teinud Aivar Pohlakust mehe, kellesuguseid ta enne kritiseeris“, Katariina Libe 12. juunil Eesti Ekspressis ilmunud arvamusega „Katariina Libe: arvasin, et ka mul on ATH, sest ma ei saa ju olla lihtsalt laisk, loll ja lohakas“ ja Piret Reiljan Eesti Päevalehes 23. novembril ilmunud arvamusega „Piret Reiljan: lepime kokku, et ujumisriietes pesemine ei ole pesemine“.
Parima maakonnaväljaande arvamusloo nominendid on Erik Gamzejev Põhjarannikus 3. juulil ilmunud arvamusega „Rohepööre peaks tegema inimesed rõõmsaks, mitte tigedaks“, Aime Jõgi Tartu Postimehes 20. detsembril ilmunud arvamusega „Aime Jõgi: keerulisi olukordi pole seal, kus ei ole inimesi“ ja Marie-Johanna Kippar Lääne-Virumaa Uudistes 1. juulil ilmunud arvamusega „Noored ei loe, sest õpetajad panevad käe ette“.
Parima venekeelse arvamuse nominendid on Marina Begunkova Rus.Delfis 4. septembril ilmunud arvamusega „МНЕНИЕ | „Милый мальчик Степан!“ Как одним сюжетом можно поставить крест на интеграции“, Olesja Lagašina Delovõje Vedomostis 6. märtsil ilmunud arvamusega „Кто готов к труду и обороне?“, Aleksei Šiškin Delovõje Vedomostis 17. juulil ilmunud arvamusega „Мы не знаем, зачем строим Rail Baltica. Может, займемся другими делами?“ ning Jevgenia Volohhonskaja Rus.ERRis 6. septembril ilmunud arvamusega „Волохонская: сегодня мы все в каком-то смысле Степа“.
Žüriisse kuulusid Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, Raadio Kadi OÜ juhatuse liige Gunnar Siiner, Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda, meediaekspert Pavel Ivanov, Geenius Meedia peatoimetaja Martin Mets ning KPMS vanempartner Henri Käsper.
Võitjad avalikustatakse 20. veebruaril Tallinnas Reval Cafes toimuval pressipeol.
Ajakirjanduspreemiate konkurssi rahastavad Delfi Meedia, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev.
Sel nädalal ametisse asunud Trump rääkis video vahendusel Šveitsis Davoses toimuval iga-aastasel tippkohtumisel. Sõnavõtus rääkis ta oma korraldustest pärast ametivande andmist ja väitis, et tal on USA rahvalt „tohutu mandaat“ muudatuste tegemiseks, vahendab Associated Press.
Muuhulgas lubas ta madalamaid makse ettevõtjatele, kes toovad oma tootmise USAsse. „Tulge ja tehke oma toode Ameerikas ja me anname teile ühed kõige madalamad maksud kui ükski teine riik maailmas,“ ütles Trump.
Samas ähvardas ta tariifidega neid, kelle tootmine ei ole USAs, et „suunata sadu miljardeid dollareid ja isegi triljoneid dollareid“ USA riigikassasse.
Trump kommenteeris ka kolmapäeval peetud telefonikõnet Saudi Araabia kroonprintsiga. Nimelt oli Mohammed bin Salman öelnud, et tahab USAsse investeerida 600 miljardit dollarit. Trump ütles Davosis, et ta palub kroonprintsil seda summat suurendada 1 triljoni dollarini.
Trump, kes lubas kiiresti lõpetada Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse, ütles, et sõja lõpetamine on endiselt tema prioriteet, kuid ta ei avaldanud endiselt vihjeid selle kohta, kuidas ta seda teha kavatseb.
„Üks asi on väga oluline: ma tahaksin tõesti peagi president Putiniga kohtuda ja selle sõja lõpetada,“ ütles Trump kuulajatele. „Me peame tõesti selle sõja lõpetama. See sõda on kohutav.“
Sel nädalal ametisse asunud Trump rääkis video vahendusel Šveitsis Davoses toimuval iga-aastasel tippkohtumisel. Sõnavõtus rääkis ta oma korraldustest pärast ametivande andmist ja väitis, et tal on USA rahvalt „tohutu mandaat“ muudatuste tegemiseks, vahendab Associated Press.
Muuhulgas lubas ta madalamaid makse ettevõtjatele, kes toovad oma tootmise USAsse. „Tulge ja tehke oma toode Ameerikas ja me anname teile ühed kõige madalamad maksud kui ükski teine riik maailmas,“ ütles Trump.
Samas ähvardas ta tariifidega neid, kelle tootmine ei ole USAs, et „suunata sadu miljardeid dollareid ja isegi triljoneid dollareid“ USA riigikassasse.
Trump kommenteeris ka kolmapäeval peetud telefonikõnet Saudi Araabia kroonprintsiga. Nimelt oli Mohammed bin Salman öelnud, et tahab USAsse investeerida 600 miljardit dollarit. Trump ütles Davosis, et ta palub kroonprintsil seda summat suurendada 1 triljoni dollarini.
Trump, kes lubas kiiresti lõpetada Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse, ütles, et sõja lõpetamine on endiselt tema prioriteet, kuid ta ei avaldanud endiselt vihjeid selle kohta, kuidas ta seda teha kavatseb.
„Üks asi on väga oluline: ma tahaksin tõesti peagi president Putiniga kohtuda ja selle sõja lõpetada,“ ütles Trump kuulajatele. „Me peame tõesti selle sõja lõpetama. See sõda on kohutav.“
Kohtunik John Coughenour rahuldas Washingtoni peaprokuröri Nick Browni ja veel kolme demokraatide juhitud osariigi taotluse erakorraliseks korralduseks, mis peataks poliitika elluviimise järgmiseks 14 päevaks, kuni kohtuvaidluse raames toimub rohkem briifinguid.
„Ma olen olnud kohtunik üle nelja aastakümne. Ma ei mäleta ühtegi teist juhtumit, kus esitatud küsimus oleks olnud nii selge,“ ütles Coughenour, vahendab CNN.
„Kus olid advokaadid“, kui tehti otsus täitevkorraldusele alla kirjutada, küsis kohtunik. Teda hämmastas, et advokaadibüroo liige väitis, et korraldus on põhiseaduslik.
Demokraatide juhitud osariigid taotlesid ajutist keeldu, kuna nende sõnul on Trumpi korraldus põhiseaduse 14. muudatuse ilmselge rikkumine. See tagab kodakondsuse kõigile USA pinnal sündinud lastele.
Washingtoni osariigi advokaat Lane Polozola ütles kohtunikule, et „sünnitusi ei saa peatada“, kuni kohus asja arutab.
Lapsed, kellele Trumpi korralduse alusel kodakondsuse andmisest keeldutakse, seisavad silmitsi „pikaajaliste oluliste negatiivsete mõjudega“, ütles ta. Polozola väitis ka, et Trumpi administratsioon mitte ainult ei ignoreerinud neid kahjusid vaidluses seni esitatud avaldustes, vaid see kahju „näib olevat ka korralduse eesmärk“.
Samuti väidavad Washington ja teised osariigid, et korraldus koormab nende riigi programme rahaliselt ja logistiliselt, kuna lapsed suletakse föderaalsetest toetustest, millele neil oleks kodanikena õigus.
Kohtunik John Coughenour rahuldas Washingtoni peaprokuröri Nick Browni ja veel kolme demokraatide juhitud osariigi taotluse erakorraliseks korralduseks, mis peataks poliitika elluviimise järgmiseks 14 päevaks, kuni kohtuvaidluse raames toimub rohkem briifinguid.
„Ma olen olnud kohtunik üle nelja aastakümne. Ma ei mäleta ühtegi teist juhtumit, kus esitatud küsimus oleks olnud nii selge,“ ütles Coughenour, vahendab CNN.
„Kus olid advokaadid“, kui tehti otsus täitevkorraldusele alla kirjutada, küsis kohtunik. Teda hämmastas, et advokaadibüroo liige väitis, et korraldus on põhiseaduslik.
Demokraatide juhitud osariigid taotlesid ajutist keeldu, kuna nende sõnul on Trumpi korraldus põhiseaduse 14. muudatuse ilmselge rikkumine. See tagab kodakondsuse kõigile USA pinnal sündinud lastele.
Washingtoni osariigi advokaat Lane Polozola ütles kohtunikule, et „sünnitusi ei saa peatada“, kuni kohus asja arutab.
Lapsed, kellele Trumpi korralduse alusel kodakondsuse andmisest keeldutakse, seisavad silmitsi „pikaajaliste oluliste negatiivsete mõjudega“, ütles ta. Polozola väitis ka, et Trumpi administratsioon mitte ainult ei ignoreerinud neid kahjusid vaidluses seni esitatud avaldustes, vaid see kahju „näib olevat ka korralduse eesmärk“.
Samuti väidavad Washington ja teised osariigid, et korraldus koormab nende riigi programme rahaliselt ja logistiliselt, kuna lapsed suletakse föderaalsetest toetustest, millele neil oleks kodanikena õigus.
2019. aasta sügisel proovis eduka äriajalooga Tõnu Leppik sisestada LHV sularahaautomaati 50-euroseid, kuid masin ei võtnud neid vastu. Niisiis proovis Leppik uuesti. Masin lükkas taas tagasi kõik rahatähed peale ühe, mille kohta tekkis ekraanile kiri, et see saadetakse kontrolli.
Mõnda aega hiljem tuvastas ekspertiis, et tegemist on võltsitud rahatähega, millel on osaliselt originaalseid, kuid ka valesid turvaelemente.
2019. aasta sügisel proovis eduka äriajalooga Tõnu Leppik sisestada LHV sularahaautomaati 50-euroseid, kuid masin ei võtnud neid vastu. Niisiis proovis Leppik uuesti. Masin lükkas taas tagasi kõik rahatähed peale ühe, mille kohta tekkis ekraanile kiri, et see saadetakse kontrolli.
Mõnda aega hiljem tuvastas ekspertiis, et tegemist on võltsitud rahatähega, millel on osaliselt originaalseid, kuid ka valesid turvaelemente.
„Meie kaamerad salvestavad kogu aeg ja kõik vargused teeme avalikuks ning teavitame politseid!“ hoiatab suurte tähtedega silt Sarapuu Kirbuka seinal. Heidutuseks on juures ka turvakaamera pilt mehest, kelle kohale on musta markeriga kirjutatud „Varas!“.
„Meie kaamerad salvestavad kogu aeg ja kõik vargused teeme avalikuks ning teavitame politseid!“ hoiatab suurte tähtedega silt Sarapuu Kirbuka seinal. Heidutuseks on juures ka turvakaamera pilt mehest, kelle kohale on musta markeriga kirjutatud „Varas!“.
Sõnapaar „eakate kodu“ seostub tavaliselt tugitoolide, üleküpsetatud roogade ja lõputu telesaadete vaatamisega. USA-s Lõuna-Carolina osariigis Hilton Headi saarel asuv hooldekodu Latitude Margaritaville lükkab selle eelarvamuse kiiresti ümber. „Nädalavahetusel oli meil toogapidu,“ ütleb hooldekodu elanik Lynette. „Mängis elav muusika ja pidu läks rajuks.“ Teine kohalik elanik Barbie ütleb, et ta oleks nagu tagasi ülikooli sattunud. „Dringid tänaval, kokteilid kõnniteel,“ kirjeldab ta olukorda.
Sõnapaar „eakate kodu“ seostub tavaliselt tugitoolide, üleküpsetatud roogade ja lõputu telesaadete vaatamisega. USA-s Lõuna-Carolina osariigis Hilton Headi saarel asuv hooldekodu Latitude Margaritaville lükkab selle eelarvamuse kiiresti ümber. „Nädalavahetusel oli meil toogapidu,“ ütleb hooldekodu elanik Lynette. „Mängis elav muusika ja pidu läks rajuks.“ Teine kohalik elanik Barbie ütleb, et ta oleks nagu tagasi ülikooli sattunud. „Dringid tänaval, kokteilid kõnniteel,“ kirjeldab ta olukorda.
Los Angeleses võitlevad tuletõrjujad uue maastikupõlenguga 405. osariikide vahelise maantee ja Sepulveda puiestee lähedal, mida nimetatakse Sepulveda tulekahjuks. Eile levis Los Angelese maakonnas kiiresti Hughesi tulekahju.
Teoorias kõlab elementaarselt, et julgeolek on esmane ning kaitsekulutusi tuleb tõsta. Ent raha ei tule seina seest. Michal rääkis ka punasest joonest, st pensione ei kärbita.
Pärast suvist tänavaremonti ja uute valgustuspostide paigaldust ei õnnestunud pealinnas kümnetel Tallinna Faehlmanni tänava elanikel enam oma hoovist autoga sisse-välja pöörata. Paberil oli kõik justkui JOKK, aga päriselus kannatuste rada. Ja see pole veel läbi.
Tallinna linnas kehtib 2021. aastast sotsiaalteenuste määrus, mille kohaselt on invataksoteenuse saamise eeldus sotsiaalkindlustusameti (SKA) tuvastatud puue ja seda saab ainult puudedokumendi kehtivuse ajaks. Nii jäeti näiteks invataksoteenusest päevapealt ilma amputeeritud jalaga tallinlane Heinar Kivila, kui sotsiaalkindlustusamet otsustas talt puude ära võtta.
Tallinna linnas kehtib 2021. aastast sotsiaalteenuste määrus, mille kohaselt on invataksoteenuse saamise eeldus sotsiaalkindlustusameti (SKA) tuvastatud puue ja seda saab ainult puudedokumendi kehtivuse ajaks. Nii jäeti näiteks invataksoteenusest päevapealt ilma amputeeritud jalaga tallinlane Heinar Kivila, kui sotsiaalkindlustusamet otsustas talt puude ära võtta.
Põhjus on selles, et viimastel aastatel on vaktsineeritud laste osakaal langenud kriitilise tasemeni. Enamik haigestunutest on läkaköha vastu vaktsineerimata.
Põhjus on selles, et viimastel aastatel on vaktsineeritud laste osakaal langenud kriitilise tasemeni. Enamik haigestunutest on läkaköha vastu vaktsineerimata.
USA välis- ja kaitsepoliitikat hakkavad ellu viima üheksa inimest. Neist kaheksa vahel jaotuvad asepresidendi, riigisekretäri, kaitseministri, presidendi erisaadiku Venemaal ja Ukrainas, riikliku julgeolekudirektori (DNI), presidendi julgeolekunõuniku, CIA direktori ja Valge Maja kabinetiülema ametikohad. Osa neist peab siiski veel läbima ka senati hääletuse, ent suuri takistusi pole vabariiklaste kontrollitud kojas ette näha.
USA välis- ja kaitsepoliitikat hakkavad ellu viima üheksa inimest. Neist kaheksa vahel jaotuvad asepresidendi, riigisekretäri, kaitseministri, presidendi erisaadiku Venemaal ja Ukrainas, riikliku julgeolekudirektori (DNI), presidendi julgeolekunõuniku, CIA direktori ja Valge Maja kabinetiülema ametikohad. Osa neist peab siiski veel läbima ka senati hääletuse, ent suuri takistusi pole vabariiklaste kontrollitud kojas ette näha.
Kas kardame tormakat, nõrgalt positsioonilt tehtud rahu või loodame, et Trump proovib Ukraina paremasse seisu aidata? Millest peab Ukraina olema valmis loobuma, millest ei tohiks ta mitte mingil juhul loobuda? Kuidas tagada, et Ukrainas rahu sõlmimine ei annaks Putinile võimalust uueks agressiooniks valmistuda? Mida arvata peaminister Kristen Michali seisukohast, et Eesti peaks seadma eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise 5%-ni SKP-st? Kuidas teised riigid kulutama panna?
Euroopa Parlamendist eetrisse minevas saates osalevad Jana Toom (Keskerakond, Uueneva Euroopa saadikurühm), Marina Kaljurand (SDE, Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide saadikurühm) ja Jaak Madison (Keskerakond, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide saadikurühm). Saadet juhtis Herman Kelomees.
Kaljurand: Trump on uus reaalsus
Toom ütles saates, et Keskerakonnas on arvamusi Trumpist seinast seina, kuid jagatakse uskumust, et me peame ise rohkem ära tegema. Madison nentis, et eestlased USA presidenti ei vali ning tuleb arvestada olukorraga.
Ka Kaljurand nentis, et Trump on uus reaalsus ning sellega tuleb elada. „Me peame arvestama sellega, mida Donald Trump on lubanud, aga mida ta on ka esimestel päevadel jõudnud teha. Ta on jõudnud juba sadakond üksikakti vastu võtta. Me peame vaatama neid ja kas ta hakkab neid kõiki ellu viima.“
Trump oma inaguratsioonikõnes Ukrainat ei maininud. Madisoni sõnul ongi valik, kas selles kõnes keskenduda siseriiklikele või välispoliitilistele teemadele. „See, et ta ei maininud Ukraina küsimust, ei tähenda, et Ukraina ei oleks teemaks.“
Toom ütles, et teda häiris kõne puhul rohkem see, et peale Ukraina või Venemaa mainimise, ei maininud Trump seal kuidagi liitlasi üldisemalt. „Tegelikult oli juba kuulda, et mis saab olema, nad ilmselt suruvad Ukrainat loobuma okupeeritud territooriumist või selle osast ja nad suruvad Venemaad neelama alla selle NATO liikmelisuse. Aga vaatame, millega see kõik lõppeb.“ Ta tõi ka välja, et koondamine Gazpromis näitab, et sanktsioonid lõpuks toimivad.
Kaljurand ei nõustunud Madisoniga inaguratsioonikõne osas. Ta ütles, et see, et kõnes ei mainitud liitlasi ega Euroopa Liitu, näitab selgelt, et USA liigub isolatsiooni poole. Ta tõi näiteks, et uue presidendi esimeste sammude hulgas oli Maailma Terviseorganisatsioonist ja Pariisi leppest välja astumine.
Madison: Michali väljaütlemine oli poliitiline soolo
Eile tuli peaminister Kristen Michal välja ideega, et Eesti peaks oma kaitsekulud tõstma viie protsendini. Sama on öelnud ka Donald Trump. Toomi sõnul andis Michal lubaduse, milleks tal pole rahalist katet. Ta rääkis, et Eesti võib tõsta oma kaitsekulud ka kümne protsendini, kuid NATO potis on see summa kaduvväike. Samuti tõi ta välja, et ka USA ise ei kuluta viis protsenti SKP-st kaitsele.
Madison ütles, et Michali väljaütlemine oli poliitiline soolo. „Me võime argumenteerida, kas see protsent võib olla kolm, neli, vii, kuus Eestis, küsimus on tihti ka kuhu see raha läheb päriselt.“
Kaljurand ütles, et ta tahaks Michalilt endalt kuulda, kus ta selleks rahalisi vahendeid näeb. Ta tõi välja, et sotsid on öelnud ka varem, et riigikaitsekulutuste katmiseks võiks võtta laenu.
Kas kardame tormakat, nõrgalt positsioonilt tehtud rahu või loodame, et Trump proovib Ukraina paremasse seisu aidata? Millest peab Ukraina olema valmis loobuma, millest ei tohiks ta mitte mingil juhul loobuda? Kuidas tagada, et Ukrainas rahu sõlmimine ei annaks Putinile võimalust uueks agressiooniks valmistuda? Mida arvata peaminister Kristen Michali seisukohast, et Eesti peaks seadma eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise 5%-ni SKP-st? Kuidas teised riigid kulutama panna?
Euroopa Parlamendist eetrisse minevas saates osalevad Jana Toom (Keskerakond, Uueneva Euroopa saadikurühm), Marina Kaljurand (SDE, Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide saadikurühm) ja Jaak Madison (Keskerakond, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide saadikurühm). Saadet juhtis Herman Kelomees.
Kaljurand: Trump on uus reaalsus
Toom ütles saates, et Keskerakonnas on arvamusi Trumpist seinast seina, kuid jagatakse uskumust, et me peame ise rohkem ära tegema. Madison nentis, et eestlased USA presidenti ei vali ning tuleb arvestada olukorraga.
Ka Kaljurand nentis, et Trump on uus reaalsus ning sellega tuleb elada. „Me peame arvestama sellega, mida Donald Trump on lubanud, aga mida ta on ka esimestel päevadel jõudnud teha. Ta on jõudnud juba sadakond üksikakti vastu võtta. Me peame vaatama neid ja kas ta hakkab neid kõiki ellu viima.“
Trump oma inaguratsioonikõnes Ukrainat ei maininud. Madisoni sõnul ongi valik, kas selles kõnes keskenduda siseriiklikele või välispoliitilistele teemadele. „See, et ta ei maininud Ukraina küsimust, ei tähenda, et Ukraina ei oleks teemaks.“
Toom ütles, et teda häiris kõne puhul rohkem see, et peale Ukraina või Venemaa mainimise, ei maininud Trump seal kuidagi liitlasi üldisemalt. „Tegelikult oli juba kuulda, et mis saab olema, nad ilmselt suruvad Ukrainat loobuma okupeeritud territooriumist või selle osast ja nad suruvad Venemaad neelama alla selle NATO liikmelisuse. Aga vaatame, millega see kõik lõppeb.“ Ta tõi ka välja, et koondamine Gazpromis näitab, et sanktsioonid lõpuks toimivad.
Kaljurand ei nõustunud Madisoniga inaguratsioonikõne osas. Ta ütles, et see, et kõnes ei mainitud liitlasi ega Euroopa Liitu, näitab selgelt, et USA liigub isolatsiooni poole. Ta tõi näiteks, et uue presidendi esimeste sammude hulgas oli Maailma Terviseorganisatsioonist ja Pariisi leppest välja astumine.
Madison: Michali väljaütlemine oli poliitiline soolo
Eile tuli peaminister Kristen Michal välja ideega, et Eesti peaks oma kaitsekulud tõstma viie protsendini. Sama on öelnud ka Donald Trump. Toomi sõnul andis Michal lubaduse, milleks tal pole rahalist katet. Ta rääkis, et Eesti võib tõsta oma kaitsekulud ka kümne protsendini, kuid NATO potis on see summa kaduvväike. Samuti tõi ta välja, et ka USA ise ei kuluta viis protsenti SKP-st kaitsele.
Madison ütles, et Michali väljaütlemine oli poliitiline soolo. „Me võime argumenteerida, kas see protsent võib olla kolm, neli, vii, kuus Eestis, küsimus on tihti ka kuhu see raha läheb päriselt.“
Kaljurand ütles, et ta tahaks Michalilt endalt kuulda, kus ta selleks rahalisi vahendeid näeb. Ta tõi välja, et sotsid on öelnud ka varem, et riigikaitsekulutuste katmiseks võiks võtta laenu.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. detsembrist 19. jaanuarini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus on viimastel nädalatel olnud kerges tõusutrendis. Teisel kohal paikneva Reformierakonna ning kolmandal kohal asuva EKRE toetus nädalaga ei muutunud. Isamaa edu Reformierakonna ees on hetkel 10,3 protsendipunkti ning see vahe on viimastel nädalatel pidevalt suurenenud. EKRE jääb Reformierakonnast 1,8 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (15,1%) ja SDE (11,9%) ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 (2,7%). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langes nädalaga 1 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 32,6% ning opositsioonierakondi 59,6% vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole olnud alates 2019. aasta algusest kordagi nii madal, jäädes alla ka Kaja Kallase idavedude skandaali järgsele madalpunktile.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. detsembrist 19. jaanuarini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus on viimastel nädalatel olnud kerges tõusutrendis. Teisel kohal paikneva Reformierakonna ning kolmandal kohal asuva EKRE toetus nädalaga ei muutunud. Isamaa edu Reformierakonna ees on hetkel 10,3 protsendipunkti ning see vahe on viimastel nädalatel pidevalt suurenenud. EKRE jääb Reformierakonnast 1,8 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (15,1%) ja SDE (11,9%) ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 (2,7%). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langes nädalaga 1 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 32,6% ning opositsioonierakondi 59,6% vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole olnud alates 2019. aasta algusest kordagi nii madal, jäädes alla ka Kaja Kallase idavedude skandaali järgsele madalpunktile.
Trump ei avaldanud võimalike uute sanktsioonide üksikasju. USA on juba Venemaale hulgaliselt sanktsioone kehtestanud, vahendab Reuters.
Trump ütles, et tema administratsioon uurib ka Ukrainale relvade saatmise võimalust, ja lisas, et tema arvates peaks Euroopa Liit Ukraina toetamiseks rohkem tegema.
„Me räägime [Ukraina presidendi Volodõmõr] Zelenskõiga, me kavatseme rääkida president Putiniga väga varsti,“ ütles Trump. „Me kavatseme seda asja uurida.“
Trump teatas ka, et on avaldanud Hiina juhile Xi Jinpingile telefoni teel survet, et too Ukraina sõja peatamiseks sekkuks.
„Ta ei ole eriti palju selleks teinud. Tal on palju... jõudu, nagu meil on palju jõudu. Ma ütlesin: „Te peaksite selle korda ajama.“ Me arutasime seda,“ rääkis Trump.
Trump ei avaldanud võimalike uute sanktsioonide üksikasju. USA on juba Venemaale hulgaliselt sanktsioone kehtestanud, vahendab Reuters.
Trump ütles, et tema administratsioon uurib ka Ukrainale relvade saatmise võimalust, ja lisas, et tema arvates peaks Euroopa Liit Ukraina toetamiseks rohkem tegema.
„Me räägime [Ukraina presidendi Volodõmõr] Zelenskõiga, me kavatseme rääkida president Putiniga väga varsti,“ ütles Trump. „Me kavatseme seda asja uurida.“
Trump teatas ka, et on avaldanud Hiina juhile Xi Jinpingile telefoni teel survet, et too Ukraina sõja peatamiseks sekkuks.
„Ta ei ole eriti palju selleks teinud. Tal on palju... jõudu, nagu meil on palju jõudu. Ma ütlesin: „Te peaksite selle korda ajama.“ Me arutasime seda,“ rääkis Trump.
„Me tahame, et see oleks keskpunkt, me tahame, et see oleks selle tuumikus, kuidas me välispoliitikat formuleerime, sest me kavatseme saada kõigi asutuste parimad ideed ja me kavatseme selle ellu viia paremini ja kiiremini ja tõhusamalt kui ükski teine asutus meie valitsuses,“ ütles Rubio välisministeeriumi personalile, vahendab Reuters.
Eelmisel nädalal ametisse nimetamise kuulamisel ütles Rubio, et nii Moskva kui ka Kiiev peavad sõja lõpetamiseks järeleandmisi tegema ja Ukraina peaks okupeeritud territooriumidest loobuma.
Eile rääkis Rubio sellest ka NBC saates „Today“.
„Ühendriikide ametlik poliitika saab olema, et sõda peab lõppema ja me kavatseme teha kõik võimaliku selle esile kutsumiseks,“ ütles Rubio.
Rubio sõnul on aga sõja lõpetamine keeruline, sest mõlemad pooled peavad midagi ära andma.
„Ainus viis, kuidas sellised konfliktid lõpevad on... mitte avalike avaldustega,“ ütles Rubio. „Need lõpevad raske, energilise diplomaatia abil, millega USA kavatseb tegelema hakata, lootuses sellele konfliktile lõpp teha, mis oleks püsiv viisil, mis kindlustab Ukraina ja meie partnerite julgeoleku regioonis, aga mis peatab tapmise ja suremise ja hävingu, mida me oleme nüüd üsna pikalt näinud.“
Pärast ametisse vannutamist Valges Majas esinedes lubas Rubio ellu viia president Donald Trumpi välispoliitikat, milleks on „selle riigi rahvuslike huvide edendamine“.
Rubio lisas, et teine välispoliitikaeesmärk on rahu edendamine. „Loomulikult rahu tugevuse kaudu, rahu ja alati ilma meie väärtusi hülgamata,“ lisas Rubio.
„Me tahame, et see oleks keskpunkt, me tahame, et see oleks selle tuumikus, kuidas me välispoliitikat formuleerime, sest me kavatseme saada kõigi asutuste parimad ideed ja me kavatseme selle ellu viia paremini ja kiiremini ja tõhusamalt kui ükski teine asutus meie valitsuses,“ ütles Rubio välisministeeriumi personalile, vahendab Reuters.
Eelmisel nädalal ametisse nimetamise kuulamisel ütles Rubio, et nii Moskva kui ka Kiiev peavad sõja lõpetamiseks järeleandmisi tegema ja Ukraina peaks okupeeritud territooriumidest loobuma.
Eile rääkis Rubio sellest ka NBC saates „Today“.
„Ühendriikide ametlik poliitika saab olema, et sõda peab lõppema ja me kavatseme teha kõik võimaliku selle esile kutsumiseks,“ ütles Rubio.
Rubio sõnul on aga sõja lõpetamine keeruline, sest mõlemad pooled peavad midagi ära andma.
„Ainus viis, kuidas sellised konfliktid lõpevad on... mitte avalike avaldustega,“ ütles Rubio. „Need lõpevad raske, energilise diplomaatia abil, millega USA kavatseb tegelema hakata, lootuses sellele konfliktile lõpp teha, mis oleks püsiv viisil, mis kindlustab Ukraina ja meie partnerite julgeoleku regioonis, aga mis peatab tapmise ja suremise ja hävingu, mida me oleme nüüd üsna pikalt näinud.“
Pärast ametisse vannutamist Valges Majas esinedes lubas Rubio ellu viia president Donald Trumpi välispoliitikat, milleks on „selle riigi rahvuslike huvide edendamine“.
Rubio lisas, et teine välispoliitikaeesmärk on rahu edendamine. „Loomulikult rahu tugevuse kaudu, rahu ja alati ilma meie väärtusi hülgamata,“ lisas Rubio.
Helsingin Sanomat kirjutab, et seega näib, et juhtum liigitatakse tahtlikkust puudutavate tõendite puudumise tõttu õnnetuseks.
Eeluurimine aga jätkub ja lõplikku kindlust ei ole. Politsei uurib praegu laeva arvuteid ja meeskonnaliikmete telefone, et selgitada välja, kas keegi on põhjustanud tahtlikult kaablite purunemise.
Helsingin Sanomate andmetel ei ole ka Soome kaitsepolitsei (Supo) leidnud andmeid, et Venemaa oleks kuidagi kaablite lõhkumisega seotud. Supo uurib sündmuste kulgu enda hangitud luureandmete põhjal.
Kahe allika sõnul on Supol tugev arvamus, et kaablite purunemise taga ei olnud Venemaa ega mõni teine riik, vaid see oli õnnetus.
Helsingin Sanomat kirjutab, et seega näib, et juhtum liigitatakse tahtlikkust puudutavate tõendite puudumise tõttu õnnetuseks.
Eeluurimine aga jätkub ja lõplikku kindlust ei ole. Politsei uurib praegu laeva arvuteid ja meeskonnaliikmete telefone, et selgitada välja, kas keegi on põhjustanud tahtlikult kaablite purunemise.
Helsingin Sanomate andmetel ei ole ka Soome kaitsepolitsei (Supo) leidnud andmeid, et Venemaa oleks kuidagi kaablite lõhkumisega seotud. Supo uurib sündmuste kulgu enda hangitud luureandmete põhjal.
Kahe allika sõnul on Supol tugev arvamus, et kaablite purunemise taga ei olnud Venemaa ega mõni teine riik, vaid see oli õnnetus.
Zelenskõi kutsus Euroopa juhte lisaks tegema rohkem oma kontinendi kaitsmiseks, vahendab Reuters.
Zelenskõi kutsus Euroopa juhte lisaks tegema rohkem oma kontinendi kaitsmiseks, vahendab Reuters.
„See oli nagu maailma lõpp. Hotell mattus kohe leekidesse, nagu poole tunniga,“ ütles pealtnägija Mevlüt Özer.
Tulekahju sai alguse kohaliku aja järgi kella 3.30 ajal 12-korruselise Grand Kartali hotelli restoranikorruselt.
Hiljem oli vähemalt kolmest ülakorruse aknast näha välja rippumas valgetest voodilinadest kokku seotud „köisi“, mille abil inimesed end päästa üritasid.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kuulutas tänase päeva üleriiklikuks leinapäevaks.
„Inimesed hakkasid kõik paanikas välja hüppama. Üks sõber hüppas 11. korruselt, olgu jumal talle armuline,“ ütles teine pealtnägija ja naaberhotelli töötaja Ömer Şakrak. „Nad üritasid voodilinade abil alla ronida. Voodilinad rebenesid, kui üks sõber püüdis /.../ ja ta kukkus kahjuks pea ees. Üks isa karjus oma üheaastase lapse kohta: „Ma viskan oma lapse või ta põleb ära.““
Hotelli külalised rääkisid telejaamadele, et põgenesid läbi suitsu täis koridoride. Mingit tulekahjuhäiret nad ei kuulnud.
Türgi siseminister Ali Yerlikaya ütles, et hotellis oli 238 külalist. Hoonest tuli suitsu kuni pärastlõunani. Yerlikaya sõnul tuleb mõnede ohvrite tuvastamiseks kasutada DNA proove.
Tulekahju leidis aset koolivaheajal, kui Bolu mägedesse olid suusatama tulnud paljud perekonnad lähedal asuvatest suurlinnadest Istanbulist ja Ankarast.
Politsei on juurdluse raames kinni pidanud üheksa inimest, teatas Yerlikaya.
„See oli nagu maailma lõpp. Hotell mattus kohe leekidesse, nagu poole tunniga,“ ütles pealtnägija Mevlüt Özer.
Tulekahju sai alguse kohaliku aja järgi kella 3.30 ajal 12-korruselise Grand Kartali hotelli restoranikorruselt.
Hiljem oli vähemalt kolmest ülakorruse aknast näha välja rippumas valgetest voodilinadest kokku seotud „köisi“, mille abil inimesed end päästa üritasid.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kuulutas tänase päeva üleriiklikuks leinapäevaks.
„Inimesed hakkasid kõik paanikas välja hüppama. Üks sõber hüppas 11. korruselt, olgu jumal talle armuline,“ ütles teine pealtnägija ja naaberhotelli töötaja Ömer Şakrak. „Nad üritasid voodilinade abil alla ronida. Voodilinad rebenesid, kui üks sõber püüdis /.../ ja ta kukkus kahjuks pea ees. Üks isa karjus oma üheaastase lapse kohta: „Ma viskan oma lapse või ta põleb ära.““
Hotelli külalised rääkisid telejaamadele, et põgenesid läbi suitsu täis koridoride. Mingit tulekahjuhäiret nad ei kuulnud.
Türgi siseminister Ali Yerlikaya ütles, et hotellis oli 238 külalist. Hoonest tuli suitsu kuni pärastlõunani. Yerlikaya sõnul tuleb mõnede ohvrite tuvastamiseks kasutada DNA proove.
Tulekahju leidis aset koolivaheajal, kui Bolu mägedesse olid suusatama tulnud paljud perekonnad lähedal asuvatest suurlinnadest Istanbulist ja Ankarast.
Politsei on juurdluse raames kinni pidanud üheksa inimest, teatas Yerlikaya.
Fico omakorda süüdistas liberaalset ja läänemeelset opositsiooni meeleavalduste kavandamises tema valitsuse halvamiseks, vahendab Reuters.
Opositsioon loobus umbusaldushääletusest protestiks Fico sammu vastu kuulutada debatt kinniseks salainformatsiooni arutamise põhjendusega. Umbusaldamine oleks ilmselt niikuinii läbi kukkunud, sest Fico toetajatel on parlamendis väike enamus.
Fico suhtleb aktiivselt Venemaaga, lõpetas sõjalise abi andmise Ukrainale, kritiseerib Venemaa-vastaseid sanktsioone ja tülitseb Kiieviga Vene gaasikraani kinnikeeramise pärast.
Vasakpoolset erakonda Smer-SSD juhtiv Fico ütles, et Slovakkia peab valmistuma „kõigiks võimalikeks kriisiolukordadeks“, millesse Euroopa Liit võib sattuda, ja pidas võimalikuks isegi selle lagunemist.
„Seda ei saa lugeda kuidagi teisiti kui... mille eest me oleme hoiatanud: et Smeri valitsus valmistab ette pinda Slovakkia Euroopa Liidust väljaviimiseks,“ ütles opositsioonilise Progressiivse Slovakkia erakonna juht Michal Šimečka parlamendi ees esinedes.
Fico ütles omalt poolt, et välispoliitika määrab NATO ja Euroopa Liidu liikmesus, aga hoiatas potentsiaalsete vastuvõetamatute ettepanekute eest luua Euroopa Liidu „superriik“, kus väiksematel riikidel ei oleks vetoõigust.
Viidates julgeolekuteenistuse informatsioonile, mille ta parlamendi kinnisel istungil ette luges, väitis Fico hiljem pressikonverentsil, et opositsioon „valmistub valitsuse hoonete hõivamiseks, valitsuse võimu teostamise takistamiseks ja välismaaga koostöö tegemiseks“.
Fico kasutas sõna „Maidan“, viidates 2014. aasta Ukraina sündmustele. Veel väitis Fico, et opositsioon tahab esile kutsuda ennetähtaegsed valimised ja keeldub siis nende tulemusi tunnustamast, kui kaotab.
Opositsiooniliider Šimečka nimetas neid süüdistusi absurdseteks ja süüdistas Ficot parlamendi istungi farsiks muutmises. Šimečka lubas ka uue umbusaldushääletuse algatamist.
Fico omakorda süüdistas liberaalset ja läänemeelset opositsiooni meeleavalduste kavandamises tema valitsuse halvamiseks, vahendab Reuters.
Opositsioon loobus umbusaldushääletusest protestiks Fico sammu vastu kuulutada debatt kinniseks salainformatsiooni arutamise põhjendusega. Umbusaldamine oleks ilmselt niikuinii läbi kukkunud, sest Fico toetajatel on parlamendis väike enamus.
Fico suhtleb aktiivselt Venemaaga, lõpetas sõjalise abi andmise Ukrainale, kritiseerib Venemaa-vastaseid sanktsioone ja tülitseb Kiieviga Vene gaasikraani kinnikeeramise pärast.
Vasakpoolset erakonda Smer-SSD juhtiv Fico ütles, et Slovakkia peab valmistuma „kõigiks võimalikeks kriisiolukordadeks“, millesse Euroopa Liit võib sattuda, ja pidas võimalikuks isegi selle lagunemist.
„Seda ei saa lugeda kuidagi teisiti kui... mille eest me oleme hoiatanud: et Smeri valitsus valmistab ette pinda Slovakkia Euroopa Liidust väljaviimiseks,“ ütles opositsioonilise Progressiivse Slovakkia erakonna juht Michal Šimečka parlamendi ees esinedes.
Fico ütles omalt poolt, et välispoliitika määrab NATO ja Euroopa Liidu liikmesus, aga hoiatas potentsiaalsete vastuvõetamatute ettepanekute eest luua Euroopa Liidu „superriik“, kus väiksematel riikidel ei oleks vetoõigust.
Viidates julgeolekuteenistuse informatsioonile, mille ta parlamendi kinnisel istungil ette luges, väitis Fico hiljem pressikonverentsil, et opositsioon „valmistub valitsuse hoonete hõivamiseks, valitsuse võimu teostamise takistamiseks ja välismaaga koostöö tegemiseks“.
Fico kasutas sõna „Maidan“, viidates 2014. aasta Ukraina sündmustele. Veel väitis Fico, et opositsioon tahab esile kutsuda ennetähtaegsed valimised ja keeldub siis nende tulemusi tunnustamast, kui kaotab.
Opositsiooniliider Šimečka nimetas neid süüdistusi absurdseteks ja süüdistas Ficot parlamendi istungi farsiks muutmises. Šimečka lubas ka uue umbusaldushääletuse algatamist.
„Saatke teade kõigile DEIA [mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja ligipääsetavuse] büroode töötajatele, et nad saadetakse viivitamatult palgalisele administratiivpuhkusele, sest agentuur astub samme kõigi DEIA algatuste, büroode ja programmide sulgemiseks/lõpetamiseks,“ öeldakse USA personalijuhtimise büroo X-is avaldatud memos, vahendab AFP.
Memos kästakse kõigil ministeeriumide ja asutuste juhtidel saata töötajatele sellekohane teade kohaliku aja järgi täna kella 17-ks.
Trump tühistas oma esimesel ametis oleku päeval mitmeid LGBTQ inimeste õigusi kaitsvaid täidesaatvaid korraldusi ja andis omalt poolt korraldused, mis kehtestavad ainult kaks sugu ja lõpetavad valitsuse mitmekesisusprogrammid.
Valimiskampaania ajal mõistis Trump mitmekesisus-, võrdõiguslikkus- ja kaasatuspoliitika nii föderaalvalitsuses kui ka erasektoris hukka, öeldes, et see diskrimineerib valgeid inimesi ja eriti mehi.
„Bideni administratsioon sundis peale ebaseaduslikke ja ebamoraalseid diskrimineerimisprogramme, mille nimi on „mitmekesisus, võrdõiguslikkus ja kaasatus“, sisuliselt kõigis föderaalvalitsuse osades, valdkondades, mis ulatuvad lennundusohutusest kuni sõjaväeni,“ öeldakse ühes Trumpi täidesaatvas korralduses.
Kampaania ajal demoniseeris Trump ka igasugust sugude mitmekesisuse tunnustamist ja kritiseeris transsoolisi inimesi.
„Saatke teade kõigile DEIA [mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja ligipääsetavuse] büroode töötajatele, et nad saadetakse viivitamatult palgalisele administratiivpuhkusele, sest agentuur astub samme kõigi DEIA algatuste, büroode ja programmide sulgemiseks/lõpetamiseks,“ öeldakse USA personalijuhtimise büroo X-is avaldatud memos, vahendab AFP.
Memos kästakse kõigil ministeeriumide ja asutuste juhtidel saata töötajatele sellekohane teade kohaliku aja järgi täna kella 17-ks.
Trump tühistas oma esimesel ametis oleku päeval mitmeid LGBTQ inimeste õigusi kaitsvaid täidesaatvaid korraldusi ja andis omalt poolt korraldused, mis kehtestavad ainult kaks sugu ja lõpetavad valitsuse mitmekesisusprogrammid.
Valimiskampaania ajal mõistis Trump mitmekesisus-, võrdõiguslikkus- ja kaasatuspoliitika nii föderaalvalitsuses kui ka erasektoris hukka, öeldes, et see diskrimineerib valgeid inimesi ja eriti mehi.
„Bideni administratsioon sundis peale ebaseaduslikke ja ebamoraalseid diskrimineerimisprogramme, mille nimi on „mitmekesisus, võrdõiguslikkus ja kaasatus“, sisuliselt kõigis föderaalvalitsuse osades, valdkondades, mis ulatuvad lennundusohutusest kuni sõjaväeni,“ öeldakse ühes Trumpi täidesaatvas korralduses.
Kampaania ajal demoniseeris Trump ka igasugust sugude mitmekesisuse tunnustamist ja kritiseeris transsoolisi inimesi.
Trump selgitas otsust oma toetajate seisukohtadega ning asjaoluga, et juhtumiga seotud uurijad tegelesid ka presidendi enda kriminaalsüüdistustega. „Helistasin just Ross William Ulbrichti emale, et teatada: tema ja mind väga tugevalt toetanud Libertaarse Liikumise auks allkirjastasin heameelega täieliku ja tingimusteta armuandmise tema pojale Rossile,“ kirjutas Trump sotsiaalmeedias. „Selle kõntsa seas, kes tema süüdimõistmise nimel töötas, olid samad maniakid, kes aitasid ka minu vastu valitsust relvana kasutada. Talle anti kaks eluaegset vanglakaristust pluss 40 aastat. Naeruväärne!“
Avaldame sel puhul uuesti 2013. aasta 4. oktoobril ilmunud Eesti Päevalehe loo Ulbrichti vahistamisest. Artikli originaalversiooni leiab siit. 2015. aastal mõisteti Ulbricht süüdi erinevates narkokaubandusega seotud süüdistustes, rahapesus, dokumentide võltsimises ja häkkimises. Kahtlused palgamõrva tellimises kohtus kinnitust ei leidnud.
Trump selgitas otsust oma toetajate seisukohtadega ning asjaoluga, et juhtumiga seotud uurijad tegelesid ka presidendi enda kriminaalsüüdistustega. „Helistasin just Ross William Ulbrichti emale, et teatada: tema ja mind väga tugevalt toetanud Libertaarse Liikumise auks allkirjastasin heameelega täieliku ja tingimusteta armuandmise tema pojale Rossile,“ kirjutas Trump sotsiaalmeedias. „Selle kõntsa seas, kes tema süüdimõistmise nimel töötas, olid samad maniakid, kes aitasid ka minu vastu valitsust relvana kasutada. Talle anti kaks eluaegset vanglakaristust pluss 40 aastat. Naeruväärne!“
Avaldame sel puhul uuesti 2013. aasta 4. oktoobril ilmunud Eesti Päevalehe loo Ulbrichti vahistamisest. Artikli originaalversiooni leiab siit. 2015. aastal mõisteti Ulbricht süüdi erinevates narkokaubandusega seotud süüdistustes, rahapesus, dokumentide võltsimises ja häkkimises. Kahtlused palgamõrva tellimises kohtus kinnitust ei leidnud.
Alex lahkus oma Valga linnas asuvast kodust pühapäeva õhtupoolikul ning jättis perele sõna, et läheb sõbrale külla. Koju tagasi poiss aga ei pöördunud ning välja on lülitatud ka tema mobiiltelefon. Kevin lahkus Maarjamaa Hariduskolleegiumist 15. jaanuaril. Poisid on omavahel sõbrad ja suure tõenäosusega liiguvad koos ringi. Kõigi eelduste kohaselt viibivad nad kas Valgas või Tartus, kuid välistatud ei ole ka teised piirkonnad.
Politsei on kontrollinud erinevaid piirkondi Valgas, muuhulgas ka mahajäetud maju. Suheldud on ka poiste tuttavate ja pereliikmetega, kellel puudub niisamuti teadmine, kus noorukid olla võiks. Ehkki poiste telefonid on välja lülitatud, on nad aeg-ajalt siiski aktiivsed sotsiaalmeedias ning loevad neile saadetud sõnumeid. Telefonitsi lapsi aga jätkuvalt tabada ei õnnestu ning nende asukoht on teadmata.
Politsei palub kõigil, kel on infot poiste asukohast, sellest teada anda häirekeskuse numbril 112
Alex lahkus oma Valga linnas asuvast kodust pühapäeva õhtupoolikul ning jättis perele sõna, et läheb sõbrale külla. Koju tagasi poiss aga ei pöördunud ning välja on lülitatud ka tema mobiiltelefon. Kevin lahkus Maarjamaa Hariduskolleegiumist 15. jaanuaril. Poisid on omavahel sõbrad ja suure tõenäosusega liiguvad koos ringi. Kõigi eelduste kohaselt viibivad nad kas Valgas või Tartus, kuid välistatud ei ole ka teised piirkonnad.
Politsei on kontrollinud erinevaid piirkondi Valgas, muuhulgas ka mahajäetud maju. Suheldud on ka poiste tuttavate ja pereliikmetega, kellel puudub niisamuti teadmine, kus noorukid olla võiks. Ehkki poiste telefonid on välja lülitatud, on nad aeg-ajalt siiski aktiivsed sotsiaalmeedias ning loevad neile saadetud sõnumeid. Telefonitsi lapsi aga jätkuvalt tabada ei õnnestu ning nende asukoht on teadmata.
Politsei palub kõigil, kel on infot poiste asukohast, sellest teada anda häirekeskuse numbril 112
Haridus- ja teadusministeerium tutvustas täna plaani, millega liidetakse enamik Tallinnas tegutsevaid kutsekoole kaheks uueks kolledžiks. Selle aasta aprillis plaanib ministeerium uute hariduskeskuste juhid ametisse nimetada ja õppetöö uutes koolides peaks algama 2026. aasta sügisel.
Kava järgi moodustatakse Tallinna teeninduskoolist ning Tallinna majanduskoolist Tallinna äri- ja teeninduskolledž. Sinna alla viiakse ka teiste koolide dubleerivad erialad. Tallinna ehituskooli, Tallinna tööstushariduskeskuse, Lasnamäe mehhaanikakooli ja Tallinna polütehnikumi liitmisel moodustatakse Tallinna IT- ja tehnikakolledž. Tallinna merekooli sellega liitmine on veel otsustamisel.
Astangu kutserehabilitatsioonikeskus hakkab pakkuma tuge kogu piirkonnas ning liitub ühe uue kolledži koosseisuga. Muba jääb iseseisvaks õppeasutuseks.
Ümberkorralduste lähtekohana tõi ministeerium esile õppimiskohustuse pikenemise 18. eluaastani ning ka laiemalt kutsehariduse reformi. Tallinna kutsekoolide praegused probleemid on ministeeriumi hinnangul dubleerivad erialad, ebaühtlane kvaliteet ja vähene koostöö.
Erialad tõstetakse ümber
Kutseõppereformis plaanitakse kutseõppekeskustes üldhariduse osakaalu tõsta, viia kutsekeskhariduses õppeaeg neljale aastale, laiendada erialavalikut ning muuta kutseõpe paindlikumaks ja personaalsemaks. Samuti proovib HTM muuta kutseharidust populaarsemaks ja atraktiivsemaks. „Kui Tartu kutsekool muutus rakenduslikuks kolledžiks, muutus selle populaarsus ülitugevasti ja kasvas. Tallinna kahel kolledžil ootab tõenäoliselt ees samasugune tulevik,“ sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200).
Kallase sõnul jäävad kõikidesse koolimajadesse õppekohad alles, mis tähendab, et ükski seitsmest riigikoolist lammutamisele ei lähe või kooliks olemise funktsiooni ei kaota. „Tõstame ümber erialasid. Näiteks on praegu kaubanduse eriala kahes erinevas koolis ja see tõstetakse kokku, sest riigil pole mõtet investeerida kahte erinevasse õppekohta, mille vahe on kaks kilomeetrit,“ sõnas Kallas.
Õppekohti tekib juurde
Kallase sõnul tekib koolide ühendamisel õppekohti juurde. Kokku on 2026. aastal 5000 kohta IT- ja tehnikakolledžis ja veidi alla 4000 koha Tallinna äri- ja teeninduskolledžis.
Mingeid koondamislaineid muudatus Kallase sõnul ette ei näe. „Kutseharidusse on vaja õpetajaid juurde. Meil on vaja kõiki neid õpetajaid, kes seal koolides töötavad,“ sõnas ta.
Lisaks Tallinna kutsehariduskeskuste liitmisele tegeleb HTM veel ka Hiiumaal ametikooli ja riigigümnaasiumi liitmisega ehk Hiiumaa hariduskeskuse loomisega. „Esialgset vastuseisu arvestades läheb hästi. Vallaga on kokkuleppele jõutud,“ lisas ta.
Veel tegeleb HTM Vana-Vigala kutsekooli sulgemise läbirääkimistega, kuna see pole ministeeriumi vaatest nii rahaliselt kui erialade osas jätkusuutlik. Kutsekool saaks Kallase sõnul edasi tegutseda vaid juhul, kui see leiaks endale väga spetsiifilise kutsevaldkonna. „Kool koos kohaliku ettevõtluskogukonnaga otsivad lahendust. Täna seda pole,“ sõnas ta.
Haridus- ja teadusministeerium tutvustas täna plaani, millega liidetakse enamik Tallinnas tegutsevaid kutsekoole kaheks uueks kolledžiks. Selle aasta aprillis plaanib ministeerium uute hariduskeskuste juhid ametisse nimetada ja õppetöö uutes koolides peaks algama 2026. aasta sügisel.
Kava järgi moodustatakse Tallinna teeninduskoolist ning Tallinna majanduskoolist Tallinna äri- ja teeninduskolledž. Sinna alla viiakse ka teiste koolide dubleerivad erialad. Tallinna ehituskooli, Tallinna tööstushariduskeskuse, Lasnamäe mehhaanikakooli ja Tallinna polütehnikumi liitmisel moodustatakse Tallinna IT- ja tehnikakolledž. Tallinna merekooli sellega liitmine on veel otsustamisel.
Astangu kutserehabilitatsioonikeskus hakkab pakkuma tuge kogu piirkonnas ning liitub ühe uue kolledži koosseisuga. Muba jääb iseseisvaks õppeasutuseks.
Ümberkorralduste lähtekohana tõi ministeerium esile õppimiskohustuse pikenemise 18. eluaastani ning ka laiemalt kutsehariduse reformi. Tallinna kutsekoolide praegused probleemid on ministeeriumi hinnangul dubleerivad erialad, ebaühtlane kvaliteet ja vähene koostöö.
Erialad tõstetakse ümber
Kutseõppereformis plaanitakse kutseõppekeskustes üldhariduse osakaalu tõsta, viia kutsekeskhariduses õppeaeg neljale aastale, laiendada erialavalikut ning muuta kutseõpe paindlikumaks ja personaalsemaks. Samuti proovib HTM muuta kutseharidust populaarsemaks ja atraktiivsemaks. „Kui Tartu kutsekool muutus rakenduslikuks kolledžiks, muutus selle populaarsus ülitugevasti ja kasvas. Tallinna kahel kolledžil ootab tõenäoliselt ees samasugune tulevik,“ sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200).
Kallase sõnul jäävad kõikidesse koolimajadesse õppekohad alles, mis tähendab, et ükski seitsmest riigikoolist lammutamisele ei lähe või kooliks olemise funktsiooni ei kaota. „Tõstame ümber erialasid. Näiteks on praegu kaubanduse eriala kahes erinevas koolis ja see tõstetakse kokku, sest riigil pole mõtet investeerida kahte erinevasse õppekohta, mille vahe on kaks kilomeetrit,“ sõnas Kallas.
Õppekohti tekib juurde
Kallase sõnul tekib koolide ühendamisel õppekohti juurde. Kokku on 2026. aastal 5000 kohta IT- ja tehnikakolledžis ja veidi alla 4000 koha Tallinna äri- ja teeninduskolledžis.
Mingeid koondamislaineid muudatus Kallase sõnul ette ei näe. „Kutseharidusse on vaja õpetajaid juurde. Meil on vaja kõiki neid õpetajaid, kes seal koolides töötavad,“ sõnas ta.
Lisaks Tallinna kutsehariduskeskuste liitmisele tegeleb HTM veel ka Hiiumaal ametikooli ja riigigümnaasiumi liitmisega ehk Hiiumaa hariduskeskuse loomisega. „Esialgset vastuseisu arvestades läheb hästi. Vallaga on kokkuleppele jõutud,“ lisas ta.
Veel tegeleb HTM Vana-Vigala kutsekooli sulgemise läbirääkimistega, kuna see pole ministeeriumi vaatest nii rahaliselt kui erialade osas jätkusuutlik. Kutsekool saaks Kallase sõnul edasi tegutseda vaid juhul, kui see leiaks endale väga spetsiifilise kutsevaldkonna. „Kool koos kohaliku ettevõtluskogukonnaga otsivad lahendust. Täna seda pole,“ sõnas ta.
Trump on mitmel korral lubanud sõjategevust Ukrainas lõpetada.
„Kõik on võimalik, sest Trump on öelnud palju asju,“ leidis kohalik tudeng Dimitri. „Ma arvan, et Putin on [läbirääkimisteks] valmis, sest esiteks on nad üsna lähedased sõbrad. Ma usun, et nad saavad sellega hakkama,“ lisas ta.
Kremli juht Vladimir Putin väljendas hiljuti valmisolekut „avatud suhtluseks USA uue administratsiooniga Ukraina konflikti teemal“.
„Kõige olulisem [läbirääkimistel] on kõrvaldada kriisi algpõhjused, millest oleme palju kordi rääkinud,“ vahendas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS tsiteerides Putinit.
Trump on mitmel korral lubanud sõjategevust Ukrainas lõpetada.
„Kõik on võimalik, sest Trump on öelnud palju asju,“ leidis kohalik tudeng Dimitri. „Ma arvan, et Putin on [läbirääkimisteks] valmis, sest esiteks on nad üsna lähedased sõbrad. Ma usun, et nad saavad sellega hakkama,“ lisas ta.
Kremli juht Vladimir Putin väljendas hiljuti valmisolekut „avatud suhtluseks USA uue administratsiooniga Ukraina konflikti teemal“.
„Kõige olulisem [läbirääkimistel] on kõrvaldada kriisi algpõhjused, millest oleme palju kordi rääkinud,“ vahendas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS tsiteerides Putinit.
„Me ei saa täna midagi öelda saabunud administratsiooni kokkuleppevõime kohta, aga ikkagi: võrreldes Valge Maja eelmise peremehe lootusetusega kõigis aspektides on tänaseks olemas, olgugi väike, aga võimaluste aken,“ lausus Rjabkov täna Venemaa teaduste akadeemia USA ja Kanada instituudis (ISKRAN), vahendab Interfax.
„Seetõttu on tähtis mõista, millega ja kellega tuleb tegemist teha, kuidas Washingtoniga paremini suhteid arendada, kuidas maksimeerida võimalusi ja minimeerida riske,“ ütles Rjabkov.
„Tõenäoliselt näeme me Ameerika-siseste hõõrumiste tugevnemist, ilmselt isegi lõhenemisi. Kuidas see olukord mõjutab USA välispoliitilise kursi kontuure, on samuti küsimus, mis nõuab keskendunud tähelepanu,“ märkis Rjabkov.
„Me ei saa täna midagi öelda saabunud administratsiooni kokkuleppevõime kohta, aga ikkagi: võrreldes Valge Maja eelmise peremehe lootusetusega kõigis aspektides on tänaseks olemas, olgugi väike, aga võimaluste aken,“ lausus Rjabkov täna Venemaa teaduste akadeemia USA ja Kanada instituudis (ISKRAN), vahendab Interfax.
„Seetõttu on tähtis mõista, millega ja kellega tuleb tegemist teha, kuidas Washingtoniga paremini suhteid arendada, kuidas maksimeerida võimalusi ja minimeerida riske,“ ütles Rjabkov.
„Tõenäoliselt näeme me Ameerika-siseste hõõrumiste tugevnemist, ilmselt isegi lõhenemisi. Kuidas see olukord mõjutab USA välispoliitilise kursi kontuure, on samuti küsimus, mis nõuab keskendunud tähelepanu,“ märkis Rjabkov.
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kristi Reiland ütles Delfile, et Tallinnas põhjustas elektrikatkestuse maakaabli rike, millega Elektrilevi brigaad hakkas ka kohe tegelema, ning praeguseks (kell 12.36 – toim) on kõik kliendid voolu tagasi saanud.
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kristi Reiland ütles Delfile, et Tallinnas põhjustas elektrikatkestuse maakaabli rike, millega Elektrilevi brigaad hakkas ka kohe tegelema, ning praeguseks (kell 12.36 – toim) on kõik kliendid voolu tagasi saanud.
Statistika järgi elab Vilniuses 2025. aastal 607 404 inimest, mida on 5000 võrra rohkem kui mullu. Riia elanike arv on 605 273, vahendab Leedu Delfi.
Sealjuures Riia elanike arv aasta-aastalt kahaneb, aga Vilniuse oma kasvab.
Teiste ametkondade admetel elab aga Vilniuses hoopis rohkem inimesi. Registrikeskuse andmetel on neid 632 476 ja omavalitsuse andmetel 634 002.
Statistika järgi elab Vilniuses 2025. aastal 607 404 inimest, mida on 5000 võrra rohkem kui mullu. Riia elanike arv on 605 273, vahendab Leedu Delfi.
Sealjuures Riia elanike arv aasta-aastalt kahaneb, aga Vilniuse oma kasvab.
Teiste ametkondade admetel elab aga Vilniuses hoopis rohkem inimesi. Registrikeskuse andmetel on neid 632 476 ja omavalitsuse andmetel 634 002.