Nädala pärast kanoniseeritakse Roomas Püha Peetruse väljakul esimene internetiajastu esindaja. 15-aastaselt leukeemiasse surnud itaallane Carlo Acutis oli niihästi harras usklik kui ka innukas arvutihuviline. Tema kodukandi eest vastutava peapiiskopi sõnul võiks teda edaspidi hakata pidama ka üheks internetikasutajate kaitsepühakuks. Paraku tegutsevad internetis ka petturid, kes püüavad traditsiooni ja tehnoloogia kokkupuudet esindavat pühakut ära kasutada raha teenimiseks.
Nädala pärast kanoniseeritakse Roomas Püha Peetruse väljakul esimene internetiajastu esindaja. 15-aastaselt leukeemiasse surnud itaallane Carlo Acutis oli niihästi harras usklik kui ka innukas arvutihuviline. Tema kodukandi eest vastutava peapiiskopi sõnul võiks teda edaspidi hakata pidama ka üheks internetikasutajate kaitsepühakuks. Paraku tegutsevad internetis ka petturid, kes püüavad traditsiooni ja tehnoloogia kokkupuudet esindavat pühakut ära kasutada raha teenimiseks.
Kaks nädalat tagasi tuli välja uudis, et Isamaa erakonna suhtes on juba mõnda aega käinud kriminaalmenetlus. Prokuratuur on siiani nii ajakirjanduse kui ka poliitikute endi küsimuste peale vastanud peamiselt üksnes: ei kinnita ega lükka ümber, et tegemist on Isamaaga seotud uurimisega.
Kaks nädalat tagasi tuli välja uudis, et Isamaa erakonna suhtes on juba mõnda aega käinud kriminaalmenetlus. Prokuratuur on siiani nii ajakirjanduse kui ka poliitikute endi küsimuste peale vastanud peamiselt üksnes: ei kinnita ega lükka ümber, et tegemist on Isamaaga seotud uurimisega.
H. R. McMaster pidas Donald Trumpi esimeses administratsioonis vastu 13 kuud ja vabastati siis ametist. Sügisel avaldas ta Valges Majas veedetud ajast memuaarid pealkirjaga „Sõjas iseendaga“, milles esitatuga kõik rahule ei jäänud.
„H. R. McMaster on teinud end täielikuks tolaks,“ ütles hiljuti Valge Maja kommunikatsioonidirektor Steven Cheung. „Praegu müüakse tema kolmandajärgulist raamatut raamatupoodide ilukirjanduse letis allahindlusega ja see on täis valesid, mille meeleheitlik eesmärk on tema määrdunud mainet puhtaks pesta.“
Trumpi administratsiooni pahameel pole samas üllatav, kuna McMaster on korduvalt kritiseerinud Trumpi suhtumist Vladimir Putinisse ning seda, kuidas Venemaa diktaator tema hinnangul Trumpi enesearmastust ja ebakindlust meelituste abil ära kasutab.
H. R. McMaster pidas Donald Trumpi esimeses administratsioonis vastu 13 kuud ja vabastati siis ametist. Sügisel avaldas ta Valges Majas veedetud ajast memuaarid pealkirjaga „Sõjas iseendaga“, milles esitatuga kõik rahule ei jäänud.
„H. R. McMaster on teinud end täielikuks tolaks,“ ütles hiljuti Valge Maja kommunikatsioonidirektor Steven Cheung. „Praegu müüakse tema kolmandajärgulist raamatut raamatupoodide ilukirjanduse letis allahindlusega ja see on täis valesid, mille meeleheitlik eesmärk on tema määrdunud mainet puhtaks pesta.“
Trumpi administratsiooni pahameel pole samas üllatav, kuna McMaster on korduvalt kritiseerinud Trumpi suhtumist Vladimir Putinisse ning seda, kuidas Venemaa diktaator tema hinnangul Trumpi enesearmastust ja ebakindlust meelituste abil ära kasutab.
Otsus tehti peaprokuratuuri algatusel toimunud kinnisel istungil.
Afganistanis 2021. aastal pärast USA ja NATO vägede lahkumist võimu haaranud Taliban oli Venemaal liigitatud terroriorganisatsiooniks üle 20 aasta.
Vaatamata sellele, et Talibanil on riigi üle kontroll, pole valitsust ükski riik ametlikult tunnustanud, sest see pole täitnud rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste, hea valitsemistava ja terrorismivastase võitluse osas.
Kohtunik Oleg Nefedov teatas, et kohtuotsus jõustub kohe ning selle eesmärk on suhete normaliseerimine Afganistani de facto juhtidega.
Kuigi Taliban oli seni Venemaal ametlikult endiselt terroriorganisatsioonina nimekirjas, on Kreml siiski säilitanud suhted selle esindajatega, võõrustades neid Moskvas ning eri üritustel, näiteks mullusel Peterburi majandusfoorumil.
Kaubandussuhted kahe riigi vahel on viimase aasta jooksul süvenenud – 2024. aastal oli Afganistan suurim Venemaa jahu importija.
Otsus tehti peaprokuratuuri algatusel toimunud kinnisel istungil.
Afganistanis 2021. aastal pärast USA ja NATO vägede lahkumist võimu haaranud Taliban oli Venemaal liigitatud terroriorganisatsiooniks üle 20 aasta.
Vaatamata sellele, et Talibanil on riigi üle kontroll, pole valitsust ükski riik ametlikult tunnustanud, sest see pole täitnud rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste, hea valitsemistava ja terrorismivastase võitluse osas.
Kohtunik Oleg Nefedov teatas, et kohtuotsus jõustub kohe ning selle eesmärk on suhete normaliseerimine Afganistani de facto juhtidega.
Kuigi Taliban oli seni Venemaal ametlikult endiselt terroriorganisatsioonina nimekirjas, on Kreml siiski säilitanud suhted selle esindajatega, võõrustades neid Moskvas ning eri üritustel, näiteks mullusel Peterburi majandusfoorumil.
Kaubandussuhted kahe riigi vahel on viimase aasta jooksul süvenenud – 2024. aastal oli Afganistan suurim Venemaa jahu importija.
Iisraeli viimane ettepanek hõlmas 45-päevast relvarahu kümne pantvangi vabastamise vastu.
Hamasi pealäbirääkija Khalil al-Hayya ütles videoavalduses, et nad ei aktsepteeri „osalisi kokkuleppeid, mis teenivad [Iisraeli peaministri Benjamin] Netanyahu poliitilist agendat.“
Vangistuses on veel 59 pantvangi, neist 24 on arvatavasti elus.
„Netanyahu ja tema valitsus kasutavad osalisi kokkuleppeid poliitilise kattevarjuna, mille eesmärk on jätkata hävitus- ja näljasõda – ka siis, kui selle hinnaks on kõigi tema pantvangide ohverdamine,“ lisas Hayya.
Tema sõnul on organisatsioon valmis viivitamatult läbi rääkima kokkuleppe üle, mille tulemusel vahetatakse kõik pantvangid Iisraeli vanglates viibivate palestiinlaste vastu ning sõda lõpetatakse.
Iisraeli ametlik eesmärk on Hamasi täielik desarmeerimine ja hävitamine. Samal ajal sureb iga päev Gazas õhurünnakute tõttu kümneid inimesi ja humanitaarabi ei pääse piirkonda.
Iisraeli viimane ettepanek hõlmas 45-päevast relvarahu kümne pantvangi vabastamise vastu.
Hamasi pealäbirääkija Khalil al-Hayya ütles videoavalduses, et nad ei aktsepteeri „osalisi kokkuleppeid, mis teenivad [Iisraeli peaministri Benjamin] Netanyahu poliitilist agendat.“
Vangistuses on veel 59 pantvangi, neist 24 on arvatavasti elus.
„Netanyahu ja tema valitsus kasutavad osalisi kokkuleppeid poliitilise kattevarjuna, mille eesmärk on jätkata hävitus- ja näljasõda – ka siis, kui selle hinnaks on kõigi tema pantvangide ohverdamine,“ lisas Hayya.
Tema sõnul on organisatsioon valmis viivitamatult läbi rääkima kokkuleppe üle, mille tulemusel vahetatakse kõik pantvangid Iisraeli vanglates viibivate palestiinlaste vastu ning sõda lõpetatakse.
Iisraeli ametlik eesmärk on Hamasi täielik desarmeerimine ja hävitamine. Samal ajal sureb iga päev Gazas õhurünnakute tõttu kümneid inimesi ja humanitaarabi ei pääse piirkonda.
Jantson sõnas Delfile, et sisse on visatud 10 akent. „Tegemist on kolmekordsete pakettakentega, et esimene aken on ära lõhutud, kaks on veel ees,“ sõnas ta.
Kahju on Jantsoni hinnangul ligi 100 000 eurot, sest kuigi restorani kurjategijad sisse ei pääsenud, on vaja vahetada välja kõik lõhutud aknad.
Jantson palub abi kõigilt, kes võisid juhtunut pealt näha. „Meie maja küljes on nii politsei kui kapo kaamerad, et see ei ole selline kuritegu mis kestis paar sekundit. Ma oletan, et see võttis vähemalt 10-15 minutit aega ja sellepärast ma palun ka kõikide pealtnägijate abi, et see pidi kestma kauem, võtta need kivid või millega iganes need aknad sisse visati ja 10 akent visata sisse, see kestab kauem,“ rääkis ta. Kas rünnak oli sihilikult suunatud restorani vastu või otsustasid kurjategijad lihtsalt aknad lõhkuda, ei osanud Jantson spekuleerida.
Kuna kaks klaasi kolmest jäid terveks, on Jantsoni sõnul restoran siiski avatud ning töö saab jätkuda. „Loodan, et Eesti politsei teeb oma tööd hästi ja leiab kurikaelad üles,“ lisas Jantson.
Jantson sõnas Delfile, et sisse on visatud 10 akent. „Tegemist on kolmekordsete pakettakentega, et esimene aken on ära lõhutud, kaks on veel ees,“ sõnas ta.
Kahju on Jantsoni hinnangul ligi 100 000 eurot, sest kuigi restorani kurjategijad sisse ei pääsenud, on vaja vahetada välja kõik lõhutud aknad.
Jantson palub abi kõigilt, kes võisid juhtunut pealt näha. „Meie maja küljes on nii politsei kui kapo kaamerad, et see ei ole selline kuritegu mis kestis paar sekundit. Ma oletan, et see võttis vähemalt 10-15 minutit aega ja sellepärast ma palun ka kõikide pealtnägijate abi, et see pidi kestma kauem, võtta need kivid või millega iganes need aknad sisse visati ja 10 akent visata sisse, see kestab kauem,“ rääkis ta. Kas rünnak oli sihilikult suunatud restorani vastu või otsustasid kurjategijad lihtsalt aknad lõhkuda, ei osanud Jantson spekuleerida.
Kuna kaks klaasi kolmest jäid terveks, on Jantsoni sõnul restoran siiski avatud ning töö saab jätkuda. „Loodan, et Eesti politsei teeb oma tööd hästi ja leiab kurikaelad üles,“ lisas Jantson.
„Me ei kavatse seda ettevõtmist jätkata nädalate ja kuude kaupa. Me peame nüüd väga kiiresti – ma räägin päevadest – kindlaks tegema, kas see on järgmiste nädalate jooksul üldse teostatav,“ ütles Rubio Pariisis pärast kohtumisi Euroopa ja Ukraina juhtidega.
„Presidendil on selles küsimuses väga tugev seisukoht. Ta on sellele pühendanud palju aega ja energiat... see on tähtis, aga maailmas toimub palju muidki väga olulisi asju, mis väärivad vähemalt sama palju, kui mitte rohkem, tähelepanu,“ lisas Rubio.
Reuters märkis, et hoiatus tehti ajal, mil USA läbirääkimistes Ukrainaga ilmnesid esimesed edusammude märgid. Trump ütles neljapäeval, et loodab järgmise nädala jooksul allkirjastada kokkuleppe Ukrainaga, mis annaks USA-le ligipääsu Ukraina maavaradele. Katsed sõlmida maavarade leping juba veebruaris jooksid liiva pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sattus Valges Majas vastuollu Trumpi ja asepresident JD Vance’iga.
Pärast neljapäevaseid kõnelusi Pariisis, mis olid Trumpi rahualgatuse esimesed sisulised ja kõrgetasemelised otsekõnelused Euroopa suurriikide osalusel, ütles Rubio, et USA rahuplaan võeti vastu julgustavalt. Zelenskõi kantselei kirjeldas kohtumisi kui konstruktiivseid ja positiivseid.
Rubio sõnul rääkis ta pärast Pariisi kõnelusi Vene välisministri Sergei Lavroviga ning ütles talle, et läbirääkimised olid konstruktiivsed, ning andis talle ülevaate USA rahuraamistiku „mõnest elemendist“.
„Me ei kavatse seda ettevõtmist jätkata nädalate ja kuude kaupa. Me peame nüüd väga kiiresti – ma räägin päevadest – kindlaks tegema, kas see on järgmiste nädalate jooksul üldse teostatav,“ ütles Rubio Pariisis pärast kohtumisi Euroopa ja Ukraina juhtidega.
„Presidendil on selles küsimuses väga tugev seisukoht. Ta on sellele pühendanud palju aega ja energiat... see on tähtis, aga maailmas toimub palju muidki väga olulisi asju, mis väärivad vähemalt sama palju, kui mitte rohkem, tähelepanu,“ lisas Rubio.
Reuters märkis, et hoiatus tehti ajal, mil USA läbirääkimistes Ukrainaga ilmnesid esimesed edusammude märgid. Trump ütles neljapäeval, et loodab järgmise nädala jooksul allkirjastada kokkuleppe Ukrainaga, mis annaks USA-le ligipääsu Ukraina maavaradele. Katsed sõlmida maavarade leping juba veebruaris jooksid liiva pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sattus Valges Majas vastuollu Trumpi ja asepresident JD Vance’iga.
Pärast neljapäevaseid kõnelusi Pariisis, mis olid Trumpi rahualgatuse esimesed sisulised ja kõrgetasemelised otsekõnelused Euroopa suurriikide osalusel, ütles Rubio, et USA rahuplaan võeti vastu julgustavalt. Zelenskõi kantselei kirjeldas kohtumisi kui konstruktiivseid ja positiivseid.
Rubio sõnul rääkis ta pärast Pariisi kõnelusi Vene välisministri Sergei Lavroviga ning ütles talle, et läbirääkimised olid konstruktiivsed, ning andis talle ülevaate USA rahuraamistiku „mõnest elemendist“.
Delfi lugeja kirjeldas, et toimus peosarja Breleri üritus. Rahvast lõbustasid ajakirjanikud Heleri All ja Brent Pere ehk DJ Breleri ning näitlejad Karl Robert Saaremäe ja Rait Õunapuu.
Tema ise vahetult konflikti pealt ei näinud, küll aga märkis, et nägi, kuidas politsei ja kiirabi saabusid. Peagi pandi üritusele punkt.
„Baaris sees toimus mingi konflikt, kus üks tüüp lõi teisele tüübile mingi klaasiga kaela. Võimalikul lööjal oli käsi puruks, löödul lahmas kaelast verd,“ rääkis üks inimene Õhtulehele.
„Politsei andis kohapeal noormehele kuni kiirabi saabumiseni esmaabi ning seejärel alustati juba sündmuspaigas tõendite kogumisega, et toimunu asjaolud välja selgitada,“ sõnas Delfile Põhja prefektuuri välijuht Karl Kalda.
„Kiirabi viis viga saanud mehe haiglase, kust ta on praeguseks juba lastud kodusele ravile. Vigastuse tekitanud inimest ei ole veel tuvastatud.“
Delfi lugeja kirjeldas, et toimus peosarja Breleri üritus. Rahvast lõbustasid ajakirjanikud Heleri All ja Brent Pere ehk DJ Breleri ning näitlejad Karl Robert Saaremäe ja Rait Õunapuu.
Tema ise vahetult konflikti pealt ei näinud, küll aga märkis, et nägi, kuidas politsei ja kiirabi saabusid. Peagi pandi üritusele punkt.
„Baaris sees toimus mingi konflikt, kus üks tüüp lõi teisele tüübile mingi klaasiga kaela. Võimalikul lööjal oli käsi puruks, löödul lahmas kaelast verd,“ rääkis üks inimene Õhtulehele.
„Politsei andis kohapeal noormehele kuni kiirabi saabumiseni esmaabi ning seejärel alustati juba sündmuspaigas tõendite kogumisega, et toimunu asjaolud välja selgitada,“ sõnas Delfile Põhja prefektuuri välijuht Karl Kalda.
„Kiirabi viis viga saanud mehe haiglase, kust ta on praeguseks juba lastud kodusele ravile. Vigastuse tekitanud inimest ei ole veel tuvastatud.“
Sündmuspaika jõudes oli auto endiselt leekides. Pärast tule kustutamist tuvastati autost ühe inimese surnukeha.
Põhja prefektuuri välijuht Karl Kalda kinnitas, et politsei püüab välja selgitada traagilise avarii asjaolud. „Hetkel on teada vaid see, et Hyundai, kus oli juht üksi, on lauges kurvis teelt välja kaldunud, põrganud kokku puuga ning põlema süttinud. Pingutame, et avarii põhjused välja selgitada.“
Sündmuspaika jõudes oli auto endiselt leekides. Pärast tule kustutamist tuvastati autost ühe inimese surnukeha.
Põhja prefektuuri välijuht Karl Kalda kinnitas, et politsei püüab välja selgitada traagilise avarii asjaolud. „Hetkel on teada vaid see, et Hyundai, kus oli juht üksi, on lauges kurvis teelt välja kaldunud, põrganud kokku puuga ning põlema süttinud. Pingutame, et avarii põhjused välja selgitada.“
Politsei ja transpordiamet viitasid eelmisel aastal Delfile, et tegu on registreerimata bussiga ning mees pidi tasuma 200 eurot trahvi. Viimastest avalikest videotest on aga näha, et pool aastat hiljem on „troll“ taas liikluses.
Politsei ja transpordiamet viitasid eelmisel aastal Delfile, et tegu on registreerimata bussiga ning mees pidi tasuma 200 eurot trahvi. Viimastest avalikest videotest on aga näha, et pool aastat hiljem on „troll“ taas liikluses.
Poola postiteenistuse juht Sebastian Mikoszi sõnul on ettevõte uhke, et saab anda oma panuse elurikkuse kaitsmisse. „Mesilased on põllumajanduse ja toidujulgeoleku seisukohalt asendamatud,“ sõnas ta.
Teenus on mõeldud nii professionaalsetele mesindusettevõtetele kui ka eraisikutest väikemesinikele ning pakub mesilastele turvalist ja jälgitavat transporti üle Poola, vahendab Notes from Poland.
Selleks, et õrnu tolmeldajaid kaitsta, võetakse mesilaste saadetisi vastu esmaspäevast neljapäevani, et vältida nädalavahetusel tekkida võivaid viivitusi. Pakendid peavad vastama kindlatele ohutus- ja ventilatsiooninõuetele ning saadetised varustatakse kleepsuga „Ettevaatust: elusad putukad!“.
Kõik kullerid ja logistikud, kes mesilasi käsitlevad, on saanud vastava väljaõppe ning mesilastega ümberkäimise protseduurid töötati välja koostöös Poola mesilasemade kasvatajate ühendusega.
2022. aasta andmete järgi on tänu riiklikule mesindusprogrammile mesilasperede arv Poolas viimase kümnendiga hüppeliselt kasvanud – kahe miljonini, mis on 54% rohkem kui kümme aastat varem. Mesilaste tolmeldamistegevuse majanduslik väärtus on hinnanguliselt 1,2 miljardit eurot.
Poolas tegutseb ligi 100 000 registreeritud mesinikku ning uus teenus aitab kaasa nii nende töö lihtsustamisele kui ka laiemale eesmärgile – elurikkuse säilitamisele.
Mesilasteenuse käivitati ajal, mil Poczta Polska on pidanud kohanema kirjade mahu languse ja erakullerite survega. Mulluse rekordkahjumi tõttu oli ettevõte sunnitud koondama 15% oma töötajatest. Uuenduslikud teenused on osa katsetest leida uusi tegutsemisviise ja turge.
Poola postiteenistuse juht Sebastian Mikoszi sõnul on ettevõte uhke, et saab anda oma panuse elurikkuse kaitsmisse. „Mesilased on põllumajanduse ja toidujulgeoleku seisukohalt asendamatud,“ sõnas ta.
Teenus on mõeldud nii professionaalsetele mesindusettevõtetele kui ka eraisikutest väikemesinikele ning pakub mesilastele turvalist ja jälgitavat transporti üle Poola, vahendab Notes from Poland.
Selleks, et õrnu tolmeldajaid kaitsta, võetakse mesilaste saadetisi vastu esmaspäevast neljapäevani, et vältida nädalavahetusel tekkida võivaid viivitusi. Pakendid peavad vastama kindlatele ohutus- ja ventilatsiooninõuetele ning saadetised varustatakse kleepsuga „Ettevaatust: elusad putukad!“.
Kõik kullerid ja logistikud, kes mesilasi käsitlevad, on saanud vastava väljaõppe ning mesilastega ümberkäimise protseduurid töötati välja koostöös Poola mesilasemade kasvatajate ühendusega.
2022. aasta andmete järgi on tänu riiklikule mesindusprogrammile mesilasperede arv Poolas viimase kümnendiga hüppeliselt kasvanud – kahe miljonini, mis on 54% rohkem kui kümme aastat varem. Mesilaste tolmeldamistegevuse majanduslik väärtus on hinnanguliselt 1,2 miljardit eurot.
Poolas tegutseb ligi 100 000 registreeritud mesinikku ning uus teenus aitab kaasa nii nende töö lihtsustamisele kui ka laiemale eesmärgile – elurikkuse säilitamisele.
Mesilasteenuse käivitati ajal, mil Poczta Polska on pidanud kohanema kirjade mahu languse ja erakullerite survega. Mulluse rekordkahjumi tõttu oli ettevõte sunnitud koondama 15% oma töötajatest. Uuenduslikud teenused on osa katsetest leida uusi tegutsemisviise ja turge.
Kulutused koos käibemaksuga on 177 930 eurot, kinnitas Delfile presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk. „Tuleb silmas pidada, et tegemist oli riiklike austusavaldustega matustega, mille korralduslik ulatus, turvanõuded ja avalikkuse tähelepanu olid märkimisväärselt suuremad kui sündmustel, kus riik on küll osalenud, kuid mitte korraldajana – näiteks Edgar Savisaare ärasaatmisel, mis ei olnud täismahus riiklik matus,“ selgitas Kukemelk. Savisaare ärasaatmine toimus 2023. aasta jaanuaris. See läks riigile maksma 23 500 eurot pluss käibemaks.
Kulutused koos käibemaksuga on 177 930 eurot, kinnitas Delfile presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk. „Tuleb silmas pidada, et tegemist oli riiklike austusavaldustega matustega, mille korralduslik ulatus, turvanõuded ja avalikkuse tähelepanu olid märkimisväärselt suuremad kui sündmustel, kus riik on küll osalenud, kuid mitte korraldajana – näiteks Edgar Savisaare ärasaatmisel, mis ei olnud täismahus riiklik matus,“ selgitas Kukemelk. Savisaare ärasaatmine toimus 2023. aasta jaanuaris. See läks riigile maksma 23 500 eurot pluss käibemaks.
Ukrinformi teatel kohtuvad Euroopa riikide välisministrid 9. mail Kiievis. Barrot sõnul toimub kohtumine märgilisel kuupäeval, lisades, et sellega tähistatakse 75. aasta möödumist Robert Schumani deklaratsioonist, mis võeti vastu 9. mail 1950.
„Euroopa Söe- ja Teraseühendus on võimaldanud meie kontinendil elada rahus, turvalisuses ja õitsengus peaaegu kaheksa aastakümmet,“ lisas prantslane.
Ukraina välisminister kutsus oma Euroopa kolleegid 9. mail Ukrainat külastama solidaarsuse märgiks.
Ukrinformi teatel kohtuvad Euroopa riikide välisministrid 9. mail Kiievis. Barrot sõnul toimub kohtumine märgilisel kuupäeval, lisades, et sellega tähistatakse 75. aasta möödumist Robert Schumani deklaratsioonist, mis võeti vastu 9. mail 1950.
„Euroopa Söe- ja Teraseühendus on võimaldanud meie kontinendil elada rahus, turvalisuses ja õitsengus peaaegu kaheksa aastakümmet,“ lisas prantslane.
Ukraina välisminister kutsus oma Euroopa kolleegid 9. mail Ukrainat külastama solidaarsuse märgiks.
Politsei sõnul valmistas 16-aastane noormees oma kodu pööningul asuvas isetehtud laboris mitu riitsinust ja akotiini (tugev taimne mürk) sisaldanud viaali.
Saksimaa kriminaalpolitsei koos Dresdeni prokuratuuriga alustas uurimist võimaliku Saksamaa sõjarelvade seaduse rikkumise osas. See seadus reguleerib materjalide tootmist ja kaubandust, mida käsitletakse sõjarelvadena.
Uurijate sõnul ei ole seni leitud tõendeid, mis viitaksid kahtlusaluse kavatsustele nende mürgiste ainete kasutamise osas.
Arreteerimismäärust pole väljastatud. Politsei teatel ei anna uurimise senine käik alust vahi alla võtmiseks vastavalt Saksamaa kriminaalmenetluse seadustikule, eriti arvestades alaealiste kohtumenetluse seadust.
Riitsinus on looduslik, väga mürgine ühend, mis tekib riitsinusubade töötlemisel kõrvalsaadusena. See võib olla surmav, kui seda sisse hingata, alla neelata või süstida. Nööpnõelapea suurune kogus võib põhjustada inimese surma 36–48 tunni jooksul hingamis- ja vereringesüsteemi rikke tõttu.
Allaneelamisel põhjustab riitsinus iiveldust, oksendamist ja mao ning soolte sisemist verejooksu, millele järgneb maksa, põrna ja neerude töö lakkamine ning lõpuks surm.
Süstimisel põhjustab see koheselt süstekoha ümbruses asuvate lihaste ja lümfisõlmede kärbumist. Sellele järgneb elutähtsate organite rike ja tavaliselt ka surm.
Politsei sõnul valmistas 16-aastane noormees oma kodu pööningul asuvas isetehtud laboris mitu riitsinust ja akotiini (tugev taimne mürk) sisaldanud viaali.
Saksimaa kriminaalpolitsei koos Dresdeni prokuratuuriga alustas uurimist võimaliku Saksamaa sõjarelvade seaduse rikkumise osas. See seadus reguleerib materjalide tootmist ja kaubandust, mida käsitletakse sõjarelvadena.
Uurijate sõnul ei ole seni leitud tõendeid, mis viitaksid kahtlusaluse kavatsustele nende mürgiste ainete kasutamise osas.
Arreteerimismäärust pole väljastatud. Politsei teatel ei anna uurimise senine käik alust vahi alla võtmiseks vastavalt Saksamaa kriminaalmenetluse seadustikule, eriti arvestades alaealiste kohtumenetluse seadust.
Riitsinus on looduslik, väga mürgine ühend, mis tekib riitsinusubade töötlemisel kõrvalsaadusena. See võib olla surmav, kui seda sisse hingata, alla neelata või süstida. Nööpnõelapea suurune kogus võib põhjustada inimese surma 36–48 tunni jooksul hingamis- ja vereringesüsteemi rikke tõttu.
Allaneelamisel põhjustab riitsinus iiveldust, oksendamist ja mao ning soolte sisemist verejooksu, millele järgneb maksa, põrna ja neerude töö lakkamine ning lõpuks surm.
Süstimisel põhjustab see koheselt süstekoha ümbruses asuvate lihaste ja lümfisõlmede kärbumist. Sellele järgneb elutähtsate organite rike ja tavaliselt ka surm.
Eile külastas Meloni Valget Maja, kus ta kohtus teiste hulgas USA presidendi Donald Trumpiga ja asepresident Vance’iga. Vähem kui 24 tundi hiljem kohtusid Meloni ja Vance taas, kuid seekord Roomas.
„Ma tahan peaministrile anda teavet Venemaa ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste kohta ... isegi viimase 24 tunni jooksul on meil meie arvates mõned huvitavad asjad, millest teatada,“ ütles Vance Meloni kõrval istuvatele ajakirjanikele.
„Kuna läbirääkimised on käimas, ei hakka ma eelnevalt hinnangut andma, kuid oleme optimistlikud, et loodetavasti saame selle sõja, selle väga jõhkra sõja, lõpule viia,“ lisas ta.
Varem ütles USA välisminister Marco Rubio, et Trump loobub Ukraina ja Venemaa vahelise rahuleppe vahendamisest, kui lähipäevil ei toimu kokkuleppe saavutamiseks selgeid arenguid.
Täna sõlmisid Ukraina ja USA vastastikuse mõistmise memorandumi, mis loob aluse riikidevaheliseks koostööks loodusvarade kaevandamisel, teatas Ukraina esimene asepeaminister Julija Sõvrõdenko.
Eile külastas Meloni Valget Maja, kus ta kohtus teiste hulgas USA presidendi Donald Trumpiga ja asepresident Vance’iga. Vähem kui 24 tundi hiljem kohtusid Meloni ja Vance taas, kuid seekord Roomas.
„Ma tahan peaministrile anda teavet Venemaa ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste kohta ... isegi viimase 24 tunni jooksul on meil meie arvates mõned huvitavad asjad, millest teatada,“ ütles Vance Meloni kõrval istuvatele ajakirjanikele.
„Kuna läbirääkimised on käimas, ei hakka ma eelnevalt hinnangut andma, kuid oleme optimistlikud, et loodetavasti saame selle sõja, selle väga jõhkra sõja, lõpule viia,“ lisas ta.
Varem ütles USA välisminister Marco Rubio, et Trump loobub Ukraina ja Venemaa vahelise rahuleppe vahendamisest, kui lähipäevil ei toimu kokkuleppe saavutamiseks selgeid arenguid.
Täna sõlmisid Ukraina ja USA vastastikuse mõistmise memorandumi, mis loob aluse riikidevaheliseks koostööks loodusvarade kaevandamisel, teatas Ukraina esimene asepeaminister Julija Sõvrõdenko.
Varem ütles USA välisminister Marco Rubio ajakirjanikele, et Trump loobub Ukraina ja Venemaa rahukõneluste vahendamisest, kui lähipäevil ei toimu mingeid arenguid.
Erinevalt Rubiost paistis Trump olevat pehmema lähenemisviisiga. Trump nentis ajakirjanikele, et Rubiol on õigus, kuid hoidis siiski optimistlikumat tooni, vahendab CNN.
Küsimustele vastates ütles Trump, et konkreetset päevade arvu läbirääkimiste vahendamisest loobumiseni ei ole, kuid tema administratsioon tahab selle protsessi kiiresti lõpule viia.
„Kui üks kahest osapoolest teeb seda mingil põhjusel väga keeruliseks, siis ütleme lihtsalt: „Sa oled rumal, sa oled rumal. Te olete jubedad inimesed“ ja me lihtsalt loobume - aga loodetavasti ei pea me seda tegema,“ lisas ta.
Küsimusele, milliseid edusamme ta peaks läbirääkimiste jätkamiseks nägema, vastas Trump, et ta „peab nägema mõlemalt poolelt entusiasmi selle lõpetamiseks“, ennustades, et ta saab sellest peagi teada.
„Ma arvan, et meil on väga hea võimalus see tehtud saada,“ sõnas ta.
Trump keeldus ütlemast, kas ta on valmis kõnelustelt täielikult lahkuma. Samuti ei maininud ta, kas USA jätkaks Ukraina toetamist, kui kõnelused peaksid läbi kukkuma.
Varem ütles USA välisminister Marco Rubio ajakirjanikele, et Trump loobub Ukraina ja Venemaa rahukõneluste vahendamisest, kui lähipäevil ei toimu mingeid arenguid.
Erinevalt Rubiost paistis Trump olevat pehmema lähenemisviisiga. Trump nentis ajakirjanikele, et Rubiol on õigus, kuid hoidis siiski optimistlikumat tooni, vahendab CNN.
Küsimustele vastates ütles Trump, et konkreetset päevade arvu läbirääkimiste vahendamisest loobumiseni ei ole, kuid tema administratsioon tahab selle protsessi kiiresti lõpule viia.
„Kui üks kahest osapoolest teeb seda mingil põhjusel väga keeruliseks, siis ütleme lihtsalt: „Sa oled rumal, sa oled rumal. Te olete jubedad inimesed“ ja me lihtsalt loobume - aga loodetavasti ei pea me seda tegema,“ lisas ta.
Küsimusele, milliseid edusamme ta peaks läbirääkimiste jätkamiseks nägema, vastas Trump, et ta „peab nägema mõlemalt poolelt entusiasmi selle lõpetamiseks“, ennustades, et ta saab sellest peagi teada.
„Ma arvan, et meil on väga hea võimalus see tehtud saada,“ sõnas ta.
Trump keeldus ütlemast, kas ta on valmis kõnelustelt täielikult lahkuma. Samuti ei maininud ta, kas USA jätkaks Ukraina toetamist, kui kõnelused peaksid läbi kukkuma.
„Esialgsetel andmetel viidi Harkivi vastu suunatud löögid läbi ballistiliste rakettidega, mis olid varustatud kassettlahingumoonaga. Seetõttu on mõjutatud piirkonnad nii ulatuslikud,“ ütles linnapea Ihor Terehhov, vahendab The Kyiv Independent.
Kohaliku politseijaoskonna juht Serhi Bolivanov kirjutas sotsiaalmeedias, et tegemist oli 9M727 raketiga, mis on võrreldav USA Tomahawkiga. Ta märkis, et rakett on varustatud tehnoloogiaga, mis muudab selle radaritele nähtamatuks, vahendab Politico.
Raketirünnakus sai kahjustada vähemalt 20 kortermaja, 30 maja ja üks haridusasutus. Ühe ettevõtte ruumides puhkes tulekahju. Venemaa kaitseministeerium väitis, et rünnaku sihtmärgiks olid droonide stardipaigad. Bolivanovi sõnul ei olnud rünnaku piirkonnas ühtegi sõjalist objekti.
Ukraina kirdeosas asuv Harkivi oblast on regulaarselt Venemaa õhurünnakute sihtmärk. Tänane rünnak oli ühtlasi ka kolmas järjestikune Ukraina tsiviilpiirkonda tabanud rünnak, milles kasutati kassettlahingumoonaga ballistilisi rakette. Eelmisel nädalavahetusel toimunud rünnakus Sumõ vastu hukkus 35 inimest ja nädal varem toimunud rünnakus Krõvõi Rihis hukkus 20 inimest.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on hoiatanud, et Venemaa valmistab lihavõttepühade nädalavahetusel ette veel energiainfrastruktuuri vastu suunatud rünnakuid.
„Esialgsetel andmetel viidi Harkivi vastu suunatud löögid läbi ballistiliste rakettidega, mis olid varustatud kassettlahingumoonaga. Seetõttu on mõjutatud piirkonnad nii ulatuslikud,“ ütles linnapea Ihor Terehhov, vahendab The Kyiv Independent.
Kohaliku politseijaoskonna juht Serhi Bolivanov kirjutas sotsiaalmeedias, et tegemist oli 9M727 raketiga, mis on võrreldav USA Tomahawkiga. Ta märkis, et rakett on varustatud tehnoloogiaga, mis muudab selle radaritele nähtamatuks, vahendab Politico.
Raketirünnakus sai kahjustada vähemalt 20 kortermaja, 30 maja ja üks haridusasutus. Ühe ettevõtte ruumides puhkes tulekahju. Venemaa kaitseministeerium väitis, et rünnaku sihtmärgiks olid droonide stardipaigad. Bolivanovi sõnul ei olnud rünnaku piirkonnas ühtegi sõjalist objekti.
Ukraina kirdeosas asuv Harkivi oblast on regulaarselt Venemaa õhurünnakute sihtmärk. Tänane rünnak oli ühtlasi ka kolmas järjestikune Ukraina tsiviilpiirkonda tabanud rünnak, milles kasutati kassettlahingumoonaga ballistilisi rakette. Eelmisel nädalavahetusel toimunud rünnakus Sumõ vastu hukkus 35 inimest ja nädal varem toimunud rünnakus Krõvõi Rihis hukkus 20 inimest.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on hoiatanud, et Venemaa valmistab lihavõttepühade nädalavahetusel ette veel energiainfrastruktuuri vastu suunatud rünnakuid.
The Moscow Times kirjutab, et tänavu jaanuari ja veebruari peale kokku registreeriti 195 400 lapse sünd. Mullu samal perioodil oli näitaja kolm protsendi suurem.
Kui vaadata vaid veebruarit, siis oli langus aastatagusega võrreldes 7,6 protsenti. Trende on näha paikades üle Venemaa. Näiteks Arhangelski linnas sündis pea 20 protsenti vähem lapsi, Smolenskis aga neljandiku võrra. Sündimus oli küllaltki madal juba ka eelnevatel aastatel ja trend jätkub. Rahvastikuteadlane Aleksei Rakša sõnas, et viimati sündis nii vähe lapsi 19. sajandi alguses.
Samas suri aasta kahel esimesel kuul üle 331 000 inimese. Praeguste prognooside kohaselt väheneb Venemaa rahvastik igal aastal 500 000 inimese võrra.
2046. aastal võib riigis elada 138,8 miljonit inimest, negatiivsema prognoosi kohaselt 130 miljonit. Nõnda palju inimesi elas riigis viimati 19. sajandi lõpus, sealt edasi kasvas number jõudsalt.
Muudatus mängib täiesti ümber demograafilise olukorra. Näiteks on eakaid inimesi arvutuste kohaselt 2046. aastal pea 27 protsenti elanikkonnast, hetkel on näitaja 24,5 protsenti. See omakorda tähendab suuremat koormust sotsiaalsüsteemile.
Viimastel andmetel on praegu populatsioon veidi üle 144 miljoni.
The Moscow Times kirjutab, et tänavu jaanuari ja veebruari peale kokku registreeriti 195 400 lapse sünd. Mullu samal perioodil oli näitaja kolm protsendi suurem.
Kui vaadata vaid veebruarit, siis oli langus aastatagusega võrreldes 7,6 protsenti. Trende on näha paikades üle Venemaa. Näiteks Arhangelski linnas sündis pea 20 protsenti vähem lapsi, Smolenskis aga neljandiku võrra. Sündimus oli küllaltki madal juba ka eelnevatel aastatel ja trend jätkub. Rahvastikuteadlane Aleksei Rakša sõnas, et viimati sündis nii vähe lapsi 19. sajandi alguses.
Samas suri aasta kahel esimesel kuul üle 331 000 inimese. Praeguste prognooside kohaselt väheneb Venemaa rahvastik igal aastal 500 000 inimese võrra.
2046. aastal võib riigis elada 138,8 miljonit inimest, negatiivsema prognoosi kohaselt 130 miljonit. Nõnda palju inimesi elas riigis viimati 19. sajandi lõpus, sealt edasi kasvas number jõudsalt.
Muudatus mängib täiesti ümber demograafilise olukorra. Näiteks on eakaid inimesi arvutuste kohaselt 2046. aastal pea 27 protsenti elanikkonnast, hetkel on näitaja 24,5 protsenti. See omakorda tähendab suuremat koormust sotsiaalsüsteemile.
Viimastel andmetel on praegu populatsioon veidi üle 144 miljoni.
Täna varahommikul kella nelja ajal andis juhuslik möödasõitja politseile teada, et Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 31. kilomeetril põleb tee kõrval teelt välja sõitnud sõiduauto.
Inflatsioon? Mis inflatsioon? Ja mis palgasurve? Unustage ära! Praegused kuus riigikogu parteid on suutnud kuue aastaga oma tööjõukulu nii edukalt vähendada, et need moodustasid 2024. aastal alla 60% 2018. aasta tasemest. Arvestades, mismoodi töötab muu ühiskond, on see täielik vastuvoolu ujumine.
Inflatsioon? Mis inflatsioon? Ja mis palgasurve? Unustage ära! Praegused kuus riigikogu parteid on suutnud kuue aastaga oma tööjõukulu nii edukalt vähendada, et need moodustasid 2024. aastal alla 60% 2018. aasta tasemest. Arvestades, mismoodi töötab muu ühiskond, on see täielik vastuvoolu ujumine.
Eile kella 10.50 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustakivi tee ja Laagna tee ristmikul, kus toimus külgkokkupõrge 17-aastase noormehe juhitud mootorratta KTM 125 Duke ja 54-aastase mehe juhitud sõiduauto Chrysler Pacifica vahel. Mootorrattur toimetati haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kella 13.41 ajal juhtus liiklusõnnetus Kärdlas Põllu 32 juures, kus 53-aastane naine tagurdas sõiduautoga Toyota RAV4 otsa jalakäijale, 57-aastasele mehele. Jalakäija toimetati haiglasse.
Kell 14.37 ajal juhtus liiklusõnnetus Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas, kus põrkasid kokku veoauto Mercedes-Benz, mida juhtis 52-aastane mees, ja sõiduauto Toyota Highlander. Toyota lendas teelt välja kraavi. Toyota juht, 29-aastane naine, ja kaassõitja, 3-aastane poiss, toimetati haiglasse.
Eile kella 10.50 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustakivi tee ja Laagna tee ristmikul, kus toimus külgkokkupõrge 17-aastase noormehe juhitud mootorratta KTM 125 Duke ja 54-aastase mehe juhitud sõiduauto Chrysler Pacifica vahel. Mootorrattur toimetati haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kella 13.41 ajal juhtus liiklusõnnetus Kärdlas Põllu 32 juures, kus 53-aastane naine tagurdas sõiduautoga Toyota RAV4 otsa jalakäijale, 57-aastasele mehele. Jalakäija toimetati haiglasse.
Kell 14.37 ajal juhtus liiklusõnnetus Rapla maakonnas Kohila vallas Loone külas, kus põrkasid kokku veoauto Mercedes-Benz, mida juhtis 52-aastane mees, ja sõiduauto Toyota Highlander. Toyota lendas teelt välja kraavi. Toyota juht, 29-aastane naine, ja kaassõitja, 3-aastane poiss, toimetati haiglasse.
Dnipro linnapea Borõss Filatovi sõnul ründas Shahediga ka linnavalitsust. Droon lendas saja meetri kaugusele linnavalitsuse hoonest. Filatov lisas, et tabamuse sai ka tema naise pood.
„Dnipros puhkes droonirünnaku tõttu mitu tulekahju. Kahjustada said elumajad. Esialgse informatsiooni järgi sai kannatada kaks last,“ kirjutas Filatov.
Dnipropetrovski oblasti sõjaadministratsiooni juht Serhi Lõssak teatas, et kahjustada said elumajad, õppe- ja kultuuriasutused ning autod.
„“Vene maailm“ tegutseb. Varsti ilmub vaenlase väljaannetes järjekordne valeuudis „NATO ohvitseride hävitamisest“. Tegelikkuses taas terror tsiviilelanikkonna vastu Dnipros. Kahjustada said elumajad ning haridus- ja kultuuriasutused. Lõhutud on autod. Hirmutati realinlasi, eriti lapsi,“ kirjutas Lõssak.
Pärast keskööd teatati kahest hukkunust.
Filatovi teatel sai vigastada 28 inimest, kellest neli on lapsed. Filatov lisas, et kahjustada sai vähemalt 15 hoonet, mille hulgas on tudengite ühiselamud, õppeasutuse hooned ja toiduaineid tootev ettevõte.
Dnipro linnapea Borõss Filatovi sõnul ründas Shahediga ka linnavalitsust. Droon lendas saja meetri kaugusele linnavalitsuse hoonest. Filatov lisas, et tabamuse sai ka tema naise pood.
„Dnipros puhkes droonirünnaku tõttu mitu tulekahju. Kahjustada said elumajad. Esialgse informatsiooni järgi sai kannatada kaks last,“ kirjutas Filatov.
Dnipropetrovski oblasti sõjaadministratsiooni juht Serhi Lõssak teatas, et kahjustada said elumajad, õppe- ja kultuuriasutused ning autod.
„“Vene maailm“ tegutseb. Varsti ilmub vaenlase väljaannetes järjekordne valeuudis „NATO ohvitseride hävitamisest“. Tegelikkuses taas terror tsiviilelanikkonna vastu Dnipros. Kahjustada said elumajad ning haridus- ja kultuuriasutused. Lõhutud on autod. Hirmutati realinlasi, eriti lapsi,“ kirjutas Lõssak.
Pärast keskööd teatati kahest hukkunust.
Filatovi teatel sai vigastada 28 inimest, kellest neli on lapsed. Filatov lisas, et kahjustada sai vähemalt 15 hoonet, mille hulgas on tudengite ühiselamud, õppeasutuse hooned ja toiduaineid tootev ettevõte.
Selle asemel tahab Euroopa Komisjon koostada uue plaani Euroopa Liidu Vene energiast sõltuvusele lõpu tegemiseks 2027. aastaks. See plaan peaks avaldatama mai alguses, aga detaile on vähe.
Euroopa Komisjon peaks esitama ettepanekud 17. sanktsioonide paketi kohta juuniks, aga ametnike sõnul liigub töö edasi aeglaselt. Viimati pakkus Euroopa Komisjon LNG impordikeelu ideed liikmesriikide valitsustele jaanuaris, kui viimistleti 16. sanktsioonide paketi ettepanekuid.
USA president Donald Trump on korduvalt öelnud, et tahab, et Euroopa Liit ostaks rohkem USA gaasi ja Euroopa Liidu ametnikud näevad seda võimaliku läbirääkimisvahendina, et veenda USA administratsiooni tollitariifidest loobuma. Washington ei ole aga seni oma nõudmisi selgelt väljendanud.
Üks ametnik ütles, et Euroopa Komisjon ei taha riskida Vene LNG-st sanktsioonide tõttu ilmajäämisega, mis kaotaks selle hoova läbirääkimistel USA-ga.
Euroopa Komisjon ja liikmesriikide valitsused kardavad ka uue USA-st sõltuvuse tekitamist.
Selle asemel tahab Euroopa Komisjon koostada uue plaani Euroopa Liidu Vene energiast sõltuvusele lõpu tegemiseks 2027. aastaks. See plaan peaks avaldatama mai alguses, aga detaile on vähe.
Euroopa Komisjon peaks esitama ettepanekud 17. sanktsioonide paketi kohta juuniks, aga ametnike sõnul liigub töö edasi aeglaselt. Viimati pakkus Euroopa Komisjon LNG impordikeelu ideed liikmesriikide valitsustele jaanuaris, kui viimistleti 16. sanktsioonide paketi ettepanekuid.
USA president Donald Trump on korduvalt öelnud, et tahab, et Euroopa Liit ostaks rohkem USA gaasi ja Euroopa Liidu ametnikud näevad seda võimaliku läbirääkimisvahendina, et veenda USA administratsiooni tollitariifidest loobuma. Washington ei ole aga seni oma nõudmisi selgelt väljendanud.
Üks ametnik ütles, et Euroopa Komisjon ei taha riskida Vene LNG-st sanktsioonide tõttu ilmajäämisega, mis kaotaks selle hoova läbirääkimistel USA-ga.
Euroopa Komisjon ja liikmesriikide valitsused kardavad ka uue USA-st sõltuvuse tekitamist.
Viimaste nädalate jooksul on politsei üle Eesti saanud mitmeid teateid kelmustest, kus petturid helistavad kannatanutele ja väidavad kõnes, et nende lähedane on sattunud liiklusõnnetusse. Pärast seda küsivad kelmid lähedase ravi, advokaadi kulu või teise osapoole tervisekulude katmiseks raha ning kannatanu kodust aadressi. Seejärel tuleb inimese kodu ukse taha petuskeemis kaasa lööv kuller, kes kannatanult sularaha minema viib.
Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Hannes Jala sõnul pidasid politseinikud eelmisel nädalal Narvas kinni 45-aastase mehe, keda kahtlustatakse vähemalt neljas kelmusepisoodis, mis on aset leidnud käesoleva aasta märtsi lõpus ja aprilli alguses.
„Tegime uurimise käigus kindlaks, et mees tegutses kelmusjuhtumite puhul tõenäoliselt kullerina ja kasutas selleks erinevaid rendiautosid. Kahtlustuse järgi oli tema ülesanne pärast seda, kui kelmid olid saanud kannatanult tema koduse aadressi või kohtumiskoha, minna inimese ukse taha või kokkulepitud kohta ning võtta kaasa välja petetud sularaha. Hetkel teadaolevalt käis mees rahal järel nii Narvas kui Jõhvis. Seda, kas mees võib olla seotud ka teiste sarnaste juhtumitega, selgitame välja menetluse käigus,“ rääkis grupijuht.
Kelmuses kahtlustatav mees pole varem politsei huviorbiiti sattunud. „Selles kriminaalasjas on asjaolud veel selgitamisel, aga tuletan meelde, et tuleks hoiduda ebaseaduslike tööotsade vastuvõtmisest, kus lubatakse suurt teenimisvõimalust. Igal sellisel sammul on tagajärjed. Saadav raha võib tunduda küll ahvatlev, aga varem või hiljem toob kriminaalne tegevus kaasa menetluse ja vabaduse kaotuse,“ ütles Jalg.
Petturid võivad raha kättesaamiseks kasutada ka inimesi, kes pole petuskeemiga seotud. „Juhul, kui inimene töötab kullerina ning talle antakse kohaletoimetamiseks pakk, milles on sularaha, siis see võiks äratada kahtlust ja sellest tuleks politseile teada anda. Tänapäeval teeme raha ülekanded paljuski interneti teel. Kulleriga raha liigutamine pole tavapärane viis ja selline tegevus võib viidata kuritegelikule tegevusele,“ kirjeldas Jalg.
Kõige haavatavamad on vene keelt kõnelevad eakad inimesed, sest enamik petukõnesid on vene keeles. „Sellest hoolimata tasub kõigil inimestel tähelepanelik olla, sest kelmid proovivad petta ka eesti keelt kõnelevaid inimesi. Väga oluline on rääkida oma eakate lähedaste ja tuttavatega ning hoida neid kursis hetkel levivate petuskeemide ja võimalike ohtudega. Mida rohkem me räägime ja hoiatame üksteist, seda raskem on petturitel enda eesmärki täita,“ rääkis Jalg.
„Juhul, kui telefonis väidetakse, et teie lähedane on sattunud õnnetusse, siis tasub kõne katkestada, helistada oma lähedasele ja uurida, kas temaga on kõik korras. Mitte mingil juhul ei tohi pimesi uskuda seda, mida telefonis räägitakse. Eestis on erakorraline meditsiin tasuta ja mitte ükski haigla ei küsi kullerite kaudu raviarvete tasumiseks inimestelt sularaha. Petturid on väga kavalad ja kasutavad ära kõikvõimalikke viise, et inimestelt raha välja petta,“ selgitas grupijuht.
Politsei tuletab meelde, et mitte mingil juhul ei tohi telefoniteel jagada enda isiklikke ega pangakontoga seotud andmeid. Samuti tuleb vältida võõrastega enda koduse aadressi jagamist, rahaliste tehingute tegemist ning sularaha üle andmist. Kahtlase kõne saades on mõistlik see kohe lõpetada.
Viru maakohus võttis 45-aastase mehe prokuratuuri taotlusel kaheks kuuks vahi alla. Mehele on esitatud kahtlustus neljas kelmuse episoodis, mille kogukahju on 43 350 eurot.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eleri Kästiku sõnul on kõige parem vastumürk kelmuste levikule inimeste enda teadlikkus ja kriitiline mõtlemine. „Kelmid ei vali kannatanuid asukoha järgi, vaid leiavad üles inimesed, kellega neil õnnestub kontakt luua ja suhelda. Mida täpsemalt on inimesed kursis riigi toimimisega ja mida altimad on nad kõne saades ise välja selgitama, kuidas riik toimib – näiteks kuidas tähitud kirju saadetakse, elupäästvat esmaabi antakse või pangakontosid turvalisena hoitakse – seda keerulisem on kelmustega hõlptulu teenida,“ rääkis Kästik.
„Reeglina on skeemid üles ehitatud viisil, mis teeb kelmide tabamise keeruliseks. Kahjuks enamik kannatanutest oma raha enam tagasi ei saa,“ selgitab prokurör. Kästik rõhutab, et igast kelmuse juhtumist ja kahtlasest kontaktivõtust tuleks siiski politseile märku anda: „Iga vihje võib anda uurijatele järgmise niidiotsa kelmide võrgustiku juhtide tabamiseks.“
Kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuur ning juhib Viru ringkonnaprokuratuur.
Viimaste nädalate jooksul on politsei üle Eesti saanud mitmeid teateid kelmustest, kus petturid helistavad kannatanutele ja väidavad kõnes, et nende lähedane on sattunud liiklusõnnetusse. Pärast seda küsivad kelmid lähedase ravi, advokaadi kulu või teise osapoole tervisekulude katmiseks raha ning kannatanu kodust aadressi. Seejärel tuleb inimese kodu ukse taha petuskeemis kaasa lööv kuller, kes kannatanult sularaha minema viib.
Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Hannes Jala sõnul pidasid politseinikud eelmisel nädalal Narvas kinni 45-aastase mehe, keda kahtlustatakse vähemalt neljas kelmusepisoodis, mis on aset leidnud käesoleva aasta märtsi lõpus ja aprilli alguses.
„Tegime uurimise käigus kindlaks, et mees tegutses kelmusjuhtumite puhul tõenäoliselt kullerina ja kasutas selleks erinevaid rendiautosid. Kahtlustuse järgi oli tema ülesanne pärast seda, kui kelmid olid saanud kannatanult tema koduse aadressi või kohtumiskoha, minna inimese ukse taha või kokkulepitud kohta ning võtta kaasa välja petetud sularaha. Hetkel teadaolevalt käis mees rahal järel nii Narvas kui Jõhvis. Seda, kas mees võib olla seotud ka teiste sarnaste juhtumitega, selgitame välja menetluse käigus,“ rääkis grupijuht.
Kelmuses kahtlustatav mees pole varem politsei huviorbiiti sattunud. „Selles kriminaalasjas on asjaolud veel selgitamisel, aga tuletan meelde, et tuleks hoiduda ebaseaduslike tööotsade vastuvõtmisest, kus lubatakse suurt teenimisvõimalust. Igal sellisel sammul on tagajärjed. Saadav raha võib tunduda küll ahvatlev, aga varem või hiljem toob kriminaalne tegevus kaasa menetluse ja vabaduse kaotuse,“ ütles Jalg.
Petturid võivad raha kättesaamiseks kasutada ka inimesi, kes pole petuskeemiga seotud. „Juhul, kui inimene töötab kullerina ning talle antakse kohaletoimetamiseks pakk, milles on sularaha, siis see võiks äratada kahtlust ja sellest tuleks politseile teada anda. Tänapäeval teeme raha ülekanded paljuski interneti teel. Kulleriga raha liigutamine pole tavapärane viis ja selline tegevus võib viidata kuritegelikule tegevusele,“ kirjeldas Jalg.
Kõige haavatavamad on vene keelt kõnelevad eakad inimesed, sest enamik petukõnesid on vene keeles. „Sellest hoolimata tasub kõigil inimestel tähelepanelik olla, sest kelmid proovivad petta ka eesti keelt kõnelevaid inimesi. Väga oluline on rääkida oma eakate lähedaste ja tuttavatega ning hoida neid kursis hetkel levivate petuskeemide ja võimalike ohtudega. Mida rohkem me räägime ja hoiatame üksteist, seda raskem on petturitel enda eesmärki täita,“ rääkis Jalg.
„Juhul, kui telefonis väidetakse, et teie lähedane on sattunud õnnetusse, siis tasub kõne katkestada, helistada oma lähedasele ja uurida, kas temaga on kõik korras. Mitte mingil juhul ei tohi pimesi uskuda seda, mida telefonis räägitakse. Eestis on erakorraline meditsiin tasuta ja mitte ükski haigla ei küsi kullerite kaudu raviarvete tasumiseks inimestelt sularaha. Petturid on väga kavalad ja kasutavad ära kõikvõimalikke viise, et inimestelt raha välja petta,“ selgitas grupijuht.
Politsei tuletab meelde, et mitte mingil juhul ei tohi telefoniteel jagada enda isiklikke ega pangakontoga seotud andmeid. Samuti tuleb vältida võõrastega enda koduse aadressi jagamist, rahaliste tehingute tegemist ning sularaha üle andmist. Kahtlase kõne saades on mõistlik see kohe lõpetada.
Viru maakohus võttis 45-aastase mehe prokuratuuri taotlusel kaheks kuuks vahi alla. Mehele on esitatud kahtlustus neljas kelmuse episoodis, mille kogukahju on 43 350 eurot.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eleri Kästiku sõnul on kõige parem vastumürk kelmuste levikule inimeste enda teadlikkus ja kriitiline mõtlemine. „Kelmid ei vali kannatanuid asukoha järgi, vaid leiavad üles inimesed, kellega neil õnnestub kontakt luua ja suhelda. Mida täpsemalt on inimesed kursis riigi toimimisega ja mida altimad on nad kõne saades ise välja selgitama, kuidas riik toimib – näiteks kuidas tähitud kirju saadetakse, elupäästvat esmaabi antakse või pangakontosid turvalisena hoitakse – seda keerulisem on kelmustega hõlptulu teenida,“ rääkis Kästik.
„Reeglina on skeemid üles ehitatud viisil, mis teeb kelmide tabamise keeruliseks. Kahjuks enamik kannatanutest oma raha enam tagasi ei saa,“ selgitab prokurör. Kästik rõhutab, et igast kelmuse juhtumist ja kahtlasest kontaktivõtust tuleks siiski politseile märku anda: „Iga vihje võib anda uurijatele järgmise niidiotsa kelmide võrgustiku juhtide tabamiseks.“
Kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuur ning juhib Viru ringkonnaprokuratuur.
„Just maandusime Pariisis. Lendasime kohale koos välisminister Andri Sõbiha ja kaitseminister Rustem Umeroviga,“ teatas Jermak.
Jermaki sõnul on visiidi raames plaanis rida kahe- ja mitmepoolseid kohtumisi tahtekoalitsiooni ja nende riikide esindajatega, kes on valmis Ukraina julgeolekut garanteerima, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.
Lisaks sellele on plaanis kohtumised USA esindajatega, kes viibivad praegu Prantsusmaal.
„Töötame tähtsate küsimuste kallal Ukraina ja kogu Euroopa julgeoleku jaoks,“ lisas Jermak.
Ukraina välisministeerium teatas, et Ukraina delegatsioon saabus Pariisi konsultatsioonideks püsiva rahu ja julgeoleku üle.
Pariisis on täna USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoff ja välisminister Marco Rubio
„Just maandusime Pariisis. Lendasime kohale koos välisminister Andri Sõbiha ja kaitseminister Rustem Umeroviga,“ teatas Jermak.
Jermaki sõnul on visiidi raames plaanis rida kahe- ja mitmepoolseid kohtumisi tahtekoalitsiooni ja nende riikide esindajatega, kes on valmis Ukraina julgeolekut garanteerima, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.
Lisaks sellele on plaanis kohtumised USA esindajatega, kes viibivad praegu Prantsusmaal.
„Töötame tähtsate küsimuste kallal Ukraina ja kogu Euroopa julgeoleku jaoks,“ lisas Jermak.
Ukraina välisministeerium teatas, et Ukraina delegatsioon saabus Pariisi konsultatsioonideks püsiva rahu ja julgeoleku üle.
Pariisis on täna USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoff ja välisminister Marco Rubio
Reformierakonna toetus seevastu on kahanenud pisut 17 protsendini ehk Keskerakonnaga ollakse ühel pulgal – viimati oli Keskerakonnal sarnane toetus mullu augustis. Keskerakond on teinud eriti tugeva tõusu just muust rahvusest valijate seas, kus nende toetus kasvas 51 protsendilt 68 protsendile, samas kui eestlaste seas jääb see kuue protsendi piirimaile.
EKRE toetus on 15 protsenti, Sotsiaaldemokraatide toetus püsis madalal 12 protsendiga, millega korratakse 2023. aasta lõpu taset, samas kui parlamendivälised Parempoolsed tõusid üheksa protsendini – seni kõrgeim tulemus neile. Eesti 200 püsis kolme protsendiga jätkuvalt madalaimal toetustasemel, Rohelisi ja erakonda Koos toetus on kaks protsenti, erakonnal Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) ning vasakparteidel üks protsent.
Koalitsiooni kogutoetus oli aprillis 20 protsenti – madalaim Emori küsitlustes seni –, samal ajal kui opositsiooni toetas 66 protsenti vastanutest. Kui arvestada ka neid vastajaid, kes oma erakondlikku eelistust välja ei toonud, oleks Isamaa toetus 17, Reformierakonnal ja Keskerakonnal 12, EKRE-l 11 ning sotsiaaldemokraatidel üheksa protsenti.
Muust rahvusest valijate seas olid Koos erakonna toetus seitse protsenti, EKRE-l ja sotsiaaldemokraatidel kuus ning Reformierakonnal ja Isamaal neli protsenti.
Tallinna piirkonnas edestas kõiki Keskerakond 34-protsendilise toetusega, Reformierakond oli teine 15 protsendiga, Isamaa kolmas 14 protsendiga ja sotsiaaldemokraatide toetus oli vaid 11 protsenti. Piirkondlikult oli Keskerakond tugevaim Ida-Virumaal 39 protsendiga, EKRE Lõuna-Eestis ning Isamaa juhtis muudes piirkondades.
Reformierakonna toetus seevastu on kahanenud pisut 17 protsendini ehk Keskerakonnaga ollakse ühel pulgal – viimati oli Keskerakonnal sarnane toetus mullu augustis. Keskerakond on teinud eriti tugeva tõusu just muust rahvusest valijate seas, kus nende toetus kasvas 51 protsendilt 68 protsendile, samas kui eestlaste seas jääb see kuue protsendi piirimaile.
EKRE toetus on 15 protsenti, Sotsiaaldemokraatide toetus püsis madalal 12 protsendiga, millega korratakse 2023. aasta lõpu taset, samas kui parlamendivälised Parempoolsed tõusid üheksa protsendini – seni kõrgeim tulemus neile. Eesti 200 püsis kolme protsendiga jätkuvalt madalaimal toetustasemel, Rohelisi ja erakonda Koos toetus on kaks protsenti, erakonnal Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) ning vasakparteidel üks protsent.
Koalitsiooni kogutoetus oli aprillis 20 protsenti – madalaim Emori küsitlustes seni –, samal ajal kui opositsiooni toetas 66 protsenti vastanutest. Kui arvestada ka neid vastajaid, kes oma erakondlikku eelistust välja ei toonud, oleks Isamaa toetus 17, Reformierakonnal ja Keskerakonnal 12, EKRE-l 11 ning sotsiaaldemokraatidel üheksa protsenti.
Muust rahvusest valijate seas olid Koos erakonna toetus seitse protsenti, EKRE-l ja sotsiaaldemokraatidel kuus ning Reformierakonnal ja Isamaal neli protsenti.
Tallinna piirkonnas edestas kõiki Keskerakond 34-protsendilise toetusega, Reformierakond oli teine 15 protsendiga, Isamaa kolmas 14 protsendiga ja sotsiaaldemokraatide toetus oli vaid 11 protsenti. Piirkondlikult oli Keskerakond tugevaim Ida-Virumaal 39 protsendiga, EKRE Lõuna-Eestis ning Isamaa juhtis muudes piirkondades.
Regiooni operatiivstaap teatas, et linnas on droonirünnaku oht ja töötab rünnakute eest hoiatamise süsteem. Administratsioon väitis, et rünnak tõrjuti, kirjutas TASS.
Šuja elanikud teatasid plahvatustest kella 3.50 ajal öösel, vahendas Telegrami kanal „Astra“. Kohalikud elanikud salvestasid rünnaku hetke ja puhkenud tulekahju. „Astra“ geolokeeris ühe salvestise. See on tehtud 180 meetri kaugusel Venemaa relvajõudude 112. raketibrigaadi sõjaväelinnakust. Ühe video autor ütles, et sõjaväeosas puhkes tulekahju.
Telegrami kanal „VTšK-OGPU“ kinnitas, et droonid tabasid angaari, kus hoitakse rakette.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et õhutõrje tulistas öösel alla 71 Ukraina drooni kuues Venemaa regioonis. Ivanovo oblastit ei mainitud.
Ukraina droonid ründasid Šujat teist korda ööpäeva jooksul. Esimest korda sattus linn löögi alla eile hommikul.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) juht Kõrõlo Budanov süüdistas varem Venemaa relvajõudude 112. raketibrigaadi 13. aprilli rünnakus Ukraina Sumõ linna vastu, milles hukkus 35 ja sai vigastada 117 inimest.
Regiooni operatiivstaap teatas, et linnas on droonirünnaku oht ja töötab rünnakute eest hoiatamise süsteem. Administratsioon väitis, et rünnak tõrjuti, kirjutas TASS.
Šuja elanikud teatasid plahvatustest kella 3.50 ajal öösel, vahendas Telegrami kanal „Astra“. Kohalikud elanikud salvestasid rünnaku hetke ja puhkenud tulekahju. „Astra“ geolokeeris ühe salvestise. See on tehtud 180 meetri kaugusel Venemaa relvajõudude 112. raketibrigaadi sõjaväelinnakust. Ühe video autor ütles, et sõjaväeosas puhkes tulekahju.
Telegrami kanal „VTšK-OGPU“ kinnitas, et droonid tabasid angaari, kus hoitakse rakette.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et õhutõrje tulistas öösel alla 71 Ukraina drooni kuues Venemaa regioonis. Ivanovo oblastit ei mainitud.
Ukraina droonid ründasid Šujat teist korda ööpäeva jooksul. Esimest korda sattus linn löögi alla eile hommikul.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) juht Kõrõlo Budanov süüdistas varem Venemaa relvajõudude 112. raketibrigaadi 13. aprilli rünnakus Ukraina Sumõ linna vastu, milles hukkus 35 ja sai vigastada 117 inimest.
Venemaa siseministeeriumi ametlik esindaja Irina Volk teatas, et Smirnovile ja tema endisele asetäitjale Aleksei Dedovile esitati süüdistus kelmuses organiseeritud grupi koosseisus ametiseisundit ära kasutades, vahendab Meduza.
TASS-i andmetel Smirnov oma süüd ei tunnistanud.
Smirnov ja Dedov vahistati enam kui miljardi rubla (10 miljoni euro) eelarveraha riisumise juurdluse raames. Raha oli eraldatud Kurski oblasti arenduskorporatsioonile kindlustuste ehitamiseks Ukraina piirile, teatas Volk.
RBK teatel alustati uurimist ebakvaliteetsete „draakonihammaste“ ehk soomustehnika liikumist takistavate betoonpüramiidide tõttu.
Ajalehe Kommersant teatel kasutati nende valamiseks betooni M500 asemel betooni M200. Kommersant selgitas, et esimest kasutatakse tööstuslikult, teist olmes. Selle tõttu lagunesid „draakonihambad“ vihma ja lume toimel ega pidanud vastu Ukraina vägede soomustehnikale.
Kahjusumma võib Kommersanti teatel mitmekordselt suureneda. RBK allika sõnul uuritakse riisumist kokku umbes 4,5 miljardi rubla (48 miljoni euro) väärtuses.
Kokku eraldati Venemaa föderaaleelarvest Kurski oblasti piirikindlustuste rajamiseks 19,4 miljardit rubla (ligi 208 miljonit eurot).
Siseministeeriumi teatel juhtis Smirnov organiseeritud gruppi ja korraldas riisumise koos Kurski oblasti arenduskorporatsiooni juhtkonnaga.
Varem on vahistatud arenduskorporatsiooni kolm juhti ning tegemata tööde eest raha saanud ettevõtte juhid.
Smirnov oli Kurski oblasti kuberner 2024. aasta maist detsembrini. Enne seda oli ta asekuberner. Tema eelkäija kuberneri ametis oli Roman Starovoit, kellest sai Venemaa transpordiminister.
Augustis, Smirnovi ametis olles, tungisid Kurski oblastisse Ukraina väed ja okupeerisid osa sellest.
Ajalehe Vedomosti ja anonüümsete Telegrami kanalite andmetel andis tunnistusi Smirnovi vastu Kurski oblasti arenduskorporatsiooni endine peadirektor Vladimir Lukin, kes vahistati varem.
Pärast Smirnovi lahkumist kuberneri ametikohalt detsembris sai kuberneri kohusetäitjaks Aleksandr Hinštein.
Lukin vahistati detsembris volituste kuritarvitamises süüdistatuna. TASS-i allika teatel viis Lukini tegevus eelarveraha põhjendamatu kulutamiseni 173 miljoni rubla (1,8 miljoni euro) väärtuses. Veel varem vahistati Lukini asetäitja Igor Grabin.
Venemaa siseministeeriumi ametlik esindaja Irina Volk teatas, et Smirnovile ja tema endisele asetäitjale Aleksei Dedovile esitati süüdistus kelmuses organiseeritud grupi koosseisus ametiseisundit ära kasutades, vahendab Meduza.
TASS-i andmetel Smirnov oma süüd ei tunnistanud.
Smirnov ja Dedov vahistati enam kui miljardi rubla (10 miljoni euro) eelarveraha riisumise juurdluse raames. Raha oli eraldatud Kurski oblasti arenduskorporatsioonile kindlustuste ehitamiseks Ukraina piirile, teatas Volk.
RBK teatel alustati uurimist ebakvaliteetsete „draakonihammaste“ ehk soomustehnika liikumist takistavate betoonpüramiidide tõttu.
Ajalehe Kommersant teatel kasutati nende valamiseks betooni M500 asemel betooni M200. Kommersant selgitas, et esimest kasutatakse tööstuslikult, teist olmes. Selle tõttu lagunesid „draakonihambad“ vihma ja lume toimel ega pidanud vastu Ukraina vägede soomustehnikale.
Kahjusumma võib Kommersanti teatel mitmekordselt suureneda. RBK allika sõnul uuritakse riisumist kokku umbes 4,5 miljardi rubla (48 miljoni euro) väärtuses.
Kokku eraldati Venemaa föderaaleelarvest Kurski oblasti piirikindlustuste rajamiseks 19,4 miljardit rubla (ligi 208 miljonit eurot).
Siseministeeriumi teatel juhtis Smirnov organiseeritud gruppi ja korraldas riisumise koos Kurski oblasti arenduskorporatsiooni juhtkonnaga.
Varem on vahistatud arenduskorporatsiooni kolm juhti ning tegemata tööde eest raha saanud ettevõtte juhid.
Smirnov oli Kurski oblasti kuberner 2024. aasta maist detsembrini. Enne seda oli ta asekuberner. Tema eelkäija kuberneri ametis oli Roman Starovoit, kellest sai Venemaa transpordiminister.
Augustis, Smirnovi ametis olles, tungisid Kurski oblastisse Ukraina väed ja okupeerisid osa sellest.
Ajalehe Vedomosti ja anonüümsete Telegrami kanalite andmetel andis tunnistusi Smirnovi vastu Kurski oblasti arenduskorporatsiooni endine peadirektor Vladimir Lukin, kes vahistati varem.
Pärast Smirnovi lahkumist kuberneri ametikohalt detsembris sai kuberneri kohusetäitjaks Aleksandr Hinštein.
Lukin vahistati detsembris volituste kuritarvitamises süüdistatuna. TASS-i allika teatel viis Lukini tegevus eelarveraha põhjendamatu kulutamiseni 173 miljoni rubla (1,8 miljoni euro) väärtuses. Veel varem vahistati Lukini asetäitja Igor Grabin.
Valitsus otsustas istungil, et rahandusminister taotleb Euroopa Komisjonilt eelarvepiirangutes vabastust, kaitsekulutuste suurendamise eesmärgil. Arvestades ka seda aastat, kehtiks see vabastus neli aastat ehk kuni aastani 2028. Ligi sõnul oli otsus üksmeelne, kuid kerge see kaitsekulutuste suurendamine ei saa kerge olema ning seda tuleb tema sõnul väga targalt teha.
Michali sõnul suunatakse kaitsele suurt rõhku ning ees ootab ka mitmeid kohtumisi sel teemal. Näiteks peagi on planeeritud arutelu, kuidas, mida ning kui kiiresti saab vajalikuks kaitseks Eestile hankida.
Valitsuses arutati ka USA tollimakse ning otsustati toetada Euroopa Komisjoni otsust lükata vastumeetmed USA tollimaksu tõusude osas. „Proovitakse jätkuvalt leida lahendust läbirääkimiste teel,“ ütles Michal. „Meie huvi on võimalikul vaba kaubandus.“
Ettevõtjatele muutub lihtsamaks majandusaasta aruannete esitamine ning 90 protsenti neist võiks olla peagi eeltäidetud, sõnas Michal. Järgmisest aastast hakkaks see kehtima, arendused on töös. Sedasi hoitaks ka tööaega ja raha kokku.
Valitsus viitas, et tehtud on ka mitmeid bürokraatia vähendamise otsuseid. Need otsused on koondatud ka valitsus.ee lehele, kus on Michali sõnul peaaegu 30 otsust. Samuti on plaanis muuta ettevõtjatele lihtsamaks majandusaasta aruannete esitamine ning 90 protsenti neist võiks olla juba järgmisel aastal eeltäidetud Michali sõnul.
Kallas rääkis segadust tekitanud määrusest, mis koolidele täitmiseks suunatakse. Ta kinnitas, et määruse eesmärk on bürokraatiat vähendada ning koolidele ei kirjutata ette muru pikkust. Määruses on tema sõnul kirjas, et koolialal ei tohiks prügi ladustada ja muruplatsid peaksid olema mõistliku pikkusega niidetud. Samuti rääkis ta koolipäeva muutustest ning söögivaheaja pikenemisest. Kallase sõnul saaks uue määrusega ka keldrikorrustele õppetööd laiendada, mis praegu pole võimalik.
Pakosta rääkis pressikonverentsil kohtute haldamise otsusest, mis saab olema tema sõnul ajalooline. Eelnõu näeb ette seda, et esimese ja teise astme kohus väljuvad justiits- ja digiministeeriumi alt ja hakkavad end juhtima ise nii nagu ka riigikohus on end seni juhtinud.
Pressikonverentsil tõstatati ka Pere ja Kodu artikkel, milles viidati, et noortel napib töövõimalusi. Ministrid nõustusid, et noore inimese töö on siin ilmas õppida ja mängida, kuid nenditi, et vaadatakse üle reeglid, et noortel oleks soovi korral ka esimene positiivne töökogemus saada ka noores eas. Keldo mainis, et alaealiste töötamine on suuremas enamuses sätestatud rahvusvahelises õiguses. Näiteks on ettepanek anda noortele võimalus käsitleda alkoholi ning sularaha. Samuti plaanitakse bürokraatiat selles osas vähendada.
Loe blogist täpsemalt, millest pressikonverentsil juttu tuli:
Valitsus otsustas istungil, et rahandusminister taotleb Euroopa Komisjonilt eelarvepiirangutes vabastust, kaitsekulutuste suurendamise eesmärgil. Arvestades ka seda aastat, kehtiks see vabastus neli aastat ehk kuni aastani 2028. Ligi sõnul oli otsus üksmeelne, kuid kerge see kaitsekulutuste suurendamine ei saa kerge olema ning seda tuleb tema sõnul väga targalt teha.
Michali sõnul suunatakse kaitsele suurt rõhku ning ees ootab ka mitmeid kohtumisi sel teemal. Näiteks peagi on planeeritud arutelu, kuidas, mida ning kui kiiresti saab vajalikuks kaitseks Eestile hankida.
Valitsuses arutati ka USA tollimakse ning otsustati toetada Euroopa Komisjoni otsust lükata vastumeetmed USA tollimaksu tõusude osas. „Proovitakse jätkuvalt leida lahendust läbirääkimiste teel,“ ütles Michal. „Meie huvi on võimalikul vaba kaubandus.“
Ettevõtjatele muutub lihtsamaks majandusaasta aruannete esitamine ning 90 protsenti neist võiks olla peagi eeltäidetud, sõnas Michal. Järgmisest aastast hakkaks see kehtima, arendused on töös. Sedasi hoitaks ka tööaega ja raha kokku.
Valitsus viitas, et tehtud on ka mitmeid bürokraatia vähendamise otsuseid. Need otsused on koondatud ka valitsus.ee lehele, kus on Michali sõnul peaaegu 30 otsust. Samuti on plaanis muuta ettevõtjatele lihtsamaks majandusaasta aruannete esitamine ning 90 protsenti neist võiks olla juba järgmisel aastal eeltäidetud Michali sõnul.
Kallas rääkis segadust tekitanud määrusest, mis koolidele täitmiseks suunatakse. Ta kinnitas, et määruse eesmärk on bürokraatiat vähendada ning koolidele ei kirjutata ette muru pikkust. Määruses on tema sõnul kirjas, et koolialal ei tohiks prügi ladustada ja muruplatsid peaksid olema mõistliku pikkusega niidetud. Samuti rääkis ta koolipäeva muutustest ning söögivaheaja pikenemisest. Kallase sõnul saaks uue määrusega ka keldrikorrustele õppetööd laiendada, mis praegu pole võimalik.
Pakosta rääkis pressikonverentsil kohtute haldamise otsusest, mis saab olema tema sõnul ajalooline. Eelnõu näeb ette seda, et esimese ja teise astme kohus väljuvad justiits- ja digiministeeriumi alt ja hakkavad end juhtima ise nii nagu ka riigikohus on end seni juhtinud.
Pressikonverentsil tõstatati ka Pere ja Kodu artikkel, milles viidati, et noortel napib töövõimalusi. Ministrid nõustusid, et noore inimese töö on siin ilmas õppida ja mängida, kuid nenditi, et vaadatakse üle reeglid, et noortel oleks soovi korral ka esimene positiivne töökogemus saada ka noores eas. Keldo mainis, et alaealiste töötamine on suuremas enamuses sätestatud rahvusvahelises õiguses. Näiteks on ettepanek anda noortele võimalus käsitleda alkoholi ning sularaha. Samuti plaanitakse bürokraatiat selles osas vähendada.
Loe blogist täpsemalt, millest pressikonverentsil juttu tuli:
Rubio avalduses öeldakse, et ta paneb kinni välisministeeriumi välise informatsiooniga manipuleerimise ja sekkumise vastase ameti (Counter Foreign Information Manipulation and Interference Office - R/FIMI), mida varem tunti nime all Global Engagement Center (GEC), vahendab Reuters.
GEC suleti juba 2024. aasta detsembris, kui võimul oli veel president Joe Biden, sest kongress ei pikendanud selle mandaati, mis oli lõppemas. Asutus reorganiseeriti R/FIMI-ks.
GEC sattus mõnede vabariiklaste terava kriitika alla. Nende väitel kaldus see oma ülesannetest kõrvale ja surus maha eriti konservatiivse meedia arvamusi.
Demokraadid ja teine osa vabariiklasi toetasid keskust, mille eelarve oli 61 miljonit dollarit ja kus töötas üle 120 inimese. Nende sõnul mängis see olulist rolli Vene ja Hiina desinformatsiooniga võitlemises.
Praeguse administratsiooni kärpeministeeriumi DOGE-t juhtiv miljardär Elon Musk kirjutas 2023. aastal X-is, et GEC on USA valitsuse tsensuuri- ja meediamanipulatsioonitegevuses „suurim kurjategija“.
Valge Maja on süüdistanud eelmist administratsiooni ameeriklaste tsenseerimises, et suruda maha arvamusi, mida valitsus heaks ei kiitnud.
Rubio ütles eile, et varem GEC-iks nimetatud asutus läks USA maksumaksjatele maksma üle 50 miljoni dollari aastas ning „kulutas miljoneid dollareid, et aktiivselt vaigistada ja tsenseerida ameeriklaste hääli, keda pidi teenima“.
„See on vastand nendele põhimõtetele, mida me peaksime kaitsma, ja on kujuteldamatu, et see Ameerikas aset leidis,“ lisas Rubio.
Senati väliskomitee tippdemokraat Jeanne Shaheen ütles, et GEC-i ja selle järglase funktsioonid on praegu kõige kriitilisema tähtsusega. Ta lisas, et selle ning Ameerika Hääle ja teiste väljaannete sulgemisega loovutab president Donald Trump ülemaailmse informatsiooniruumi täielikult USA vastastele, kes on ülimalt rahul, et saavad selle tühimiku täita Ameerika-vastase propagandaga.
Rubio avalduses öeldakse, et ta paneb kinni välisministeeriumi välise informatsiooniga manipuleerimise ja sekkumise vastase ameti (Counter Foreign Information Manipulation and Interference Office - R/FIMI), mida varem tunti nime all Global Engagement Center (GEC), vahendab Reuters.
GEC suleti juba 2024. aasta detsembris, kui võimul oli veel president Joe Biden, sest kongress ei pikendanud selle mandaati, mis oli lõppemas. Asutus reorganiseeriti R/FIMI-ks.
GEC sattus mõnede vabariiklaste terava kriitika alla. Nende väitel kaldus see oma ülesannetest kõrvale ja surus maha eriti konservatiivse meedia arvamusi.
Demokraadid ja teine osa vabariiklasi toetasid keskust, mille eelarve oli 61 miljonit dollarit ja kus töötas üle 120 inimese. Nende sõnul mängis see olulist rolli Vene ja Hiina desinformatsiooniga võitlemises.
Praeguse administratsiooni kärpeministeeriumi DOGE-t juhtiv miljardär Elon Musk kirjutas 2023. aastal X-is, et GEC on USA valitsuse tsensuuri- ja meediamanipulatsioonitegevuses „suurim kurjategija“.
Valge Maja on süüdistanud eelmist administratsiooni ameeriklaste tsenseerimises, et suruda maha arvamusi, mida valitsus heaks ei kiitnud.
Rubio ütles eile, et varem GEC-iks nimetatud asutus läks USA maksumaksjatele maksma üle 50 miljoni dollari aastas ning „kulutas miljoneid dollareid, et aktiivselt vaigistada ja tsenseerida ameeriklaste hääli, keda pidi teenima“.
„See on vastand nendele põhimõtetele, mida me peaksime kaitsma, ja on kujuteldamatu, et see Ameerikas aset leidis,“ lisas Rubio.
Senati väliskomitee tippdemokraat Jeanne Shaheen ütles, et GEC-i ja selle järglase funktsioonid on praegu kõige kriitilisema tähtsusega. Ta lisas, et selle ning Ameerika Hääle ja teiste väljaannete sulgemisega loovutab president Donald Trump ülemaailmse informatsiooniruumi täielikult USA vastastele, kes on ülimalt rahul, et saavad selle tühimiku täita Ameerika-vastase propagandaga.
Ponomarenko kuulutas näljastreigi välja juba 13. aprillil. Ta põhjendas seda ebainimliku suhtumisega temasse. Ponomarenko sõnul puudub tema kambris trahviisolaatoris igasugune vahesein, mis annaks tualeti kasutamisel privaatsuse. Ponomarenko loobus söögist, et „harvem füsioloogilisi vajadusi rahuldada“.
Veel teatas Ponomarenko, et koloonia juhtkond blokeerib tema kirju. Kõik kirjad, peale nende, milles ta palub kutsuda advokaadi, konfiskeeritakse. Koloonias seletatakse seda sellega, et kirjad sisaldavad „valeinformatsiooni“ ja „asutuse diskrediteerimist“.
Lisaks sellele ei anta Ponomarenkole enam blankette nõusoleku andmiseks isiklike andmete edastamiseks, mida ta peab allkirjastama, et vangla juhtkond saaks vastata teiste inimeste päringutele tema kohta.
Ponomarenko mõisteti 2023. aasta veebruaris kuueks aastaks kolooniasse süüdistatuna valede levitamises postituse pärast Venemaa rünnaku kohta Mariupoli draamateatri vastu Ukrainas.
Ponomarenko juba koloonias olles alustati tema vastu uut kriminaalasja, milles teda süüdistati kahe koloonia töötaja ründamises, kes viisid teda jõuga distsiplinaarkomisjoni ette. Ponomarenko eitas oma süüd, aga talle määrati karistuseks veel aasta ja kümme kuud kolooniat.
Teise juurdluse ajal kuulutas Ponomarenko mitmel korral välja näljastreigi protestiks kinnipidamistingimuste vastu. RusNews teatas, et Ponomarenko on väga halvas seisundis ja enesetapu äärel. Ühel kohtuistungil ütles Ponomarenko, et oli sunnitud administratsiooni pideva tagakiusamise tõttu veenid läbi lõikama ja näitas õmblust.
Ponomarenko kuulutas näljastreigi välja juba 13. aprillil. Ta põhjendas seda ebainimliku suhtumisega temasse. Ponomarenko sõnul puudub tema kambris trahviisolaatoris igasugune vahesein, mis annaks tualeti kasutamisel privaatsuse. Ponomarenko loobus söögist, et „harvem füsioloogilisi vajadusi rahuldada“.
Veel teatas Ponomarenko, et koloonia juhtkond blokeerib tema kirju. Kõik kirjad, peale nende, milles ta palub kutsuda advokaadi, konfiskeeritakse. Koloonias seletatakse seda sellega, et kirjad sisaldavad „valeinformatsiooni“ ja „asutuse diskrediteerimist“.
Lisaks sellele ei anta Ponomarenkole enam blankette nõusoleku andmiseks isiklike andmete edastamiseks, mida ta peab allkirjastama, et vangla juhtkond saaks vastata teiste inimeste päringutele tema kohta.
Ponomarenko mõisteti 2023. aasta veebruaris kuueks aastaks kolooniasse süüdistatuna valede levitamises postituse pärast Venemaa rünnaku kohta Mariupoli draamateatri vastu Ukrainas.
Ponomarenko juba koloonias olles alustati tema vastu uut kriminaalasja, milles teda süüdistati kahe koloonia töötaja ründamises, kes viisid teda jõuga distsiplinaarkomisjoni ette. Ponomarenko eitas oma süüd, aga talle määrati karistuseks veel aasta ja kümme kuud kolooniat.
Teise juurdluse ajal kuulutas Ponomarenko mitmel korral välja näljastreigi protestiks kinnipidamistingimuste vastu. RusNews teatas, et Ponomarenko on väga halvas seisundis ja enesetapu äärel. Ühel kohtuistungil ütles Ponomarenko, et oli sunnitud administratsiooni pideva tagakiusamise tõttu veenid läbi lõikama ja näitas õmblust.
Šamarinilt võeti ka ära kindralleitnandi auaste ja tal keelati seitsmeks aastaks töötamine riigivõimuorganites. Lisaks sellele konfiskeeris kohus Šamarinilt vara summas umbes 36 miljonit rubla (385 000 eurot), vahendab Meduza.
Süüdistaja taotles Šamarinile 12 aastat range režiimiga kolooniat koos trahviga 108 miljonit rubla (1,1 miljonit eurot) ning auastme ja autasude äravõtmist.
Advokaadid teatasid, et ei kaeba otsust edasi.
Šamarin vahistati 2024. aasta mais. Advokaat Igor Djukin teatas, et samal kuul vabastati ta ka kindralstaabi ülema asetäitja kohalt.
Uurijate väitel võttis Šamarin 2016. aasta aprillist kuni 2023. aasta oktoobrini altkäemaksu kokku 36 miljoni rubla eest Permi telefonitehase Telta peadirektorilt Aleksei Võssokovilt ja sama tehase pearaamatupidajalt Jelena Grišinalt. Raha maksti Šamarinile riiklike tellimuste mahu suurendamiseks Telta toodetele ja üldise eestkoste eest. Šamarin ise väitis, et ei saanud 36 miljonit rubla, vaid 19 miljonit.
Šamarini kohtuprotsess toimus suletud uste taga ja erikorras, sest kindral sõlmis uurijatega koostöökokkuleppe.
TASS teatas Šamarini advokaatidele viidates, et kindral kirjutas alates vahistamisest mitu kirja, milles palus end Ukrainasse „sõjalisele erioperatsioonile“ saata, et „kodumaad teenida“. Nagu selgus, asjatult.
Šamarinilt võeti ka ära kindralleitnandi auaste ja tal keelati seitsmeks aastaks töötamine riigivõimuorganites. Lisaks sellele konfiskeeris kohus Šamarinilt vara summas umbes 36 miljonit rubla (385 000 eurot), vahendab Meduza.
Süüdistaja taotles Šamarinile 12 aastat range režiimiga kolooniat koos trahviga 108 miljonit rubla (1,1 miljonit eurot) ning auastme ja autasude äravõtmist.
Advokaadid teatasid, et ei kaeba otsust edasi.
Šamarin vahistati 2024. aasta mais. Advokaat Igor Djukin teatas, et samal kuul vabastati ta ka kindralstaabi ülema asetäitja kohalt.
Uurijate väitel võttis Šamarin 2016. aasta aprillist kuni 2023. aasta oktoobrini altkäemaksu kokku 36 miljoni rubla eest Permi telefonitehase Telta peadirektorilt Aleksei Võssokovilt ja sama tehase pearaamatupidajalt Jelena Grišinalt. Raha maksti Šamarinile riiklike tellimuste mahu suurendamiseks Telta toodetele ja üldise eestkoste eest. Šamarin ise väitis, et ei saanud 36 miljonit rubla, vaid 19 miljonit.
Šamarini kohtuprotsess toimus suletud uste taga ja erikorras, sest kindral sõlmis uurijatega koostöökokkuleppe.
TASS teatas Šamarini advokaatidele viidates, et kindral kirjutas alates vahistamisest mitu kirja, milles palus end Ukrainasse „sõjalisele erioperatsioonile“ saata, et „kodumaad teenida“. Nagu selgus, asjatult.
Hersoni oblasti prokuratuur teatas, et Hersoni rünnati kella 10.30 ajal. Esialgsetel andmetel said tsiviilobjektid pihta kolme juhitava lennukipommi ja suurtükimürskudega. Algatati sõjakuriteojuurdlus, vahendab UNIAN.
Kella 13-se seisuga hukkus 61-aastane mees ja viis inimest sai vigastada. Kahjustada said kortermajad ja teised tsiviilobjektid.
Hersoni oblasti sõjaadministratsiooni juhi Oleksandr Prokudini sõnul viidi raskes seisundis haiglasse täna 16-aastaseks saanud poiss.
Prokudini sõnul ründab Venemaa kõigepealt planeerivate pommidega ning seejärel annab lööke suurtükkidest ja droonidega. Prokudin lisas, et tabamuse saanud kohtades ei ole mingeid sõjalisi objekte ega isegi olulist tsiviilinfrastruktuuri, lihtsalt terroriseeritakse elanikkonda.
Dnipropetrovski oblasti sõjaadministratsiooni juht Serhi Lõssak teatas, et Nikopolis hukkus Vene rünnaku tõttu kaks meest vanuses 56 ja 61 aastat. Linna tulistati raskesuurtükkidest. Viis inimest sai kannatada ja neli neist on raskes seisundis.
Puhkes tulekahju ning kahjustada said pood, kohvik, eramajad, majandushooned, auto ja bussipeatus, teatas Lõssak.
Hersoni oblasti prokuratuur teatas, et Hersoni rünnati kella 10.30 ajal. Esialgsetel andmetel said tsiviilobjektid pihta kolme juhitava lennukipommi ja suurtükimürskudega. Algatati sõjakuriteojuurdlus, vahendab UNIAN.
Kella 13-se seisuga hukkus 61-aastane mees ja viis inimest sai vigastada. Kahjustada said kortermajad ja teised tsiviilobjektid.
Hersoni oblasti sõjaadministratsiooni juhi Oleksandr Prokudini sõnul viidi raskes seisundis haiglasse täna 16-aastaseks saanud poiss.
Prokudini sõnul ründab Venemaa kõigepealt planeerivate pommidega ning seejärel annab lööke suurtükkidest ja droonidega. Prokudin lisas, et tabamuse saanud kohtades ei ole mingeid sõjalisi objekte ega isegi olulist tsiviilinfrastruktuuri, lihtsalt terroriseeritakse elanikkonda.
Dnipropetrovski oblasti sõjaadministratsiooni juht Serhi Lõssak teatas, et Nikopolis hukkus Vene rünnaku tõttu kaks meest vanuses 56 ja 61 aastat. Linna tulistati raskesuurtükkidest. Viis inimest sai kannatada ja neli neist on raskes seisundis.
Puhkes tulekahju ning kahjustada said pood, kohvik, eramajad, majandushooned, auto ja bussipeatus, teatas Lõssak.
TRINITI advokaadibüroo vandeadvokaat Tõnis Loorits, kes on korduvalt esindanud kliente vaidluses rahapesu andmebürooga, leiab, et RAB-il lubatakse õiguskaitsjate loal nõiajahti pidada.
TRINITI advokaadibüroo vandeadvokaat Tõnis Loorits, kes on korduvalt esindanud kliente vaidluses rahapesu andmebürooga, leiab, et RAB-il lubatakse õiguskaitsjate loal nõiajahti pidada.
Parvlaeval viibinud reisija ütles Iltalehtile, et kõnealune koer oli pool tundi rahulik olnud, kuid hiljem hakkas teadmata põhjusel haukuma ja agressiivselt käituma.
„Ümberringi olevad inimesed seisid hirmunult pingil. Mõned inimesed jooksid sündmuskohalt minema,“ meenutas pealtnägija. Ta ei osanud öelda koera tõugu, kuid kirjeldas, et koer oli lühike kuid tugev.
Reisijal oli ka endal väike koer kaasas ja sarnaselt ümberringi viibinud inimestele ehmatas loom vihase koera haukumise peale. Reisija otsustas sündmuskohalt lahkuda kohe pärast situatsiooni algust.
„Kõik olid ilmselgelt paanikas, sest see ei olnud tavaline koera haukumine, vaid tõeline möll,“ ütles ta, lisades, et sündmuskohal viibinud inimesed olid hirmul koera võimaliku lahti pääsemise tõttu.
Viking Line kinnitas, et koer hammustas vahejuhtumi käigus oma omanikku, kuid ei pääsenud lahti ega kujutanud ohtu teistele reisijatele.
Ettevõte märkis, et koera omanikuga koos reisinud isik hoiatas laeva turvameest. Kohvikuala evakueeriti ajutiselt ja turvamehed võtsid koera oma kontrolli alla.
Laev jõudis Helsingisse esmaspäeva öösel kell 1.30. Sadamas anti koer üle politseile.
Parvlaeval viibinud reisija ütles Iltalehtile, et kõnealune koer oli pool tundi rahulik olnud, kuid hiljem hakkas teadmata põhjusel haukuma ja agressiivselt käituma.
„Ümberringi olevad inimesed seisid hirmunult pingil. Mõned inimesed jooksid sündmuskohalt minema,“ meenutas pealtnägija. Ta ei osanud öelda koera tõugu, kuid kirjeldas, et koer oli lühike kuid tugev.
Reisijal oli ka endal väike koer kaasas ja sarnaselt ümberringi viibinud inimestele ehmatas loom vihase koera haukumise peale. Reisija otsustas sündmuskohalt lahkuda kohe pärast situatsiooni algust.
„Kõik olid ilmselgelt paanikas, sest see ei olnud tavaline koera haukumine, vaid tõeline möll,“ ütles ta, lisades, et sündmuskohal viibinud inimesed olid hirmul koera võimaliku lahti pääsemise tõttu.
Viking Line kinnitas, et koer hammustas vahejuhtumi käigus oma omanikku, kuid ei pääsenud lahti ega kujutanud ohtu teistele reisijatele.
Ettevõte märkis, et koera omanikuga koos reisinud isik hoiatas laeva turvameest. Kohvikuala evakueeriti ajutiselt ja turvamehed võtsid koera oma kontrolli alla.
Laev jõudis Helsingisse esmaspäeva öösel kell 1.30. Sadamas anti koer üle politseile.
Minister Taro (Eesti 200) sõnas, et uue seaduse eesmärk on vähendada ebavajalikku bürokraatiat, tugevdada riigikaitset ning lihtsustada relvaloa taotlemist neile, kes on juba kvalifitseeritud ja Eesti riigile lojaalsed.
Minister Taro (Eesti 200) sõnas, et uue seaduse eesmärk on vähendada ebavajalikku bürokraatiat, tugevdada riigikaitset ning lihtsustada relvaloa taotlemist neile, kes on juba kvalifitseeritud ja Eesti riigile lojaalsed.
Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusele määruse, millega seatakse nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale. Selle hulgas on punkt, et koolipäev algaks kell 9.00, erandkorras kõige varem kell 8.00. Muudatus on eelnõu seletuskirja kohaselt vajalik, sest terviseuuringud on näidanud, et hilisem tundide algus mõjub positiivselt nii laste vaimsele tervisele, käitumisele kui ka õpitulemustele.
Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusele määruse, millega seatakse nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale. Selle hulgas on punkt, et koolipäev algaks kell 9.00, erandkorras kõige varem kell 8.00. Muudatus on eelnõu seletuskirja kohaselt vajalik, sest terviseuuringud on näidanud, et hilisem tundide algus mõjub positiivselt nii laste vaimsele tervisele, käitumisele kui ka õpitulemustele.
Aastaid töös olnud hädaolukorraseaduse muutmise eelnõu jõudis märtsis valitsuse lauale. Eelnõu järgi peab kõigis uutes hoonetes, mille kogupindala on üle 1200 ruutmeetri, olema varjend. Vanematesse hoonetesse tuleb aga rajada varjumiskohad. Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et varjumiskohti ja varjendeid on vaja. „Palusin siseministrilt mõju hinnangut, kui palju see tõstab eluasemete hindu, seejärel saab ta infoga valitsusse tulla,“ märkis ta.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) ütles, et koalitsioonis ei ole eelnõu osas kõiki detaile veel kokku lepitud. „Millises ajaraamis asjad peaksid sündima. Iseenesest on nii, et kui 30 aastat ei ole varjendite teemaga tegeletud ja meile heidetakse seda ette, siis kõige parem päev selle tegelemisega alustamiseks oleks täna. Iseenesest see tundub väga mõistlik ja olen tunnetanud, et osadel inimestel on võib-olla tekkinud selline võbelus, et mida see kaasa toob kinnisvaraarenduse poole pealt, kas midagi muutub kallimaks, kuidas see hinda mõjutab.“
Taro nentis, et ministeerium on arvutanud, et väiksemate kortermajade puhul on hinnavahe nelja protsendi ümber, suuremate puhul aga üle ühe protsendi juurde. „Iseenesest see ei ole selline suurusjärk, mis hakkaks mõjutama mingisuguseid ostu või müügiotsuseid. Ma ühel Eesti linnade-valdade päevadel küsisin ka inimeste käest, et kas keegi oleks nõus ostma sellist uut korterit, kus varjumisvõimalust ei ole tingimusel, et saab viis protsenti alet. Seal ruumis oli sada inimest või rohkem, aga ühtegi kätt ei tõusnud.“
Taro tõi ka välja, et omaette on küsimus, et kui palju varjendi ehitushind mõjutab korteri lõplikku müügihinda. „Kui me räägime elanikkonna kaitsest ja inimeste turvalisusest, siis oleks mõistlik, et need nõuded hakkaksid kehtima võimalikult kiiresti ehk sellisel määral, kus sellel ka mõju on. Kõige suurem probleem ongi tegelikult linnalistes piirkondades inimestel, kes elavad kortermajades.“
Taro rääkis, et majadesse varjendite rajamise kohustust ei saa asendada sellega, et avalikku ruumi luua rohkem varjendeid, sest need teenindavad inimesi, kes parasjagu hoones sees on. „Kui peaks olema mingisugune kriitiline olukord, sireenid hakkavad üürgama, siis tuleb võimalikult välistada see, et keegi peab õue jooksma.“
Aastaid töös olnud hädaolukorraseaduse muutmise eelnõu jõudis märtsis valitsuse lauale. Eelnõu järgi peab kõigis uutes hoonetes, mille kogupindala on üle 1200 ruutmeetri, olema varjend. Vanematesse hoonetesse tuleb aga rajada varjumiskohad. Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et varjumiskohti ja varjendeid on vaja. „Palusin siseministrilt mõju hinnangut, kui palju see tõstab eluasemete hindu, seejärel saab ta infoga valitsusse tulla,“ märkis ta.
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) ütles, et koalitsioonis ei ole eelnõu osas kõiki detaile veel kokku lepitud. „Millises ajaraamis asjad peaksid sündima. Iseenesest on nii, et kui 30 aastat ei ole varjendite teemaga tegeletud ja meile heidetakse seda ette, siis kõige parem päev selle tegelemisega alustamiseks oleks täna. Iseenesest see tundub väga mõistlik ja olen tunnetanud, et osadel inimestel on võib-olla tekkinud selline võbelus, et mida see kaasa toob kinnisvaraarenduse poole pealt, kas midagi muutub kallimaks, kuidas see hinda mõjutab.“
Taro nentis, et ministeerium on arvutanud, et väiksemate kortermajade puhul on hinnavahe nelja protsendi ümber, suuremate puhul aga üle ühe protsendi juurde. „Iseenesest see ei ole selline suurusjärk, mis hakkaks mõjutama mingisuguseid ostu või müügiotsuseid. Ma ühel Eesti linnade-valdade päevadel küsisin ka inimeste käest, et kas keegi oleks nõus ostma sellist uut korterit, kus varjumisvõimalust ei ole tingimusel, et saab viis protsenti alet. Seal ruumis oli sada inimest või rohkem, aga ühtegi kätt ei tõusnud.“
Taro tõi ka välja, et omaette on küsimus, et kui palju varjendi ehitushind mõjutab korteri lõplikku müügihinda. „Kui me räägime elanikkonna kaitsest ja inimeste turvalisusest, siis oleks mõistlik, et need nõuded hakkaksid kehtima võimalikult kiiresti ehk sellisel määral, kus sellel ka mõju on. Kõige suurem probleem ongi tegelikult linnalistes piirkondades inimestel, kes elavad kortermajades.“
Taro rääkis, et majadesse varjendite rajamise kohustust ei saa asendada sellega, et avalikku ruumi luua rohkem varjendeid, sest need teenindavad inimesi, kes parasjagu hoones sees on. „Kui peaks olema mingisugune kriitiline olukord, sireenid hakkavad üürgama, siis tuleb võimalikult välistada see, et keegi peab õue jooksma.“
Seletuskirjas on näiteks välja toodud, et kooli maa peab olema puhas, hoovis ei tohi ladustada prügi ning muru ja hein peavad olema mõistliku kõrgusega, et puugid ei leviks ja lapsed ei komistaks. Sotsiaalmeedias on paljudel hambus, miks ometi tegeleb riik muru kõrguse reguleerimisega.
Seletuskirjas on näiteks välja toodud, et kooli maa peab olema puhas, hoovis ei tohi ladustada prügi ning muru ja hein peavad olema mõistliku kõrgusega, et puugid ei leviks ja lapsed ei komistaks. Sotsiaalmeedias on paljudel hambus, miks ometi tegeleb riik muru kõrguse reguleerimisega.
Sotsiaalkindlustusameti osakonna spetsialistid ütlesid Delfile, et niipea, kui ülejäänud osa kantakse neile üle, on nad kohe valmis tegema ülekandeid Eestis elavatele pensionäridele, kes saavad Venemaalt pensioni.
Sotsiaalkindlustusameti osakonna spetsialistid ütlesid Delfile, et niipea, kui ülejäänud osa kantakse neile üle, on nad kohe valmis tegema ülekandeid Eestis elavatele pensionäridele, kes saavad Venemaalt pensioni.
Liitlasüksused saabuvad nii õhu kaudu, meritsi kui ka maismaatranspordiga, harjutades siirmisoperatsioonidega erinevatel meetoditel siinse NATO lahingugrupi kiiret tugevdamist. Suurim Eestisse toodav lisaüksus on Ühendkuningriigi relvajõudude 4. brigaad, millele sekundeerivad kompaniid Prantsuse armeest.
Eestisse saabuvate liitlasüksuste vastuvõtmise eest vastutab kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus, mis juhib ja koordineerib kõiki liitlasvägede liikumisi Eesti territooriumil. Täiendavate üksuste vastuvõtmist toetavad sõjaväepolitsei, diviisi logistikapataljon, õhuvägi ja merevägi, samuti Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond.
„Liitlaste Eestisse saabumine on ideaalne võimalus harjutada kogu vastuvõtuahelat, alates sadamate ja lennujaamade tööst kuni varustuse jõudmiseni sihtkohta,“ ütles toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. „Meie üksuse eesmärk on tagada liitlaste sujuv ja turvaline vastuvõtt maal, meres ja õhus.“
14. - 30. aprillini toimuva siirmisoperatsiooni käigus toovad Ühendkuningriigi ja Prantsuse relvajõud Eestisse hulgaliselt oma isikkooseisu ja lahingutehnikat, harjutades oma vägede kiiret siirmist Eesti kaitseks. Põhilise väekontingendina siirdakse Eestisse Briti armee 4. brigaad, mis toob õppusele Siil 2025 ligikaudu 1500 võitlejat. Brigaadi kuulub kaks kergjalaväepataljoni, mis kasutavad soomusmasinaid Foxhound ja Mastiff ning kergeratsaväe eskadrilli tragunid, kes liiguvad luuremasinatel Jackal. Lisaks on tuletoetuseks snaiprid, suurtüki-, tankitõrje- ja kuulipilduja võimekused ning brigaadi tagavad pioneeri- ja logistikaüksused.
Prantsuse relvajõud toovad enne õppuse Siil 2025 algust peamiselt merejalaväe üksuseid lisaks juba siin viibivale kontingendile.
Seoses täiendavate liitlasüksuste saabumisega võib Eesti teedel märgata sel ajaperioodil tavapärasest rohkem liitlaste sõidukeid ja militaartehnikat. Kaitsevägi palub liiklejatel olla tähelepanelik ning näidata üles mõistvat suhtumist tavaliiklusest aeglasemalt liikuvate kaitseväe kolonnide vastu.
Liikumis- ja veoteenistus on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille ülesanneteks on korraldada, saata ja julgestada nii Eesti kaitseväe kui liitlasüksuste siseriiklikke vedusid ja liikumisi. Lisaks vastutab liikumis- ja veoteenistus liitlasüksuste ja nende tehnika ning varustuse Eestisse toomise ja riigist välja saatmise eest. Samuti korraldab üksus Eesti kaitseväe missiooniüksuste, varude ja varustuse välisoperatsioonidele viimise ja sealt tagasi toomise. Lisaks koolitab liikumis- ja veoteenistus ajateenijate baasil välja erialaspetsialiste, kes asuvad üksuse teenistusse ning jätkavad samal erialal ka reservteenistust.
Liitlasüksused saabuvad nii õhu kaudu, meritsi kui ka maismaatranspordiga, harjutades siirmisoperatsioonidega erinevatel meetoditel siinse NATO lahingugrupi kiiret tugevdamist. Suurim Eestisse toodav lisaüksus on Ühendkuningriigi relvajõudude 4. brigaad, millele sekundeerivad kompaniid Prantsuse armeest.
Eestisse saabuvate liitlasüksuste vastuvõtmise eest vastutab kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus, mis juhib ja koordineerib kõiki liitlasvägede liikumisi Eesti territooriumil. Täiendavate üksuste vastuvõtmist toetavad sõjaväepolitsei, diviisi logistikapataljon, õhuvägi ja merevägi, samuti Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond.
„Liitlaste Eestisse saabumine on ideaalne võimalus harjutada kogu vastuvõtuahelat, alates sadamate ja lennujaamade tööst kuni varustuse jõudmiseni sihtkohta,“ ütles toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. „Meie üksuse eesmärk on tagada liitlaste sujuv ja turvaline vastuvõtt maal, meres ja õhus.“
14. - 30. aprillini toimuva siirmisoperatsiooni käigus toovad Ühendkuningriigi ja Prantsuse relvajõud Eestisse hulgaliselt oma isikkooseisu ja lahingutehnikat, harjutades oma vägede kiiret siirmist Eesti kaitseks. Põhilise väekontingendina siirdakse Eestisse Briti armee 4. brigaad, mis toob õppusele Siil 2025 ligikaudu 1500 võitlejat. Brigaadi kuulub kaks kergjalaväepataljoni, mis kasutavad soomusmasinaid Foxhound ja Mastiff ning kergeratsaväe eskadrilli tragunid, kes liiguvad luuremasinatel Jackal. Lisaks on tuletoetuseks snaiprid, suurtüki-, tankitõrje- ja kuulipilduja võimekused ning brigaadi tagavad pioneeri- ja logistikaüksused.
Prantsuse relvajõud toovad enne õppuse Siil 2025 algust peamiselt merejalaväe üksuseid lisaks juba siin viibivale kontingendile.
Seoses täiendavate liitlasüksuste saabumisega võib Eesti teedel märgata sel ajaperioodil tavapärasest rohkem liitlaste sõidukeid ja militaartehnikat. Kaitsevägi palub liiklejatel olla tähelepanelik ning näidata üles mõistvat suhtumist tavaliiklusest aeglasemalt liikuvate kaitseväe kolonnide vastu.
Liikumis- ja veoteenistus on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille ülesanneteks on korraldada, saata ja julgestada nii Eesti kaitseväe kui liitlasüksuste siseriiklikke vedusid ja liikumisi. Lisaks vastutab liikumis- ja veoteenistus liitlasüksuste ja nende tehnika ning varustuse Eestisse toomise ja riigist välja saatmise eest. Samuti korraldab üksus Eesti kaitseväe missiooniüksuste, varude ja varustuse välisoperatsioonidele viimise ja sealt tagasi toomise. Lisaks koolitab liikumis- ja veoteenistus ajateenijate baasil välja erialaspetsialiste, kes asuvad üksuse teenistusse ning jätkavad samal erialal ka reservteenistust.
Venemaa kuulutas Talibani terroristliku liikumisena 2003. aastal ebaseaduslikuks. Vene riigimeedia teatel tühistas ülemkohus selle otsuse neljapäeval, jõustudes koheselt.
Ükski riik ei tunnusta Talibani valitsust, mis haaras võimu 2021. aasta augustis, kui USA juhitud väed tõmbusid Afganistanist välja pärast 20 aastat kestnud sõda.
Venemaa on järk-järgult arendanud sidemeid Talibaniga ja näeb vajadust nendega koostööd teha, kuna ta seisab silmitsi suure julgeolekuohuga islamivõitlejate rühmituste poolt.
2024. aasta märtsis toimus Moskva lähedal asuvas kontserdisaalis rünnak, kus relvastatud isikud tapsid 145 inimest. Rünnaku eest võttis vastutuse Islamiriik. USA ametnikud ütlesid, et nende luureandmed viitavad sellele, et rünnaku pani toime Islamiriigi Afganistani haru.
Taliban on öelnud, et nad töötavad Afganistanis Islamiriigi kohaloleku likvideerimiseks.
Lääne diplomaadid on öelnud, et Talibani tee laiema rahvusvahelise tunnustuse suunas on takerdunud, kuni nad ei muuda oma kurssi naiste õiguste osas. Taliban on sulgenud naistele ja tüdrukutele keskkoolid ja ülikoolid ning kehtestanud piirangud nende liikumisele ilma meessoost eestkostjata.
Venemaa kuulutas Talibani terroristliku liikumisena 2003. aastal ebaseaduslikuks. Vene riigimeedia teatel tühistas ülemkohus selle otsuse neljapäeval, jõustudes koheselt.
Ükski riik ei tunnusta Talibani valitsust, mis haaras võimu 2021. aasta augustis, kui USA juhitud väed tõmbusid Afganistanist välja pärast 20 aastat kestnud sõda.
Venemaa on järk-järgult arendanud sidemeid Talibaniga ja näeb vajadust nendega koostööd teha, kuna ta seisab silmitsi suure julgeolekuohuga islamivõitlejate rühmituste poolt.
2024. aasta märtsis toimus Moskva lähedal asuvas kontserdisaalis rünnak, kus relvastatud isikud tapsid 145 inimest. Rünnaku eest võttis vastutuse Islamiriik. USA ametnikud ütlesid, et nende luureandmed viitavad sellele, et rünnaku pani toime Islamiriigi Afganistani haru.
Taliban on öelnud, et nad töötavad Afganistanis Islamiriigi kohaloleku likvideerimiseks.
Lääne diplomaadid on öelnud, et Talibani tee laiema rahvusvahelise tunnustuse suunas on takerdunud, kuni nad ei muuda oma kurssi naiste õiguste osas. Taliban on sulgenud naistele ja tüdrukutele keskkoolid ja ülikoolid ning kehtestanud piirangud nende liikumisele ilma meessoost eestkostjata.
Kollapalavikku põhjustab viirus, mis kandub inimesele nakatunud sääskede kaudu. Enamikul juhtudel annab vaktsiin viiruse vastu eluaegse kaitse. Kollapalavikku võib olla raske diagnoosida ja selle sümptomeid võib segi ajada teiste haiguste sümptomitega.
Colombia tervishoiuminister Guillermo Alfonso Jaramillo ütles, et praeguse puhangu ajal on seni kinnitatud 74 kollapalaviku juhtumit, mis on oluliselt suurem arv võrreldes viimaste aastatega. Tervishoiuministeeriumi andmete kohaselt oli 2023. aastal vaid kaks haigusjuhtu ja 2019-2022 aastatel ei olnud ühtegi haigusjuhtu.
Jaramillo märkis, et praegune haiguspuhang on olnud eriti surmav, saades saatuslikuks pea 50%-le nakatunutest.
Lihavõttepühade perioodil reisivad paljud colombialased soojematesse piirkondadesse, kus on haigust levitavad sääsed rohkem levinud. Paljud kollapalaviku juhtumid on koondunud Tolima provintsi idaossa, mis on tuntud oma kohviistanduste ja maastike poolest nii riiklike kui ka rahvusvaheliste turistide seas.
Valitsus on kutsunud inimesi üles vaktsineerima. President Gustavo Petro hoiatas, et vaktsineerimata inimesed ei tohiks kõrge riskiga piirkondadesse reisida. Tervishoiuminister ütles, et nendesse piirkondadesse reisivad isikud peavad vaktsineerimist tõendama.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel paraneb enamik inimesi pärast nakkuse esimest faasi, millega tavaliselt kaasneb palavik, lihas- ja seljavalu, peavalu, külmavärinad, söögiisu vähenemine ning iiveldus või oksendamine. Umbes 15% inimestest satub teise, üldiselt surmavasse faasi, mis hõlmab kõrget palavikku, verejooksu ja neerufunktsiooni halvenemist.
Kollapalavikku põhjustab viirus, mis kandub inimesele nakatunud sääskede kaudu. Enamikul juhtudel annab vaktsiin viiruse vastu eluaegse kaitse. Kollapalavikku võib olla raske diagnoosida ja selle sümptomeid võib segi ajada teiste haiguste sümptomitega.
Colombia tervishoiuminister Guillermo Alfonso Jaramillo ütles, et praeguse puhangu ajal on seni kinnitatud 74 kollapalaviku juhtumit, mis on oluliselt suurem arv võrreldes viimaste aastatega. Tervishoiuministeeriumi andmete kohaselt oli 2023. aastal vaid kaks haigusjuhtu ja 2019-2022 aastatel ei olnud ühtegi haigusjuhtu.
Jaramillo märkis, et praegune haiguspuhang on olnud eriti surmav, saades saatuslikuks pea 50%-le nakatunutest.
Lihavõttepühade perioodil reisivad paljud colombialased soojematesse piirkondadesse, kus on haigust levitavad sääsed rohkem levinud. Paljud kollapalaviku juhtumid on koondunud Tolima provintsi idaossa, mis on tuntud oma kohviistanduste ja maastike poolest nii riiklike kui ka rahvusvaheliste turistide seas.
Valitsus on kutsunud inimesi üles vaktsineerima. President Gustavo Petro hoiatas, et vaktsineerimata inimesed ei tohiks kõrge riskiga piirkondadesse reisida. Tervishoiuminister ütles, et nendesse piirkondadesse reisivad isikud peavad vaktsineerimist tõendama.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel paraneb enamik inimesi pärast nakkuse esimest faasi, millega tavaliselt kaasneb palavik, lihas- ja seljavalu, peavalu, külmavärinad, söögiisu vähenemine ning iiveldus või oksendamine. Umbes 15% inimestest satub teise, üldiselt surmavasse faasi, mis hõlmab kõrget palavikku, verejooksu ja neerufunktsiooni halvenemist.
Volikogu otsustas anda Tallinna vapimärgi ettevõtja Taavet Hinrikusele tema silmapaistva tegevuse eest Eesti ja eriti Tallinna rahvusvahelise tuntuse ning Tallinna kui uuendusmeelse ja maailmale avatud linna maine kujundamise ja linnaruumi arendamise eest. Samuti tunnustatakse Hinrikuse märkimisväärset panust tehnoloogilisse innovatsiooni ja tema tööd tehnoloogiahariduse edendamisel.
Tallinna teenetemärgid saavad linnale osutatud pikaajaliste eriliste teenete eest: Mihkel Mardna, Risto Kalmre, Kerstin Kõiva, Kahrut Eller, Arp Müller-Mölder, Jan Kaus, Jaanus Janek Juss, Maire Arm, Natalja Vergun ja Toomas Tamla.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Kruusimägi sõnul on nii Tallinna vapimärgi kui ka teenetemärkide andmine väärt ja vajalik traditsioon, millega tuua esile neid, kes on aidanud kaasa linna arengule laiemalt. Tänavuse vapimärgi saaja osas ütleb Kruusimägi, et tunnustuse on pälvinud just praegusel ajal olulises valdkonnas tegutsev inimene.
„Infotehnoloogia ajastul on oluline, et Eesti paistaks endiselt silma kui valdkonna üks eestvedajatest. Taavet Hinrikuse ettevõte Wise on maailmas tuntud ja hinnatud. Ta on toonud meile palju häid eksperte, loonud vajalikke töökohti ja arenguvõimalusi meie enda inimestele ning viinud Eesti IT-sektoris maailmaturule,“ ütles Kruusimägi.
Tallinna vapimärk antakse isikule linna erilise austusavaldusena. Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu fraktsioonidel, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel ja linna ametiasutustel. Alates 1997. aastast on vapimärk antud 38 inimesele.
Teenetemärgi andmise taotlusi said esitada linnavolikogu fraktsioonid, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed ning linnaasutused. Ettepaneku, kellele teenetemärk anda, tegi linnavolikogule linnavalitsus. Tallinna teenetemärke on antud alates 1995. aastast 466 inimesele.
Volikogu otsustas anda Tallinna vapimärgi ettevõtja Taavet Hinrikusele tema silmapaistva tegevuse eest Eesti ja eriti Tallinna rahvusvahelise tuntuse ning Tallinna kui uuendusmeelse ja maailmale avatud linna maine kujundamise ja linnaruumi arendamise eest. Samuti tunnustatakse Hinrikuse märkimisväärset panust tehnoloogilisse innovatsiooni ja tema tööd tehnoloogiahariduse edendamisel.
Tallinna teenetemärgid saavad linnale osutatud pikaajaliste eriliste teenete eest: Mihkel Mardna, Risto Kalmre, Kerstin Kõiva, Kahrut Eller, Arp Müller-Mölder, Jan Kaus, Jaanus Janek Juss, Maire Arm, Natalja Vergun ja Toomas Tamla.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Kruusimägi sõnul on nii Tallinna vapimärgi kui ka teenetemärkide andmine väärt ja vajalik traditsioon, millega tuua esile neid, kes on aidanud kaasa linna arengule laiemalt. Tänavuse vapimärgi saaja osas ütleb Kruusimägi, et tunnustuse on pälvinud just praegusel ajal olulises valdkonnas tegutsev inimene.
„Infotehnoloogia ajastul on oluline, et Eesti paistaks endiselt silma kui valdkonna üks eestvedajatest. Taavet Hinrikuse ettevõte Wise on maailmas tuntud ja hinnatud. Ta on toonud meile palju häid eksperte, loonud vajalikke töökohti ja arenguvõimalusi meie enda inimestele ning viinud Eesti IT-sektoris maailmaturule,“ ütles Kruusimägi.
Tallinna vapimärk antakse isikule linna erilise austusavaldusena. Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu fraktsioonidel, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel ja linna ametiasutustel. Alates 1997. aastast on vapimärk antud 38 inimesele.
Teenetemärgi andmise taotlusi said esitada linnavolikogu fraktsioonid, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed ning linnaasutused. Ettepaneku, kellele teenetemärk anda, tegi linnavolikogule linnavalitsus. Tallinna teenetemärke on antud alates 1995. aastast 466 inimesele.
„Soomukis viibinud ajateenijatest seitse said õnnetuses vigastada,“ kinnitas kaitseväe peastaabi pressijaoskonna leitnant Martin Hiir.
Õnnetus juhtus keskpolügoonil eelmise nädala reedel. Kolm ajateenijat pääsesid kergemate vigastustega ning on juba teenistusse naasnud. Ülejäänud nelja ajateenija vigastused olid tõsisemad, mistõttu viibisid nad lühiajaliselt haiglas jälgimise all. Tänaseks on ka nemad haiglast välja kirjutatud ning jätkavad taastumist kodusel ravil.
Leitnant Hiir lisas, et juhtunu täpsed asjaolud on selgitamisel ning sõjaväepolitsei on alustanud õnnetuse uurimist.
„Soomukis viibinud ajateenijatest seitse said õnnetuses vigastada,“ kinnitas kaitseväe peastaabi pressijaoskonna leitnant Martin Hiir.
Õnnetus juhtus keskpolügoonil eelmise nädala reedel. Kolm ajateenijat pääsesid kergemate vigastustega ning on juba teenistusse naasnud. Ülejäänud nelja ajateenija vigastused olid tõsisemad, mistõttu viibisid nad lühiajaliselt haiglas jälgimise all. Tänaseks on ka nemad haiglast välja kirjutatud ning jätkavad taastumist kodusel ravil.
Leitnant Hiir lisas, et juhtunu täpsed asjaolud on selgitamisel ning sõjaväepolitsei on alustanud õnnetuse uurimist.
„Kaubanduskokkulepe tuleb, 100%,“ lubas Trump. „Loomulikult tuleb kaubanduskokkulepe. Nad tahavad seda väga ja me teeme kaubandusleppe, ma ootan seda täielikult, kuid see saab olema õiglane kokkulepe.“
Meloni oli ainus Euroopa Liidu liider, kes kutsuti jaanuaris Trumpi inauguratsioonile ja samuti esimene Euroopa juht, kes külastas Valget Maja pärast tariifide kehtestamist. Trumpi eelmise nädala samm peatada enamiku ülemaailmsete tariifide kehtivus 90 päevaks on leevendanud mõningast survet Melonile.
Meloni ütles, et ta ei saa pidada läbirääkimisi kogu bloki nimel, kuid märkis, et ausad vestlused sillutavad teed võimalikule kokkuleppele. „Ma olen kindel, et saame kokkuleppele. Ma olen siin, et sellega aidata,“ ütles ta ajakirjanikele.
Itaalia liider kutsus Trumpi ka tulevikus Itaaliat külastama ja Trump võttis kutse vastu. Muuhulgas jagas Trump Melonile kiidusõnu, nimetades teda suurepäraseks peaministriks ja „üheks maailma tõeliseks liidriks“.
Itaalia peaministri Washingtoni visiit toimub päev enne asepresidendi JD Vance’i võõrustamist Roomas. Nii tänane kui ka homne kohtumine võivad olla kriitilise tähtsusega otsustamaks, kas Meloni saab mängida vahendaja rolli USA ja Euroopa vahel.
Meloni kooskõlastas oma visiidi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, kuid sellest hoolimata on mõned ELi ametnikud olnud närvilised, et tema visiit ohustab bloki ühtset kaubandusrinnet.
„Kaubanduskokkulepe tuleb, 100%,“ lubas Trump. „Loomulikult tuleb kaubanduskokkulepe. Nad tahavad seda väga ja me teeme kaubandusleppe, ma ootan seda täielikult, kuid see saab olema õiglane kokkulepe.“
Meloni oli ainus Euroopa Liidu liider, kes kutsuti jaanuaris Trumpi inauguratsioonile ja samuti esimene Euroopa juht, kes külastas Valget Maja pärast tariifide kehtestamist. Trumpi eelmise nädala samm peatada enamiku ülemaailmsete tariifide kehtivus 90 päevaks on leevendanud mõningast survet Melonile.
Meloni ütles, et ta ei saa pidada läbirääkimisi kogu bloki nimel, kuid märkis, et ausad vestlused sillutavad teed võimalikule kokkuleppele. „Ma olen kindel, et saame kokkuleppele. Ma olen siin, et sellega aidata,“ ütles ta ajakirjanikele.
Itaalia liider kutsus Trumpi ka tulevikus Itaaliat külastama ja Trump võttis kutse vastu. Muuhulgas jagas Trump Melonile kiidusõnu, nimetades teda suurepäraseks peaministriks ja „üheks maailma tõeliseks liidriks“.
Itaalia peaministri Washingtoni visiit toimub päev enne asepresidendi JD Vance’i võõrustamist Roomas. Nii tänane kui ka homne kohtumine võivad olla kriitilise tähtsusega otsustamaks, kas Meloni saab mängida vahendaja rolli USA ja Euroopa vahel.
Meloni kooskõlastas oma visiidi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, kuid sellest hoolimata on mõned ELi ametnikud olnud närvilised, et tema visiit ohustab bloki ühtset kaubandusrinnet.
Päästjad reageerisid sündmusele kõrgeima kolmanda astme väljakutsega. Tulekahju oli esimesel korrusel asuva autoremondi töökoja ventilatsioonisüsteemis. Tuli liikus mööda ventilatsioonisüsteemi edasi pööningule, kuid päästjad said tulekahju leviku kiirelt peatatud.
Kella 21.50 ajal oli tulekahju lokaliseeritud ning ruume ventileeriti.
Põlengu põhjus on selgitamisel.
Kustutustöid tegid Pärnu, Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme kutselised päästjad.
Päästjad reageerisid sündmusele kõrgeima kolmanda astme väljakutsega. Tulekahju oli esimesel korrusel asuva autoremondi töökoja ventilatsioonisüsteemis. Tuli liikus mööda ventilatsioonisüsteemi edasi pööningule, kuid päästjad said tulekahju leviku kiirelt peatatud.
Kella 21.50 ajal oli tulekahju lokaliseeritud ning ruume ventileeriti.
Põlengu põhjus on selgitamisel.
Kustutustöid tegid Pärnu, Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme kutselised päästjad.
„Meil on maavarade kokkulepe, mis arvatavasti allkirjastatakse neljapäeval, järgmisel neljapäeval,“ ütles Trump Valges Majas Itaalia peaministri Giorgia Meloniga peetud pressikonverentsil. „Ja ma eeldan, et nad täidavad kokkuleppe.“
Ajakirjanike küsimustele vastates kinnitas USA rahandusminister Scott Bessent, et pooled töötavad veel üksikasju välja ja leping allkirjastatakse järgmisel nädalal. „See on sisuliselt see, milles me eelnevalt presidendiga kokku leppisime,“ ütles ta.
Umbes tund enne Trumpi avaldust teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina ja USA peavad leppe üle läbirääkimisi ja võivad täna allkirjastada lõplikule kokkuleppele eelneva memorandumi.
Selle nädala alguses pidasid USA ja Ukraina delegatsioonid Washingtonis konsultatsioone. Ukraina esimene asepeaminister Julija Svõrõdenko ütles kolmapäeval, et pooled tegid kõnelustel olulisi edusamme ja on nõustunud allkirjastama lähiajal memorandumi, mis on esimene etapp edusammude fikseerimiseks.
Algne raamleping loodeti allkirjastada Zelenskõi Washingtoni visiidi ajal 28. veebruaril, kuid plaan kukkus läbi pärast tulist vaidlust Trumpi ja USA asepresidendi JD Vance’iga. Zelenskõi lahkus Valgest Majast tehingut lõpetamata.
„Meil on maavarade kokkulepe, mis arvatavasti allkirjastatakse neljapäeval, järgmisel neljapäeval,“ ütles Trump Valges Majas Itaalia peaministri Giorgia Meloniga peetud pressikonverentsil. „Ja ma eeldan, et nad täidavad kokkuleppe.“
Ajakirjanike küsimustele vastates kinnitas USA rahandusminister Scott Bessent, et pooled töötavad veel üksikasju välja ja leping allkirjastatakse järgmisel nädalal. „See on sisuliselt see, milles me eelnevalt presidendiga kokku leppisime,“ ütles ta.
Umbes tund enne Trumpi avaldust teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina ja USA peavad leppe üle läbirääkimisi ja võivad täna allkirjastada lõplikule kokkuleppele eelneva memorandumi.
Selle nädala alguses pidasid USA ja Ukraina delegatsioonid Washingtonis konsultatsioone. Ukraina esimene asepeaminister Julija Svõrõdenko ütles kolmapäeval, et pooled tegid kõnelustel olulisi edusamme ja on nõustunud allkirjastama lähiajal memorandumi, mis on esimene etapp edusammude fikseerimiseks.
Algne raamleping loodeti allkirjastada Zelenskõi Washingtoni visiidi ajal 28. veebruaril, kuid plaan kukkus läbi pärast tulist vaidlust Trumpi ja USA asepresidendi JD Vance’iga. Zelenskõi lahkus Valgest Majast tehingut lõpetamata.
Vene väed ründasid eile õhtul droonidega Ukraina Dnipro linna, mille tõttu hukkus kaks inimest ja said kahjustada elumajad.
Ukraina droonid ründasid ööl vastu tänast Venemaal Ivanovo oblastis asuvat Šuja linna.
Haridus- ja teadusministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud määrus ja selle seletuskiri kütavad kirgi. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, miks on muudatusi vaja. Ta rõhutas ka, et kokkuvõttes regulatsioonihulka kärbitakse.
Kas põllumees peab lisaks põllutööle olema osav ka matemaatikas? Mis üldse tõmbab noori põllumajandust õppima? Vaata ja kuula ning saa teada.
1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses lahvatas nn Tallinna vanalinna korteriskandaal, kui ilmnes, et paljud mõjukad poliitikud, ametnikud ja ärimehed olid saanud võimaluse erastada väärtuslikke Tallinna vanalinna kortereid turuhinnast tunduvalt odavamalt. Asi jõudis kriminaaluurimiseni ja kohtusse. Kuid lisaks oli toona tavapärane, et väärtuslikke kinnistuid anti pikaks ajaks rendile ilma avaliku konkursita ja see tekitas avalikkuses küsimusi läbipaistvuse ja õiguspärasuse kohta.
1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses lahvatas nn Tallinna vanalinna korteriskandaal, kui ilmnes, et paljud mõjukad poliitikud, ametnikud ja ärimehed olid saanud võimaluse erastada väärtuslikke Tallinna vanalinna kortereid turuhinnast tunduvalt odavamalt. Asi jõudis kriminaaluurimiseni ja kohtusse. Kuid lisaks oli toona tavapärane, et väärtuslikke kinnistuid anti pikaks ajaks rendile ilma avaliku konkursita ja see tekitas avalikkuses küsimusi läbipaistvuse ja õiguspärasuse kohta.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 17. märtsist - 13. aprillini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus on nädalaga langenud 1,4 ning on viimase kolme nädalaga kokku 3,6 protsendipunkti võrra. Reformierakonna toetus on viimase nelja nädala jooksul tõusnud 2,6 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus püsib tõusutrendis, olles alates veebruari keskpaigast tõusnud kokku 3,7 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad EKRE (15%), SDE (10,2%), Parempoolsed (5,2%) ning Eesti 200 (3,1%). EKRE toetus on viimase kolme nädalaga langenud 2,7 protsendipunkti võrra ning Parempoolsete toetus ületas esimest korda pärast eelmise aasta novembrit taas valimiskünnise.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 21,8% ning opositsioonierakondi 71,8% vastajatest.
Ühiskonnauuringute instituut koostöös Norstatiga on välja töötanud ka kohalike valimiste tulemusi ennustava mudeli, mis pakub võimalikku häälte ja kohtade jaotust kõigis omavalitsustes. Kõige värskemad tulemused on kättesaadavad aadressilt https://kov2025.kusitlus.com/ ning neid uuendatakse regulaarselt.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 17. märtsist - 13. aprillini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus on nädalaga langenud 1,4 ning on viimase kolme nädalaga kokku 3,6 protsendipunkti võrra. Reformierakonna toetus on viimase nelja nädala jooksul tõusnud 2,6 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus püsib tõusutrendis, olles alates veebruari keskpaigast tõusnud kokku 3,7 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad EKRE (15%), SDE (10,2%), Parempoolsed (5,2%) ning Eesti 200 (3,1%). EKRE toetus on viimase kolme nädalaga langenud 2,7 protsendipunkti võrra ning Parempoolsete toetus ületas esimest korda pärast eelmise aasta novembrit taas valimiskünnise.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 21,8% ning opositsioonierakondi 71,8% vastajatest.
Ühiskonnauuringute instituut koostöös Norstatiga on välja töötanud ka kohalike valimiste tulemusi ennustava mudeli, mis pakub võimalikku häälte ja kohtade jaotust kõigis omavalitsustes. Kõige värskemad tulemused on kättesaadavad aadressilt https://kov2025.kusitlus.com/ ning neid uuendatakse regulaarselt.
Kell 11.03 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Järvekülas Sõnajala tee 3 juures, kus 11-aastane poiss kaotas kergliiklusteel juhitavuse elektrilise tõukeratta üle ja kukkus. Tõukerattur toimetati haiglasse.
Kell 13.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Liivalaia 19 juures, kus 17-aastane noormees sõitis elektrilise tõukerattaga Bolt vastu posti. Tõukerattur toimetati haiglasse.
Kell 15.52 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 22. kilomeetril, kus 73-aastane mees sõitis sõiduautoga Land Rover kraavi ja sõiduk rullus üle katuse. Juht toimetati haiglasse.
Kell 16.21 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäe tee 50 juures, kus 52-aastane mees hakkas mootorrattaga Ducati Streetfighter V4 mööduma mootorrattast BMW K 1200 GT, mida juhtis 56-aastane mees ning mootorrataste vahel toimus kokkupõrge. BMW juht toimetati haiglasse.
Kell 16.32 juhtus liiklusõnnetus Ida Virumaal Kohtla-Järvel Järveküla tee 70 juures, kus 40-aastane mees tagurdas sõiduautoga Opel Combo otsa alkoholijoobe tunnustega 28-aastasele mehele. Jalakäija toimetati haiglasse.
Kell 17.52 juhtus liiklusõnnetusVõrumaal Rõuge vallas Saarlasõ külas, kus 62-aastane mees sõitis mopeediga Romet Motors ja kukkus. Mopeedijuhi toimetati haiglasse.
Kell 20.12 iiklusõnnetus Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn - Narva maantee 88. kilomeetril, kus 64-aastane mees sõitis veoautoga Scania R450 otsa paremal teeservas seisnud haagisega veoautole Scania R124, mida juhtis 38-aastane mees. Scania R450 juht toimetati haiglasse.
Kell 11.03 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Järvekülas Sõnajala tee 3 juures, kus 11-aastane poiss kaotas kergliiklusteel juhitavuse elektrilise tõukeratta üle ja kukkus. Tõukerattur toimetati haiglasse.
Kell 13.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Liivalaia 19 juures, kus 17-aastane noormees sõitis elektrilise tõukerattaga Bolt vastu posti. Tõukerattur toimetati haiglasse.
Kell 15.52 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 22. kilomeetril, kus 73-aastane mees sõitis sõiduautoga Land Rover kraavi ja sõiduk rullus üle katuse. Juht toimetati haiglasse.
Kell 16.21 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäe tee 50 juures, kus 52-aastane mees hakkas mootorrattaga Ducati Streetfighter V4 mööduma mootorrattast BMW K 1200 GT, mida juhtis 56-aastane mees ning mootorrataste vahel toimus kokkupõrge. BMW juht toimetati haiglasse.
Kell 16.32 juhtus liiklusõnnetus Ida Virumaal Kohtla-Järvel Järveküla tee 70 juures, kus 40-aastane mees tagurdas sõiduautoga Opel Combo otsa alkoholijoobe tunnustega 28-aastasele mehele. Jalakäija toimetati haiglasse.
Kell 17.52 juhtus liiklusõnnetusVõrumaal Rõuge vallas Saarlasõ külas, kus 62-aastane mees sõitis mopeediga Romet Motors ja kukkus. Mopeedijuhi toimetati haiglasse.
Kell 20.12 iiklusõnnetus Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn - Narva maantee 88. kilomeetril, kus 64-aastane mees sõitis veoautoga Scania R450 otsa paremal teeservas seisnud haagisega veoautole Scania R124, mida juhtis 38-aastane mees. Scania R450 juht toimetati haiglasse.
Ajakirjanikud küsisid pärast kohtumist Narõškinilt, kuidas ta hindab olukorda Venemaa-Valgevene liitriigi ümber, „võttes arvesse Poola ja Balti riikide agressiivset retoorikat ja üldiselt militariseerumist liitriigi piiride ümber“, vahendab Valgevene riiklik uudisteagentuur BELTA.
Narõškin vastas, et Poola ja Balti riigid paistavad silma erilisi agressiivsusega, eriti sõnades, ja täristavad relvadega. Narõškini sõnul on Poola läinud nii kaugele, et on teatanud plaanist paigutada Valgevene ja Kaliningradi oblasti piirile umbes kaks miljonit tankitõrjemiini ja „tahaks väga, loodab saada ameeriklastelt veel tuumarelva“.
„See on loomulikult kurb. Nad ei suuda kuidagi aru saada, et just sõjalise aktiivsuse suurendamine Venemaa ja Valgevene piiridel on praeguse sellise suure, terava, väga ohtliku kriisi üks faktoreid ja põhjuseid Euroopa kontinendil,“ lausus Narõškin.
„Nad peavad aru saama, kuigi seni ei saa, et agressiooni korral Põhja-Atlandi alliansi poolt liitriigi vastu tekitatakse kahju kindlasti kogu NATO blokile, aga suuremal määral on esimesed, kes kannatavad, selliste ideede kandjad, kandjad Poola ja Balti riikide poliitilistes ringkondades,“ hoiatas Narõškin.
Ajakirjanikud küsisid pärast kohtumist Narõškinilt, kuidas ta hindab olukorda Venemaa-Valgevene liitriigi ümber, „võttes arvesse Poola ja Balti riikide agressiivset retoorikat ja üldiselt militariseerumist liitriigi piiride ümber“, vahendab Valgevene riiklik uudisteagentuur BELTA.
Narõškin vastas, et Poola ja Balti riigid paistavad silma erilisi agressiivsusega, eriti sõnades, ja täristavad relvadega. Narõškini sõnul on Poola läinud nii kaugele, et on teatanud plaanist paigutada Valgevene ja Kaliningradi oblasti piirile umbes kaks miljonit tankitõrjemiini ja „tahaks väga, loodab saada ameeriklastelt veel tuumarelva“.
„See on loomulikult kurb. Nad ei suuda kuidagi aru saada, et just sõjalise aktiivsuse suurendamine Venemaa ja Valgevene piiridel on praeguse sellise suure, terava, väga ohtliku kriisi üks faktoreid ja põhjuseid Euroopa kontinendil,“ lausus Narõškin.
„Nad peavad aru saama, kuigi seni ei saa, et agressiooni korral Põhja-Atlandi alliansi poolt liitriigi vastu tekitatakse kahju kindlasti kogu NATO blokile, aga suuremal määral on esimesed, kes kannatavad, selliste ideede kandjad, kandjad Poola ja Balti riikide poliitilistes ringkondades,“ hoiatas Narõškin.
Zelenskõil paluti kommenteerida USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi sõnu, mille kohaselt on Ukrainas rahu tegemise puhul võtmetähtsusega viis territooriumi, vahendab UNIAN.
„Territooriumide kohta: Ukraina on suveräänne riik ja kõik territooriumid kuuluvad Ukraina unitaarriigile. Seetõttu saab meie riigi territooriumidest rääkida ainult Ukraina rahvas. Ja te teate, et meie jaoks on punane joon tunnustada mis tahes ajutiselt okupeeritud territooriume mitte Ukraina territooriumide, vaid Venemaa omadena. Seetõttu arutavad vastavad esindajad seda küsimust väljaspool oma pädevust,“ ütles Zelenskõi.
Ta rääkis ka läbirääkimistest USA-ga maavarade kokkuleppe üle.
„Läbirääkimised on toimunud. Need olid positiivsed. See oli tehnilise meeskonna kohtumine. Ja kohtumised sellel tasemel eri formaatides – offline ja online – jätkuvad selle nädala lõpuni. Pärast kõiki neid konsultatsioone, kui meeskonnad on valmis – ja ma arvan, et nad on valmis –, näitavad nad, mille kallal on töötanud. Seni lõpetasid mõlemad pooled kohtumise positiivselt. Ma arvan, et see on õige,“ ütles Zelenskõi.
Zelenskõil paluti kommenteerida USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi sõnu, mille kohaselt on Ukrainas rahu tegemise puhul võtmetähtsusega viis territooriumi, vahendab UNIAN.
„Territooriumide kohta: Ukraina on suveräänne riik ja kõik territooriumid kuuluvad Ukraina unitaarriigile. Seetõttu saab meie riigi territooriumidest rääkida ainult Ukraina rahvas. Ja te teate, et meie jaoks on punane joon tunnustada mis tahes ajutiselt okupeeritud territooriume mitte Ukraina territooriumide, vaid Venemaa omadena. Seetõttu arutavad vastavad esindajad seda küsimust väljaspool oma pädevust,“ ütles Zelenskõi.
Ta rääkis ka läbirääkimistest USA-ga maavarade kokkuleppe üle.
„Läbirääkimised on toimunud. Need olid positiivsed. See oli tehnilise meeskonna kohtumine. Ja kohtumised sellel tasemel eri formaatides – offline ja online – jätkuvad selle nädala lõpuni. Pärast kõiki neid konsultatsioone, kui meeskonnad on valmis – ja ma arvan, et nad on valmis –, näitavad nad, mille kallal on töötanud. Seni lõpetasid mõlemad pooled kohtumise positiivselt. Ma arvan, et see on õige,“ ütles Zelenskõi.
Kaks anonüümseks jäänud allikat ütlesid, et kaitseminister Pete Hegsethi vanemnõunik Dan Caldwell eskorditi turvatöötajate poolt Pentagonist välja ja tema sissepääsuluba tühistati uurimise ajaks, vahendab Reuters.
Sama juurdluse raames saadeti sundpuhkusele ja eskorditi majast välja ka Pentagoni personaliülema asetäitja Darin Selnick, teatas üks allikas.
Uurimise all olevad lekked sisaldavad Panama kanali operatiivplaane, teise lennukikandja saatmist Punasele merele, Elon Muski vastuolulist visiiti Pentagoni ja pausi luureandmete kogumises Ukraina jaoks, teatas üks allikas.
President Donald Trumpi administratsioon püüab lekkeid välja juurida muu hulgas ka kaitseministeeriumist. Märtsis Hegsethi personaliülema allkirjastatud memos paluti Pentagoni kaitseluure direktoril uurida volitamata paljastusi ja kiideti heaks polügraafide kasutamine.
Merejalaväelasest Iraagi sõja veteran Caldwell, kes varem töötas paremale kalduvas mõttekojas Defense Priorities, mängis võtmerolli Pentagoni nõustamises Ukraina asjus.
Kurikuulsas Signali vestluses, millesse kogemata lisati ajakirjanik, nimetas Hegseth Caldwelli Pentagoni esmaseks kontaktiks USA sõjaliste löökide koordineerimiseks Jeemeni huuthide vastu.
Selnick oli varem sel aastal ka kaitseministri asetäitja personali ja valmisoleku alal. Trumpi esimeses administratsioonis töötas ta Valges Majas ja veteranide ministeeriumis. Ta oli ka kunagi Hegsethi juhitud organisatsiooni Concerned Veterans for America vanemnõunik.
Kaks anonüümseks jäänud allikat ütlesid, et kaitseminister Pete Hegsethi vanemnõunik Dan Caldwell eskorditi turvatöötajate poolt Pentagonist välja ja tema sissepääsuluba tühistati uurimise ajaks, vahendab Reuters.
Sama juurdluse raames saadeti sundpuhkusele ja eskorditi majast välja ka Pentagoni personaliülema asetäitja Darin Selnick, teatas üks allikas.
Uurimise all olevad lekked sisaldavad Panama kanali operatiivplaane, teise lennukikandja saatmist Punasele merele, Elon Muski vastuolulist visiiti Pentagoni ja pausi luureandmete kogumises Ukraina jaoks, teatas üks allikas.
President Donald Trumpi administratsioon püüab lekkeid välja juurida muu hulgas ka kaitseministeeriumist. Märtsis Hegsethi personaliülema allkirjastatud memos paluti Pentagoni kaitseluure direktoril uurida volitamata paljastusi ja kiideti heaks polügraafide kasutamine.
Merejalaväelasest Iraagi sõja veteran Caldwell, kes varem töötas paremale kalduvas mõttekojas Defense Priorities, mängis võtmerolli Pentagoni nõustamises Ukraina asjus.
Kurikuulsas Signali vestluses, millesse kogemata lisati ajakirjanik, nimetas Hegseth Caldwelli Pentagoni esmaseks kontaktiks USA sõjaliste löökide koordineerimiseks Jeemeni huuthide vastu.
Selnick oli varem sel aastal ka kaitseministri asetäitja personali ja valmisoleku alal. Trumpi esimeses administratsioonis töötas ta Valges Majas ja veteranide ministeeriumis. Ta oli ka kunagi Hegsethi juhitud organisatsiooni Concerned Veterans for America vanemnõunik.
Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees ja Tartu ülikooli professor Margit Sutrop märkis, et oluline on tuua teadlased, poliitikakujundajad ja ametnikud ühe laua taha kokku ja arutada, kuidas Eesti riigil oleks kõikide erialade jaoks tagatud parim teadusekspertiis ja kuidas poliitikakujundajad seda teadlaste loodud teadmist saaks paremini ära kasutada.
„Praegu on küll kõigis ministeeriumides loodud teadusnõunike kohad, ent uuringud näitavad, et konarlik suhtlus nurjab teadusnõu jõudmise poliitikuteni. Samas ei saa me ka kindlad olla, et parim teadusekspertiis on kõigil erialadel tagatud. Eesti ülikoolid annavad küll rahvusvahelisel tasemel kõrgharidust ja paljudel erialadel tehakse tippteadust, aga rahastuse ebakindlus ja suur projektipõhisus teeb akadeemilise karjääri noortele ebaatraktiivseks ja ohustab nii eestikeelset kõrgharidust kui teadust,“ selgitas Sutrop.
Seminari mõtte algatanud Tartu ülikooli ametiühingu juht Ruth Tammeorg tõi esile, et akadeemiliste töötajate vähene töökohakindlus muserdab inimesi ja toob kaasa suure tööstressi ja läbipõlemise ohu. Seetõttu läheneb teadmispõhisele poliitikale akadeemilise kogukonna vaatest, küsides, kas poleks õigem teaduspoliitikat kujundada eeskätt teadlaskonna jätkusuutlikkuse aspektist.
Ka Rektorite Nõukogu on hiljuti sõnastanud ootused valitsusele: „Eesti ühiskond peab olema kindel, et kriiside ja ebakindluse keskel on kõikidel võimekatel võimalus omandada Eestis väga hea kõrgharidus. Optimistlikku tulevikuvaadet vajavad nii noored ise, kui ka nende vanemad ja Eesti tööandjad.“
Kõrgetasemeline teaduspoliitika seminar toimub täna kell 10–14 riigikogu konverentsisaalis. Seminaril osalevad riigikogu, riigikantselei, Eesti teadusagentuuri, arenguseire keskuse, ministeeriumide, Eesti teaduste akadeemia, Eesti noorte teaduste akadeemia, kõrgkoolide ja akadeemiliste ametiühingute esindajad, kes otsivad vastust küsimustele, kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud ning kuidas hüva teadusnõu jõuaks poliitikuteni.
Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees ja Tartu ülikooli professor Margit Sutrop märkis, et oluline on tuua teadlased, poliitikakujundajad ja ametnikud ühe laua taha kokku ja arutada, kuidas Eesti riigil oleks kõikide erialade jaoks tagatud parim teadusekspertiis ja kuidas poliitikakujundajad seda teadlaste loodud teadmist saaks paremini ära kasutada.
„Praegu on küll kõigis ministeeriumides loodud teadusnõunike kohad, ent uuringud näitavad, et konarlik suhtlus nurjab teadusnõu jõudmise poliitikuteni. Samas ei saa me ka kindlad olla, et parim teadusekspertiis on kõigil erialadel tagatud. Eesti ülikoolid annavad küll rahvusvahelisel tasemel kõrgharidust ja paljudel erialadel tehakse tippteadust, aga rahastuse ebakindlus ja suur projektipõhisus teeb akadeemilise karjääri noortele ebaatraktiivseks ja ohustab nii eestikeelset kõrgharidust kui teadust,“ selgitas Sutrop.
Seminari mõtte algatanud Tartu ülikooli ametiühingu juht Ruth Tammeorg tõi esile, et akadeemiliste töötajate vähene töökohakindlus muserdab inimesi ja toob kaasa suure tööstressi ja läbipõlemise ohu. Seetõttu läheneb teadmispõhisele poliitikale akadeemilise kogukonna vaatest, küsides, kas poleks õigem teaduspoliitikat kujundada eeskätt teadlaskonna jätkusuutlikkuse aspektist.
Ka Rektorite Nõukogu on hiljuti sõnastanud ootused valitsusele: „Eesti ühiskond peab olema kindel, et kriiside ja ebakindluse keskel on kõikidel võimekatel võimalus omandada Eestis väga hea kõrgharidus. Optimistlikku tulevikuvaadet vajavad nii noored ise, kui ka nende vanemad ja Eesti tööandjad.“
Kõrgetasemeline teaduspoliitika seminar toimub täna kell 10–14 riigikogu konverentsisaalis. Seminaril osalevad riigikogu, riigikantselei, Eesti teadusagentuuri, arenguseire keskuse, ministeeriumide, Eesti teaduste akadeemia, Eesti noorte teaduste akadeemia, kõrgkoolide ja akadeemiliste ametiühingute esindajad, kes otsivad vastust küsimustele, kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud ning kuidas hüva teadusnõu jõuaks poliitikuteni.
Berulis esitas need süüdistused vandega kinnitatult kongressi liikmetele ja föderaalsele vilepuhujate ametile, paludes neil seda tema sõnul küberjulgeoleku rikkumist uurida. Advokaadi sõnutsi on Berulisele saadetud ähvarduskiri ja fotod, millel on teda näha tema elukoha lähedal. Berulise tunnistusest teatas esimesena USA avalik-õiguslike raadiojaamade võrgustik NPR, vahendab NBC News.
Berulis kirjutas oma 14-leheküljelises avalduses, et päevi pärast seda, kui DOGE töötajad märtsis NLRB-sse saabusid, märkas ta asutuse arvutisüsteemides anomaalseid sündmusi. Need hõlmasid muudatusi mitmetasandilise autentimise kasutamises ja sisemiste häiresüsteemide väljalülitamist.
Samuti kirjutas Berulis, et jälgis vähemalt kümne gigabaidi andmete väljapoole ülekandmist. Berulise sõnul tähendab see tervete entsüklopeediate jagu andmeid, kui kõik oleks tekstifailides, ja andmete eemaldamine on äärmiselt ebatavaline, sest andmeid ei võeta NLRB andmebaasidest otse välja peaaegu mitte kunagi.
Andmed, millele DOGE ligi pääses, sisaldasid NLRB-le kaebajate ja kaebealuste kohast informatsiooni ning juurdluste käigus kogutud konfidentsiaalset äri puudutavat informatsiooni, kirjutas Berulis.
Ta lisas, et pärast seda kui DOGE oli saanud ligipääsu NLRB süsteemidele, kasvas väljastpoolt USA-d tehtud sisselogimiskatsete arv, sealhulgas Venemaa IP-aadressiga kasutajalt. Berulis kirjutas, et Vene IP-aadressiga isikul näis olevat õige kasutajanimi ja salasõna, mille olid tekitanud minuteid varem DOGE insenerid, ja sisselogimine blokeeriti ainult asukoha tõttu.
„Need katsed blokeeriti, aga need olid eriti ärevust tekitavad,“ kirjutas Berulis.
NLRB pressiesindaja ütles NPR-ile, et NLRB ei andnud DOGE-le ligipääsu oma süsteemidele ja DOGE ka ei taotlenud seda ning et pärast Berulise vilepuhumist korraldatud sisejuurdlus näitas, et asutuse süsteemidesse ei ole tungitud.
USA justiitsministeerium on teatanud, et DOGE-l on täielikud volitused pääseda asutuste andmetele ligi Trumpi esimesel ametisoleku päeval allkirjastatud korralduse alusel.
Pole selge, kas Berulise paljastus viib juurdluseni.
Berulis esitas need süüdistused vandega kinnitatult kongressi liikmetele ja föderaalsele vilepuhujate ametile, paludes neil seda tema sõnul küberjulgeoleku rikkumist uurida. Advokaadi sõnutsi on Berulisele saadetud ähvarduskiri ja fotod, millel on teda näha tema elukoha lähedal. Berulise tunnistusest teatas esimesena USA avalik-õiguslike raadiojaamade võrgustik NPR, vahendab NBC News.
Berulis kirjutas oma 14-leheküljelises avalduses, et päevi pärast seda, kui DOGE töötajad märtsis NLRB-sse saabusid, märkas ta asutuse arvutisüsteemides anomaalseid sündmusi. Need hõlmasid muudatusi mitmetasandilise autentimise kasutamises ja sisemiste häiresüsteemide väljalülitamist.
Samuti kirjutas Berulis, et jälgis vähemalt kümne gigabaidi andmete väljapoole ülekandmist. Berulise sõnul tähendab see tervete entsüklopeediate jagu andmeid, kui kõik oleks tekstifailides, ja andmete eemaldamine on äärmiselt ebatavaline, sest andmeid ei võeta NLRB andmebaasidest otse välja peaaegu mitte kunagi.
Andmed, millele DOGE ligi pääses, sisaldasid NLRB-le kaebajate ja kaebealuste kohast informatsiooni ning juurdluste käigus kogutud konfidentsiaalset äri puudutavat informatsiooni, kirjutas Berulis.
Ta lisas, et pärast seda kui DOGE oli saanud ligipääsu NLRB süsteemidele, kasvas väljastpoolt USA-d tehtud sisselogimiskatsete arv, sealhulgas Venemaa IP-aadressiga kasutajalt. Berulis kirjutas, et Vene IP-aadressiga isikul näis olevat õige kasutajanimi ja salasõna, mille olid tekitanud minuteid varem DOGE insenerid, ja sisselogimine blokeeriti ainult asukoha tõttu.
„Need katsed blokeeriti, aga need olid eriti ärevust tekitavad,“ kirjutas Berulis.
NLRB pressiesindaja ütles NPR-ile, et NLRB ei andnud DOGE-le ligipääsu oma süsteemidele ja DOGE ka ei taotlenud seda ning et pärast Berulise vilepuhumist korraldatud sisejuurdlus näitas, et asutuse süsteemidesse ei ole tungitud.
USA justiitsministeerium on teatanud, et DOGE-l on täielikud volitused pääseda asutuste andmetele ligi Trumpi esimesel ametisoleku päeval allkirjastatud korralduse alusel.
Pole selge, kas Berulise paljastus viib juurdluseni.
FBK ja teised Navalnõi asutatud organisatsioonid on Venemaal ekstremistlikeks kuulutatud, vahendab Raadio Vabadus.
Kogu kohtuprotsess oli kinnine. Milles ajakirjanikke täpselt süüdistati, pole teada. Mitme teate järgi võib jutt käia näiteks tänavaküsitlustest, mille süüdi mõistetud tegid ja mis avaldati kanalis Navalnõi Live, ning ka muust materjalist, mis avaldati FBK-ga seotud meediakanalites.
Esimesena vahistati mullu märtsis Favorskaja. Ise teatas ta, et süüdistus on seotud tema reportaažidega Navalnõi vangistamisest, surmast koloonias ja matustest. Favorskaja kirjutas eeluurimisvanglast, et teda süüdistatakse matuste korraldamisele kaasaaitamises.
Gabov ja Karelin vahistati 2024. aasta aprillis ja Kriger juunis. Kõik saadeti eeluurimisvanglasse.
Favorskaja ja Kriger töötasid väljaande SOTA Vision heaks, Karelin tegi koostööd Associated Pressi ja Gabov Reutersiga.
FBK ja teised Navalnõi asutatud organisatsioonid on Venemaal ekstremistlikeks kuulutatud, vahendab Raadio Vabadus.
Kogu kohtuprotsess oli kinnine. Milles ajakirjanikke täpselt süüdistati, pole teada. Mitme teate järgi võib jutt käia näiteks tänavaküsitlustest, mille süüdi mõistetud tegid ja mis avaldati kanalis Navalnõi Live, ning ka muust materjalist, mis avaldati FBK-ga seotud meediakanalites.
Esimesena vahistati mullu märtsis Favorskaja. Ise teatas ta, et süüdistus on seotud tema reportaažidega Navalnõi vangistamisest, surmast koloonias ja matustest. Favorskaja kirjutas eeluurimisvanglast, et teda süüdistatakse matuste korraldamisele kaasaaitamises.
Gabov ja Karelin vahistati 2024. aasta aprillis ja Kriger juunis. Kõik saadeti eeluurimisvanglasse.
Favorskaja ja Kriger töötasid väljaande SOTA Vision heaks, Karelin tegi koostööd Associated Pressi ja Gabov Reutersiga.
Pärast eelmisel nädalal Washingtonis toimunud läbirääkimisi on president Donald Trumpi administratsioon kahandanud oma hinnangut USA alates täiemahulise sõja algusest Ukrainale antud abi kohta 300 miljardilt dollarilt umbes sajale miljardile dollarile, teatasid allikad. See on lähemal Ukraina enda hinnangule, mis on üle 90 miljardi dollari.
Trumpi valitsus avaldab Kiievile survet, et tehing sõlmitaks tulu jagamiseks tulevaste Ukraina maavarasid ja taristut puudutavate investeerimisprojektide pealt. Washington näeb seda hüvitisena kümnete miljardite dollarite eest, mida Ukraina on saanud relva- ja muu abina.
Ukraina valitsus on keeldunud diili kommenteerimast enne, kui see on allkirjastatud. USA rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et tehnilised läbirääkimised olid ülimalt produktiivsed, ja lisas, et oodata on läbirääkimiste peatset lõppu.
USA rahandusminister Scott Bessent ütles esmaspäeval, et Ukraina tuli nädalavahetusel välja vastuettepanekuga ja läbirääkimised jätkuvad.
„Me oleme kokkuleppele väga-väga lähedal,“ ütles Bessent Buenos Aireses Bloombergile. „See võidakse allkirjastada isegi juba sel nädalal.“
Pärast eelmisel nädalal Washingtonis toimunud läbirääkimisi on president Donald Trumpi administratsioon kahandanud oma hinnangut USA alates täiemahulise sõja algusest Ukrainale antud abi kohta 300 miljardilt dollarilt umbes sajale miljardile dollarile, teatasid allikad. See on lähemal Ukraina enda hinnangule, mis on üle 90 miljardi dollari.
Trumpi valitsus avaldab Kiievile survet, et tehing sõlmitaks tulu jagamiseks tulevaste Ukraina maavarasid ja taristut puudutavate investeerimisprojektide pealt. Washington näeb seda hüvitisena kümnete miljardite dollarite eest, mida Ukraina on saanud relva- ja muu abina.
Ukraina valitsus on keeldunud diili kommenteerimast enne, kui see on allkirjastatud. USA rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et tehnilised läbirääkimised olid ülimalt produktiivsed, ja lisas, et oodata on läbirääkimiste peatset lõppu.
USA rahandusminister Scott Bessent ütles esmaspäeval, et Ukraina tuli nädalavahetusel välja vastuettepanekuga ja läbirääkimised jätkuvad.
„Me oleme kokkuleppele väga-väga lähedal,“ ütles Bessent Buenos Aireses Bloombergile. „See võidakse allkirjastada isegi juba sel nädalal.“
Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad olukorda riigis, poliitikat, Eesti inimeste toimetuleku halvendamist, vaesust, personalipoliitikat julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ning valitsuse otsuseid.
Haridus- ja teadusminister vastab küsimustele, mis puudutavad sunniraha omavalitsustele ja õpetajate puudust ja järelkasvu perspektiive.
Energeetika- ja keskkonnaminister vastab küsimustele, mis puudutavad liitumiste läbilaskevõime suurendamist tarbimisel, maade riigile võõrandamise tingimusi ja energia hinda.
Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad olukorda riigis, poliitikat, Eesti inimeste toimetuleku halvendamist, vaesust, personalipoliitikat julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ning valitsuse otsuseid.
Haridus- ja teadusminister vastab küsimustele, mis puudutavad sunniraha omavalitsustele ja õpetajate puudust ja järelkasvu perspektiive.
Energeetika- ja keskkonnaminister vastab küsimustele, mis puudutavad liitumiste läbilaskevõime suurendamist tarbimisel, maade riigile võõrandamise tingimusi ja energia hinda.
Witkoff peaks kohtuma Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ja Rubio oma Prantsusmaa ametivenna Jean-Noël Barrot’ga.
Anonüümseks jäänud USA ametniku sõnul reisib Rubio Pariisist edasi Aafrikasse.
Witkoff peaks kohtuma Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ja Rubio oma Prantsusmaa ametivenna Jean-Noël Barrot’ga.
Anonüümseks jäänud USA ametniku sõnul reisib Rubio Pariisist edasi Aafrikasse.
Tänasel istungil keskenduti sellele, kust algab majandustegevus, mis on ikkagi tervishoiuteenus, mida tähendab diagnoosimine ja mida tähendab ravimine. Eelneva alusel otsustab riigikohus, kas süüdimõistev otsus jääb ka viimases kohtuastmes jõusse.
Tänasel istungil keskenduti sellele, kust algab majandustegevus, mis on ikkagi tervishoiuteenus, mida tähendab diagnoosimine ja mida tähendab ravimine. Eelneva alusel otsustab riigikohus, kas süüdimõistev otsus jääb ka viimases kohtuastmes jõusse.
Oma Venemaa-sõbralike vaadete poolest tuntud Fico on lubanud korduvalt Moskva võiduparaadi külastada, vahendab Associated Press.
Kallas ütles esmaspäeval Luxembourgis pärast Euroopa Liidu välisministrite kohtumist ajakirjanikele, et arutati ja mitmed liikmesriigid ütlesid väga selgelt, et igasugust osalemist 9. mai paraadil või pidustustel Moskvas ei võeta Euroopas kergelt, võttes arvesse, et Venemaa peab Euroopas täiemahulist sõda.
Kallas lisas, et tehti väga selgeks, et ei taheta ka ühegi kandidaatriigi osalemist 9. mai üritustel Moskvas, ning kutsus liikmesriike saatma oma esindajad selle asemel Ukraina pealinna Kiievisse.
„Mina lähen 9. mail Moskvasse,“ kuulutas Fico oma avalduses. „Proua Kallas, ma tahaksin teid teavitada, et ma olen Slovakkia, suveräänse riigi õiguspärane peaminister. Keegi ei saa anda mulle käske, kuhu minna või mitte minna.“
Fico teatas, et sõidab Moskvasse, et austada punaarmee sõdureid, kes vabastasid tema riigi ja teised ohvrid natsidest.
Oma Venemaa-sõbralike vaadete poolest tuntud Fico on lubanud korduvalt Moskva võiduparaadi külastada, vahendab Associated Press.
Kallas ütles esmaspäeval Luxembourgis pärast Euroopa Liidu välisministrite kohtumist ajakirjanikele, et arutati ja mitmed liikmesriigid ütlesid väga selgelt, et igasugust osalemist 9. mai paraadil või pidustustel Moskvas ei võeta Euroopas kergelt, võttes arvesse, et Venemaa peab Euroopas täiemahulist sõda.
Kallas lisas, et tehti väga selgeks, et ei taheta ka ühegi kandidaatriigi osalemist 9. mai üritustel Moskvas, ning kutsus liikmesriike saatma oma esindajad selle asemel Ukraina pealinna Kiievisse.
„Mina lähen 9. mail Moskvasse,“ kuulutas Fico oma avalduses. „Proua Kallas, ma tahaksin teid teavitada, et ma olen Slovakkia, suveräänse riigi õiguspärane peaminister. Keegi ei saa anda mulle käske, kuhu minna või mitte minna.“
Fico teatas, et sõidab Moskvasse, et austada punaarmee sõdureid, kes vabastasid tema riigi ja teised ohvrid natsidest.
Pärnu maakohus tunnistas täna Heli Juhkamsoo süüdi ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning mõistis talle liitkaristuseks rahalise karistuse 12 237 eurot.
Pärnu maakohus tunnistas täna Heli Juhkamsoo süüdi ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning mõistis talle liitkaristuseks rahalise karistuse 12 237 eurot.
Pikka aega kestnud kohtuvaidluse keskmes on see, kuidas rakendada soopõhiseid õigusi 2010. aasta võrdõiguslikkuse seaduse kaudu, vahendab Sky News.
Kohus otsustas ühehäälselt, et mõisted „naine“ ja „sugu“ viitavad võrdõiguslikkuse seaduses „bioloogilisele naisele ja bioloogilisele soole“.
Kohtunikel paluti teha otsus selle kohta, mida seaduses „soo“ all mõeldakse – kas bioloogilist sugu või „sertifitseeritud“ sugu, mille defineerib 2004. aasta sugude tunnustamise seadus.
„Aga me me ei soovita lugeda seda otsust meie ühiskonna ühe või rohkemate gruppide triumfiks teiste arvel. See ei ole seda,“ ütles ülemkohtu asepresident Lord Hodge.
Kohtule esitas apellatsioonikaebuse Šotimaa valitsuse vastu kampaaniaorganisatsioon For Women Scotland (FWS) pärast seda, kui Edinburghi kohus oli nende kahjuks otsustanud.
FWS taotles kohtult, et sugu kuulutataks „muutumatuks bioloogiliseks seisundiks“, et soopõhine kaitse kehtiks ainult naiseks sündinud inimestele.
Šotimaa valitsus väitis, et kaitse peab kehtima ka transsoolistele inimestele, kellel on soo tunnustamise sertifikaat.
FWS-i direktor Trina Budge nimetas otsust naiste õiguste võiduks.
„See tähendab, et seaduses on absoluutne selgus selle kohta mis on naine. Me teame nüüd kindlalt, et viitame naiste bioloogilisele sooklassile. Ja et kui me näeme ainult naistele mõeldud ruumi, tähendab see just seda. Ainult naistele. Mitte meestele. Isegi mitte siis, kui neil on soo tunnustamise sertifikaat,“ ütles Budge.
Pikka aega kestnud kohtuvaidluse keskmes on see, kuidas rakendada soopõhiseid õigusi 2010. aasta võrdõiguslikkuse seaduse kaudu, vahendab Sky News.
Kohus otsustas ühehäälselt, et mõisted „naine“ ja „sugu“ viitavad võrdõiguslikkuse seaduses „bioloogilisele naisele ja bioloogilisele soole“.
Kohtunikel paluti teha otsus selle kohta, mida seaduses „soo“ all mõeldakse – kas bioloogilist sugu või „sertifitseeritud“ sugu, mille defineerib 2004. aasta sugude tunnustamise seadus.
„Aga me me ei soovita lugeda seda otsust meie ühiskonna ühe või rohkemate gruppide triumfiks teiste arvel. See ei ole seda,“ ütles ülemkohtu asepresident Lord Hodge.
Kohtule esitas apellatsioonikaebuse Šotimaa valitsuse vastu kampaaniaorganisatsioon For Women Scotland (FWS) pärast seda, kui Edinburghi kohus oli nende kahjuks otsustanud.
FWS taotles kohtult, et sugu kuulutataks „muutumatuks bioloogiliseks seisundiks“, et soopõhine kaitse kehtiks ainult naiseks sündinud inimestele.
Šotimaa valitsus väitis, et kaitse peab kehtima ka transsoolistele inimestele, kellel on soo tunnustamise sertifikaat.
FWS-i direktor Trina Budge nimetas otsust naiste õiguste võiduks.
„See tähendab, et seaduses on absoluutne selgus selle kohta mis on naine. Me teame nüüd kindlalt, et viitame naiste bioloogilisele sooklassile. Ja et kui me näeme ainult naistele mõeldud ruumi, tähendab see just seda. Ainult naistele. Mitte meestele. Isegi mitte siis, kui neil on soo tunnustamise sertifikaat,“ ütles Budge.
Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa rääkis Delfile, et eile kella 23.30 paiku sai politsei teate, et Mõisakülas tekkis noorte vahel konflikt, mille käigus lõid 18-aastane ja 16-aastane noormees üht oma eakaaslast.
Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa rääkis Delfile, et eile kella 23.30 paiku sai politsei teate, et Mõisakülas tekkis noorte vahel konflikt, mille käigus lõid 18-aastane ja 16-aastane noormees üht oma eakaaslast.
Prokuratuuri teatel süüdistatakse arsti kokku 15 patsiendi mõrvas 2021. aasta septembrist 2024. aasta juulini, vahendab Deutsche Welle.
Mees manustas ohvritele väidetavalt ilma meditsiinilise vajaduse ja nõusolekuta anesteesiaravimit ning seejärel lihaste lõdvendajat. Viimane tekitas väidetavalt hingamislihaste halvatuse, mis tõi kaasa hingamise seiskumise ja surma mõne minutiga.
Mõnedel juhtudel süütas arst väidetavalt ka ohvrite kodud, et oma tegevust varjata.
Ohvrid olid vanuses 56-94 aastat.
Süüdistatav on olnud vahi all alates 2024. aasta augustist ja ta ei ole seni süüdistusi kommenteerinud. Ta on tegutsenud arstina mitmel Saksamaa liidumaal.
Ohvrite arv võib veel kasvada, sest uurijad on leidnud uusi võimalikke ohvreid aastast 2021.
Prokuratuuri teatel süüdistatakse arsti kokku 15 patsiendi mõrvas 2021. aasta septembrist 2024. aasta juulini, vahendab Deutsche Welle.
Mees manustas ohvritele väidetavalt ilma meditsiinilise vajaduse ja nõusolekuta anesteesiaravimit ning seejärel lihaste lõdvendajat. Viimane tekitas väidetavalt hingamislihaste halvatuse, mis tõi kaasa hingamise seiskumise ja surma mõne minutiga.
Mõnedel juhtudel süütas arst väidetavalt ka ohvrite kodud, et oma tegevust varjata.
Ohvrid olid vanuses 56-94 aastat.
Süüdistatav on olnud vahi all alates 2024. aasta augustist ja ta ei ole seni süüdistusi kommenteerinud. Ta on tegutsenud arstina mitmel Saksamaa liidumaal.
Ohvrite arv võib veel kasvada, sest uurijad on leidnud uusi võimalikke ohvreid aastast 2021.
14. märtsi õhtul kella üheksa paiku sai häirekeskus teate Lasnamäel Linnamäe tee korterist leitud teadvuseta ja torkehaavaga 40-aastasest mehest. „Esialgsetel andmetel põhjustas kannatanu surma terariistaga tekitatud vigastus,“ teatas põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Lauri Jõgi.
„Surma asjaolude väljaselgitamiseks alustas põhja prefektuur kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmist,“ ütles Jõgi. „Kahtlustatav on kinni peetud ning prokuratuur taotleb kohtult tema vahistamist.“
Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares selgitas Delfile, et politsei alustas kohe esmaspäeva õhtul sündmuskohal töötamist, et koguda kokku kõik võimalikud tõendid, mis kurjategija endast maha võis jätta. „Sündmuskohal töötati kuni hommikutundideni,“ märkis ta.
„Põhjaliku töö tulemusena oli meil koos piisavalt tõendeid, et pidada tapmises kahtlustavana kinni 66-aastane mees,“ rääkis isikuvastaste kuritegude talituse juht. Mis oli aga kahtlusaluse motiiv, on veel tema sõnul selgitamisel.
Tapmine leidis aset üheksakorruselise kortermaja kolmandal korrusel asuvas korteris. Jälgedest oli näha, et politsei murdis ukse maha. Hoone ette olid toodud mõned leinaküünlad ja lillekimbud.
„Koridori peal olin meest näinud, tundus vaikne. Aga üldiselt suur maja. Ega siin täpselt teagi, kes ja kus elavad. Kellega läbi käivad,“ nentis üks Delfiga vestelnud majaelanik ohvrist rääkides.
14. märtsi õhtul kella üheksa paiku sai häirekeskus teate Lasnamäel Linnamäe tee korterist leitud teadvuseta ja torkehaavaga 40-aastasest mehest. „Esialgsetel andmetel põhjustas kannatanu surma terariistaga tekitatud vigastus,“ teatas põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Lauri Jõgi.
„Surma asjaolude väljaselgitamiseks alustas põhja prefektuur kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmist,“ ütles Jõgi. „Kahtlustatav on kinni peetud ning prokuratuur taotleb kohtult tema vahistamist.“
Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares selgitas Delfile, et politsei alustas kohe esmaspäeva õhtul sündmuskohal töötamist, et koguda kokku kõik võimalikud tõendid, mis kurjategija endast maha võis jätta. „Sündmuskohal töötati kuni hommikutundideni,“ märkis ta.
„Põhjaliku töö tulemusena oli meil koos piisavalt tõendeid, et pidada tapmises kahtlustavana kinni 66-aastane mees,“ rääkis isikuvastaste kuritegude talituse juht. Mis oli aga kahtlusaluse motiiv, on veel tema sõnul selgitamisel.
Tapmine leidis aset üheksakorruselise kortermaja kolmandal korrusel asuvas korteris. Jälgedest oli näha, et politsei murdis ukse maha. Hoone ette olid toodud mõned leinaküünlad ja lillekimbud.
„Koridori peal olin meest näinud, tundus vaikne. Aga üldiselt suur maja. Ega siin täpselt teagi, kes ja kus elavad. Kellega läbi käivad,“ nentis üks Delfiga vestelnud majaelanik ohvrist rääkides.
Määrus näeb ette, et lapse jalgsi kõnnitav koolitee ei tohi olla pikem kui kolm kilomeetrit ning vajadusel peab kohalik omavalitsus organiseerima transpordi kooli ja kodu vahel. Kool peab asetsema eraldi alal, kus on võimalus rataste ja teiste liiklusvahendite hoiustamiseks ning kõik ohtlikud masinad ja tööriistad ei tohi õpilastele kättesaadavad olla.
Seletuskirjas on välja toodud, et kooli maa peab olema puhas, hoovis ei tohi ladustada prügi ning muru ja hein peavad olema mõistliku kõrgusega, et puugid ei leviks ja lapsed ei komistaks.
Kooliruumide seinad, uksed, ruumid ja põrandad peavad olema viimistletud mitteläikivaks ning olema ohutud ja vastupidavad. Õpperuumi pindala peab olema vähemalt kaks ruutmeetrit õpilase kohta. Keldrikorrustel tohivad olla ainult õpperuumid, kus ei viibita terve päev ning kus ei tehta silmi pingutavaid tegevusi.
Seletuskirja kohaselt peavad kooli aknad olema õpilaste jaoks mitteavatavad ning sellise tehnoloogiaga, et lastel poleks võimalik oma näppe akende vahele jätta. Pöörduksi ja pendeluksi kasutada ei tohi. Trepil peavad olema mõlemal pool käsipuud ning kui trepp on selleks liiga kitsas, siis tohib trepil liikuda korraga ainult ühes suunas.
Kooliruumides peab olema loomulik valgus välja arvatud tualettides ning keldrikorrusel asuvates ruumides, samuti peab kõigis ruumides olema tehisvalgus. Õhutemperatuur peab klassis olema vähemalt 19 kraadi, võimlemissaalis vähemalt 18 kraadi. Kui temperatuur tõuseb ruumis sees üle 28 kraadi, ei tohi õppetunde korraldada.
Esmaspäevaks kodutöid jätta ei tohi
Kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest. Selleks võib kasutada nii õuevahetundi kui ka õuesõppe tunde. Samuti peab õpilasel olema võimalik liikuda tunni ajal või teha sirutuspause.
Söögiaeg peab kestma põhitoidukorral vähemalt 20 minutit ja selle alla ei tohi kuuluda sööklasse minemise aeg ega järjekorras ootamise aeg. Koolilõuna ja täiendavate toidukordade pakkumisel tuleb lähtuda sellest, et õpilastel ei oleks toidukordade vahe vähem kui 3 tundi ja rohkem kui 4 tundi. Söögivahetunnile ei tohi vahetult järgneda liikumisõpetuse tundi.
Õppetööle ei lubata ilmsete haigustunnustega õpilast, kelle koolis viibimine võib ohustada õpilase enda või teiste õpilaste tervist. Õpilase haigestumise või vigastuse korral korraldab koolitöötaja esmase abi andmise, kutsub vajadusel kiirabi ja võtab ühendust õpilase vanema või eestkostjaga.
Koduste tööde tähtajad ei tohi määruse järgi olla esmaspäeval, koolivaheaja- ja pühadejärgsel päeval, kui just õpilastega pole teisiti kokku lepitud. Koolitunnid algavad kell 9 või hiljem, erandkorras kõige varem kell 8. Kooli päevakava tuleb koostada arvestusega, et õpilase õppekoormus jaguneks võimalikult ühtlaselt koolinädala jooksul.
Määrus sätestab ka, et õpilaste isiklike nutiseadmete kasutamist tuleb koostöös kogukonnaga, kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga reguleerida. Samuti peab kooli päevakava ja õppekorraldus võimaldama vajadusel viia õppetööd läbi digikeskkondades.
Määrus näeb ette, et lapse jalgsi kõnnitav koolitee ei tohi olla pikem kui kolm kilomeetrit ning vajadusel peab kohalik omavalitsus organiseerima transpordi kooli ja kodu vahel. Kool peab asetsema eraldi alal, kus on võimalus rataste ja teiste liiklusvahendite hoiustamiseks ning kõik ohtlikud masinad ja tööriistad ei tohi õpilastele kättesaadavad olla.
Seletuskirjas on välja toodud, et kooli maa peab olema puhas, hoovis ei tohi ladustada prügi ning muru ja hein peavad olema mõistliku kõrgusega, et puugid ei leviks ja lapsed ei komistaks.
Kooliruumide seinad, uksed, ruumid ja põrandad peavad olema viimistletud mitteläikivaks ning olema ohutud ja vastupidavad. Õpperuumi pindala peab olema vähemalt kaks ruutmeetrit õpilase kohta. Keldrikorrustel tohivad olla ainult õpperuumid, kus ei viibita terve päev ning kus ei tehta silmi pingutavaid tegevusi.
Seletuskirja kohaselt peavad kooli aknad olema õpilaste jaoks mitteavatavad ning sellise tehnoloogiaga, et lastel poleks võimalik oma näppe akende vahele jätta. Pöörduksi ja pendeluksi kasutada ei tohi. Trepil peavad olema mõlemal pool käsipuud ning kui trepp on selleks liiga kitsas, siis tohib trepil liikuda korraga ainult ühes suunas.
Kooliruumides peab olema loomulik valgus välja arvatud tualettides ning keldrikorrusel asuvates ruumides, samuti peab kõigis ruumides olema tehisvalgus. Õhutemperatuur peab klassis olema vähemalt 19 kraadi, võimlemissaalis vähemalt 18 kraadi. Kui temperatuur tõuseb ruumis sees üle 28 kraadi, ei tohi õppetunde korraldada.
Esmaspäevaks kodutöid jätta ei tohi
Kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest. Selleks võib kasutada nii õuevahetundi kui ka õuesõppe tunde. Samuti peab õpilasel olema võimalik liikuda tunni ajal või teha sirutuspause.
Söögiaeg peab kestma põhitoidukorral vähemalt 20 minutit ja selle alla ei tohi kuuluda sööklasse minemise aeg ega järjekorras ootamise aeg. Koolilõuna ja täiendavate toidukordade pakkumisel tuleb lähtuda sellest, et õpilastel ei oleks toidukordade vahe vähem kui 3 tundi ja rohkem kui 4 tundi. Söögivahetunnile ei tohi vahetult järgneda liikumisõpetuse tundi.
Õppetööle ei lubata ilmsete haigustunnustega õpilast, kelle koolis viibimine võib ohustada õpilase enda või teiste õpilaste tervist. Õpilase haigestumise või vigastuse korral korraldab koolitöötaja esmase abi andmise, kutsub vajadusel kiirabi ja võtab ühendust õpilase vanema või eestkostjaga.
Koduste tööde tähtajad ei tohi määruse järgi olla esmaspäeval, koolivaheaja- ja pühadejärgsel päeval, kui just õpilastega pole teisiti kokku lepitud. Koolitunnid algavad kell 9 või hiljem, erandkorras kõige varem kell 8. Kooli päevakava tuleb koostada arvestusega, et õpilase õppekoormus jaguneks võimalikult ühtlaselt koolinädala jooksul.
Määrus sätestab ka, et õpilaste isiklike nutiseadmete kasutamist tuleb koostöös kogukonnaga, kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga reguleerida. Samuti peab kooli päevakava ja õppekorraldus võimaldama vajadusel viia õppetööd läbi digikeskkondades.
USA endine administratsioon karistas jaanuaris Orbáni valitsuskabineti kõrget ametnikku Antal Rogánit korruptsioonikahtluse tõttu ja temast sai seega ainus Ungari kodanik finantssanktsioonide nimekirjas.
USA rahandusministeerium süüdistas Rogánit süsteemi loomises, millega jagatakse Rogánile ja Orbáni parteile Fideszile lojaalsetele inimestele riigihankelepinguid ja ressursse. Ministeerium ütles toona, et süsteem võimaldab kontrollida Ungari majanduse strateegilisi sektoreid.
Rogáni büroo ütles vahetult pärast sanktsioonide kehtestamist, et nad astuvad pärast Donald Trumpi ja tema uue administratsiooni ametisse asumist vajalikud õiguslikud sammud.
Rubio pressiesindaja ütles teisipäevases avalduses, et USA karistus Rogáni suhtes ei olnud USA välispoliitiliste huvidega kooskõlas. Ta lisas, et Rubio teavitas meetmetest loobumisest Ungari välisministrit Péter Szijjártót.
Ministrid rääkisid ka viisidest tugevdada USA-Ungari lähenemist kriitilistes küsimustes ja majanduskoostöö võimalustest, kirjutati telefonikõne kokkuvõttes.
USA endine administratsioon karistas jaanuaris Orbáni valitsuskabineti kõrget ametnikku Antal Rogánit korruptsioonikahtluse tõttu ja temast sai seega ainus Ungari kodanik finantssanktsioonide nimekirjas.
USA rahandusministeerium süüdistas Rogánit süsteemi loomises, millega jagatakse Rogánile ja Orbáni parteile Fideszile lojaalsetele inimestele riigihankelepinguid ja ressursse. Ministeerium ütles toona, et süsteem võimaldab kontrollida Ungari majanduse strateegilisi sektoreid.
Rogáni büroo ütles vahetult pärast sanktsioonide kehtestamist, et nad astuvad pärast Donald Trumpi ja tema uue administratsiooni ametisse asumist vajalikud õiguslikud sammud.
Rubio pressiesindaja ütles teisipäevases avalduses, et USA karistus Rogáni suhtes ei olnud USA välispoliitiliste huvidega kooskõlas. Ta lisas, et Rubio teavitas meetmetest loobumisest Ungari välisministrit Péter Szijjártót.
Ministrid rääkisid ka viisidest tugevdada USA-Ungari lähenemist kriitilistes küsimustes ja majanduskoostöö võimalustest, kirjutati telefonikõne kokkuvõttes.
„Välisoperatsioonid on hea õppekoht meie endi sõjalise valmisoleku suurendamiseks ja investeering liitlassuhete tugevdamisesse,“ kinnitas Michal. „Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelased on Eesti kaitseväelaste kullastandardiks.“
Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on peaministri sõnul selge märk Eesti pühendumusest rahvusvahelisele julgeolekule. „Meie kaitsevägi on Iraagis aidanud tugevdada kohalikke julgeolekujõude ning vähendada Islamiriigi suutlikkust korraldada terrorirünnakuid. Väljakutsed on olnud rasked, kuid vaba maailma jaoks vajalikud,“ ütles ta. „Sama väärtuslik ja vajalik on olnud Eesti kaitseväelaste teenistus NATO, Euroopa Liidu või ÜRO operatsioonidel.“
Eesti kaitseväelaste panus on sealjuures liitlaste seas kõrgelt hinnatud, kiitis peaminister. „Olen väliskohtumistel kuulnud palju head teie professionaalsuse, distsipliini ja usaldusväärsuse kohta. Olete sellise maine ja usalduskrediidi välja teeninud oma suure töö ja pühendumisega,“ lausus Michal.
Veel tänas peaminister kõikide kaitseväelaste pereliikmeid ja lähedasi, kes on olnud neile teenistuse ajal toeks. „Teadmine, et lähedased seisavad su kõrval, annab kõigele kindlama pinna,“ lausus ta.
Vastuvõtul osales pea sadakond kaitseväelast, kellest enamik on teeninud Iraagis Ameerika Ühendriikide juhitaval sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks panustab Eesti NATO operatsiooni Iraagis, Euroopa Liidu operatsioonidesse Mosambiigis, Vahemerel ja Punase mere regioonis ning ÜRO operatsioonidesse Lähis-Idas.
„Välisoperatsioonid on hea õppekoht meie endi sõjalise valmisoleku suurendamiseks ja investeering liitlassuhete tugevdamisesse,“ kinnitas Michal. „Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelased on Eesti kaitseväelaste kullastandardiks.“
Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on peaministri sõnul selge märk Eesti pühendumusest rahvusvahelisele julgeolekule. „Meie kaitsevägi on Iraagis aidanud tugevdada kohalikke julgeolekujõude ning vähendada Islamiriigi suutlikkust korraldada terrorirünnakuid. Väljakutsed on olnud rasked, kuid vaba maailma jaoks vajalikud,“ ütles ta. „Sama väärtuslik ja vajalik on olnud Eesti kaitseväelaste teenistus NATO, Euroopa Liidu või ÜRO operatsioonidel.“
Eesti kaitseväelaste panus on sealjuures liitlaste seas kõrgelt hinnatud, kiitis peaminister. „Olen väliskohtumistel kuulnud palju head teie professionaalsuse, distsipliini ja usaldusväärsuse kohta. Olete sellise maine ja usalduskrediidi välja teeninud oma suure töö ja pühendumisega,“ lausus Michal.
Veel tänas peaminister kõikide kaitseväelaste pereliikmeid ja lähedasi, kes on olnud neile teenistuse ajal toeks. „Teadmine, et lähedased seisavad su kõrval, annab kõigele kindlama pinna,“ lausus ta.
Vastuvõtul osales pea sadakond kaitseväelast, kellest enamik on teeninud Iraagis Ameerika Ühendriikide juhitaval sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks panustab Eesti NATO operatsiooni Iraagis, Euroopa Liidu operatsioonidesse Mosambiigis, Vahemerel ja Punase mere regioonis ning ÜRO operatsioonidesse Lähis-Idas.
„Tugev tuul raskendab tule leviku ohjeldamist ning keeruline maastik teeb tulekolleteni pääsemise raskeks. Kohapeal kasutatakse kustutustöödeks eritehnikat, sealhulgas UTV-sid ja ATV-sid,“ seisab postituses.
Päästekomando andis teada, et tööde tõttu võib piirkonnas esineda liiklushäireid. Autojuhtidel palutakse olla ettevaatlik. „Tuletame meelde, et kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.“
„Tugev tuul raskendab tule leviku ohjeldamist ning keeruline maastik teeb tulekolleteni pääsemise raskeks. Kohapeal kasutatakse kustutustöödeks eritehnikat, sealhulgas UTV-sid ja ATV-sid,“ seisab postituses.
Päästekomando andis teada, et tööde tõttu võib piirkonnas esineda liiklushäireid. Autojuhtidel palutakse olla ettevaatlik. „Tuletame meelde, et kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.“
USA president Donald Trump taotleb maavaralepingut osana oma survest lõpetada sõda Ukrainas. Samuti näeb Trump selles ka võimalust saada tagasi miljardeid dollareid, mida USA on Ukrainale sõjaliseks abiks andnud.
„Meie tehnilised meeskonnad on lepingu kallal väga põhjalikult koostööd teinud ja märkimisväärne edasiminek on toimunud. Meie juriidilised töötajad on lepingu projektis mitmeid punkte korrigeerinud,“ kirjutas Svõrõdenko sotsiaalmeediaplatvormil X.
Ta lisas, et töö tehingu kallal jätkub ja mõlemad pooled on nõustunud allkirjastama lähiajal memorandumi, mis on esimene etapp edusammude fikseerimiseks.
Portaal Bloomberg teatas allikatele toetudes, et pärast eelmisel nädalal Washingtonis toimunud läbirääkimisi kahandas Trumpi administratsioon oma hinnangut Ukrainale antud abi kohta 300 miljardilt dollarilt 100 miljardile dollarile.
Tulevane lepe nõuab ratifitseerimist Ukraina parlamendis ja see peaks soodustama mõlema riigi majanduskasvu, ütles Svõrõdenko. „See loob võimalused investeeringuteks ja arenguks Ukrainas ning loob tingimused käegakatsutavaks majanduskasvuks nii Ukrainale kui ka USA-le,“ ütles ta.
USA president Donald Trump taotleb maavaralepingut osana oma survest lõpetada sõda Ukrainas. Samuti näeb Trump selles ka võimalust saada tagasi miljardeid dollareid, mida USA on Ukrainale sõjaliseks abiks andnud.
„Meie tehnilised meeskonnad on lepingu kallal väga põhjalikult koostööd teinud ja märkimisväärne edasiminek on toimunud. Meie juriidilised töötajad on lepingu projektis mitmeid punkte korrigeerinud,“ kirjutas Svõrõdenko sotsiaalmeediaplatvormil X.
Ta lisas, et töö tehingu kallal jätkub ja mõlemad pooled on nõustunud allkirjastama lähiajal memorandumi, mis on esimene etapp edusammude fikseerimiseks.
Portaal Bloomberg teatas allikatele toetudes, et pärast eelmisel nädalal Washingtonis toimunud läbirääkimisi kahandas Trumpi administratsioon oma hinnangut Ukrainale antud abi kohta 300 miljardilt dollarilt 100 miljardile dollarile.
Tulevane lepe nõuab ratifitseerimist Ukraina parlamendis ja see peaks soodustama mõlema riigi majanduskasvu, ütles Svõrõdenko. „See loob võimalused investeeringuteks ja arenguks Ukrainas ning loob tingimused käegakatsutavaks majanduskasvuks nii Ukrainale kui ka USA-le,“ ütles ta.
Vaevalt olid USA väljaanded oma analüüsid Iraani-USA tuumakõneluste kohta valmis saanud, kui neid tuli muutma hakata. Teisipäeva hommikul rääkisid pealkirjad veel USA positsiooni pehmenemisest, kuid mõni tund hiljem juba uuest kannapöördest ning Iraanile esitatud ultimaatumist, mis viib kaks riiki tagasi kokkupõrkekursile.
Vaevalt olid USA väljaanded oma analüüsid Iraani-USA tuumakõneluste kohta valmis saanud, kui neid tuli muutma hakata. Teisipäeva hommikul rääkisid pealkirjad veel USA positsiooni pehmenemisest, kuid mõni tund hiljem juba uuest kannapöördest ning Iraanile esitatud ultimaatumist, mis viib kaks riiki tagasi kokkupõrkekursile.
Euroopa Komisjon teatas, et teeb ettepaneku nimetada turvalisteks päritoluriikideks Kosovo, Bangladesh, Colombia, Egiptus, India, Maroko ja Tuneesia. Tõenäoliselt tähendab otsus, et nendest riikidest pärit inimestel muutub ELis asüüli taotlemine raskemaks.
„Paljud liikmesriigid seisavad silmitsi märkimisväärse varjupaigataotluste kuhjumisega, seega on oluline kõik, mis me saame praegu teha kiirete varjupaigaotsuste tegemiseks,“ ütles Euroopa Komisjoni rändevolinik Magnus Brunner.
Samm tuleb pärast seda, kui ELi pealinnad, eesotsas Poolaga, kutsusid 2024. aastal komisjoni üles koostama uusi rändesuuniseid, et hõlbustada asüülitaotlejate väljasaatmist.
Ametniku sõnul tehti otsus nimetada eelnevalt väljatoodud seitse riiki turvaliseks ELi välisasjade osakonna, nendes riikides asuvate ELi töötajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide aruannete ning muude teabeallikate põhjal.
Riikide ohutuks nimetamine ei tähenda tingimata, et teised riigid on ebaturvalised, ütles ametnik, lisades, et ohutute riikide nimekirja saab aja jooksul üle vaadata ja täiendada.
Plaani peavad enne jõustumist heaks kiitma Euroopa Parlament ja liikmesriigid, kuid see on juba sattunud inimõigusorganisatsioonide kriitika alla.
Katusorganisatsioon EuroMed Rights ütles, et mõnedes EL-i nimekirjas olevates riikides esineb „dokumenteeritud õiguste rikkumisi ja piiratud kaitset nii oma kodanikele kui ka sisserändajatele“.
Euroopa Komisjon teatas, et teeb ettepaneku nimetada turvalisteks päritoluriikideks Kosovo, Bangladesh, Colombia, Egiptus, India, Maroko ja Tuneesia. Tõenäoliselt tähendab otsus, et nendest riikidest pärit inimestel muutub ELis asüüli taotlemine raskemaks.
„Paljud liikmesriigid seisavad silmitsi märkimisväärse varjupaigataotluste kuhjumisega, seega on oluline kõik, mis me saame praegu teha kiirete varjupaigaotsuste tegemiseks,“ ütles Euroopa Komisjoni rändevolinik Magnus Brunner.
Samm tuleb pärast seda, kui ELi pealinnad, eesotsas Poolaga, kutsusid 2024. aastal komisjoni üles koostama uusi rändesuuniseid, et hõlbustada asüülitaotlejate väljasaatmist.
Ametniku sõnul tehti otsus nimetada eelnevalt väljatoodud seitse riiki turvaliseks ELi välisasjade osakonna, nendes riikides asuvate ELi töötajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide aruannete ning muude teabeallikate põhjal.
Riikide ohutuks nimetamine ei tähenda tingimata, et teised riigid on ebaturvalised, ütles ametnik, lisades, et ohutute riikide nimekirja saab aja jooksul üle vaadata ja täiendada.
Plaani peavad enne jõustumist heaks kiitma Euroopa Parlament ja liikmesriigid, kuid see on juba sattunud inimõigusorganisatsioonide kriitika alla.
Katusorganisatsioon EuroMed Rights ütles, et mõnedes EL-i nimekirjas olevates riikides esineb „dokumenteeritud õiguste rikkumisi ja piiratud kaitset nii oma kodanikele kui ka sisserändajatele“.
Iisraeli väed jäävad Gaza, Süüria ja Liibanoni puhvertsoonidesse igas ajutises või püsivas olukorras, ütles avalduses kaitseminister Israel Katz. Iisraeli sõnul peab riik tsoonidest kinni pidama, et vältida 2023. aasta 7. oktoobri sündmustele sarnaseid rünnakuid, vahendab Associated Press.
Iisrael alustas pärast Hamasi 2023. aasta rünnakut ulatuslikku pealetungi Gaza sektorile ja rajas puhvertsooni piki piiri. Eelmisel kuul lõpetas Iisrael relvarahu Hamasiga ja on sellest ajast saati puhvertsooni laiendanud. Hamas on öelnud, et vabastab ülejäänud 59 Gazas kinnipeetavat pantvangi ainult vastutasuks Iisraeli vägede territooriumilt väljaviimise ja püsiva relvarahu eest. Iisraeli lubadus jääda Gazasse võib veelgi raskendada aeglaselt kulgevaid läbirääkimisi uue relvarahu üle.
Liibanon ja Süüria on mõistnud hukka Iisraeli poolt nende territooriumi hõivamise kui nende suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguse jõhkra rikkumise.
Iisraeli väed pidid Liibanonist lahkuma vastavalt Hezbollahiga novembris sõlmitud relvarahule. Sellest olenemata on Iisrael jäänud viite piirkonda Liibanoni piiril ja jätkanud rünnakuid Iisraeli sõnul võitlejate sihtmärkide vastu. Hezbollah on ähvardanud taastada sõjategevuse, kuid rühmituse võimekus on tõsiselt kahanenud. Iisraeli vägede jätkuv kohalolek võib raskendada Liibanoni jõupingutusi läbirääkimiste pidamiseks rühmituse desarmeerimise üle.
Pärast Süüria presidendi Bashar Al-Assadi kukutamist tungisid Iisraeli väed Golani kõrgendikel Süüria poolsesse puhvertsooni. Sellest ajast alates on Iisrael laiendanud oma kontrollitsooni lähedalasuvatesse küladesse, mis põhjustas eelmisel kuul kokkupõrkeid kohalike elanikega.
Iisraeli väed jäävad Gaza, Süüria ja Liibanoni puhvertsoonidesse igas ajutises või püsivas olukorras, ütles avalduses kaitseminister Israel Katz. Iisraeli sõnul peab riik tsoonidest kinni pidama, et vältida 2023. aasta 7. oktoobri sündmustele sarnaseid rünnakuid, vahendab Associated Press.
Iisrael alustas pärast Hamasi 2023. aasta rünnakut ulatuslikku pealetungi Gaza sektorile ja rajas puhvertsooni piki piiri. Eelmisel kuul lõpetas Iisrael relvarahu Hamasiga ja on sellest ajast saati puhvertsooni laiendanud. Hamas on öelnud, et vabastab ülejäänud 59 Gazas kinnipeetavat pantvangi ainult vastutasuks Iisraeli vägede territooriumilt väljaviimise ja püsiva relvarahu eest. Iisraeli lubadus jääda Gazasse võib veelgi raskendada aeglaselt kulgevaid läbirääkimisi uue relvarahu üle.
Liibanon ja Süüria on mõistnud hukka Iisraeli poolt nende territooriumi hõivamise kui nende suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguse jõhkra rikkumise.
Iisraeli väed pidid Liibanonist lahkuma vastavalt Hezbollahiga novembris sõlmitud relvarahule. Sellest olenemata on Iisrael jäänud viite piirkonda Liibanoni piiril ja jätkanud rünnakuid Iisraeli sõnul võitlejate sihtmärkide vastu. Hezbollah on ähvardanud taastada sõjategevuse, kuid rühmituse võimekus on tõsiselt kahanenud. Iisraeli vägede jätkuv kohalolek võib raskendada Liibanoni jõupingutusi läbirääkimiste pidamiseks rühmituse desarmeerimise üle.
Pärast Süüria presidendi Bashar Al-Assadi kukutamist tungisid Iisraeli väed Golani kõrgendikel Süüria poolsesse puhvertsooni. Sellest ajast alates on Iisrael laiendanud oma kontrollitsooni lähedalasuvatesse küladesse, mis põhjustas eelmisel kuul kokkupõrkeid kohalike elanikega.
Märtsis saadeti UNESCOle muinsuskaitseameti tellitud pärandimõju hinnang, kus leiti, et juurdeehitis oleks negatiivse mõjuga enamikule Tallinna vanalinna tunnustele. Kultuurikomisjon seisab kriitikale ägedalt vastu ning rõhutab, et kõiki aspekte pole hinnangus arvestatud. Sellegipoolest teatas UNESCO-t nõustav rahvusvaheline kinnismälestiste nõukogu (ICOMOS), et on mõjuhinnanguga täielikult ühel meelel ning teatri laiendamise esialgsest plaanist tuleks loobuda.
Märtsis saadeti UNESCOle muinsuskaitseameti tellitud pärandimõju hinnang, kus leiti, et juurdeehitis oleks negatiivse mõjuga enamikule Tallinna vanalinna tunnustele. Kultuurikomisjon seisab kriitikale ägedalt vastu ning rõhutab, et kõiki aspekte pole hinnangus arvestatud. Sellegipoolest teatas UNESCO-t nõustav rahvusvaheline kinnismälestiste nõukogu (ICOMOS), et on mõjuhinnanguga täielikult ühel meelel ning teatri laiendamise esialgsest plaanist tuleks loobuda.
Putin rääkis kohtumisel üliõpilastega Venemaa kosmosepoliitikast, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS. Muuhulgas kiitis ta USA kosmoseettevõtte SpaceX tegevjuhti Elon Muski, vahendab Reuters.
„Teate, USAs elab üks inimene, võib öelda, et ta on Marsi järele täiesti hull,“ tsiteeris TASS Putini sõnu.
Agentuuri teatel võrdles Putin Muski Nõukogude Liidu inseneri Sergei Koroljoviga, kes aitas 1961. aastal kaasa Juri Gagarini saatmisel maailma esimesele mehitatud kosmoselennule.
„Selliseid inimesi esineb inimpopulatsioonis harva, kellel on mingi idee. Kuigi see võib mulle täna uskumatuna tunduda, saavad sellised ideed mõne aja pärast sageli teoks,“ ütles Putin.
Putin on Muski ka varem kiitnud, kirjeldades teda kui väljapaistvat inimest.
USA presidendi Donald Trumpi tippnõunik Musk on viimasel ajal hakanud üha valjuhäälsemalt kritiseerima Venemaa sissetungi vastu võitlevat Ukrainat.
Putin rääkis kohtumisel üliõpilastega Venemaa kosmosepoliitikast, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS. Muuhulgas kiitis ta USA kosmoseettevõtte SpaceX tegevjuhti Elon Muski, vahendab Reuters.
„Teate, USAs elab üks inimene, võib öelda, et ta on Marsi järele täiesti hull,“ tsiteeris TASS Putini sõnu.
Agentuuri teatel võrdles Putin Muski Nõukogude Liidu inseneri Sergei Koroljoviga, kes aitas 1961. aastal kaasa Juri Gagarini saatmisel maailma esimesele mehitatud kosmoselennule.
„Selliseid inimesi esineb inimpopulatsioonis harva, kellel on mingi idee. Kuigi see võib mulle täna uskumatuna tunduda, saavad sellised ideed mõne aja pärast sageli teoks,“ ütles Putin.
Putin on Muski ka varem kiitnud, kirjeldades teda kui väljapaistvat inimest.
USA presidendi Donald Trumpi tippnõunik Musk on viimasel ajal hakanud üha valjuhäälsemalt kritiseerima Venemaa sissetungi vastu võitlevat Ukrainat.
„Ukrainas tekivadki tsiviilelanike peamised vigastused klaasikildudest. Aknaklaasi killud võivad lööklaine mõjul lennata meetrite kaugusele,“ ütleb päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu. Ta istub oma kabinetis, mille aknast ukseni on ligi neli meetrit. „Kas isegi sealt aknast kuni ukseni?“ uurib ajakirjanik. „Jah, ja uksepaneelist läbi ka,“ vastab Lemsalu.
„Ukrainas tekivadki tsiviilelanike peamised vigastused klaasikildudest. Aknaklaasi killud võivad lööklaine mõjul lennata meetrite kaugusele,“ ütleb päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu. Ta istub oma kabinetis, mille aknast ukseni on ligi neli meetrit. „Kas isegi sealt aknast kuni ukseni?“ uurib ajakirjanik. „Jah, ja uksepaneelist läbi ka,“ vastab Lemsalu.
Venemaa välisluureteenistuse (SVR) direktor Sergei Narõškin kohtus eile Minskis Valgevene valitseja Aljaksandr Lukašenkaga ning ähvardas muu hulgas Poolat ja Balti riike.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas eile Odessas NATO peasekretäri Mark Ruttega toimunud ühisel pressikonverentsil, et ainult Ukraina rahvas saab otsustada riigi territooriumi üle.
Peaminister Kristen Michal (RE) vastas riigikogu liikmete arupärimistele energeetikavaldkonna, NATO saladuse loa puudumise ja peaministrina jätkamise kohta.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) vastas küsimustele energia varustuskindluse, meretuuleparkide ja plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsiooni kohta.
Riigikogu liikmete kõnesoovide täitmiseks toimus vaba mikrofon.
Peaminister Kristen Michal (RE) vastas riigikogu liikmete arupärimistele energeetikavaldkonna, NATO saladuse loa puudumise ja peaministrina jätkamise kohta.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) vastas küsimustele energia varustuskindluse, meretuuleparkide ja plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsiooni kohta.
Riigikogu liikmete kõnesoovide täitmiseks toimus vaba mikrofon.
USA president Donald Trump kuulutas ametisse asudes Venezuela päritolu kuritegeliku jõugu Tren de Aragua välismaiseks terroriorganisatsiooniks. Sisuliselt oli tegemist järgmise sammuga presidendikampaania ajal välja hõigatud immigratsiooniplaanist.
USA president Donald Trump kuulutas ametisse asudes Venezuela päritolu kuritegeliku jõugu Tren de Aragua välismaiseks terroriorganisatsiooniks. Sisuliselt oli tegemist järgmise sammuga presidendikampaania ajal välja hõigatud immigratsiooniplaanist.
Riigikogus on menetlemisel sotsiaalministeeriumi eelnõu, millega muudetakse puuetega laste staatust, tõstes lapseiga 16. eluaastalt 18-le. See aga toob kaasa muudatuse, et edaspidi ei saa 16-aastaste laste vanemad panna neid erihoolekandeteenuste järjekorda, samuti ei saa 16–17-aastased enam kuni 600-eurost töövõimetoetust, mis oli siiani ainus toetus peredele olematute riiklike teenuste asemel.
Riigikogus on menetlemisel sotsiaalministeeriumi eelnõu, millega muudetakse puuetega laste staatust, tõstes lapseiga 16. eluaastalt 18-le. See aga toob kaasa muudatuse, et edaspidi ei saa 16-aastaste laste vanemad panna neid erihoolekandeteenuste järjekorda, samuti ei saa 16–17-aastased enam kuni 600-eurost töövõimetoetust, mis oli siiani ainus toetus peredele olematute riiklike teenuste asemel.
Eile kell 02.12 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Ahtri tn 6b juures, kus alkoholijoobe tunnustega 49-aastane mees juhtis renditud pisimopeedi, millel viibis kaassõitjana alkoholijoobe tunnustega 47-aastane naine. Mopeedijuht kaotas sõiduki üle kontrolli ning kukkus. Juht toimetati haiglasse.
Kell 08.23 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Haljala vallas Viitna-Koljaku tee 4. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyota Corolla teelt välja vastu puud. Juht toimetati haiglasse.
Kell 09.42 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Arbu tn 2 juures, kus 73-aastane mees sõitis sõiduautoga Nissan X-Trail otsa ülekäigurajal sõiduteed ületanud 45-aastasele naisele. Jalakäija toimetati haiglasse.
Kell 20.15 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Paldiski mnt 227 juures, kus 58-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyota Auris teelt välja. Juht toimetati haiglasse.
Kell 21.51 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Põhja pst 17 juures, kus 27-aastane naine sooritas sõiduautoga Kia Ceed vasakpööret ning sõiduk põrkas kokku vastu liikunud jalgratturiga, 19-aastase mehega. Jalgrattur toimetati haiglasse.
Eile kell 02.12 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Ahtri tn 6b juures, kus alkoholijoobe tunnustega 49-aastane mees juhtis renditud pisimopeedi, millel viibis kaassõitjana alkoholijoobe tunnustega 47-aastane naine. Mopeedijuht kaotas sõiduki üle kontrolli ning kukkus. Juht toimetati haiglasse.
Kell 08.23 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Haljala vallas Viitna-Koljaku tee 4. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyota Corolla teelt välja vastu puud. Juht toimetati haiglasse.
Kell 09.42 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Arbu tn 2 juures, kus 73-aastane mees sõitis sõiduautoga Nissan X-Trail otsa ülekäigurajal sõiduteed ületanud 45-aastasele naisele. Jalakäija toimetati haiglasse.
Kell 20.15 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Paldiski mnt 227 juures, kus 58-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyota Auris teelt välja. Juht toimetati haiglasse.
Kell 21.51 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Põhja pst 17 juures, kus 27-aastane naine sooritas sõiduautoga Kia Ceed vasakpööret ning sõiduk põrkas kokku vastu liikunud jalgratturiga, 19-aastase mehega. Jalgrattur toimetati haiglasse.
„Täna öösel langes Kursk vaenlase ulatusliku rünnaku alla. Mehitamata lennuaparaatide sihilike löökide tagajärjel infrastruktuuri pihta süttis mitu maja,“ teatas operatiivstaap oma Telegrami kanalis, vahendab Interfax.
Rünnaku tagajärjel hukkus teate järgi 85-aastane naine ja üheksa inimest sai kannatada.
Telegrami kanalid teatasid, et linnas toimus üle 20 plahvatuse.
„Täna öösel langes Kursk vaenlase ulatusliku rünnaku alla. Mehitamata lennuaparaatide sihilike löökide tagajärjel infrastruktuuri pihta süttis mitu maja,“ teatas operatiivstaap oma Telegrami kanalis, vahendab Interfax.
Rünnaku tagajärjel hukkus teate järgi 85-aastane naine ja üheksa inimest sai kannatada.
Telegrami kanalid teatasid, et linnas toimus üle 20 plahvatuse.
Mingeid üksikasju Artjuhh ei avaldanud, aga ütles: „Minu initsiatiivi seal ei olnud. Ma olin kutsutud.“ Küsimusele, kes oli selle ürituse algataja, vastas Artjuhh: „See on juba teine teema. Ma vastasin teile.“
Vene väed andsid 13. aprillil Sumõ kesklinnale löögi kahe raketiga Iskander-M. Viimastel andmetel hukkus 35 inimest, sealhulgas kaks last.
Venemaa kaitseministeerium väitis eile, et sihtmärgiks oli Ukraina operatiiv-taktikalise grupi Siversk juhtivkoosseisu nõupidamine ja et hävitati üle 60 Ukraina sõjaväelase.
Sumõ oblastis asuva Konotopi linnapea Artem Semenihhin teatas, et õiguskaitseorganid hakkasid uurima, kes korraldas sõjaväelaste autasustamine Sumõ kesklinnas. Semenihhin väitis, et algataja oli just Artjuhh.
Mingeid üksikasju Artjuhh ei avaldanud, aga ütles: „Minu initsiatiivi seal ei olnud. Ma olin kutsutud.“ Küsimusele, kes oli selle ürituse algataja, vastas Artjuhh: „See on juba teine teema. Ma vastasin teile.“
Vene väed andsid 13. aprillil Sumõ kesklinnale löögi kahe raketiga Iskander-M. Viimastel andmetel hukkus 35 inimest, sealhulgas kaks last.
Venemaa kaitseministeerium väitis eile, et sihtmärgiks oli Ukraina operatiiv-taktikalise grupi Siversk juhtivkoosseisu nõupidamine ja et hävitati üle 60 Ukraina sõjaväelase.
Sumõ oblastis asuva Konotopi linnapea Artem Semenihhin teatas, et õiguskaitseorganid hakkasid uurima, kes korraldas sõjaväelaste autasustamine Sumõ kesklinnas. Semenihhin väitis, et algataja oli just Artjuhh.
Koolid nõudsid varem, et põhikoolilõpetaja kandideeriks neljast koolist kolme ja valiks välja ainult ühe õppesuuna. Samuti tuli need koolid seada pingeritta. „Leian, et gümnaasium ei tohi piirata põhikoolilõpetaja kandideerimist kooli ega kooli õppesuundadele. Koolieelistuse teatamise kohustus on seadusega vastuolus. Eelistuste esitamine peab olema õpilaskandidaadi vaba valik,“ märkis Madise.
Koolid nõudsid varem, et põhikoolilõpetaja kandideeriks neljast koolist kolme ja valiks välja ainult ühe õppesuuna. Samuti tuli need koolid seada pingeritta. „Leian, et gümnaasium ei tohi piirata põhikoolilõpetaja kandideerimist kooli ega kooli õppesuundadele. Koolieelistuse teatamise kohustus on seadusega vastuolus. Eelistuste esitamine peab olema õpilaskandidaadi vaba valik,“ märkis Madise.
Witkoff ütles eile Fox Newsile, et ligi viietunnise kohtumise lõpus pakkus Putin püsiva rahu kindlustamist. „Meil võttis aega, et selleni jõuda,“ ütles Witkoff.
Üldise kokkuleppe võti on Witkoffi sõnul viis territooriumi. Tõenäoliselt käib jutt Krimmist ning Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastist, mille Venemaa on annekteerinud ja osaliselt okupeerinud, ning nõuab nende tunnustamist Venemaa osana.
„See rahukokkulepe käib nende viie territooriumi kohta, aga sellele lisandub veel nii palju muud,“ ütles Witkoff, lisades: „Ma arvan, et me võime olla millegi lävel, mis oleks maailma näitelaval väga-väga tähtis.“
Witkoffi sõnul tõstatas Putin küsimusi ka seoses NATO keskse põhimõttega, et rünnak ühe liikme vastu kujutab endast rünnakut kõigi vastu.
Witkoff ütles eile Fox Newsile, et ligi viietunnise kohtumise lõpus pakkus Putin püsiva rahu kindlustamist. „Meil võttis aega, et selleni jõuda,“ ütles Witkoff.
Üldise kokkuleppe võti on Witkoffi sõnul viis territooriumi. Tõenäoliselt käib jutt Krimmist ning Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastist, mille Venemaa on annekteerinud ja osaliselt okupeerinud, ning nõuab nende tunnustamist Venemaa osana.
„See rahukokkulepe käib nende viie territooriumi kohta, aga sellele lisandub veel nii palju muud,“ ütles Witkoff, lisades: „Ma arvan, et me võime olla millegi lävel, mis oleks maailma näitelaval väga-väga tähtis.“
Witkoffi sõnul tõstatas Putin küsimusi ka seoses NATO keskse põhimõttega, et rünnak ühe liikme vastu kujutab endast rünnakut kõigi vastu.
Möödunud nädala talgutel osales 1057 politseiniku, kes kontrollisid 1726 kohta üle Eesti, millest liiklejad eelnevalt liiklustalgud.ee veebilehel teada andsid. Politsei fikseeris talgunädalal neis kohtades 1625 kiiruseületamist ning 399 muud liiklusalast rikkumist.
Kuigi politsei räägib kiiruseületamise ohtlikkusest pidevalt, pole juhtide käitumine liikluses oluliselt muutunud, märgitakse PPA teates. „Samuti pole muutunud autojuhtide suhtumine – kiiruse ületamist peetakse kohati isegi enesestmõistetavaks. Ka talgutel tuli see hästi välja, sest kui korrakaitsjad küsisid juhtidelt kiirustamise põhjust, siis selgus, et tegelikult polnud selleks kellelgi vajadust, pigem tuleneb oskamatusest oma aega planeerida,“ rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Kõige sagedamini ütlevad kiiruseületamiselt tabatud juhid, et neil on kiire. Näiteks tabati Tallinna ringteel esmase juhiloaga autojuht, kelle kiiruseks mõõdeti 148 km/h. Kiiruseületaja põhjendus oli lihtne, ta jääb kooli hiljaks. Leidus ka kohati absurdseid vabandusi, näiteks Tallinnas ütles üks juht, et sõitis lubatust oluliselt kiiremini, sest kuivatas autot peale pesulas käimist.
„Talgute eesmärk on liiklusohutust tõsta, mistõttu 645 juhi puhul piirdusime vestlusega ja loodame, et inimene mõistab oma rikkumist ka trahvita,“ sõnas Loigo.
„Liiklustalgute mõte on olla kohal seal, kus kohalikud inimesed kõige rohkem kiirustamise pärast muretsevad ja meid ootavad. Seda, kui väga politseid teatud teelõikudel oodati, tajusime meile laekunud tänuavaldustest, mida oli liiklustalgute nädalal rohkem kui muul ajal. Lisaks tõid Kiili kogukonnaliikmed oma tänu avaldamiseks kiirust mõõtvatele politseinikele küpsiseid,“ kirjeldas Loigo südamlikku žesti.
Kogukonnaliikmed olid tänavu ka iseäranis aktiivsed liiklusohtlike kohtade esitamisel politseile ning nii tuli neid tänavu rekordarv. „Oleme tänulikud kõigile, kes liiklustalgute kaardile oma tähelepanekud märkisid ning ühtlasi neilegi, kes mõistavad kiirusületamisega kaasnevaid riske ja annavad oma panuse selleks, et meie teed ja tänavad oleks turvalisemad. Turvaline liikluskeskkond on asi, mida ei loo kiirust mõõtev politseinik üksi, vaid kõik liiklejad üheskoos,“ sõnas Loigo.
Lisaks kiirusele pöörati tähelepanu muule liikluses toimuvale. Näiteks tabati alkoholi tarvitanud juhte, telefoni näppivaid roolikeerajaid, ülevaatuseta sõidukeid ja muid väiksemaid rikkumisi. Politseinike tagasisidet kontrollitud kohtadele saab vaadata veebilehelt www.liiklustalgud.ee.
Loigo tõi välja, et kui liiklustalgude nädalal olid ilmaolud veel üsna talvised, siis alates sellest nädalast on ilmad läinud kevadiseks ning linnapilti lisandub hulgaliselt kaherattalisi. „Jalgratta, elektritõukeratta ja mootorratta juhid on vähem kaitstud ning nende sattumine liiklusõnnetusse võib kaasa tuua tõsisemaid vigastusi, hoolige ja arvestage teiste liiklejatega“, sõnas Loigo.
Möödunud nädala talgutel osales 1057 politseiniku, kes kontrollisid 1726 kohta üle Eesti, millest liiklejad eelnevalt liiklustalgud.ee veebilehel teada andsid. Politsei fikseeris talgunädalal neis kohtades 1625 kiiruseületamist ning 399 muud liiklusalast rikkumist.
Kuigi politsei räägib kiiruseületamise ohtlikkusest pidevalt, pole juhtide käitumine liikluses oluliselt muutunud, märgitakse PPA teates. „Samuti pole muutunud autojuhtide suhtumine – kiiruse ületamist peetakse kohati isegi enesestmõistetavaks. Ka talgutel tuli see hästi välja, sest kui korrakaitsjad küsisid juhtidelt kiirustamise põhjust, siis selgus, et tegelikult polnud selleks kellelgi vajadust, pigem tuleneb oskamatusest oma aega planeerida,“ rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Kõige sagedamini ütlevad kiiruseületamiselt tabatud juhid, et neil on kiire. Näiteks tabati Tallinna ringteel esmase juhiloaga autojuht, kelle kiiruseks mõõdeti 148 km/h. Kiiruseületaja põhjendus oli lihtne, ta jääb kooli hiljaks. Leidus ka kohati absurdseid vabandusi, näiteks Tallinnas ütles üks juht, et sõitis lubatust oluliselt kiiremini, sest kuivatas autot peale pesulas käimist.
„Talgute eesmärk on liiklusohutust tõsta, mistõttu 645 juhi puhul piirdusime vestlusega ja loodame, et inimene mõistab oma rikkumist ka trahvita,“ sõnas Loigo.
„Liiklustalgute mõte on olla kohal seal, kus kohalikud inimesed kõige rohkem kiirustamise pärast muretsevad ja meid ootavad. Seda, kui väga politseid teatud teelõikudel oodati, tajusime meile laekunud tänuavaldustest, mida oli liiklustalgute nädalal rohkem kui muul ajal. Lisaks tõid Kiili kogukonnaliikmed oma tänu avaldamiseks kiirust mõõtvatele politseinikele küpsiseid,“ kirjeldas Loigo südamlikku žesti.
Kogukonnaliikmed olid tänavu ka iseäranis aktiivsed liiklusohtlike kohtade esitamisel politseile ning nii tuli neid tänavu rekordarv. „Oleme tänulikud kõigile, kes liiklustalgute kaardile oma tähelepanekud märkisid ning ühtlasi neilegi, kes mõistavad kiirusületamisega kaasnevaid riske ja annavad oma panuse selleks, et meie teed ja tänavad oleks turvalisemad. Turvaline liikluskeskkond on asi, mida ei loo kiirust mõõtev politseinik üksi, vaid kõik liiklejad üheskoos,“ sõnas Loigo.
Lisaks kiirusele pöörati tähelepanu muule liikluses toimuvale. Näiteks tabati alkoholi tarvitanud juhte, telefoni näppivaid roolikeerajaid, ülevaatuseta sõidukeid ja muid väiksemaid rikkumisi. Politseinike tagasisidet kontrollitud kohtadele saab vaadata veebilehelt www.liiklustalgud.ee.
Loigo tõi välja, et kui liiklustalgude nädalal olid ilmaolud veel üsna talvised, siis alates sellest nädalast on ilmad läinud kevadiseks ning linnapilti lisandub hulgaliselt kaherattalisi. „Jalgratta, elektritõukeratta ja mootorratta juhid on vähem kaitstud ning nende sattumine liiklusõnnetusse võib kaasa tuua tõsisemaid vigastusi, hoolige ja arvestage teiste liiklejatega“, sõnas Loigo.
Trump kritiseeris eelkõige USA eelmist presidenti Joe Bidenit ja Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, vahendab Associated Press.
Trump nimetas varem Venemaa rünnakut Ukraina linna Sumõ vastu, milles hukkus 34 inimest, veaks. Eile teatas ta vastuseks ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, et viga oli sellel sõjal alata lubamine.
„Biden oleks võinud selle peatada ja Zelenskõi oleks võinud selle peatada ja Putin poleks pidanud seda alustama,“ ütles Trump. „Kõik on süüdi.“
Trump kritiseeris eelkõige USA eelmist presidenti Joe Bidenit ja Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, vahendab Associated Press.
Trump nimetas varem Venemaa rünnakut Ukraina linna Sumõ vastu, milles hukkus 34 inimest, veaks. Eile teatas ta vastuseks ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, et viga oli sellel sõjal alata lubamine.
„Biden oleks võinud selle peatada ja Zelenskõi oleks võinud selle peatada ja Putin poleks pidanud seda alustama,“ ütles Trump. „Kõik on süüdi.“
Nimelt püüdis Vance võidukarikat koos selle musta alusega laualt üles tõsta, aga alus eraldus ja Vance pillas selle maha. Karika haaras enda kätte kõrval seisnud Ohio meeskonna liige Treveon Henderson.
Merejalaväe orkester jätkas viisi „We Are The Champions“ esitamist, kuigi rahvahulka läbis kuuldav ohe, teatab Associated Press.
Nimelt püüdis Vance võidukarikat koos selle musta alusega laualt üles tõsta, aga alus eraldus ja Vance pillas selle maha. Karika haaras enda kätte kõrval seisnud Ohio meeskonna liige Treveon Henderson.
Merejalaväe orkester jätkas viisi „We Are The Champions“ esitamist, kuigi rahvahulka läbis kuuldav ohe, teatab Associated Press.
Pärast 2010. aastal uuesti võimule saamist on Orbán LGBT-kogukonna, meedia, kohtute ja teadusvaldkonna õigusi oluliselt piiranud. Märtsi keskel lubas ta korraldada „lihavõttepuhastuse“ kodumaiste oponentide vastu, keda ta on nimetanud „lutikateks“, vahendab AFP.
Põhiseadusemuudatus, mille järgi võivad inimesed olla ainult mehed või naised, võtab eeskuju USA presidendi Donald Trumpi samasugusest poliitikast.
Topeltkodakondsete ajutine kodakondsusest ilmajätmine võib olla suunatud ungari päritolu USA miljardäri George Sorosi vastu, kes on populistlike vandenõuteooriate sage peategelane.
Ungari kodakondsuse saab ajutiselt ära võtta ka sünnijärgsetelt kodanikelt. Valitseva erakonna Fidesz teatel on see suunatud „spekulantide“ vastu, kes finantseerivad „võltsvabaühendusi“, ostetavate poliitikute vastu ja „niinimetatud sõltumatu meedia“ vastu.
Eraldi seadus, mille üle on kavas hääletada hiljem, täpsustab, et Ungari kodakondsuse saab ära võtta kuni kümneks aastaks, ja need, kelle kohta seadust on rakendatud, võidakse riigist välja saata.
Põhiseadusemuudatused kiideti parlamendis heaks häältega 140-21. Enne hääletust blokeeris mõnikümmend meeleavaldajat ajutiselt parlamendi sissepääsu, enne kui politsei nad minema viis.
„Kui me end põhiseaduse esimese muutmise ajal 2011. aastal kinni aheldasime, ei arvanud me, et 14 aastat hiljem teeme me sama asja,“ ütles opositsiooniline parlamendiliige Tímea Szabó.
Opositsioonipoliitikud liberaalsest erakonnast Momentum rullisid lahti protestiloosungi ning meeleavaldajad parlamendihoone juures skandeerisid: „Me ei luba muuta end Putini Venemaaks.“
Lisaks sättele, et inimesed saavad olla ainult mees- või naissoost, deklareerib teine säte, et laste õigused õigele füüsilisele, vaimsele ja moraalsele arengule on kõrgemal kõigist teistest põhiõigustest peale õiguse elule.
Seda sätet peetakse vahendiks õiguslike aluste tugevdamiseks LGBT-rongkäikude keelamiseks.
Kriitikute sõnul nõrgestavad muudatused veelgi demokraatlikke õigusi Ungaris ja viivad riigi lähemale Venemaa presidendi Vladimir Putini stiilis autoritaarsusele.
„Seda võib pidada pehmeks putinismiks,“ ütles mõttekoha Iránytű Intézet peaanalüütik Szabolcs Pék. „Inimesed ei kuku aknast alla, aga valitsus piirab üha rohkem ruumi opositsioonipoliitikute, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna jaoks.“
Poliitiliselt nähakse neid samme katsena suurendada valitseva koalitsiooni kõikuma löönud toetust, lõhestada opositsiooni ideoloogilisi jooni pidi ja meelitada paremäärmuslasi enne aasta pärast toimuvaid parlamendivalimisi.
Orbáni seadusandlik agarus on püüe võtta avalikud jututeemad taas oma kontrolli alla, märkis Pék.
„Selles mõttes on ta edukas olnud, sest avalik arutelu ei käi enam tõrkuvate avalike teenuste või nõrga majanduse üle,“ ütles Pék.
Alates eelmisest aastast on Orbánile enneolematu väljakutse esitanud valitsustegelasest opositsiooniliidriks muutunud Péter Magyar, kelle erakond TISZA on küsitluste järgi Fideszi populaarsuselt kinni püüdnud.
Pék rõhutas, et LGBT-ürituste keeld on mõeldud lõksuna Magyari jaoks: LGBT-õiguste eest seismine võib tema jaoks tähendada konservatiivsete toetajate kaotamist ning vaikimine võib suunata vasakpoolsed ja liberaalid teiste opositsioonierakondade juurde.
Pärast 2010. aastal uuesti võimule saamist on Orbán LGBT-kogukonna, meedia, kohtute ja teadusvaldkonna õigusi oluliselt piiranud. Märtsi keskel lubas ta korraldada „lihavõttepuhastuse“ kodumaiste oponentide vastu, keda ta on nimetanud „lutikateks“, vahendab AFP.
Põhiseadusemuudatus, mille järgi võivad inimesed olla ainult mehed või naised, võtab eeskuju USA presidendi Donald Trumpi samasugusest poliitikast.
Topeltkodakondsete ajutine kodakondsusest ilmajätmine võib olla suunatud ungari päritolu USA miljardäri George Sorosi vastu, kes on populistlike vandenõuteooriate sage peategelane.
Ungari kodakondsuse saab ajutiselt ära võtta ka sünnijärgsetelt kodanikelt. Valitseva erakonna Fidesz teatel on see suunatud „spekulantide“ vastu, kes finantseerivad „võltsvabaühendusi“, ostetavate poliitikute vastu ja „niinimetatud sõltumatu meedia“ vastu.
Eraldi seadus, mille üle on kavas hääletada hiljem, täpsustab, et Ungari kodakondsuse saab ära võtta kuni kümneks aastaks, ja need, kelle kohta seadust on rakendatud, võidakse riigist välja saata.
Põhiseadusemuudatused kiideti parlamendis heaks häältega 140-21. Enne hääletust blokeeris mõnikümmend meeleavaldajat ajutiselt parlamendi sissepääsu, enne kui politsei nad minema viis.
„Kui me end põhiseaduse esimese muutmise ajal 2011. aastal kinni aheldasime, ei arvanud me, et 14 aastat hiljem teeme me sama asja,“ ütles opositsiooniline parlamendiliige Tímea Szabó.
Opositsioonipoliitikud liberaalsest erakonnast Momentum rullisid lahti protestiloosungi ning meeleavaldajad parlamendihoone juures skandeerisid: „Me ei luba muuta end Putini Venemaaks.“
Lisaks sättele, et inimesed saavad olla ainult mees- või naissoost, deklareerib teine säte, et laste õigused õigele füüsilisele, vaimsele ja moraalsele arengule on kõrgemal kõigist teistest põhiõigustest peale õiguse elule.
Seda sätet peetakse vahendiks õiguslike aluste tugevdamiseks LGBT-rongkäikude keelamiseks.
Kriitikute sõnul nõrgestavad muudatused veelgi demokraatlikke õigusi Ungaris ja viivad riigi lähemale Venemaa presidendi Vladimir Putini stiilis autoritaarsusele.
„Seda võib pidada pehmeks putinismiks,“ ütles mõttekoha Iránytű Intézet peaanalüütik Szabolcs Pék. „Inimesed ei kuku aknast alla, aga valitsus piirab üha rohkem ruumi opositsioonipoliitikute, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna jaoks.“
Poliitiliselt nähakse neid samme katsena suurendada valitseva koalitsiooni kõikuma löönud toetust, lõhestada opositsiooni ideoloogilisi jooni pidi ja meelitada paremäärmuslasi enne aasta pärast toimuvaid parlamendivalimisi.
Orbáni seadusandlik agarus on püüe võtta avalikud jututeemad taas oma kontrolli alla, märkis Pék.
„Selles mõttes on ta edukas olnud, sest avalik arutelu ei käi enam tõrkuvate avalike teenuste või nõrga majanduse üle,“ ütles Pék.
Alates eelmisest aastast on Orbánile enneolematu väljakutse esitanud valitsustegelasest opositsiooniliidriks muutunud Péter Magyar, kelle erakond TISZA on küsitluste järgi Fideszi populaarsuselt kinni püüdnud.
Pék rõhutas, et LGBT-ürituste keeld on mõeldud lõksuna Magyari jaoks: LGBT-õiguste eest seismine võib tema jaoks tähendada konservatiivsete toetajate kaotamist ning vaikimine võib suunata vasakpoolsed ja liberaalid teiste opositsioonierakondade juurde.
„Eesti Kristlik Õigeusu Kirik avaldab sügavat kaastunnet Ukraina rahvale seoses traagiliste sündmustega Palmipuudepühal,“ ütles kirik pressiteate vahendusel. „Pühapäeval, pärast pidulikku jumalateenistust, saime kurvastusega teada, et Venemaa vägede raketirünnaku tagajärjel Sumõ linnale hukkus 34 inimest ja üle 100 sai vigastada. Me leiname koos hukkunute peredega ja palvetame süütute ohvrite hingede pääsemise eest. Paljud meie aktiivsed koguduseliikmed on sotsiaalmeedias väljendanud õudust ja avaldanud kaastunnet Ukraina rahvale,“ lisati.
Teate järgi saatis piiskop Daniel samal päeval toetuse ja kaastunde sõnad Sumõ metropoliidile Eulogiusele ja tema karjale, kus väljendas siirast kaastunnet seoses tsiviilisikute hukkumisega sel pühal.
„Meediaruumis ja arvamusliidrite sõnavõttudes on seda tragöödiat taas seostatud meie Kirikuga, meid süüdistatakse järjekordselt vaikimises ja isegi kaassüüs, tuginedes üksnes sellele, et oleme Moskva Patriarhaadi osa,“ märgiti teates. „Autonoomse EKÕK juhtkond on korduvalt teatanud, et me ei nõustu kategooriliselt patriarhi seisukohaga ja mõistame sõja otsustavalt hukka. Peame vajalikuks märkida, et me ei pea aga lubatavaks mõistete segamist, mida aktiivselt kasutatakse poliitilistes esinemistes ja artiklites avaliku teadvuse manipuleerimiseks. Eelkõige riikliku ja kanoonilise territooriumi mõistete segamist. Kogu selle aja jooksul oleme püüdnud selgitada, et kanoonilise territooriumi mõiste puudutab üksnes kiriklikku elu ega puuduta mingil moel meie poolt järgitavat Eesti Vabariigi seadusandlust.“
EKÕK mainis oma pressiteates ka kapo aastaraamatut, mille sisu esmaspäeval tutvustati. Kiriku väitel „süüdistatakse seal meie Kirikut „salajastes“ lepingutes Venemaa heategevusfondidega, et osutada materiaalset abi Tallinnas tegutsevale Shanghai ja San-Francisco Püha Johannese nimelisele koolile, mida esitatakse EKÕK allstruktuurina“.
„Soovime eriti rõhutada, et aastaraamatus mainitud õigeusu kool on täiesti iseseisev juriidiline isik ja haridusasutus, mis tegutseb Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusloa alusel. Kool on ühe EKÕK koguduse vaimuliku hoole all üheainsa eesmärgiga - tagada õpilastele õigeusu haridus nende emakeeles. Meile teadaolevalt on kooli rahastamisallikateks, nagu kõigil erakoolidel, Haridusministeeriumi riiklik toetus, vanemate õppemaksud, kohalike heategijate toetus ja heategevuskampaaniate kaudu kogutud vahendid (koolilaatade korraldamine, heategevuskontserdid õigeusu pühadel jms),“ sõnati teates.
„Kuigi oleme sunnitud olema kaitsepositsioonil ja kaitsma oma usuvabaduse õigust nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, soovime rõhutada, et EKÕK on Eestis elavate õigeusklike autonoomne Kirik ning pole põhjust kahtlustada meid tegevuses oma riigi ja rahva vastu. Me oleme tegutsenud ja soovime edaspidigi tegutseda Eesti seadusi järgides,“ lisas kirik.
EKÕK on enda sõnul kirikute ja koguduste seaduse muudatuste kontekstis mures, et kirik on muutunud kommunikatsioonikampaania objektiks. „Kahjuks püütakse EKÕK siduda kõigi sündmustega, mida on võimalik vähegi kasutada negatiivse meediakuvandi loomiseks. Ajal, mil seadus on vabariigi presidendi menetluses, loodame, et see kunstlikult loodud kallutatud infovoog ei mõjuta tema otsust,“ öeldi teate vahendusel.
„Eesti Kristlik Õigeusu Kirik avaldab sügavat kaastunnet Ukraina rahvale seoses traagiliste sündmustega Palmipuudepühal,“ ütles kirik pressiteate vahendusel. „Pühapäeval, pärast pidulikku jumalateenistust, saime kurvastusega teada, et Venemaa vägede raketirünnaku tagajärjel Sumõ linnale hukkus 34 inimest ja üle 100 sai vigastada. Me leiname koos hukkunute peredega ja palvetame süütute ohvrite hingede pääsemise eest. Paljud meie aktiivsed koguduseliikmed on sotsiaalmeedias väljendanud õudust ja avaldanud kaastunnet Ukraina rahvale,“ lisati.
Teate järgi saatis piiskop Daniel samal päeval toetuse ja kaastunde sõnad Sumõ metropoliidile Eulogiusele ja tema karjale, kus väljendas siirast kaastunnet seoses tsiviilisikute hukkumisega sel pühal.
„Meediaruumis ja arvamusliidrite sõnavõttudes on seda tragöödiat taas seostatud meie Kirikuga, meid süüdistatakse järjekordselt vaikimises ja isegi kaassüüs, tuginedes üksnes sellele, et oleme Moskva Patriarhaadi osa,“ märgiti teates. „Autonoomse EKÕK juhtkond on korduvalt teatanud, et me ei nõustu kategooriliselt patriarhi seisukohaga ja mõistame sõja otsustavalt hukka. Peame vajalikuks märkida, et me ei pea aga lubatavaks mõistete segamist, mida aktiivselt kasutatakse poliitilistes esinemistes ja artiklites avaliku teadvuse manipuleerimiseks. Eelkõige riikliku ja kanoonilise territooriumi mõistete segamist. Kogu selle aja jooksul oleme püüdnud selgitada, et kanoonilise territooriumi mõiste puudutab üksnes kiriklikku elu ega puuduta mingil moel meie poolt järgitavat Eesti Vabariigi seadusandlust.“
EKÕK mainis oma pressiteates ka kapo aastaraamatut, mille sisu esmaspäeval tutvustati. Kiriku väitel „süüdistatakse seal meie Kirikut „salajastes“ lepingutes Venemaa heategevusfondidega, et osutada materiaalset abi Tallinnas tegutsevale Shanghai ja San-Francisco Püha Johannese nimelisele koolile, mida esitatakse EKÕK allstruktuurina“.
„Soovime eriti rõhutada, et aastaraamatus mainitud õigeusu kool on täiesti iseseisev juriidiline isik ja haridusasutus, mis tegutseb Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusloa alusel. Kool on ühe EKÕK koguduse vaimuliku hoole all üheainsa eesmärgiga - tagada õpilastele õigeusu haridus nende emakeeles. Meile teadaolevalt on kooli rahastamisallikateks, nagu kõigil erakoolidel, Haridusministeeriumi riiklik toetus, vanemate õppemaksud, kohalike heategijate toetus ja heategevuskampaaniate kaudu kogutud vahendid (koolilaatade korraldamine, heategevuskontserdid õigeusu pühadel jms),“ sõnati teates.
„Kuigi oleme sunnitud olema kaitsepositsioonil ja kaitsma oma usuvabaduse õigust nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, soovime rõhutada, et EKÕK on Eestis elavate õigeusklike autonoomne Kirik ning pole põhjust kahtlustada meid tegevuses oma riigi ja rahva vastu. Me oleme tegutsenud ja soovime edaspidigi tegutseda Eesti seadusi järgides,“ lisas kirik.
EKÕK on enda sõnul kirikute ja koguduste seaduse muudatuste kontekstis mures, et kirik on muutunud kommunikatsioonikampaania objektiks. „Kahjuks püütakse EKÕK siduda kõigi sündmustega, mida on võimalik vähegi kasutada negatiivse meediakuvandi loomiseks. Ajal, mil seadus on vabariigi presidendi menetluses, loodame, et see kunstlikult loodud kallutatud infovoog ei mõjuta tema otsust,“ öeldi teate vahendusel.
Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin (E200) ütles pressikonverentsil, et linnavalitsus leppis kokku, kuidas erakoole edaspidi rahastatakse.
„Tallinna linna senise juhitud seltskonna poolt on olnud erakoolide toetus, olgem ausad, juhuslik, katuseraha printsiibil, tegevustoetuse põhimõttel. Nüüd selline süsteem kaob, käesoleval aastal ei ole mitte ühelegi erakoolile nii-öelda katuseraha kuskil poliitikute kabinetis otsustatud,“ selgitas ta.
Jašini sõnul tuleb nüüd selge süsteem, kus on fookuses erivajadusega lapsed erakoolides. „Tallinna linn annab alla 300 lapsega erakoolidele pearaha iga HEV lapse puhul,“ lisas ta.
Niipea, kui esimene lisaeelarve jõuab volikokku, see määrus Jašini sõnul ka kinnitatakse.
Vaata videost, mida pressikonverentsil veel räägiti!
Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin (E200) ütles pressikonverentsil, et linnavalitsus leppis kokku, kuidas erakoole edaspidi rahastatakse.
„Tallinna linna senise juhitud seltskonna poolt on olnud erakoolide toetus, olgem ausad, juhuslik, katuseraha printsiibil, tegevustoetuse põhimõttel. Nüüd selline süsteem kaob, käesoleval aastal ei ole mitte ühelegi erakoolile nii-öelda katuseraha kuskil poliitikute kabinetis otsustatud,“ selgitas ta.
Jašini sõnul tuleb nüüd selge süsteem, kus on fookuses erivajadusega lapsed erakoolides. „Tallinna linn annab alla 300 lapsega erakoolidele pearaha iga HEV lapse puhul,“ lisas ta.
Niipea, kui esimene lisaeelarve jõuab volikokku, see määrus Jašini sõnul ka kinnitatakse.
Vaata videost, mida pressikonverentsil veel räägiti!
See grupp, mis WSJ-i allikate sõnul sisaldab välisminister Marco Rubiot ja Trumpi Ukraina erisaadikut Keith Kelloggi, on soovitanud suuremat ettevaatlikkust Putiniga asjade ajamisel ning karmimat liini Moskva territoriaalsete nõudmiste vastu Ukrainas.
Trump hoiab aga rohkem oma eriesindaja Steve Witkoffi poole, kes arvab pärast Putiniga kohtumist, et viimane tahab rahu teha.
Trump loodab lõpetada sõda Ukrainas osalt sellepärast, et puhastada tee suurest takistusest Kremliga sõbrustamisele. Trump on kohati paistnud Putini suhtes kannatamatuna, aga ei ole teoks teinud oma ähvardust kehtestada uued sanktsioonid Venemaa naftaekspordile.
WSJ-i sõnul rõhutas erimeelsusi Trumpi nõuandjate hulgas pühapäevane Vene raketirünnak Ukrainas Sumõs, milles hukkus 35 tsiviilisikut.
Eile nimetas Trump rünnakut veaks ja süüdistas eelmist presidenti Joe Bidenit sõjal juhtuda laskmises.
Kellogg teatas pühapäeval kirjalikus avalduses, et Vene rünnak ületab kõik sündsuspiirid, ning Rubio nimetas seda kohutavaks ja traagiliseks.
Trump tunnistas, et sõjas on siiski süüdi ka Putin, Bideni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kõrval.
WSJ-i allikate teatel on Valge Maja aruteludes, kas tuleks karmistada Venemaa-vastaseid sanktsioone, et sundida teda läbirääkimistele, Rubio ja Kellogg soovitanud Trumpil olla Putini diplomaatiliste kavatsuste suhtes ettevaatlikum.
USA välisministeeriumi endine kõrge ametnik Daniel Fried ütles, et välisministeerium ja rahandusministeerium valmistavad ette variante Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamiseks, aga see tähandab ainult, et nad arvavad nüüd, et neil on poliitiline kate selle tegemiseks juhuks, kui Trump peaks otsustama, et tal on Putinist kõrini.
See grupp, mis WSJ-i allikate sõnul sisaldab välisminister Marco Rubiot ja Trumpi Ukraina erisaadikut Keith Kelloggi, on soovitanud suuremat ettevaatlikkust Putiniga asjade ajamisel ning karmimat liini Moskva territoriaalsete nõudmiste vastu Ukrainas.
Trump hoiab aga rohkem oma eriesindaja Steve Witkoffi poole, kes arvab pärast Putiniga kohtumist, et viimane tahab rahu teha.
Trump loodab lõpetada sõda Ukrainas osalt sellepärast, et puhastada tee suurest takistusest Kremliga sõbrustamisele. Trump on kohati paistnud Putini suhtes kannatamatuna, aga ei ole teoks teinud oma ähvardust kehtestada uued sanktsioonid Venemaa naftaekspordile.
WSJ-i sõnul rõhutas erimeelsusi Trumpi nõuandjate hulgas pühapäevane Vene raketirünnak Ukrainas Sumõs, milles hukkus 35 tsiviilisikut.
Eile nimetas Trump rünnakut veaks ja süüdistas eelmist presidenti Joe Bidenit sõjal juhtuda laskmises.
Kellogg teatas pühapäeval kirjalikus avalduses, et Vene rünnak ületab kõik sündsuspiirid, ning Rubio nimetas seda kohutavaks ja traagiliseks.
Trump tunnistas, et sõjas on siiski süüdi ka Putin, Bideni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kõrval.
WSJ-i allikate teatel on Valge Maja aruteludes, kas tuleks karmistada Venemaa-vastaseid sanktsioone, et sundida teda läbirääkimistele, Rubio ja Kellogg soovitanud Trumpil olla Putini diplomaatiliste kavatsuste suhtes ettevaatlikum.
USA välisministeeriumi endine kõrge ametnik Daniel Fried ütles, et välisministeerium ja rahandusministeerium valmistavad ette variante Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamiseks, aga see tähandab ainult, et nad arvavad nüüd, et neil on poliitiline kate selle tegemiseks juhuks, kui Trump peaks otsustama, et tal on Putinist kõrini.