Elroni kommunikatsioonijuhi Kristo Mäe sõnul külmusid kella 17.15 paiku rongi mõlemad kompressorid ning Kloogaranna suunal liikunud rong jäi Tondil seisma.
Juhtunu tõttu seiskus rongiliiklus lääne suunal ning mitu väljumist tuli tühistada.
Rong toimetati tagasi Balti jaama ning kommunikatsioonijuhi kinnitusel on rongiliiklus nüüd järk-järgult taastumas.
Elroni kommunikatsioonijuhi Kristo Mäe sõnul külmusid kella 17.15 paiku rongi mõlemad kompressorid ning Kloogaranna suunal liikunud rong jäi Tondil seisma.
Juhtunu tõttu seiskus rongiliiklus lääne suunal ning mitu väljumist tuli tühistada.
Rong toimetati tagasi Balti jaama ning kommunikatsioonijuhi kinnitusel on rongiliiklus nüüd järk-järgult taastumas.
Kui palju on riigil laokil kinnisvara, mida oleks vaja müüa, ent mingil põhjusel müüa ei saa?
Kui palju on riigil laokil kinnisvara, mida oleks vaja müüa, ent mingil põhjusel müüa ei saa?
Ukraina õhujõud teatasid vaenlase droonide liikumisest Mustal merel Odessa suunas pärast keskööd, vahendab Ukrajinska Pravda.
Hiljem teatati plahvatustest ja õhutõrje tegevusest.
Pärast kella 1 teatasid Odessa oblasti sõjaadministratsiooni juht Oleh Kiper ja Odessa linna sõjaadministratsiooni juht Serhi Lõssak, et kahjustada said elumajad ja kommunikatsioonid. Ühe elumaja katusel puhkes tulekahju ja kahjustada sai gaasitoru. Süttisid ka autod ja mitteeluruumid.
Hiljem teatas Lõssak hukkunust. Hommikul lisas ta, et tegemist oli 35-aastase mehega. Lisaks sai kaks inimest kannatada.
Päästeteenistuse teatel ründasid okupandid Harkivi oblastis Bohoduhhivis eramajade piirkonda.
Pihta sai elumaja, mis hävis täielikult. Puhkes tulekahju 50 ruutmeetril, mis kustutati. Rusude alt leiti naise ja 10-aastase poisi surnukeha.
Veel kolm inimest sai kannatada.
Ukraina õhujõud teatasid vaenlase droonide liikumisest Mustal merel Odessa suunas pärast keskööd, vahendab Ukrajinska Pravda.
Hiljem teatati plahvatustest ja õhutõrje tegevusest.
Pärast kella 1 teatasid Odessa oblasti sõjaadministratsiooni juht Oleh Kiper ja Odessa linna sõjaadministratsiooni juht Serhi Lõssak, et kahjustada said elumajad ja kommunikatsioonid. Ühe elumaja katusel puhkes tulekahju ja kahjustada sai gaasitoru. Süttisid ka autod ja mitteeluruumid.
Hiljem teatas Lõssak hukkunust. Hommikul lisas ta, et tegemist oli 35-aastase mehega. Lisaks sai kaks inimest kannatada.
Päästeteenistuse teatel ründasid okupandid Harkivi oblastis Bohoduhhivis eramajade piirkonda.
Pihta sai elumaja, mis hävis täielikult. Puhkes tulekahju 50 ruutmeetril, mis kustutati. Rusude alt leiti naise ja 10-aastase poisi surnukeha.
Veel kolm inimest sai kannatada.
„Seoses sellega, et eile nagu ka mõnedel eelmistel kuudel oli meie energeetikaobjektide suur tulega mõjutamine ja taastamistööd meil jätkuvad, nagu ma juba ütlesin, tehakse neid igal sekundil, aga on vaja veel pikka taastamisperioodi, ning seoses eesseisva temperatuuri järsu langusega, langetame otsuse: 455 kortermajas alustame me küttesüsteemist vee väljalaskmist. Samuti 25 lasteaias, 17 koolis, 9 polikliinikus, 4 kõrgkoolis ning teistel sotsiaalobjektidel ja kommertsettevõtetes, mis asuvad Belgorodi linna teatud tänavatel,“ kirjutas Gladkov Telegramis.
Gladkov lisas, et kui küttesüsteemist vett välja ei lasta, on kahju katastroofiline.
Soojenduspunktid hakkavad Gladkovi sõnul töötama ööpäevaringselt. Samuti need lasteaiad, kus on küte, elekter ja vesi olemas.
Kooliealised lapsed võidakse evakueerida mujale Venemaale. Samuti on võimud Gladkovi sõnul evakueerima paljulapselisi perekondi, puuetega lastega perekondi ja üksi elavaid pensionäre.
Täma hommikul teatas linnaadministratsioon VKontaktes, et toimus elektri avariiline väljalülitumine kahes veehaardes. Linnapea Valentin Demidovi sõnul jäi veeta umbes 100 000 inimest.
Telegrami kanal „Pepel“ teatas, et probleeme oli ka elektriga.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles eile, et agressorriigi energeetika on Ukraina jaoks seaduslik sihtmärk.
„Seoses sellega, et eile nagu ka mõnedel eelmistel kuudel oli meie energeetikaobjektide suur tulega mõjutamine ja taastamistööd meil jätkuvad, nagu ma juba ütlesin, tehakse neid igal sekundil, aga on vaja veel pikka taastamisperioodi, ning seoses eesseisva temperatuuri järsu langusega, langetame otsuse: 455 kortermajas alustame me küttesüsteemist vee väljalaskmist. Samuti 25 lasteaias, 17 koolis, 9 polikliinikus, 4 kõrgkoolis ning teistel sotsiaalobjektidel ja kommertsettevõtetes, mis asuvad Belgorodi linna teatud tänavatel,“ kirjutas Gladkov Telegramis.
Gladkov lisas, et kui küttesüsteemist vett välja ei lasta, on kahju katastroofiline.
Soojenduspunktid hakkavad Gladkovi sõnul töötama ööpäevaringselt. Samuti need lasteaiad, kus on küte, elekter ja vesi olemas.
Kooliealised lapsed võidakse evakueerida mujale Venemaale. Samuti on võimud Gladkovi sõnul evakueerima paljulapselisi perekondi, puuetega lastega perekondi ja üksi elavaid pensionäre.
Täma hommikul teatas linnaadministratsioon VKontaktes, et toimus elektri avariiline väljalülitumine kahes veehaardes. Linnapea Valentin Demidovi sõnul jäi veeta umbes 100 000 inimest.
Telegrami kanal „Pepel“ teatas, et probleeme oli ka elektriga.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles eile, et agressorriigi energeetika on Ukraina jaoks seaduslik sihtmärk.
„FSB teatas kahe Venemaa kodaniku kinnipidamisest, kes väidetavalt organiseerisid kindral Aleksejevi atentaadi. Üks on 66-aastane Ukrainas sündinud mees, kes peeti kinni Dubais, aga teine – V. Vassin, 67 – töötab FSB ettevõttes, mis toodab jälgimisvahendeid. Süžeepööre,“ kirjutas Grozev.
Grozevi teatel töötas Vassin vähemalt 2025. aasta augustis FSB asutatud ja nüüd Venemaa riiklikku sõjatööstuskorporatsiooni Rostehh kuuluva NTC Atlase „peaeksperdina“.
2014. aasta arhiveeritud elulookirjeldus näitab, et Vassin lõpetas Venemaa Budjonnõi-nimelise sõjaväe sideakadeemia ning nimetas ennast „sõjaväeliste asjade magistriks“ ja „vanemohvitseriks – polgu staabiülemaks“, enne kui 1990. aastatel eraettevõtlusse läks.
Eile teatas FSB, et tõi Araabia Ühendemiraatidest Moskvasse Aleksejevi ründamises kahtlustatava Ljubomir Korba.
Teise kahtlusalusena nimetatakse Venemaa kodanikku Zinaida Serebritskajat, kes olevat Ukrainasse läinud. FSB teatas veel, et kinni on peetud Korba tegevusele kaasaaitaja, Venemaa kodanik Vassin.
Teatati ka, et Aleksejev tuli haiglas teadvusele.
Aleksejevit tulistati Moskvas 6. veebruaril tema kodumaja trepikojas.
Ajaleht Washington Post kirjutas lääne ja Ukraina julgeolekuteenistuste endistele ja praegustele allikatele viidates, et on põhjust kahelda selles, et Aleksejevi ründamise taga on Kiiev.
Ukraina julgeolekuteenistused on selliseid rünnakuid küll varem toime pannud, aga praegu, kui Ukraina, USA ja Venemaa peavad kolmepoolseid läbirääkimisi, oleks selline tegu Ukrainast arutu.
„Me ei ole lollid, uskuge mind,“ ütles Ukraina eriteenistuste endine kõrgetasemeline töötaja Washington Postile. Selle allika sõnul on märksa tõenäolisem, et Aleksejevi ründamine on seotud „siseprobleemiga“, täpsemalt erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožini mässu mahasurumisega.
„FSB teatas kahe Venemaa kodaniku kinnipidamisest, kes väidetavalt organiseerisid kindral Aleksejevi atentaadi. Üks on 66-aastane Ukrainas sündinud mees, kes peeti kinni Dubais, aga teine – V. Vassin, 67 – töötab FSB ettevõttes, mis toodab jälgimisvahendeid. Süžeepööre,“ kirjutas Grozev.
Grozevi teatel töötas Vassin vähemalt 2025. aasta augustis FSB asutatud ja nüüd Venemaa riiklikku sõjatööstuskorporatsiooni Rostehh kuuluva NTC Atlase „peaeksperdina“.
2014. aasta arhiveeritud elulookirjeldus näitab, et Vassin lõpetas Venemaa Budjonnõi-nimelise sõjaväe sideakadeemia ning nimetas ennast „sõjaväeliste asjade magistriks“ ja „vanemohvitseriks – polgu staabiülemaks“, enne kui 1990. aastatel eraettevõtlusse läks.
Eile teatas FSB, et tõi Araabia Ühendemiraatidest Moskvasse Aleksejevi ründamises kahtlustatava Ljubomir Korba.
Teise kahtlusalusena nimetatakse Venemaa kodanikku Zinaida Serebritskajat, kes olevat Ukrainasse läinud. FSB teatas veel, et kinni on peetud Korba tegevusele kaasaaitaja, Venemaa kodanik Vassin.
Teatati ka, et Aleksejev tuli haiglas teadvusele.
Aleksejevit tulistati Moskvas 6. veebruaril tema kodumaja trepikojas.
Ajaleht Washington Post kirjutas lääne ja Ukraina julgeolekuteenistuste endistele ja praegustele allikatele viidates, et on põhjust kahelda selles, et Aleksejevi ründamise taga on Kiiev.
Ukraina julgeolekuteenistused on selliseid rünnakuid küll varem toime pannud, aga praegu, kui Ukraina, USA ja Venemaa peavad kolmepoolseid läbirääkimisi, oleks selline tegu Ukrainast arutu.
„Me ei ole lollid, uskuge mind,“ ütles Ukraina eriteenistuste endine kõrgetasemeline töötaja Washington Postile. Selle allika sõnul on märksa tõenäolisem, et Aleksejevi ründamine on seotud „siseprobleemiga“, täpsemalt erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožini mässu mahasurumisega.
FSB väitel tegutsesid nad Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) tellimusel ning vahetu tulistaja Korba värbamises osalesid „Poola eriteenistused, kasutatades tema poega, 1998. aastal sündinud Poola kodanikku Lubosz Korbat, kes elab Katowices“.
Korba värvati FSB väitel 2025. aasta augustis, käis laskmisväljaõppel Kiievi polügoonil ja saadeti Venemaale „marsruudil Kiiev-Chișinău-Thbilisi-Moskva“.
Aleksejevi mõrva eest olevat Ukraina eriteenistused lubanud 30 000 dollarit, öeldakse FSB teates.
FSB väidab, et Korba jälgis Moskvas kõrgetasemelisi sõjaväelasi. Korba olevat tunnistanud, et sai 2025. aasta detsembris käsu Aleksejev tappa. Moskva oblastis asunud peidikust sai ta püstoli PM koos summuti ja laskemoonaga ning Aleksejevi kodumaja uksekiibi andis talle kindraliga ühes majas elanud Zinaida Serebritskaja, kes FSB väitel lahkus Ukrainasse.
Vassin olevat üürinud Korba jaoks korteri ja ostnud talle ühistranspordipiletid. Vassin on FSB sõnul „rahvusvahelise „Korruptsioonivastase Võitluse Fondi“ toetaja, on võtnud osa protestiaktsioonidest Moskvas, registreerus „targa hääletamise“ ja „Navalnõi staabi“ veebilehtedel ning pani sotsiaalmeediasse üles publikatsioone Vene Födertasiooni konstitutsiooni paranduste vastu ja ekstremistliku tegevuse eest süüdi mõistetud „Vasakrinde“ juhi Sergei Udaltsovi toetuseks“.
Aleksejevit rünnati 6. veebruari hommikul. Teda tulistati mitu korda tema kodumaja trepikojas Moskvas. Aleksejev viidi raskes seisundis haiglasse. 7. veebruaril teatati, et kindral tuli pärast operatsiooni teadvusele.
FSB väitel tegutsesid nad Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) tellimusel ning vahetu tulistaja Korba värbamises osalesid „Poola eriteenistused, kasutatades tema poega, 1998. aastal sündinud Poola kodanikku Lubosz Korbat, kes elab Katowices“.
Korba värvati FSB väitel 2025. aasta augustis, käis laskmisväljaõppel Kiievi polügoonil ja saadeti Venemaale „marsruudil Kiiev-Chișinău-Thbilisi-Moskva“.
Aleksejevi mõrva eest olevat Ukraina eriteenistused lubanud 30 000 dollarit, öeldakse FSB teates.
FSB väidab, et Korba jälgis Moskvas kõrgetasemelisi sõjaväelasi. Korba olevat tunnistanud, et sai 2025. aasta detsembris käsu Aleksejev tappa. Moskva oblastis asunud peidikust sai ta püstoli PM koos summuti ja laskemoonaga ning Aleksejevi kodumaja uksekiibi andis talle kindraliga ühes majas elanud Zinaida Serebritskaja, kes FSB väitel lahkus Ukrainasse.
Vassin olevat üürinud Korba jaoks korteri ja ostnud talle ühistranspordipiletid. Vassin on FSB sõnul „rahvusvahelise „Korruptsioonivastase Võitluse Fondi“ toetaja, on võtnud osa protestiaktsioonidest Moskvas, registreerus „targa hääletamise“ ja „Navalnõi staabi“ veebilehtedel ning pani sotsiaalmeediasse üles publikatsioone Vene Födertasiooni konstitutsiooni paranduste vastu ja ekstremistliku tegevuse eest süüdi mõistetud „Vasakrinde“ juhi Sergei Udaltsovi toetuseks“.
Aleksejevit rünnati 6. veebruari hommikul. Teda tulistati mitu korda tema kodumaja trepikojas Moskvas. Aleksejev viidi raskes seisundis haiglasse. 7. veebruaril teatati, et kindral tuli pärast operatsiooni teadvusele.
Takaichi ütles pärast võitu intervjuus Jaapani ringhäälingule NHK, et paneb rõhku poliitikale, mis muudab Jaapani tugevaks ja jõukaks, vahendab Associated Press.
NHK teatas, et Takaichi liberaaldemokraadid olid täna hommikuks kogunud 465-liikmelises parlamendi alamkojas 316 kohta. See on alates erakonna asutamisest 1955. aastal rekord. Senine parim tulemus oli peaminister Yasuhiro Nakasone 1986. aastal saavutatud 300 kohta.
Kui lisada veel uue liitlase Jaapani Innovatsioonipartei võidetud 36 kohta, on Takaichi koalitsioonil kokku 352 kohta.
Ultrakonservatiivne Takaichi lubas oktoobris esimese naisena Jaapani peaministriks saades „töötada, töötada, töötada“. Tema stiili peetakse nii mänguliseks kui ka karmiks, mis on leidnud hea vastukaja nooremate fännide hulgas, kes ütlevad, et ei olnud varem poliitikast huvitatud.
Samas oli opositsioon vaatamata uue tsentristliku liidu asutamisele ja paremäärmuslaste tõusule ikkagi liiga killustunud, et tõelist väljakutset esitada.
Takaichit õnnitles ülekaaluka võidu puhul ka USA president Donald Trump.
Takaichi on lubanud ümber vaadata julgeoleku- ja kaitsepoliitika, et tugevdada Jaapani ründavaid sõjalisi võimekusi, kaotada keeld relvade ekspordile ja liikuda veelgi kaugemale Jaapani Teise maailmasõja järgsetest patsifistlikest põhimõtetest.
Takaichi on liikunud karmima poliitika suunas välismaalaste suhtes, spionaaži vastu ja muudes valdkondades, mis kõnetavad paremäärmuslikku publikut, aga mis ekspertide sõnul võib õõnestada kodanikuvabadusi.
Takaichi tahab suurendada ka kaitsekulutusi, milleks avaldab survet Trump.
Takaichil on nüüd aega kõige sellega tegelda kuni 2028. aasta valimisteni.
Takaichi ütles pärast võitu intervjuus Jaapani ringhäälingule NHK, et paneb rõhku poliitikale, mis muudab Jaapani tugevaks ja jõukaks, vahendab Associated Press.
NHK teatas, et Takaichi liberaaldemokraadid olid täna hommikuks kogunud 465-liikmelises parlamendi alamkojas 316 kohta. See on alates erakonna asutamisest 1955. aastal rekord. Senine parim tulemus oli peaminister Yasuhiro Nakasone 1986. aastal saavutatud 300 kohta.
Kui lisada veel uue liitlase Jaapani Innovatsioonipartei võidetud 36 kohta, on Takaichi koalitsioonil kokku 352 kohta.
Ultrakonservatiivne Takaichi lubas oktoobris esimese naisena Jaapani peaministriks saades „töötada, töötada, töötada“. Tema stiili peetakse nii mänguliseks kui ka karmiks, mis on leidnud hea vastukaja nooremate fännide hulgas, kes ütlevad, et ei olnud varem poliitikast huvitatud.
Samas oli opositsioon vaatamata uue tsentristliku liidu asutamisele ja paremäärmuslaste tõusule ikkagi liiga killustunud, et tõelist väljakutset esitada.
Takaichit õnnitles ülekaaluka võidu puhul ka USA president Donald Trump.
Takaichi on lubanud ümber vaadata julgeoleku- ja kaitsepoliitika, et tugevdada Jaapani ründavaid sõjalisi võimekusi, kaotada keeld relvade ekspordile ja liikuda veelgi kaugemale Jaapani Teise maailmasõja järgsetest patsifistlikest põhimõtetest.
Takaichi on liikunud karmima poliitika suunas välismaalaste suhtes, spionaaži vastu ja muudes valdkondades, mis kõnetavad paremäärmuslikku publikut, aga mis ekspertide sõnul võib õõnestada kodanikuvabadusi.
Takaichi tahab suurendada ka kaitsekulutusi, milleks avaldab survet Trump.
Takaichil on nüüd aega kõige sellega tegelda kuni 2028. aasta valimisteni.
„Meile öeldakse, et tuleb lahendada Ukraina probleem. Anchorage’is võtsime me vastu Ühendriikide ettepaneku. Kui läheneda „mehemoodi“, siis nemad pakkusid ja meie nõustusime, tähendab, probleem tuleb lahendada. /.../ Meile oli USA seisukoht tähtis. Nende ettepanekut vastu võttes me nagu täitsime ülesande Ukraina küsimus lahendada ja minna üle täieulatuslikule, laialdasele, vastastikku kasulikule koostööle,“ lausus Lavrov intervjuus TV BRICS-ile, vahendab Interfax.
„Seni paistab praktikas kõik välja vastupidi: kehtestatakse uusi sanktsioone, korraldatakse „sõda“ tankerite vastu avamerel, rikkudes ÜRO mereõiguse konventsiooni,“ kurtis Lavrov.
Lavrovi sõnul püütakse Indial ja teistel Venemaa partneritel „keelata odavate, kättesaadavate Vene energiakandjate ostmine – Euroopal keelati juba ammu – ja sunnitakse hingehinna eest ostma Ameerika vedeldatud maagaasi“.
„Tähendab, majanduse valdkonnas on ameeriklased välja kuulutanud majandusliku domineerimise ülesande,“ ütles Lavrov.
„Märgin, et USA presidendi Trumpi administratsiooni kõigi avalduste juures selle kohta, et tuleb likvideerida Bideni valla päästetud sõda Ukrainas, kokku leppida, koristada see päevakorrast ja siis avanevat selged, eredad perspektiivid Vene-Ameerika ühisele investeerimis- ja muule koostööle, mingeid seadusi, mis Biden pärast sõjalise erioperatsiooni algust Venemaa karistamiseks vastu võttis, nad ei vaidlusta,“ ütles Lavrov.
Lavrov juhtis tähelepanu, et 2025. aasta aprillis pikendati 2021. aastal Bideni allkirjastatud täidesaatvat korraldust, mille tuum on Venemaa karistamine ja tema vastu sanktsioonide kehtestamine, sealhulgas Venemaa kulla- ja valuutareservide külmutamine.
Lavrovi sõnul „on see kõik puhas „baidenovštšina“, mida Trump ja tema meeskond eitavad“.
Lavrov kurtis, et sellest hoolimata kehtivad Venemaa-vastased seadused ja sanktsioonid edasi. „Nad kehtestasid sanktsioonid Lukoili, Rosnefti vastu. Kusjuures tegid nad seda sügisel, paar nädalat pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Trumpi head kohtumist Anchorage’is,“ ütles Lavrov.
„Lisaks sellele, et nad nagu tegid Ukraina kohta ettepaneku ja meie olime valmis - nüüd ei ole nemad valmis - ei näe me ka majandussfääris mingit roosilist tulevikku. Ameeriklased tahavad haarata enda alla kõik juhtivate riikide varustusteed, kõik kontinendid energiakandjatega. Euroopa kontinendil peavad nad silmas kolm aastat tagasi õhku lastud Nord Streami, Ukraina gaasitranspordisüsteemi ja Turk Streami,“ rääkis Lavrov.
Lavrov ütles, et „jäädes nagu India, Hiina, Indoneesia ja Brasiilia avatuks koostööle kõigi riikidega, sealhulgas sellise suure riigiga nagu Ühendriigid, oleme me olukorras, kus sellel teel loovad ameeriklased ise kunstlikke takistusi“.
„Meile öeldakse, et tuleb lahendada Ukraina probleem. Anchorage’is võtsime me vastu Ühendriikide ettepaneku. Kui läheneda „mehemoodi“, siis nemad pakkusid ja meie nõustusime, tähendab, probleem tuleb lahendada. /.../ Meile oli USA seisukoht tähtis. Nende ettepanekut vastu võttes me nagu täitsime ülesande Ukraina küsimus lahendada ja minna üle täieulatuslikule, laialdasele, vastastikku kasulikule koostööle,“ lausus Lavrov intervjuus TV BRICS-ile, vahendab Interfax.
„Seni paistab praktikas kõik välja vastupidi: kehtestatakse uusi sanktsioone, korraldatakse „sõda“ tankerite vastu avamerel, rikkudes ÜRO mereõiguse konventsiooni,“ kurtis Lavrov.
Lavrovi sõnul püütakse Indial ja teistel Venemaa partneritel „keelata odavate, kättesaadavate Vene energiakandjate ostmine – Euroopal keelati juba ammu – ja sunnitakse hingehinna eest ostma Ameerika vedeldatud maagaasi“.
„Tähendab, majanduse valdkonnas on ameeriklased välja kuulutanud majandusliku domineerimise ülesande,“ ütles Lavrov.
„Märgin, et USA presidendi Trumpi administratsiooni kõigi avalduste juures selle kohta, et tuleb likvideerida Bideni valla päästetud sõda Ukrainas, kokku leppida, koristada see päevakorrast ja siis avanevat selged, eredad perspektiivid Vene-Ameerika ühisele investeerimis- ja muule koostööle, mingeid seadusi, mis Biden pärast sõjalise erioperatsiooni algust Venemaa karistamiseks vastu võttis, nad ei vaidlusta,“ ütles Lavrov.
Lavrov juhtis tähelepanu, et 2025. aasta aprillis pikendati 2021. aastal Bideni allkirjastatud täidesaatvat korraldust, mille tuum on Venemaa karistamine ja tema vastu sanktsioonide kehtestamine, sealhulgas Venemaa kulla- ja valuutareservide külmutamine.
Lavrovi sõnul „on see kõik puhas „baidenovštšina“, mida Trump ja tema meeskond eitavad“.
Lavrov kurtis, et sellest hoolimata kehtivad Venemaa-vastased seadused ja sanktsioonid edasi. „Nad kehtestasid sanktsioonid Lukoili, Rosnefti vastu. Kusjuures tegid nad seda sügisel, paar nädalat pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Trumpi head kohtumist Anchorage’is,“ ütles Lavrov.
„Lisaks sellele, et nad nagu tegid Ukraina kohta ettepaneku ja meie olime valmis - nüüd ei ole nemad valmis - ei näe me ka majandussfääris mingit roosilist tulevikku. Ameeriklased tahavad haarata enda alla kõik juhtivate riikide varustusteed, kõik kontinendid energiakandjatega. Euroopa kontinendil peavad nad silmas kolm aastat tagasi õhku lastud Nord Streami, Ukraina gaasitranspordisüsteemi ja Turk Streami,“ rääkis Lavrov.
Lavrov ütles, et „jäädes nagu India, Hiina, Indoneesia ja Brasiilia avatuks koostööle kõigi riikidega, sealhulgas sellise suure riigiga nagu Ühendriigid, oleme me olukorras, kus sellel teel loovad ameeriklased ise kunstlikke takistusi“.
Seguro sai ränkade tormide segatud valimistel 66,8% hääli Ventura 33,2% vastu. Teised erakonnad võitlesid ühiselt Chega võimaliku võidu vastu. Mõned kõrgetasemelised parempoolsed tegelased avaldasid toetust vasaktsentrist Segurole, et Ventura presidendipaleesse ei pääseks, vahendab Guardian.
Endine jalgpalliekspert, kolumnist, seminarist ja romaanikirjanik Ventura, kes asutas Chega seitse aastat tagasi, ütles, et sõnum Portugali rahvalt on selge, ning lisas, et Chega on nüüd peamine parempoolne erakond ja hakkab varsti Portugali valitsema. Eile süüdistas Ventura kogu Portugali poliitilist süsteemi tema vastu ühinemises.
Paremäärmuslik süsteemivastane erakond püüdis taas sisserännet kampaania peateemaks muuta, pannes üles plakateid „See ei ole Bangladesh“ ja „Sisserändajatel ei tohiks lubada toetuste najal elada“.
Chega tulemus on selgelt üle 22,8%-st, mille erakond sai mullu mais parlamendivalimistel, ja ka 31,2%-st, millega paremtsentristlik Demokraatlik Allianss Luís Montenegro juhtimisel parlamendivalimised võitis.
Ventura kutsus tormide tõttu valimiste teist vooru edasi lükkama, aga valimisorgan sellega ei nõustunud. Siiski oldi sunnitud valimised edasi lükkama 20 kõige hullemini kannatada saanud valimisringkonnas, aga see puudutas umbes 37 000 valijat ehk 0,3% kõigist valijatest ning üldist tulemust enam ei muuda.
Portugali presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, aga president saab mingitel tingimustel parlamendi laiali saata. Ventura lubas presidendina rohkem riigi asjadesse sekkuda ja nõudis riigipeale rohkem volitusi.
Seguro sai ränkade tormide segatud valimistel 66,8% hääli Ventura 33,2% vastu. Teised erakonnad võitlesid ühiselt Chega võimaliku võidu vastu. Mõned kõrgetasemelised parempoolsed tegelased avaldasid toetust vasaktsentrist Segurole, et Ventura presidendipaleesse ei pääseks, vahendab Guardian.
Endine jalgpalliekspert, kolumnist, seminarist ja romaanikirjanik Ventura, kes asutas Chega seitse aastat tagasi, ütles, et sõnum Portugali rahvalt on selge, ning lisas, et Chega on nüüd peamine parempoolne erakond ja hakkab varsti Portugali valitsema. Eile süüdistas Ventura kogu Portugali poliitilist süsteemi tema vastu ühinemises.
Paremäärmuslik süsteemivastane erakond püüdis taas sisserännet kampaania peateemaks muuta, pannes üles plakateid „See ei ole Bangladesh“ ja „Sisserändajatel ei tohiks lubada toetuste najal elada“.
Chega tulemus on selgelt üle 22,8%-st, mille erakond sai mullu mais parlamendivalimistel, ja ka 31,2%-st, millega paremtsentristlik Demokraatlik Allianss Luís Montenegro juhtimisel parlamendivalimised võitis.
Ventura kutsus tormide tõttu valimiste teist vooru edasi lükkama, aga valimisorgan sellega ei nõustunud. Siiski oldi sunnitud valimised edasi lükkama 20 kõige hullemini kannatada saanud valimisringkonnas, aga see puudutas umbes 37 000 valijat ehk 0,3% kõigist valijatest ning üldist tulemust enam ei muuda.
Portugali presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, aga president saab mingitel tingimustel parlamendi laiali saata. Ventura lubas presidendina rohkem riigi asjadesse sekkuda ja nõudis riigipeale rohkem volitusi.
Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval ja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.
Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval ja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.
78-aastane Lai mõistati detsembris süüdi vandenõus välisjõududega kokkumängides riikliku julgeoleku ohtu seadmiseks ja vandenõus ässitavate artiklite avaldamiseks. Maksimaalne karistus, mille oleks võinud talle määrata, oli eluaegne vangistus, vahendab Associated Press.
Koos Laiga olid kohtu all tema ajalehe Apple Daily kuus endist töötajat ja kaks aktivisti, kes mõisteti vangi 6-10 aastaks.
Valitsus väidab, et sellel juhtumil pole mingit pistmist meediavabadusega ja et süüdimõistetud kasutasid ajakirjandust ettekäändena aastaid Hiina- ja Hongkongi-vastaste tegude toimepanemiseks.
Lai oli üks tuntud tegelastest, kes vahistati julgeolekuseaduse alusel 2020. aastal. Järgnenud aasta jooksul vahistati ka Apple Daily tuntumad ajakirjanikud ja 2021. aasta juunis pandi leht kinni.
Lai vangi mõistmine võib suurendada Pekingi pingeid teiste riikidega, kes on Lai kohtuasja kritiseerinud.
USA president Donald Trump, kes peaks külastama Hiinat aprillis, ütles, et tal on pärast kohtuotsust „nii halb tunne“ ning teatas, et rääkis Laist Hiina juhi Xi Jinpingiga ja palus kaaluda tema vabastamist.
Laid kutsus vabastama ka Suurbritannia valitsus, sest ta on Briti kodanik. Suurbritannia välisminister Yvette Cooper nimetas kohtuotsust poliitiliselt motiveerituks ja ütles, et vangistus on sisuliselt eluaegne.
Lai poeg Sebastien teatas, et kohtuotsus tähistab Hongkongi õigussüsteemi täielikku hävingut ja õigluse lõppu.
Tema õde Claire nimetas otsust südant murdvalt julmaks. „Kui see otsus täide viiakse, sureb ta trellide taga märtrina,“ lisas ta.
Hongkongi juht John Lee ütles, et kohtuotsus demonstreerib õigusriiki ja viitas Lai väidetavatele tõsistele kuritegudele.
„See toob rahvale suure rahulolu,“ ütles Lee.
Hiina välisministeeriumi kõneisik Lin Jian ütles Pekingis, et Lai on Hiina kodanik, ning nimetas teda Hiina-vastase destabiliseeriva tegevuse tähtsaks kavandajaks ja osavõtjaks. Lin kutsus asjaosalisi riike austama Hongkongi seadusi.
78-aastane Lai mõistati detsembris süüdi vandenõus välisjõududega kokkumängides riikliku julgeoleku ohtu seadmiseks ja vandenõus ässitavate artiklite avaldamiseks. Maksimaalne karistus, mille oleks võinud talle määrata, oli eluaegne vangistus, vahendab Associated Press.
Koos Laiga olid kohtu all tema ajalehe Apple Daily kuus endist töötajat ja kaks aktivisti, kes mõisteti vangi 6-10 aastaks.
Valitsus väidab, et sellel juhtumil pole mingit pistmist meediavabadusega ja et süüdimõistetud kasutasid ajakirjandust ettekäändena aastaid Hiina- ja Hongkongi-vastaste tegude toimepanemiseks.
Lai oli üks tuntud tegelastest, kes vahistati julgeolekuseaduse alusel 2020. aastal. Järgnenud aasta jooksul vahistati ka Apple Daily tuntumad ajakirjanikud ja 2021. aasta juunis pandi leht kinni.
Lai vangi mõistmine võib suurendada Pekingi pingeid teiste riikidega, kes on Lai kohtuasja kritiseerinud.
USA president Donald Trump, kes peaks külastama Hiinat aprillis, ütles, et tal on pärast kohtuotsust „nii halb tunne“ ning teatas, et rääkis Laist Hiina juhi Xi Jinpingiga ja palus kaaluda tema vabastamist.
Laid kutsus vabastama ka Suurbritannia valitsus, sest ta on Briti kodanik. Suurbritannia välisminister Yvette Cooper nimetas kohtuotsust poliitiliselt motiveerituks ja ütles, et vangistus on sisuliselt eluaegne.
Lai poeg Sebastien teatas, et kohtuotsus tähistab Hongkongi õigussüsteemi täielikku hävingut ja õigluse lõppu.
Tema õde Claire nimetas otsust südant murdvalt julmaks. „Kui see otsus täide viiakse, sureb ta trellide taga märtrina,“ lisas ta.
Hongkongi juht John Lee ütles, et kohtuotsus demonstreerib õigusriiki ja viitas Lai väidetavatele tõsistele kuritegudele.
„See toob rahvale suure rahulolu,“ ütles Lee.
Hiina välisministeeriumi kõneisik Lin Jian ütles Pekingis, et Lai on Hiina kodanik, ning nimetas teda Hiina-vastase destabiliseeriva tegevuse tähtsaks kavandajaks ja osavõtjaks. Lin kutsus asjaosalisi riike austama Hongkongi seadusi.
Riigikogu Isamaa fraktsioon kohtus täna hommikul haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega (Eesti 200), et saada selgust tekkinud segaduses, mis puudutab korraga nii põhikooli lõpetamise kui ka edasiõppimise tingimusi. „Kohtumise eesmärk oli kuulda ministrilt lahendusi, kuid selle tulemusel otsustati alustada konsultatsioone teiste opositsioonierakondadega ministri umbusaldamiseks,“ sedastas erakond oma seisukoha hiljem pressiteate vahendusel.
Riigikogu Isamaa fraktsioon kohtus täna hommikul haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega (Eesti 200), et saada selgust tekkinud segaduses, mis puudutab korraga nii põhikooli lõpetamise kui ka edasiõppimise tingimusi. „Kohtumise eesmärk oli kuulda ministrilt lahendusi, kuid selle tulemusel otsustati alustada konsultatsioone teiste opositsioonierakondadega ministri umbusaldamiseks,“ sedastas erakond oma seisukoha hiljem pressiteate vahendusel.
Tegu on riigikogu liikme Tanel Teini algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega kõrvaldatakse seadusest tehniline viga ja tagatakse selgus, et kaughasartmänguna korraldatavate õnne- ja osavusmängude maksustamine toimub ühetaoliselt. Eelnõuga jäetakse seaduse paragrahv 6 punktist 7 välja sõna „osavusmängu“, mille tulemusel hakkab kehtima 5,5-protsendiline hasartmängumaks mõlemale mänguliigile.
Rahanduskomisjon muutis esialgset jõustumise tähtaega ja nägi ette muudatuse jõustumise ajaks 1. märts 2026. Põhjendusena toodi, et hasartmängumaksu seaduse kohaselt on üldine hasartmängumaksuga maksustamise periood kalendrikuu. Sellest tulenevalt on määratud ka seaduse jõustumise tähtaeg järgmise kuu algusesse, mis on kooskõlas turuosaliste ning maksuhalduri praeguse infotehnoloogiliste lahenduste ja töökorraldusega.
Teise lugemise katkestamise poolt hääletas 21 saadikut, vastu 50 ja erapooletuid polnud. Hääletusel ei osalenud 26 saadikut. Seega läbis hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus riigikogus teise lugemise. Eelnõu kolmas lugemine on kavas juba homme.
Eelnõu on seotud riigikogus 3. detsembril vastu võetud ja 1. jaanuaril jõustunud seadusega, mille eesmärk oli hasartmängumaksu laekumiste kaudu suurendada spordi ja kultuuri rahastamist.
Riigikogu liikmete arupärimistele absoluutse vaesuse järsu kasvu kohta Eestis, vaenukõne seaduse eelnõu menetluse seiskumise kohta, Enefit Greeni investeeringu kohta Tolpanvaara tuuleparki ning selle müügi tagajärgedest Eesti riigi energiapoliitikale ja taastuvenergia eesmärkidele ja kommunikatsiooniteenuste olulise hinnatõusu kohta vastab peaminister Kristen Michal.
Arupärimistele valeinformatsiooni esitamise kohta vastab rahandusminister Jürgen Ligi, merendussektori toetamise kohta tehtud arupärimistele vastab taristuminister Kuldar Leis.
Riigikogu liikmete arupärimistele postkontorite sulgemise kohta, maakondliku ühistranspordi reformi kohta pensionäride ja lastega perede majandusliku olukorra halvendamise kohta vastab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Tegu on riigikogu liikme Tanel Teini algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega kõrvaldatakse seadusest tehniline viga ja tagatakse selgus, et kaughasartmänguna korraldatavate õnne- ja osavusmängude maksustamine toimub ühetaoliselt. Eelnõuga jäetakse seaduse paragrahv 6 punktist 7 välja sõna „osavusmängu“, mille tulemusel hakkab kehtima 5,5-protsendiline hasartmängumaks mõlemale mänguliigile.
Rahanduskomisjon muutis esialgset jõustumise tähtaega ja nägi ette muudatuse jõustumise ajaks 1. märts 2026. Põhjendusena toodi, et hasartmängumaksu seaduse kohaselt on üldine hasartmängumaksuga maksustamise periood kalendrikuu. Sellest tulenevalt on määratud ka seaduse jõustumise tähtaeg järgmise kuu algusesse, mis on kooskõlas turuosaliste ning maksuhalduri praeguse infotehnoloogiliste lahenduste ja töökorraldusega.
Teise lugemise katkestamise poolt hääletas 21 saadikut, vastu 50 ja erapooletuid polnud. Hääletusel ei osalenud 26 saadikut. Seega läbis hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus riigikogus teise lugemise. Eelnõu kolmas lugemine on kavas juba homme.
Eelnõu on seotud riigikogus 3. detsembril vastu võetud ja 1. jaanuaril jõustunud seadusega, mille eesmärk oli hasartmängumaksu laekumiste kaudu suurendada spordi ja kultuuri rahastamist.
Riigikogu liikmete arupärimistele absoluutse vaesuse järsu kasvu kohta Eestis, vaenukõne seaduse eelnõu menetluse seiskumise kohta, Enefit Greeni investeeringu kohta Tolpanvaara tuuleparki ning selle müügi tagajärgedest Eesti riigi energiapoliitikale ja taastuvenergia eesmärkidele ja kommunikatsiooniteenuste olulise hinnatõusu kohta vastab peaminister Kristen Michal.
Arupärimistele valeinformatsiooni esitamise kohta vastab rahandusminister Jürgen Ligi, merendussektori toetamise kohta tehtud arupärimistele vastab taristuminister Kuldar Leis.
Riigikogu liikmete arupärimistele postkontorite sulgemise kohta, maakondliku ühistranspordi reformi kohta pensionäride ja lastega perede majandusliku olukorra halvendamise kohta vastab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
„Ma olen otsustanud tagasi astuda, et võimaldada üles ehitada nr 10 uus meeskond. Ma soovin peaministrile ja tema meeskonnale igati edu,“ teatas Allan oma avalduses, vahendab Guardian.
Allani tagasiastumine on järjekordne löök Starmeri positsioonile, mis on ohus tema otsuse tõttu määrata Peter Mandelson suursaadikuks Washingtoni vaatamata tema teada olnud lähedastele sidemetele seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteiniga.
Starmer pöördus täna Downing Streeti personali poole ja väljendas taas kahetsust Mandelsoni ametisse nimetamise pärast, aga kinnitas, et tema valitsus saab sellest punktist edasi liikuda.
Allan on endise peaministri Tony Blairi endine pressisekretäri asetäitja, kes asutas PR-agentuuri Portland, aga naasis septembris Downing Streetile.
Allan vahetas välja James Lyonsi, kes oli strateegilise kommunikatsiooni direktor vaid veidi üle aasta. Veidi pärast Allani saabumist lahkus Downing Streeti igapäevase kommunikatsiooni juht Steph Driver.
Allani ametisse määramine oli mõnevõrra vastuoluline mõnede Portlandi klientide tõttu.
Kahe kõrgetasemelise töötaja kaotamine vähem kui 24 tunni jooksul süvendab tunnet, et Starmeri asjad peaministriametis on vabalanguses, märgib Guardian.
McSweeney teatas enda tagasiastumisest eile pärastlõunal pärast paljude leiboristidest parlamendiliikmete mitu päeva kestnud survet. McSweeney ütles, et võtab kogu vastutuse oma nõuande eest saata Mandelson Washingtoni vaatamata viimase suhetele Epsteiniga, mis jätkusid sellest hoolimata, et Epstein kandis kupeldamise eest vanglakaristust.
Kuigi Starmeri liitlased loodavad, et McSweeney lahkumine jahutab parlamendiliikmete pahameelt, on Starmeri võimule tõusmise arhitektiks peetava mehe kaotus suur löök ja on suunanud tähelepanu sellele, miks Starmer ise Mandelsoni suursaadikuks määramise heaks kiitis.
Leiboristide kõrgetasemelised allikad on öelnud, et McSweeney lahkumine jätab peaministri ohtlikku seisu.
„Ma olen absoluutselt selgelt öelnud, et ma kahetsen enda tehtud otsust nimetada Peter Mandelson ametisse. Ja ma olen vabandanud ohvrite ees, mis on õige tegu,“ ütles Starmer Downing Streeti personalile. „Ma olen tundnud Morganit kaheksa aastat kolleegi ja sõbrana. Me oleme jooksnud edasi-tagasi mööda iga poliitilist jalgpalliväljakut üle riigi. Me oleme olnud igas lahingus, kus pidime koos olema. Võideldes seda lahingut. Me muutsime koos Leiboristlikku Parteid. Me võitsime koos üldvalimised. Ja miski sellest ei oleks olnud võimalik ilma Morgan McSweeneyta.“
Viidates elukalliduse, laste vaesuse ja tervishoiuga seotud poliitikale, ütles Starmer: „Me peame tõestama, et poliitika võib olla headuse jõud. Ma usun, et võib. Ma usun, et on. Me läheme siit edasi. Me läheme kindlusega, kui jätkame riigi muutmist.“
Opositsioonis olevad konservatiivid on püüdnud hoida tähelepanu Starmeril. Konservatiivide juht Kemi Badenoch ütles täna BBC-le, et Starmer lasi McSweeneyl patuoinaks jääda.
„Keir Starmer teadis, ta teadis. See on tema otsus ja fakt, et ta on olnud ebaaus, ta oli ebaaus – ta väitis, et ei tea, siis muutis oma lugu ja väitis, et talle valetati,“ ütles Badenoch.
„Ma olen otsustanud tagasi astuda, et võimaldada üles ehitada nr 10 uus meeskond. Ma soovin peaministrile ja tema meeskonnale igati edu,“ teatas Allan oma avalduses, vahendab Guardian.
Allani tagasiastumine on järjekordne löök Starmeri positsioonile, mis on ohus tema otsuse tõttu määrata Peter Mandelson suursaadikuks Washingtoni vaatamata tema teada olnud lähedastele sidemetele seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteiniga.
Starmer pöördus täna Downing Streeti personali poole ja väljendas taas kahetsust Mandelsoni ametisse nimetamise pärast, aga kinnitas, et tema valitsus saab sellest punktist edasi liikuda.
Allan on endise peaministri Tony Blairi endine pressisekretäri asetäitja, kes asutas PR-agentuuri Portland, aga naasis septembris Downing Streetile.
Allan vahetas välja James Lyonsi, kes oli strateegilise kommunikatsiooni direktor vaid veidi üle aasta. Veidi pärast Allani saabumist lahkus Downing Streeti igapäevase kommunikatsiooni juht Steph Driver.
Allani ametisse määramine oli mõnevõrra vastuoluline mõnede Portlandi klientide tõttu.
Kahe kõrgetasemelise töötaja kaotamine vähem kui 24 tunni jooksul süvendab tunnet, et Starmeri asjad peaministriametis on vabalanguses, märgib Guardian.
McSweeney teatas enda tagasiastumisest eile pärastlõunal pärast paljude leiboristidest parlamendiliikmete mitu päeva kestnud survet. McSweeney ütles, et võtab kogu vastutuse oma nõuande eest saata Mandelson Washingtoni vaatamata viimase suhetele Epsteiniga, mis jätkusid sellest hoolimata, et Epstein kandis kupeldamise eest vanglakaristust.
Kuigi Starmeri liitlased loodavad, et McSweeney lahkumine jahutab parlamendiliikmete pahameelt, on Starmeri võimule tõusmise arhitektiks peetava mehe kaotus suur löök ja on suunanud tähelepanu sellele, miks Starmer ise Mandelsoni suursaadikuks määramise heaks kiitis.
Leiboristide kõrgetasemelised allikad on öelnud, et McSweeney lahkumine jätab peaministri ohtlikku seisu.
„Ma olen absoluutselt selgelt öelnud, et ma kahetsen enda tehtud otsust nimetada Peter Mandelson ametisse. Ja ma olen vabandanud ohvrite ees, mis on õige tegu,“ ütles Starmer Downing Streeti personalile. „Ma olen tundnud Morganit kaheksa aastat kolleegi ja sõbrana. Me oleme jooksnud edasi-tagasi mööda iga poliitilist jalgpalliväljakut üle riigi. Me oleme olnud igas lahingus, kus pidime koos olema. Võideldes seda lahingut. Me muutsime koos Leiboristlikku Parteid. Me võitsime koos üldvalimised. Ja miski sellest ei oleks olnud võimalik ilma Morgan McSweeneyta.“
Viidates elukalliduse, laste vaesuse ja tervishoiuga seotud poliitikale, ütles Starmer: „Me peame tõestama, et poliitika võib olla headuse jõud. Ma usun, et võib. Ma usun, et on. Me läheme siit edasi. Me läheme kindlusega, kui jätkame riigi muutmist.“
Opositsioonis olevad konservatiivid on püüdnud hoida tähelepanu Starmeril. Konservatiivide juht Kemi Badenoch ütles täna BBC-le, et Starmer lasi McSweeneyl patuoinaks jääda.
„Keir Starmer teadis, ta teadis. See on tema otsus ja fakt, et ta on olnud ebaaus, ta oli ebaaus – ta väitis, et ei tea, siis muutis oma lugu ja väitis, et talle valetati,“ ütles Badenoch.
Kohus leidis, et kasulaps on ikkagi seotud isik, mistõttu poleks tohtinud ta tema käest korterit üürida. Tänane kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda saab vaidlustada ringkonnakohtus.
Kohus leidis, et kasulaps on ikkagi seotud isik, mistõttu poleks tohtinud ta tema käest korterit üürida. Tänane kohtuotsus ei ole jõustunud ja seda saab vaidlustada ringkonnakohtus.
Seoses keeruliste ilmastikuolude ja tehniliste riketega saarte transpordiühenduses, kutsus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) kokku erakorralise kohtumise, kus osalesid omavalitsuste, erinevate riigiasutuste, riigilaevastiku, päästeameti ja lennujaama esindajad.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul lepiti kohtumisel kokku, kuidas edaspidine suhtlus ning infovahetus riigiasutuste, omavalitsuste ning vedajate vahel toimuda võiks. Eesmärk on, et kõik ametkonnad oleksid omavahel ühenduses ning vajadusel saaksid pakkuda ka kiiremaid ja n-ö erilisemaid lahendusi. „Et siis õiged inimesed leiaksid üksteist ka üles,“ märkis Soomlais, lisades, et selleks loodi ühine infolist.
Ühtlasi kaardistati, millised on omavalitsuste vajadused ning vedajate võimalused keerukamates olukordades ühenduste asendamiseks.
Kõige keerulisem on olukord Vormsi ja Kihnu saarega, kus ühendused on tehniliste rikete tõttu häiritud. Näiteks reedest tänase päevani lükkus parvlaeva Ormsö rikke tõttu edasi Vormsi liini väljumine, lisaks on tulnud mitmel pool massipiiranguid kehtestada või reise tühistada.
Soomlaisi sõnul on poliitiline otsus Vormi ja Kihnu saare ametlike jääteede rajamiseks tehtud. Kihnu suunal on mitteametlik jäätee juba ka olemas.
Küll aga pole hetkel konkreetseid kokkuleppeid, millal jääteed valmis võiks saada. Hiiumaa ja Saaremaa vaheline jäätee rajamine võttis Soomlaisi sõnul otsusest kuni avamiseni umbes neli päeva. „Eks siin natukene sõltub mitte niivõrd asjaajamistest, aga ka ilmastikuoludest,“ ütles ta.
Hetkeolukorra seiramiseks plaanivad ametkonnad, omavalitsused ja vedajad kohtuda ka järgmisel nädalal.
jäätee on liiklemiseks avatud ainult valge ajal, alla 300 m nähtavuse korral liiklus suletakse;
soovitav sõidukiirus on kuni 25 km/h või 40-70 km/h (kiirusel 25-40 km/h võib sõiduk tekitada jää lõhkumist soodustavat resonantslainet);
jääteele võib sõita ainult tähistatud kohtadest, minimaalselt 2 minutilise ajavahemiku järel;
sõiduki vahet eessõitjaga tuleb hoida vähemalt 250 m;
keelatud on eessõitjast möödumine ja kahesuunaline sõit samal sõidurajal;
tähistatud jääteest kõrvale sõita ei ole lubatud;
turvavööd peab hoidma lahti ja tuleb jälgida, et sõiduki uksed oleks kergesti avatavad;
ebatasased kohad tuleb ületada võimalikult väikese kiirusega;
jääteel ei tohi autot seisma jätta, kihutada, liigelda tuisuga, uduga, pimedas.
Jääteele sõites salvesta mobiiltelefoni jäätee alguse viidal olev valvetalituse number, et vajadusel abi kutsuda. Tungiv palve sõidukijuhtidele: mitte sõita seni avamata jääteedele, see on eluohtlik!
Jääteede hetkeolukorda soovitame vaadata portaali TarkTee jääteede kaardilt, mida täiendatakse uue info korral.
Seoses keeruliste ilmastikuolude ja tehniliste riketega saarte transpordiühenduses, kutsus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) kokku erakorralise kohtumise, kus osalesid omavalitsuste, erinevate riigiasutuste, riigilaevastiku, päästeameti ja lennujaama esindajad.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul lepiti kohtumisel kokku, kuidas edaspidine suhtlus ning infovahetus riigiasutuste, omavalitsuste ning vedajate vahel toimuda võiks. Eesmärk on, et kõik ametkonnad oleksid omavahel ühenduses ning vajadusel saaksid pakkuda ka kiiremaid ja n-ö erilisemaid lahendusi. „Et siis õiged inimesed leiaksid üksteist ka üles,“ märkis Soomlais, lisades, et selleks loodi ühine infolist.
Ühtlasi kaardistati, millised on omavalitsuste vajadused ning vedajate võimalused keerukamates olukordades ühenduste asendamiseks.
Kõige keerulisem on olukord Vormsi ja Kihnu saarega, kus ühendused on tehniliste rikete tõttu häiritud. Näiteks reedest tänase päevani lükkus parvlaeva Ormsö rikke tõttu edasi Vormsi liini väljumine, lisaks on tulnud mitmel pool massipiiranguid kehtestada või reise tühistada.
Soomlaisi sõnul on poliitiline otsus Vormi ja Kihnu saare ametlike jääteede rajamiseks tehtud. Kihnu suunal on mitteametlik jäätee juba ka olemas.
Küll aga pole hetkel konkreetseid kokkuleppeid, millal jääteed valmis võiks saada. Hiiumaa ja Saaremaa vaheline jäätee rajamine võttis Soomlaisi sõnul otsusest kuni avamiseni umbes neli päeva. „Eks siin natukene sõltub mitte niivõrd asjaajamistest, aga ka ilmastikuoludest,“ ütles ta.
Hetkeolukorra seiramiseks plaanivad ametkonnad, omavalitsused ja vedajad kohtuda ka järgmisel nädalal.
jäätee on liiklemiseks avatud ainult valge ajal, alla 300 m nähtavuse korral liiklus suletakse;
soovitav sõidukiirus on kuni 25 km/h või 40-70 km/h (kiirusel 25-40 km/h võib sõiduk tekitada jää lõhkumist soodustavat resonantslainet);
jääteele võib sõita ainult tähistatud kohtadest, minimaalselt 2 minutilise ajavahemiku järel;
sõiduki vahet eessõitjaga tuleb hoida vähemalt 250 m;
keelatud on eessõitjast möödumine ja kahesuunaline sõit samal sõidurajal;
tähistatud jääteest kõrvale sõita ei ole lubatud;
turvavööd peab hoidma lahti ja tuleb jälgida, et sõiduki uksed oleks kergesti avatavad;
ebatasased kohad tuleb ületada võimalikult väikese kiirusega;
jääteel ei tohi autot seisma jätta, kihutada, liigelda tuisuga, uduga, pimedas.
Jääteele sõites salvesta mobiiltelefoni jäätee alguse viidal olev valvetalituse number, et vajadusel abi kutsuda. Tungiv palve sõidukijuhtidele: mitte sõita seni avamata jääteedele, see on eluohtlik!
Jääteede hetkeolukorda soovitame vaadata portaali TarkTee jääteede kaardilt, mida täiendatakse uue info korral.
Kuuba valitsuse teates pilootidele ja lennujuhtidele täpsustatakse, et kütusepuudus puudutab kõiki Kuuba rahvusvahelisi lennuvälju. Hoiatus kehtib ühe kuu ehk 10. veebruarist 11. märtsini, teatab EFE.
„JET A1 FUEL NOT AVBL,“ öeldakse sõnumis ehk: „Reaktiivkütust A1 ei ole.“
Lennujaamad, mida teade puudutab, on José Martí Havannas, Juan Gualberto Gómez Varaderos, Jaime González Cienfuegoses, Abel Santamaría Santa Claras, Ignacio Agramonte Camagüeys, Jardines del Rey Cayo Cocos, Frank País Holguínis, Antonio Maceo Santiago de Cubas ja Sierra Maestra Manzanillos.
Lennufirmad, mida see teade puudutab, peamiselt USA, Hispaania, Panama ja Mehhiko omad, ei ole EFE teatel avalikult öelnud, kuidas nad selle olukorra lahendavad. Kuubale lendavad ka Vene lennufirmad Aeroflot, Rossija ja Nordwind Airlines. Venemaa Turismitööstuse Liit teatas, et Kuubal on umbes 4000 Vene turisti, vahendab Meduza.
Sellist olukorda on EFE teatel ette tulnud ka Kuuba 1990. aastate „eriperioodi“ ajal ja ajuti ka viimastel kuudel. Lennufirmad on Kuubalt lahkudes teinud eraldi tankimispeatusi Mehhikos või Dominikaani Vabariigis.
Mitu riiki olid juba hoiatanud oma kodanikke Kuubale reisimise ohtude eest praegustes tingimustes.
29. jaanuaril allkirjastas USA president Donald Trump korralduse, mis ähvardab tollidega kõiki riike, mis Kuubale naftat tarnivad.
Kuuba toodab vaevalt kolmandiku oma energiavajadustest. Ülejäänu osas sõltus ta peamiselt Venezuela ning vähemal määral Mehhiko ja Venemaa impordist.
Kuuba valitsus tegi sel nädalal teatavaks karmi eriolukorra plaani, mis näeb ette diiselkütuse müügi lõpetamist, haiglate ja riigiasutuste lahtiolekuaegade piiramist ning mõnede hotellide sulgemist.
Kuuba valitsuse teates pilootidele ja lennujuhtidele täpsustatakse, et kütusepuudus puudutab kõiki Kuuba rahvusvahelisi lennuvälju. Hoiatus kehtib ühe kuu ehk 10. veebruarist 11. märtsini, teatab EFE.
„JET A1 FUEL NOT AVBL,“ öeldakse sõnumis ehk: „Reaktiivkütust A1 ei ole.“
Lennujaamad, mida teade puudutab, on José Martí Havannas, Juan Gualberto Gómez Varaderos, Jaime González Cienfuegoses, Abel Santamaría Santa Claras, Ignacio Agramonte Camagüeys, Jardines del Rey Cayo Cocos, Frank País Holguínis, Antonio Maceo Santiago de Cubas ja Sierra Maestra Manzanillos.
Lennufirmad, mida see teade puudutab, peamiselt USA, Hispaania, Panama ja Mehhiko omad, ei ole EFE teatel avalikult öelnud, kuidas nad selle olukorra lahendavad. Kuubale lendavad ka Vene lennufirmad Aeroflot, Rossija ja Nordwind Airlines. Venemaa Turismitööstuse Liit teatas, et Kuubal on umbes 4000 Vene turisti, vahendab Meduza.
Sellist olukorda on EFE teatel ette tulnud ka Kuuba 1990. aastate „eriperioodi“ ajal ja ajuti ka viimastel kuudel. Lennufirmad on Kuubalt lahkudes teinud eraldi tankimispeatusi Mehhikos või Dominikaani Vabariigis.
Mitu riiki olid juba hoiatanud oma kodanikke Kuubale reisimise ohtude eest praegustes tingimustes.
29. jaanuaril allkirjastas USA president Donald Trump korralduse, mis ähvardab tollidega kõiki riike, mis Kuubale naftat tarnivad.
Kuuba toodab vaevalt kolmandiku oma energiavajadustest. Ülejäänu osas sõltus ta peamiselt Venezuela ning vähemal määral Mehhiko ja Venemaa impordist.
Kuuba valitsus tegi sel nädalal teatavaks karmi eriolukorra plaani, mis näeb ette diiselkütuse müügi lõpetamist, haiglate ja riigiasutuste lahtiolekuaegade piiramist ning mõnede hotellide sulgemist.
9. veebruaril kell 2.08 teatati häirekeskusele ühekorruselise puumaja põlengust Rõuge vallas Parmupalu külas. Teada oli, et majas elab üle 60-aastane mees, kuid puudus info, kas keegi on hoones sees. Päästjad panid ligi 110-ruutmeetrisele tulekahjule piiri kella 3.18ks. Kustutustööd lõpetati kell 5.14. Elanikku ei leitud ning temaga ühenduse saamiseks paluti abi politseilt, kahjuks tulutult.
Sama päeva hommikul käisid päästjad põlenud hoonet kontrollimas. Avati konstruktsioone ning leitud tulekolded kustutati. Lõuna aegu käisid päästjad ja menetleja sündmuskohal ning hukkunud meesterahvas leiti kahe ukse vahelt. Menetleja Roman Abubikirovi hinnangul oli voodi kõrvalt alguse saanud tulekahju põhjus hooletu suitsetamine. Teada on, et elumajja oli toodud suitsuandur, kuid puudub info, kas see oli seadistatud ning töökorras.
Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba kaheksa inimest, kellest kuus Lõuna-Eestis: neli Viljandimaal, üks Tartumaal ja üks Võrumaal. Lõuna regioonis on hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjudes hukkunud neli inimest.
Päästjad panevad inimestele südamele, et siseruumides suitsetamine on erakordselt ohtlik. Hõõguv koni või kuum tuhk võib väga kiiresti süüdata ümberkaudse põlevmaterjali nagu näiteks teki, mööbliesemed, ajalehed vms. Kodus olles suitseta alati õues ning kustuta konid näiteks veega täidetud purki.
Kindlasti peab kodus olema õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur, mis annab tulekahjust varakult märku ning aitab ära hoida traagilisi tagajärgi. Igas eluruumis peab olema toimiv suitsuandur ning kodudes, kus on kasutusel puiduküttel töötav ahi, pliit, kamin, katel või hoopis gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur.
9. veebruaril kell 2.08 teatati häirekeskusele ühekorruselise puumaja põlengust Rõuge vallas Parmupalu külas. Teada oli, et majas elab üle 60-aastane mees, kuid puudus info, kas keegi on hoones sees. Päästjad panid ligi 110-ruutmeetrisele tulekahjule piiri kella 3.18ks. Kustutustööd lõpetati kell 5.14. Elanikku ei leitud ning temaga ühenduse saamiseks paluti abi politseilt, kahjuks tulutult.
Sama päeva hommikul käisid päästjad põlenud hoonet kontrollimas. Avati konstruktsioone ning leitud tulekolded kustutati. Lõuna aegu käisid päästjad ja menetleja sündmuskohal ning hukkunud meesterahvas leiti kahe ukse vahelt. Menetleja Roman Abubikirovi hinnangul oli voodi kõrvalt alguse saanud tulekahju põhjus hooletu suitsetamine. Teada on, et elumajja oli toodud suitsuandur, kuid puudub info, kas see oli seadistatud ning töökorras.
Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba kaheksa inimest, kellest kuus Lõuna-Eestis: neli Viljandimaal, üks Tartumaal ja üks Võrumaal. Lõuna regioonis on hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjudes hukkunud neli inimest.
Päästjad panevad inimestele südamele, et siseruumides suitsetamine on erakordselt ohtlik. Hõõguv koni või kuum tuhk võib väga kiiresti süüdata ümberkaudse põlevmaterjali nagu näiteks teki, mööbliesemed, ajalehed vms. Kodus olles suitseta alati õues ning kustuta konid näiteks veega täidetud purki.
Kindlasti peab kodus olema õigesti paigaldatud ja töökorras suitsuandur, mis annab tulekahjust varakult märku ning aitab ära hoida traagilisi tagajärgi. Igas eluruumis peab olema toimiv suitsuandur ning kodudes, kus on kasutusel puiduküttel töötav ahi, pliit, kamin, katel või hoopis gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur.
„Oleme erinevaid võimalusi üsna pikalt arutanud ja täna otsustasime üksmeelselt minna kohustusliku keeleõppe teed. Soovime seadusemuudatuse jõustada 1. jaanuarist, nii et esimesed keelekursused läbinud noored saaksid ajateenistust alustada järgmise aasta keskpaigas,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu.
Eelnõu kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-taseme keeleeksami.
Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbiviimine piisavat eesti keele oskust, mida on vaja nii käskude mõistmiseks, ohutusnõuete järgimiseks kui ka väljaõppes osalemiseks. „Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-taseme eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Kui kutsealune jätab korduvalt kas keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab kaitseressursside amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada näiteks juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab juba praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab muudatus kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele. Eelnõuga nähakse ette ka keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest hüvitise maksmine. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.
Algselt soovis riigikaitsekomisjon ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba novembris vastu võetud seadusega, ent kui president selle välja kuulutamata jättis, võeti vastav säte seadusest välja ja otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval kaitseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, kaitseressursside ameti, haridus- ja noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.
Kaitseväeteenistuse seadust muutva eelnõu plaanib riigikaitsekomisjon riigikogu menetlusse anda järgmisel esmaspäeval.
„Oleme erinevaid võimalusi üsna pikalt arutanud ja täna otsustasime üksmeelselt minna kohustusliku keeleõppe teed. Soovime seadusemuudatuse jõustada 1. jaanuarist, nii et esimesed keelekursused läbinud noored saaksid ajateenistust alustada järgmise aasta keskpaigas,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu.
Eelnõu kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-taseme keeleeksami.
Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbiviimine piisavat eesti keele oskust, mida on vaja nii käskude mõistmiseks, ohutusnõuete järgimiseks kui ka väljaõppes osalemiseks. „Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-taseme eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Kui kutsealune jätab korduvalt kas keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab kaitseressursside amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada näiteks juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab juba praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab muudatus kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele. Eelnõuga nähakse ette ka keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest hüvitise maksmine. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.
Algselt soovis riigikaitsekomisjon ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba novembris vastu võetud seadusega, ent kui president selle välja kuulutamata jättis, võeti vastav säte seadusest välja ja otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval kaitseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, kaitseressursside ameti, haridus- ja noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.
Kaitseväeteenistuse seadust muutva eelnõu plaanib riigikaitsekomisjon riigikogu menetlusse anda järgmisel esmaspäeval.
Samal ajal kui Vene võimud süüdistavad GRU juhi asetäitja Vladimir Aleksejevi tulistamises Ukraina luuret ja seda väidetavalt abistanud Poolat, liigub ka alternatiivne teooria, mille järgi ei pruukinud ukrainlased seekordse rünnakuga isegi seotud olla.
Samal ajal kui Vene võimud süüdistavad GRU juhi asetäitja Vladimir Aleksejevi tulistamises Ukraina luuret ja seda väidetavalt abistanud Poolat, liigub ka alternatiivne teooria, mille järgi ei pruukinud ukrainlased seekordse rünnakuga isegi seotud olla.
Kristina Kallase sõnul lõpetab lähiaastatel gümnaasiumi tavapärasest suurem hulk õpilasi, mistõttu on vaja igal aastal kõrgharidusse juurde 600–1000 õppekohta. Praegune rahastusmudel rektorite ega ministeeriumi hinnangul sellist kasvu ei soosi.
Kristina Kallase sõnul lõpetab lähiaastatel gümnaasiumi tavapärasest suurem hulk õpilasi, mistõttu on vaja igal aastal kõrgharidusse juurde 600–1000 õppekohta. Praegune rahastusmudel rektorite ega ministeeriumi hinnangul sellist kasvu ei soosi.
Komisjoni esimees Madis Timpson märkis, et praegune seadusandlus ei võimalda välisriigi kohtus mõistetud vanglakaristusi Eesti vanglates täide viia, mistõttu on vaja seadust täpsustada. „Eestis on palju vanglapinda, mida ei kasutata ja mille ülalpidamine läheb maksumaksjale maksma miljoneid eurosid,“ sõnas Timpson.
„Eelnõu annab võimaluse rentida jõude seisvad vanglapinnad välja välisriikidele, kelle vanglad on ülerahvastatud. Selline koostöö on praegu plaanis Rootsiga,“ ütles Timpson. Ta lisas, et eelnõu võimaldab hoida Tartu vanglat töös ja tagada töö vanglapersonalile, samuti vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need tulu teenima.
Eelnõu järgi tuleb välisriigil esitada justiits- ja digiministeeriumile taotlus, kui vang soovitakse karistust kandma saata Eestisse. Taotlus tõlgitakse eesti keelde ning edastatakse Tartu maakohtule, kes otsustab, kas vangistuse võib Eestis täide viia. Eeldus on, tegu on karistatav ka Eesti õiguse järgi, karistus ei ole ebamõistlikult karm ega ületa kolme aastat. Eelnõu järgi ei kohaldu välisvangidele ennetähtaegse vabanemise regulatsioon.
Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. veebruaril.
Eelnõu on seotud valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE), millega ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise mullu novembris, kokkuleppe ratifitseerimiseks peab see läbima ka teise lugemise. Samuti peab selle ratifitseerima Rootsi parlament.
Komisjoni esimees Madis Timpson märkis, et praegune seadusandlus ei võimalda välisriigi kohtus mõistetud vanglakaristusi Eesti vanglates täide viia, mistõttu on vaja seadust täpsustada. „Eestis on palju vanglapinda, mida ei kasutata ja mille ülalpidamine läheb maksumaksjale maksma miljoneid eurosid,“ sõnas Timpson.
„Eelnõu annab võimaluse rentida jõude seisvad vanglapinnad välja välisriikidele, kelle vanglad on ülerahvastatud. Selline koostöö on praegu plaanis Rootsiga,“ ütles Timpson. Ta lisas, et eelnõu võimaldab hoida Tartu vanglat töös ja tagada töö vanglapersonalile, samuti vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need tulu teenima.
Eelnõu järgi tuleb välisriigil esitada justiits- ja digiministeeriumile taotlus, kui vang soovitakse karistust kandma saata Eestisse. Taotlus tõlgitakse eesti keelde ning edastatakse Tartu maakohtule, kes otsustab, kas vangistuse võib Eestis täide viia. Eeldus on, tegu on karistatav ka Eesti õiguse järgi, karistus ei ole ebamõistlikult karm ega ületa kolme aastat. Eelnõu järgi ei kohaldu välisvangidele ennetähtaegse vabanemise regulatsioon.
Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. veebruaril.
Eelnõu on seotud valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE), millega ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise mullu novembris, kokkuleppe ratifitseerimiseks peab see läbima ka teise lugemise. Samuti peab selle ratifitseerima Rootsi parlament.
See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valide päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.
Uudse kontseptsioonina avardab voog haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.
See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valide päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.
Uudse kontseptsioonina avardab voog haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.
Vandeadvokaat Urmas Simon astus täna kohtu ette süüdistatuna rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises ja raamatupidajale valeandmete esitamises.
Vandeadvokaat Urmas Simon astus täna kohtu ette süüdistatuna rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises ja raamatupidajale valeandmete esitamises.
Gripiviiruse laialdase leviku tõttu on gripiravimi oseltamiviir nõudlus olnud varasematest aastatest oluliselt suurem, mis on mõjutanud ravimi müügiloa hoidjate Roche ning Teva tarneid Eestis ja lähiriikides. Käesoleval hooajal on Eestisse toodud umbes 52 000 pakki oseltamiviiri (Tamiflu, Ebilfumin, Segosana).
Tootjad olid käesolevaks hooajaks planeerinud suurema tarnemahu (37% rohkem kui mullu), kuid tänase kasutustempo juures on ravimiameti hinnangul siiski oht, et Eesti jaoks planeeritud ravimi kogus saab enne gripihooaja lõppu otsa.
Amet on selle vältimiseks koostanud juhendid ja andnud tungiva soovituse oseltamiviiri kasutamiseks riskirühmadesse kuuluvate patsientide raviks ja profülaktikaks. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud esinevad peamiselt eakate ning krooniliste haigustega inimeste hulgas.
Ravimiamet palub mõistvat suhtumist kõigilt osapooltelt. „Heas koostöös tagame, et ravimit jätkuks võimalikult pikaks ajaks ning riskigrupi patsiendid ei jääks vajaliku ravimita,“ märgiti pressiteates.
Riskirühma kuuluvad ametlikult väikelapsed, 60-aastased ja vanemad, rasedad, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega patsiendid, samuti raske kuluga gripi korral haiglaravi vajavad patsiendid.
Ravimiamet rõhutab ka, et kokkupuutejärgne gripi profülaktika on valikuline ja olukorrapõhine meede, mis võib olla põhjendatud eeskätt eelnimetatud riskirühmadesse kuuluvatel isikutel, kellel on suur tõenäosus raskeks haiguskuluks, samuti raskelt immuunpuudulikel patsientidel ning hoolekande- või raviasutuste puhangute korral, kus kokkupuude toimub suure riskiga populatsioonis ning muud meetmed ei ole piisavad.
Arstidele jäetakse ravimi väljakirjutamisel siiski võimalus arvestada ka individuaalseid riske.
Viiruste levik püsib kõrgel tasemel
Respiratoorsete viiruste levik püsib Eestis kõrgel tasemel. Viimase kahe nädala jooksul on samaaegselt kasvanud haigestumine grippi, COVID-19sse ja RS-viirusesse. Haigestumise kasvu soodustavad jätkuvad puhangud haridus-, hoolekande- ja raviasutustes.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus aasta 5. nädalal arstide poole 4260 inimest, haigestunute arv kasvas nädalaga 31%. Enam kui kolmandik haigestunutest olid kuni 14-aastased lapsed. Kõrgeim haigestumus registreeriti Tartumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal.
Grippi haigestumine püsib väga kõrgel tasemel. 5. nädalal registreeriti 2070 gripijuhtu, mis on 11% rohkem kui nädal varem. Gripp levib laialdaselt kõigis maakondades ja vanuserühmades. Viirushooaja algusest (septembri lõpust) on gripi tõttu hospitaliseeritud 1000 patsienti. Kasvutrendis on eakate patsientide osakaal, mistõttu pikeneb ka haiglaravi kestus. Sel hooajal on gripi tõttu surnud 56 inimest, neist 52 olid 60-aastased ja vanemad.
COVID-19 haigestumus on samuti kasvutrendis. 5. nädalal lisandus 681 haigusjuhtu, mida on 25% rohkem kui eelneval nädalal. Haigestumine on kasvanud peaaegu kõigis vanuserühmades, eelkõige noorukite (15–19 a), eakate (70–74) ja väikelaste (0–4) seas. Hooaja algusest on COVID-19 põhihaiguse tõttu haiglaravi vajanud 48 patsienti, kellest enamik olid eakad.
RS-viiruse levik on viimastel nädalatel märkimisväärselt suurenenud, eriti väikelaste seas. 5. nädalal registreeriti 138 juhtu, neist 67 alla 4-aastastel. Tõusutrend on märgatav ka 60–84-aastaste seas. Hooaja algusest on registreeritud 664 RS-viirusega seotud haigusjuhtu. Kokku on hospitaliseeritud 112 patsienti, neist 71 olid lapsed vanuses 0–4 aastat ning 25 patsienti vanuses 65 aastat ja vanemad.
Terviseameti lähiaja prognoosi järgi lähinädalatel hooajalised puhangud haridus-, hoolekande- ja raviasutustes jätkuvad, kuid haigusjuhtude kasvu tempo hakkab aeglustuma. Gripi-, SARS-CoV-2 ja RS-viiruse samaaegne levik jätkub ning hospitaliseerimisvajadus suureneb mõõdukalt, eriti eakate ja krooniliste haigustega patsientide seas.
Gripiviiruse laialdase leviku tõttu on gripiravimi oseltamiviir nõudlus olnud varasematest aastatest oluliselt suurem, mis on mõjutanud ravimi müügiloa hoidjate Roche ning Teva tarneid Eestis ja lähiriikides. Käesoleval hooajal on Eestisse toodud umbes 52 000 pakki oseltamiviiri (Tamiflu, Ebilfumin, Segosana).
Tootjad olid käesolevaks hooajaks planeerinud suurema tarnemahu (37% rohkem kui mullu), kuid tänase kasutustempo juures on ravimiameti hinnangul siiski oht, et Eesti jaoks planeeritud ravimi kogus saab enne gripihooaja lõppu otsa.
Amet on selle vältimiseks koostanud juhendid ja andnud tungiva soovituse oseltamiviiri kasutamiseks riskirühmadesse kuuluvate patsientide raviks ja profülaktikaks. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud esinevad peamiselt eakate ning krooniliste haigustega inimeste hulgas.
Ravimiamet palub mõistvat suhtumist kõigilt osapooltelt. „Heas koostöös tagame, et ravimit jätkuks võimalikult pikaks ajaks ning riskigrupi patsiendid ei jääks vajaliku ravimita,“ märgiti pressiteates.
Riskirühma kuuluvad ametlikult väikelapsed, 60-aastased ja vanemad, rasedad, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega patsiendid, samuti raske kuluga gripi korral haiglaravi vajavad patsiendid.
Ravimiamet rõhutab ka, et kokkupuutejärgne gripi profülaktika on valikuline ja olukorrapõhine meede, mis võib olla põhjendatud eeskätt eelnimetatud riskirühmadesse kuuluvatel isikutel, kellel on suur tõenäosus raskeks haiguskuluks, samuti raskelt immuunpuudulikel patsientidel ning hoolekande- või raviasutuste puhangute korral, kus kokkupuude toimub suure riskiga populatsioonis ning muud meetmed ei ole piisavad.
Arstidele jäetakse ravimi väljakirjutamisel siiski võimalus arvestada ka individuaalseid riske.
Viiruste levik püsib kõrgel tasemel
Respiratoorsete viiruste levik püsib Eestis kõrgel tasemel. Viimase kahe nädala jooksul on samaaegselt kasvanud haigestumine grippi, COVID-19sse ja RS-viirusesse. Haigestumise kasvu soodustavad jätkuvad puhangud haridus-, hoolekande- ja raviasutustes.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus aasta 5. nädalal arstide poole 4260 inimest, haigestunute arv kasvas nädalaga 31%. Enam kui kolmandik haigestunutest olid kuni 14-aastased lapsed. Kõrgeim haigestumus registreeriti Tartumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal.
Grippi haigestumine püsib väga kõrgel tasemel. 5. nädalal registreeriti 2070 gripijuhtu, mis on 11% rohkem kui nädal varem. Gripp levib laialdaselt kõigis maakondades ja vanuserühmades. Viirushooaja algusest (septembri lõpust) on gripi tõttu hospitaliseeritud 1000 patsienti. Kasvutrendis on eakate patsientide osakaal, mistõttu pikeneb ka haiglaravi kestus. Sel hooajal on gripi tõttu surnud 56 inimest, neist 52 olid 60-aastased ja vanemad.
COVID-19 haigestumus on samuti kasvutrendis. 5. nädalal lisandus 681 haigusjuhtu, mida on 25% rohkem kui eelneval nädalal. Haigestumine on kasvanud peaaegu kõigis vanuserühmades, eelkõige noorukite (15–19 a), eakate (70–74) ja väikelaste (0–4) seas. Hooaja algusest on COVID-19 põhihaiguse tõttu haiglaravi vajanud 48 patsienti, kellest enamik olid eakad.
RS-viiruse levik on viimastel nädalatel märkimisväärselt suurenenud, eriti väikelaste seas. 5. nädalal registreeriti 138 juhtu, neist 67 alla 4-aastastel. Tõusutrend on märgatav ka 60–84-aastaste seas. Hooaja algusest on registreeritud 664 RS-viirusega seotud haigusjuhtu. Kokku on hospitaliseeritud 112 patsienti, neist 71 olid lapsed vanuses 0–4 aastat ning 25 patsienti vanuses 65 aastat ja vanemad.
Terviseameti lähiaja prognoosi järgi lähinädalatel hooajalised puhangud haridus-, hoolekande- ja raviasutustes jätkuvad, kuid haigusjuhtude kasvu tempo hakkab aeglustuma. Gripi-, SARS-CoV-2 ja RS-viiruse samaaegne levik jätkub ning hospitaliseerimisvajadus suureneb mõõdukalt, eriti eakate ja krooniliste haigustega patsientide seas.
Täna hommikul läks poiss elukoha läheduses asuvasse Hansa kooli, kuid pärast koolipäeva lõppu kella 13 paiku enam koju ei tulnud. Varasemalt on laps alati pärast kooli koju tulnud.
Politseinikud kontrollisid võimalikke viibimiskohti ning suhtlesid ka kooli ja teiste lastevanematega, kuni pöördusid avalikkuse poole. Poiss leiti tund pärast seda.
Täna hommikul läks poiss elukoha läheduses asuvasse Hansa kooli, kuid pärast koolipäeva lõppu kella 13 paiku enam koju ei tulnud. Varasemalt on laps alati pärast kooli koju tulnud.
Politseinikud kontrollisid võimalikke viibimiskohti ning suhtlesid ka kooli ja teiste lastevanematega, kuni pöördusid avalikkuse poole. Poiss leiti tund pärast seda.
Washington Posti tegevjuht ja kirjastaja William Lewis teatas nädalavahetusel ootamatult, et lahkub ametist. Kõigest kolm päeva varem oli ta koondanud üle 300 peamiselt spordi-, välis- ja kohalike uudiste ajakirjaniku.
Washington Posti tegevjuht ja kirjastaja William Lewis teatas nädalavahetusel ootamatult, et lahkub ametist. Kõigest kolm päeva varem oli ta koondanud üle 300 peamiselt spordi-, välis- ja kohalike uudiste ajakirjaniku.
Tartu veetorni omanik on Tartu veevärk. Ettevõtte juhiabi Kätlin Aasmaa sõnas Delfile, et hoonelt on turvakaalutlustel eemaldatud lahtine krohv, mistõttu näeb veetorn praegu visuaalselt kehv välja. Aasmaa kinnitas, et torni läheduses peaks olema siiski ohutu liikuda.
„Kevade ja soojade ilmade saabumisel on plaanis fassaadi parandustöödega jätkata ja remondi käigus välimus taastada,“ kommenteeris Aasmaa edasisi plaane.
1940. aastal valminud veetorn ehitati algselt veetorn-korterelamuna. Alates 2001. aastast on torni veepaak tühi. Aasmaa sõnul kasutatakse torni praegu kaugloetavate näitude kogumiseks ning selle katusel paiknevad kauglugemise paneelid. Veetornis asuvad ka kontoripinnad.
Tartu veetorni omanik on Tartu veevärk. Ettevõtte juhiabi Kätlin Aasmaa sõnas Delfile, et hoonelt on turvakaalutlustel eemaldatud lahtine krohv, mistõttu näeb veetorn praegu visuaalselt kehv välja. Aasmaa kinnitas, et torni läheduses peaks olema siiski ohutu liikuda.
„Kevade ja soojade ilmade saabumisel on plaanis fassaadi parandustöödega jätkata ja remondi käigus välimus taastada,“ kommenteeris Aasmaa edasisi plaane.
1940. aastal valminud veetorn ehitati algselt veetorn-korterelamuna. Alates 2001. aastast on torni veepaak tühi. Aasmaa sõnul kasutatakse torni praegu kaugloetavate näitude kogumiseks ning selle katusel paiknevad kauglugemise paneelid. Veetornis asuvad ka kontoripinnad.
„Oleme leidnud siseministeeriumi vajadustele sobiva kinnistu, mille renoveerimiseks taotleme koostöös RKAS-ga toetust moderniseerimisfondist. Tegemist on Kopli 76 aadressil asuva praeguse keskkonnaameti kinnistuga,“ ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.
„Praegune hoonetekompleks on meie vajaduste jaoks liiga suur, selle energiakulud on ebamõistlikult kõrged ning tänapäevaseid turvalisuse ja ligipääsetavuse nõudeid on äärmiselt kulukas või lausa võimatu täita,“ lisas Ringmets.
Rahandusministeeriumis riigi kinnisvarapoliitika eest vastutav asekantsler Kaur Kajak ütles varem Delfile antud intervjuus, et siseministeerium on oma vajadustes üsna nõudlik, kuid nüüd on leitud kinnistu ja hoone, mis ministeeriumi ootusi ja vajadusi rahuldab. „Eelkõige on olulised turvanõuded,“ sõnas ta.
„Avalik diskussioon rõhub muinsuskaitsele ja ütleb, et riik ainult loeb Exceli tabelis arve kokku, sunnib kolima ning ütleb, et justkui need pehmed väärtused ei ole väärtused. On, aga see diskussioon tuleb ka pidada. Peame aru saama, milleks riik võimeline on,“ rääkis Kajak Delfile.
„Jah, me võime öelda, et jätame vanalinna hooned endale, aga pikas perspektiivis ei pruugi see olla mõistlik, sest kõiki neid ei jaksa üleval pidada. See on ka koht, kus kaaluda, kas jätame ühe või teise hoone riigile, teades, et me võib-olla ei suuda seda järgmised 30 või 50 aastat üleval pidada. Võib-olla on sellel hoonel mõni muu avalik funktsioon, mida ta võib kanda, ja mõni teine omanik, kes suudab seda väärtust paremini ära kasutada.“
Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Ringmets rääkis täna ERRile, et positiivsete rahastusotsuste korral alustaks ministeerium uues asukohas tööd kõige varem 2030. aasta teises pooles.
„Oleme leidnud siseministeeriumi vajadustele sobiva kinnistu, mille renoveerimiseks taotleme koostöös RKAS-ga toetust moderniseerimisfondist. Tegemist on Kopli 76 aadressil asuva praeguse keskkonnaameti kinnistuga,“ ütles ERR-ile siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.
„Praegune hoonetekompleks on meie vajaduste jaoks liiga suur, selle energiakulud on ebamõistlikult kõrged ning tänapäevaseid turvalisuse ja ligipääsetavuse nõudeid on äärmiselt kulukas või lausa võimatu täita,“ lisas Ringmets.
Rahandusministeeriumis riigi kinnisvarapoliitika eest vastutav asekantsler Kaur Kajak ütles varem Delfile antud intervjuus, et siseministeerium on oma vajadustes üsna nõudlik, kuid nüüd on leitud kinnistu ja hoone, mis ministeeriumi ootusi ja vajadusi rahuldab. „Eelkõige on olulised turvanõuded,“ sõnas ta.
„Avalik diskussioon rõhub muinsuskaitsele ja ütleb, et riik ainult loeb Exceli tabelis arve kokku, sunnib kolima ning ütleb, et justkui need pehmed väärtused ei ole väärtused. On, aga see diskussioon tuleb ka pidada. Peame aru saama, milleks riik võimeline on,“ rääkis Kajak Delfile.
„Jah, me võime öelda, et jätame vanalinna hooned endale, aga pikas perspektiivis ei pruugi see olla mõistlik, sest kõiki neid ei jaksa üleval pidada. See on ka koht, kus kaaluda, kas jätame ühe või teise hoone riigile, teades, et me võib-olla ei suuda seda järgmised 30 või 50 aastat üleval pidada. Võib-olla on sellel hoonel mõni muu avalik funktsioon, mida ta võib kanda, ja mõni teine omanik, kes suudab seda väärtust paremini ära kasutada.“
Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Ringmets rääkis täna ERRile, et positiivsete rahastusotsuste korral alustaks ministeerium uues asukohas tööd kõige varem 2030. aasta teises pooles.
Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) teatas täna, et Venemaa sõjaväeluure GRU ülema asetäitja Vladimir Aleksejevi atentaadis kahtlustatavana kinni peetud Ljubomir Korba ja Viktor Vassin tunnistasid oma süüd, vahendab Meduza.
Kõrgetel kohtadel töötanud kindrali ülimoodsal, AI-juhitud Hiina autol ütlesid ootamatult pidurid üles.
Aastaid õiguskaitses töötanud Vallo Koppel tegi kannapöörde ja alustas selle aasta jaanuarist tööd HTM-i üldhariduse ja noortepoliitika asekantslerina.
Aastaid õiguskaitses töötanud Vallo Koppel tegi kannapöörde ja alustas selle aasta jaanuarist tööd HTM-i üldhariduse ja noortepoliitika asekantslerina.
Alajaamade pommitamise tõttu katkes ka tuumaenergiaga varustamine ning Ukraina kaotas suure osa tavapärasest energiavõimsusest. „Süsteem tegutseb maksimaalsete piirangute tingimustes, tavapärased graafikud ei kehti,“ tõdes firma. Kõige keerulisemas olukorras on pealinn.
Alajaamade pommitamise tõttu katkes ka tuumaenergiaga varustamine ning Ukraina kaotas suure osa tavapärasest energiavõimsusest. „Süsteem tegutseb maksimaalsete piirangute tingimustes, tavapärased graafikud ei kehti,“ tõdes firma. Kõige keerulisemas olukorras on pealinn.
Kaebaja advokaat andis ütlusi ka meediale. Info puudutab puudutab välismaa luuretöötajate pealtkuulatud kõnet ja üht Donald Trumpi lähikondlast. Mureliku ametniku advokaat Andrew Bakaj selgitas ajalehele Guardian, et tegu on signaalluurele pühendunud Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) pealtkuulatud kõnega, kus omavahel vestlesid kaks välismaa luureteenistuse töötajat. Vestlus puudutas president Donald Trumpile lähedalseisvat isikut, kes ise ei ole administratsiooni töötaja ega erivolitustega valitsusametnik.
Ametnikku tegi murelikuks, et infost teada saades ei lubanud luurekoordinaator Gabbard seda laiemalt levitada, vaid viis luuredokumendi otse Trumpi administratsiooni juhi Susie Wilesi kätte. Järgmisel päeval ütles luurekoordinaator, et raportit laiemat levitada ei tohi ning kõik detailid tuleb edastada otse Gabbardile. Ametlik kaebus esitati inspektorile 21. mail.
Gabbardi büroost öeldi Guardianile, et väited ei vasta tõele ning tegu olevat poliitiliselt motiveeritud rünnakuga.
Kaebuse olemasolust teatas 2. veebruaril esimesena Wall Street Journal, kelle sõnul jõudis see kongressini alles veebruaris. Seaduse järgi oleks see pidanud toimuma 21 tööpäeva jooksul pärast kaebuse esitamist.
Veel ühe krüptilise teatena saatis demokraatide senaator ja luurekomitee liige Ron Wyden veebruari alguses avaliku kirja välisluurega tegeleva Luure Keskagentuuri (CIA) juhile John Ratcliffe´ile, teatades, et miski agentuuri tegevuses teeb talle tõsist muret. „Kirjutan teile, et juhtida tähelepanu salastatud kirjale, kus ma väljendan tõsist muret CIA tegevuse üle,“ ütles Wyden ühelauselises kirjas.
Luurekomitee kõrgeim demokraat Mark Warner lisas pressiesindaja vahendusel, et jagab Wydeni muret ning on sellest rääkinud ka CIA juhiga. Luurekomitee vabariiklasest eesistuja Tom Cotton keeldus kommentaarist.
Kaebaja advokaat andis ütlusi ka meediale. Info puudutab puudutab välismaa luuretöötajate pealtkuulatud kõnet ja üht Donald Trumpi lähikondlast. Mureliku ametniku advokaat Andrew Bakaj selgitas ajalehele Guardian, et tegu on signaalluurele pühendunud Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) pealtkuulatud kõnega, kus omavahel vestlesid kaks välismaa luureteenistuse töötajat. Vestlus puudutas president Donald Trumpile lähedalseisvat isikut, kes ise ei ole administratsiooni töötaja ega erivolitustega valitsusametnik.
Ametnikku tegi murelikuks, et infost teada saades ei lubanud luurekoordinaator Gabbard seda laiemalt levitada, vaid viis luuredokumendi otse Trumpi administratsiooni juhi Susie Wilesi kätte. Järgmisel päeval ütles luurekoordinaator, et raportit laiemat levitada ei tohi ning kõik detailid tuleb edastada otse Gabbardile. Ametlik kaebus esitati inspektorile 21. mail.
Gabbardi büroost öeldi Guardianile, et väited ei vasta tõele ning tegu olevat poliitiliselt motiveeritud rünnakuga.
Kaebuse olemasolust teatas 2. veebruaril esimesena Wall Street Journal, kelle sõnul jõudis see kongressini alles veebruaris. Seaduse järgi oleks see pidanud toimuma 21 tööpäeva jooksul pärast kaebuse esitamist.
Veel ühe krüptilise teatena saatis demokraatide senaator ja luurekomitee liige Ron Wyden veebruari alguses avaliku kirja välisluurega tegeleva Luure Keskagentuuri (CIA) juhile John Ratcliffe´ile, teatades, et miski agentuuri tegevuses teeb talle tõsist muret. „Kirjutan teile, et juhtida tähelepanu salastatud kirjale, kus ma väljendan tõsist muret CIA tegevuse üle,“ ütles Wyden ühelauselises kirjas.
Luurekomitee kõrgeim demokraat Mark Warner lisas pressiesindaja vahendusel, et jagab Wydeni muret ning on sellest rääkinud ka CIA juhiga. Luurekomitee vabariiklasest eesistuja Tom Cotton keeldus kommentaarist.
Uudisteagentuuri teatel annavad meedikud „ettevaatliku“ prognoosi, et rindkeresse tulistatud kindralleitnant Aleksejev jääb ellu.
Vene julgeolekuagentuuri FSB sõnul on arreteeritud väidetav ründaja ja tema kaasosaline. Veel üks kaasosaline arvatakse olevat põgenenud Ukrainasse.
FSB versiooni järgi tulistas Aleksejevit 1960. aastal sündinud Vene kodanik Ljubomir Korba, kes jõudis riigist lahkuda ja peeti kinni Dubais Araabia Ühendemiraatide võimude poolt. Moskvas peeti kinni ka tema väidetav kaasosaline, 1959. aastal sündinud Vene kodanik Viktor Vassin.
Kolmas kahtlusalune on 1971. aastal sündinud Zinaida Serebritskaja, kes olevat põgenenud Ukrainasse. Esialgu uuritakse rünnakut mõrvakatse paragrahvi alusel ning uurimist juhib Moskva prokuratuur.
Laskja ootas kindralit kortermaja trepikojas Volokolamski maanteel. Kommersandi andmeil tabas üks kuul Aleksejevit kätte ja kaks rinda. Teise Vene meedias leviva versiooni järgi sai kindral käe asemel haavata jalga.
Vene juurdluskomitee sõnul kasutati rünnakuks summutiga Makarovi püstolit, mille laskja viskas lumehange. Erinevate Vene meediaväljaannete sõnul asus kortermajas Aleksejevi kodu või ajutine „konspiratiivkorter.“ Jõustruktuuridega seotud Telegrami-kanali VTšK-OGPU vahendatud kuulduste järgi olevat tegu tema armukese koduga, kus elavat ka Aleksejevi laps. Salasuhe selgitavat ka seda, miks viibis kõrge luureohvitser seal ilma ihukaitsjateta.
Uudisteagentuuri teatel annavad meedikud „ettevaatliku“ prognoosi, et rindkeresse tulistatud kindralleitnant Aleksejev jääb ellu.
Vene julgeolekuagentuuri FSB sõnul on arreteeritud väidetav ründaja ja tema kaasosaline. Veel üks kaasosaline arvatakse olevat põgenenud Ukrainasse.
FSB versiooni järgi tulistas Aleksejevit 1960. aastal sündinud Vene kodanik Ljubomir Korba, kes jõudis riigist lahkuda ja peeti kinni Dubais Araabia Ühendemiraatide võimude poolt. Moskvas peeti kinni ka tema väidetav kaasosaline, 1959. aastal sündinud Vene kodanik Viktor Vassin.
Kolmas kahtlusalune on 1971. aastal sündinud Zinaida Serebritskaja, kes olevat põgenenud Ukrainasse. Esialgu uuritakse rünnakut mõrvakatse paragrahvi alusel ning uurimist juhib Moskva prokuratuur.
Laskja ootas kindralit kortermaja trepikojas Volokolamski maanteel. Kommersandi andmeil tabas üks kuul Aleksejevit kätte ja kaks rinda. Teise Vene meedias leviva versiooni järgi sai kindral käe asemel haavata jalga.
Vene juurdluskomitee sõnul kasutati rünnakuks summutiga Makarovi püstolit, mille laskja viskas lumehange. Erinevate Vene meediaväljaannete sõnul asus kortermajas Aleksejevi kodu või ajutine „konspiratiivkorter.“ Jõustruktuuridega seotud Telegrami-kanali VTšK-OGPU vahendatud kuulduste järgi olevat tegu tema armukese koduga, kus elavat ka Aleksejevi laps. Salasuhe selgitavat ka seda, miks viibis kõrge luureohvitser seal ilma ihukaitsjateta.
Tallinna eelmise, Jevgeni Ossinovski (SDE) juhitud linnavalitsuse ajal kuulutati koolistaadionid linnarahvale avatuks. Ometi selgus toona, et hoolimata koalitsioonileppesse märgitud lubadusest jäi mitu staadionit siiski suletuks. Tüli tekitasid koolid, mis kuulusid ärimehele ja mullusele linnapeakandidaadile Urmas Sõõrumaale. Tema ettevõte Vivatex Holding OÜ tegi Kristiine Gümnaasiumi, Laagna Gümnaasiumi ja Kalamaja põhikooli Edgar Savisaare linnapeaajal korda ning need kuuluvad Sõõrumaale 2036. aastani, kui vastavad halduslepingud lõpevad.
Tallinna eelmise, Jevgeni Ossinovski (SDE) juhitud linnavalitsuse ajal kuulutati koolistaadionid linnarahvale avatuks. Ometi selgus toona, et hoolimata koalitsioonileppesse märgitud lubadusest jäi mitu staadionit siiski suletuks. Tüli tekitasid koolid, mis kuulusid ärimehele ja mullusele linnapeakandidaadile Urmas Sõõrumaale. Tema ettevõte Vivatex Holding OÜ tegi Kristiine Gümnaasiumi, Laagna Gümnaasiumi ja Kalamaja põhikooli Edgar Savisaare linnapeaajal korda ning need kuuluvad Sõõrumaale 2036. aastani, kui vastavad halduslepingud lõpevad.
Esmalt toimus tulekahju Pesora asula lähistel asuval raudteeliinil. Mõni tund hiljem said Bologna lähistel kahjustada ka raudteed teenindanud elektrikaablid, mille tõttu lükkusid hommikused reisid edasi.
Sooritaja pole teada ja keegi rünnakut omaks võtnud ei ole. Transpordiminister Mattero Salvini ütles pressiteates, et rünnak kahjustas tuhandete inimeste reisiplaane. Ta tõmbas paralleele meenutavad Prantsusmaal olümpiamängude avatseremoonia ajal toimunud sabotaažiaktidega.
Samuti toimusid laupäeval Milanos korrarikkumiste saatel olümpiamängude vastased meeleavaldused, millel osalejad kähmlesid politseiga ja loopisid pauguteid ja suitsupomme. Kuus inimest peeti kinni.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles sotsiaalmeedias, et nii sabotöörid kui ka rahutuste korraldajad on Itaalia vaenlased, kelle eesmärk on kahjustada riigi rahvusvahelist kuvandit.
Esmalt toimus tulekahju Pesora asula lähistel asuval raudteeliinil. Mõni tund hiljem said Bologna lähistel kahjustada ka raudteed teenindanud elektrikaablid, mille tõttu lükkusid hommikused reisid edasi.
Sooritaja pole teada ja keegi rünnakut omaks võtnud ei ole. Transpordiminister Mattero Salvini ütles pressiteates, et rünnak kahjustas tuhandete inimeste reisiplaane. Ta tõmbas paralleele meenutavad Prantsusmaal olümpiamängude avatseremoonia ajal toimunud sabotaažiaktidega.
Samuti toimusid laupäeval Milanos korrarikkumiste saatel olümpiamängude vastased meeleavaldused, millel osalejad kähmlesid politseiga ja loopisid pauguteid ja suitsupomme. Kuus inimest peeti kinni.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles sotsiaalmeedias, et nii sabotöörid kui ka rahutuste korraldajad on Itaalia vaenlased, kelle eesmärk on kahjustada riigi rahvusvahelist kuvandit.
Rahvusringhäälingu NHK ja teiste suurte telekanalite lävepakuküsitluste järgi tuli suurvõitjaks parempoolse peaministri Sanae Takaichi liberaaldemokraatlik partei.
NHK küsitluse järgi võib võimupartei saada 465-liikmelises alamkojas enam kui kaks kolmandikku kohtadest.
Takaichi valiti parteijuhiks ja peaministriks oktoobris pärast Shigeru Ishiba tagasiastumist. Ta on riigi ajaloo esimene naissoost peaminister.
Esialgu moodustas tema erakond valitsuse koos väiksema erakonnaga Jaapani Uuenduspartei. Takaichi otsustas aga esile kutsuda erakorralised valimised ja lubas, et kui rahvas talle selget mandaati ei anna, astub ta ametist tagasi.
Valitsusjuhi plaanide hulka kuulub Jaapani sõjalise võimekuse parandamine ning suurem koostöö USA-ga. Tal on suhteliselt head suhted USA presidendi Donald Trumpiga, kes väljendas talle oktoobris toimunud Jaapani-visiidi ajal tunnustust.
Takaichi esindab partei kõige konservatiivsemat tiiba ning ta toetab riigi kunagise patsifistliku poliitika ümbervaatamist, karmimat rändepoliitikat ja julgeolekuseadusi. Kampaania ajal lubas ta, et riik teeb investeeringuid majandusse ja tehnoloogiasse. Samuti lubab ta kitsendada välismaalaste õigust riigis kinnisvara omada. Jaanuaris jõustunud uue korra järgi tohib riigis tööloaga viibida korraga kuni 1 231 900 välismaalast ehk ligikaudu 1% riigi elanike koguarvust.
Rahvusringhäälingu NHK ja teiste suurte telekanalite lävepakuküsitluste järgi tuli suurvõitjaks parempoolse peaministri Sanae Takaichi liberaaldemokraatlik partei.
NHK küsitluse järgi võib võimupartei saada 465-liikmelises alamkojas enam kui kaks kolmandikku kohtadest.
Takaichi valiti parteijuhiks ja peaministriks oktoobris pärast Shigeru Ishiba tagasiastumist. Ta on riigi ajaloo esimene naissoost peaminister.
Esialgu moodustas tema erakond valitsuse koos väiksema erakonnaga Jaapani Uuenduspartei. Takaichi otsustas aga esile kutsuda erakorralised valimised ja lubas, et kui rahvas talle selget mandaati ei anna, astub ta ametist tagasi.
Valitsusjuhi plaanide hulka kuulub Jaapani sõjalise võimekuse parandamine ning suurem koostöö USA-ga. Tal on suhteliselt head suhted USA presidendi Donald Trumpiga, kes väljendas talle oktoobris toimunud Jaapani-visiidi ajal tunnustust.
Takaichi esindab partei kõige konservatiivsemat tiiba ning ta toetab riigi kunagise patsifistliku poliitika ümbervaatamist, karmimat rändepoliitikat ja julgeolekuseadusi. Kampaania ajal lubas ta, et riik teeb investeeringuid majandusse ja tehnoloogiasse. Samuti lubab ta kitsendada välismaalaste õigust riigis kinnisvara omada. Jaanuaris jõustunud uue korra järgi tohib riigis tööloaga viibida korraga kuni 1 231 900 välismaalast ehk ligikaudu 1% riigi elanike koguarvust.
Arizona osariigis Tucsoni lähistel on juba üle nädala kestnud otsingud 84-aastase Nancy Guthrie leidmiseks – naise, kes on USA populaarse hommikuprogrammi Today Show saatejuhi Savannah Guthrie ema. Vaatamata ulatuslikule uurimisele ei ole seni selgunud, kes eaka naise röövis, ning iga mööduv päev süvendab nii perekonna kui ka uurijate meeleheidet.
Arizona osariigis Tucsoni lähistel on juba üle nädala kestnud otsingud 84-aastase Nancy Guthrie leidmiseks – naise, kes on USA populaarse hommikuprogrammi Today Show saatejuhi Savannah Guthrie ema. Vaatamata ulatuslikule uurimisele ei ole seni selgunud, kes eaka naise röövis, ning iga mööduv päev süvendab nii perekonna kui ka uurijate meeleheidet.
Sotsiaalmeedias ilmusid pildid purukskülmunud torude tingitud veeavariidest. Kuberner Vjatšeslav Gladkovi sõnul toimub praegu veetorude tühjendamine.
Ametlikult olid pühapäeva õhtupoolikuks kütteta 455 kortermaja elanikud ehk umbes 80 000 inimest. Linnas toimusid ulatuslikud elektrikatkestused ka 3. veebruaril.
Samal päeval tabasid Ukraina raketirünnakud ka energiataristu ja muud sihtmärgid Brjanski oblastis. Kuberner Aleksandr Bogomazi sõnul oli kõige enam kahjustusi Võgonitši rajoonis. Sotsiaalmeedias ilmunud teadete järgi sai tabamuse muu hulgas alajaam Klintsõ rajoonikeskuses.
Kui Belgorodi ründamiseks kasutati HIMARS-i süsteemi, siis Brjanski pommitamiseks läks väidetavalt käiku Ukraina enda valmistatud rakett Neptun, vahendab Kyiv Independent.
Sotsiaalmeedias ilmusid pildid purukskülmunud torude tingitud veeavariidest. Kuberner Vjatšeslav Gladkovi sõnul toimub praegu veetorude tühjendamine.
Ametlikult olid pühapäeva õhtupoolikuks kütteta 455 kortermaja elanikud ehk umbes 80 000 inimest. Linnas toimusid ulatuslikud elektrikatkestused ka 3. veebruaril.
Samal päeval tabasid Ukraina raketirünnakud ka energiataristu ja muud sihtmärgid Brjanski oblastis. Kuberner Aleksandr Bogomazi sõnul oli kõige enam kahjustusi Võgonitši rajoonis. Sotsiaalmeedias ilmunud teadete järgi sai tabamuse muu hulgas alajaam Klintsõ rajoonikeskuses.
Kui Belgorodi ründamiseks kasutati HIMARS-i süsteemi, siis Brjanski pommitamiseks läks väidetavalt käiku Ukraina enda valmistatud rakett Neptun, vahendab Kyiv Independent.
Kõlvart juhtis peaministrile saadetud kirjas tähelepanu jaanuarikuistest kõrgetest elektriarvetest põhjustatud kriisiolukorrale ning nõudis meetmete rakendamist nii praeguste tagajärgede leevendamiseks kui ka samalaadsete olukordade vältimiseks tulevikus.
Kõlvart juhtis peaministrile saadetud kirjas tähelepanu jaanuarikuistest kõrgetest elektriarvetest põhjustatud kriisiolukorrale ning nõudis meetmete rakendamist nii praeguste tagajärgede leevendamiseks kui ka samalaadsete olukordade vältimiseks tulevikus.
Elroni kommunikatsioonijuhi Kristo Mäe sõnul külmusid kella 17.15 paiku rongi mõlemad kompressorid ning Kloogaranna suunal liikunud rong jäi Tondil seisma.
Juhtunu tõttu seiskus rongiliiklus lääne suunal ning mitu väljumist tuli tühistada.
Rong toimetati tagasi Balti jaama ning kommunikatsioonijuhi kinnitusel on rongiliiklus nüüd järk-järgult taastumas.
Elroni kommunikatsioonijuhi Kristo Mäe sõnul külmusid kella 17.15 paiku rongi mõlemad kompressorid ning Kloogaranna suunal liikunud rong jäi Tondil seisma.
Juhtunu tõttu seiskus rongiliiklus lääne suunal ning mitu väljumist tuli tühistada.
Rong toimetati tagasi Balti jaama ning kommunikatsioonijuhi kinnitusel on rongiliiklus nüüd järk-järgult taastumas.
Itaalia raudteeoperaator Ferrovie dello Stato teatas laupäeval rünnakutest Bologna-Venezia raudtee vastu.
Laupäeval ründas Ukraina rakettidega Venemaa Belgorodi linna soojuselektrijaama, mistõttu jäi suur osa linna 390 000 elanikust elektri ja kütteta.
Eelmise aasta aprillis hoiatas sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor Maret Maripuu et SKA aegunud infosüsteemid on kokkuvarisemise äärel. Süsteemid, mille abil makstakse igal kuul 800 000 inimesele erisuguseid pensione, toetusi ja hüvitisi, on vanad, ning kuna neid pole aastaid piisavalt hooldatud, hakkasid need lõpuks koost lagunema.
Eelmise aasta aprillis hoiatas sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor Maret Maripuu et SKA aegunud infosüsteemid on kokkuvarisemise äärel. Süsteemid, mille abil makstakse igal kuul 800 000 inimesele erisuguseid pensione, toetusi ja hüvitisi, on vanad, ning kuna neid pole aastaid piisavalt hooldatud, hakkasid need lõpuks koost lagunema.
2023. aasta sügisel jahmatas Leedut erakordne lugu. Staažikas keskkonnakaitsja Algirdas Švanys võttis oma väikese lapse tolle ema teadmata kaasa, istus kummipaati ja sõitis üle Skirvytė jõe Kaliningradi oblastisse. Varsti selgus, et Švanys on Vene „vaimsust“ ülistava Anastassija liikumise radikaalse tiiva esindaja. Anastassijat juhtiv guru Vladimir Megre ja liikumise Leedus tegutsevad jüngrid toetavad avalikult Kremli režiimi ja ülistavad Vladimir Putinit.
2023. aasta sügisel jahmatas Leedut erakordne lugu. Staažikas keskkonnakaitsja Algirdas Švanys võttis oma väikese lapse tolle ema teadmata kaasa, istus kummipaati ja sõitis üle Skirvytė jõe Kaliningradi oblastisse. Varsti selgus, et Švanys on Vene „vaimsust“ ülistava Anastassija liikumise radikaalse tiiva esindaja. Anastassijat juhtiv guru Vladimir Megre ja liikumise Leedus tegutsevad jüngrid toetavad avalikult Kremli režiimi ja ülistavad Vladimir Putinit.
Panime proovile populaarsed Google Gemini ja ChatGPT. Katsetasime nii tasuta kui ka tasulisi versioone.
Vaata saatest, milliseid jaburaid ja isegi ohtlikke soovitusi juturobotid meile andsid ning kuidas enda tervise kohta küsides saada tegelikult kasulikku nõu.
„Lühikesed jalad“ on uus saatesari, kus Delfi Meedia uuriva ja faktikontrolli toimetuse reporterid käsitlevad tehisaru, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia ristteele jäävaid teemasid ning aitavad vaatajatel selles meeletu kiirusega arenevas keskkonnas orienteeruda ja hakkama saada.
Saatesarjas uurime, kuidas ja miks valeinfo toimib, miks nii paljud seda usuvad, ja jagame nippe, kuidas infot kontrollida ja end meeletust infomürast säästa. Ent me mõtestame ka laiemalt inimeste üha kiiremini muutuvat viisi omavahel suhelda ja infot tarvitada.
Kas tehisaru robotid võtavad üle vajaduse leida endale päriselus romantiline kaaslane? Kuidas kasutada tehisaru, et saada vastuseid tervisemuredele, ja mida teha, et info oleks õige ja isikuandmed kaitstud? Neid küsimusi lahkavadki Ireene Kilusk ja Marta Vunš saatesarjas „Lühikesed jalad“.
Saade ilmub üle nädala ning esimesel hooajal anname eetrisse kuus osa. „Lühikesed jalad“ on mõeldud kõigile, kes tahavad märgata manipulatsioone ja võltsinguid ning mitte minna nende õnge.
Mida teada saime?
Juturobotid jagavad kergekäeliselt diagnoose ja ravisoovitusi, omamata piisavat ülevaadet inimese tegelikust seisundist.
Juturobotid selgitasid põhjalikult lahti keerulisi termineid, milleks arsti juures ei pruugi alati aega olla. Nad on head abilised enne või pärast arstivisiiti.
Juturobotid hoiatasid, et nad ei asenda arsti või meditsiinilist abi ja pakuvad vaid üldist teavet.
Juturobotid toetusid vahel enam kui kümne aasta tagustele analüüsidele ja soovitasid jätkata toonaste arsti soovitustega, sest just praegu olevat selleks õige aeg.
Juturobotid on yes-man’id. Nad kipuvad kasutajaga igal võimalusel kaasa noogutama, et inimest vestluses kauem hoida, isegi kui nõuanded läksid vastuollu riiklike soovitustega.
Juturobotid ei toonud välja ühtegi ebakõla ebaloogiliste terviseandmete kohta, nt kolm gripivaktsiini samal nädalal.
Paljudel juhtudel ei andnud juturobotid soovitust rääkida arstiga, kuigi uute ja häirivate sümptomite tekkimise tõttu olnuks see tingimata vajalik.
Erinevalt tehisarust loob arst seoseid, küsib keerulisi küsimusi ja ei karda patsiendile ebameeldivat uudist teatada.
Mida silmas pidada, kui räägid oma tervisest tehisaruga?
Tartu ülikooli nooremteaduri ja Eesti nooremarstide ühenduse liikme Neeme Ilvese sõnul ei küsi tehisaru probleemi tuumani jõudmiseks vajalikke jätkuküsimusi, nagu seda teeks arst, kuid jätab oma vastustes väga enesekindla mulje, proovides pigem meeldida kui tõeselt vastata. Puudub igasugune järjepidevus – arst ikkagi eristab, kas tullakse esimest või mitmendat korda oma kaebustega, rääkis Ilves. Lisaks ei saa tehisaru vastutust võtta.
„Isegi kui tal on limiteeritud täpsus, siis on leitud, et mudelid vastavad väga enesekindlalt, ükskõik kas nad eksivad või mitte. Kellele ei meeldiks selline meditsiinitöötaja, kes ütleb väga selgelt, et sa jääd ellu, lähed reedeks koju või muretsemiseks pole põhjust?“
Ilvese sõnul on tehisarumudelid loodud assistentideks ja seetõttu pole neil lubatud jätta vastamata ehk öelda „ma ei tea“. „Nad käituvad nagu tudengid või õpilased kirjalikul eksamil, et kui nad midagigi kirja panevad, siis äkki saavad punkti,“ sõnas Ilves.
Tehisaru n-ö mälu võib vastuste kvaliteeti kehvemaks muuta. „Näiteks üks inimene, keda ma koolitasin, oli nii palju toiduretsepte küsinud, et ChatGPT otsustas meelde jätta, et tal on üks kilo juustu külmkapis. Tehisaru arvates võib see olla väga tore ja vajalik fakt, aga on leitud, et sellised asjasse mittekuuluvad laused halvendavad tulemusi.“
Soovitus: ole saadud info ja nõu suhtes kriitiline. Juturobotid hallutsineerivad ja eksivad tihti. Sageli ei ole neil piisavalt infot inimese reaalse terviseseisundi kohta, seega igasugu soovituste ja diagnooside puhul tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja konsulteerida arstiga.
Kuigi varem oli täpselt sama teadustööde, ravijuhendite jms info ka internetiotsingutega kergelt leitav, siis nüüd on tehisarumudelid teinud selle lihtsamini kättesaadavamaks. Samas kui on vaja kiiresti abi, siis on Eestis olemas ka muud mugavad abimehed, nagu perearsti nõuandeliin, kriisiabi.
Siiski pole Ilvese sõnul iseenesest midagi halba, kui inimesed üldiselt tunnevad oma tervise vastu huvi. Vahet peab tegema aga uudishimul ja terviseküsimusel, mis vajab spetsialisti nõu ja hinnangut. Ka nende kahe olukorra eristamine nõuab vahel meditsiiniteadmisi.
Lisaks kõigele muule peab ka silmas pidama, et kõik andmed, mis on internetti läinud, võivad sinna ka jääda ning kõik mis on internetis, võib lekkida, lisas Ilves.
Soovitus: kustuta digilugu kopeerides ja sisestades tekstist isikuandmed, kasuta tervisest rääkides ajutise vestluse akent ja keela enda vestluste kasutamine tehisaru uute mudelite treenimiseks.
Panime proovile populaarsed Google Gemini ja ChatGPT. Katsetasime nii tasuta kui ka tasulisi versioone.
Vaata saatest, milliseid jaburaid ja isegi ohtlikke soovitusi juturobotid meile andsid ning kuidas enda tervise kohta küsides saada tegelikult kasulikku nõu.
„Lühikesed jalad“ on uus saatesari, kus Delfi Meedia uuriva ja faktikontrolli toimetuse reporterid käsitlevad tehisaru, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia ristteele jäävaid teemasid ning aitavad vaatajatel selles meeletu kiirusega arenevas keskkonnas orienteeruda ja hakkama saada.
Saatesarjas uurime, kuidas ja miks valeinfo toimib, miks nii paljud seda usuvad, ja jagame nippe, kuidas infot kontrollida ja end meeletust infomürast säästa. Ent me mõtestame ka laiemalt inimeste üha kiiremini muutuvat viisi omavahel suhelda ja infot tarvitada.
Kas tehisaru robotid võtavad üle vajaduse leida endale päriselus romantiline kaaslane? Kuidas kasutada tehisaru, et saada vastuseid tervisemuredele, ja mida teha, et info oleks õige ja isikuandmed kaitstud? Neid küsimusi lahkavadki Ireene Kilusk ja Marta Vunš saatesarjas „Lühikesed jalad“.
Saade ilmub üle nädala ning esimesel hooajal anname eetrisse kuus osa. „Lühikesed jalad“ on mõeldud kõigile, kes tahavad märgata manipulatsioone ja võltsinguid ning mitte minna nende õnge.
Mida teada saime?
Juturobotid jagavad kergekäeliselt diagnoose ja ravisoovitusi, omamata piisavat ülevaadet inimese tegelikust seisundist.
Juturobotid selgitasid põhjalikult lahti keerulisi termineid, milleks arsti juures ei pruugi alati aega olla. Nad on head abilised enne või pärast arstivisiiti.
Juturobotid hoiatasid, et nad ei asenda arsti või meditsiinilist abi ja pakuvad vaid üldist teavet.
Juturobotid toetusid vahel enam kui kümne aasta tagustele analüüsidele ja soovitasid jätkata toonaste arsti soovitustega, sest just praegu olevat selleks õige aeg.
Juturobotid on yes-man’id. Nad kipuvad kasutajaga igal võimalusel kaasa noogutama, et inimest vestluses kauem hoida, isegi kui nõuanded läksid vastuollu riiklike soovitustega.
Juturobotid ei toonud välja ühtegi ebakõla ebaloogiliste terviseandmete kohta, nt kolm gripivaktsiini samal nädalal.
Paljudel juhtudel ei andnud juturobotid soovitust rääkida arstiga, kuigi uute ja häirivate sümptomite tekkimise tõttu olnuks see tingimata vajalik.
Erinevalt tehisarust loob arst seoseid, küsib keerulisi küsimusi ja ei karda patsiendile ebameeldivat uudist teatada.
Mida silmas pidada, kui räägid oma tervisest tehisaruga?
Tartu ülikooli nooremteaduri ja Eesti nooremarstide ühenduse liikme Neeme Ilvese sõnul ei küsi tehisaru probleemi tuumani jõudmiseks vajalikke jätkuküsimusi, nagu seda teeks arst, kuid jätab oma vastustes väga enesekindla mulje, proovides pigem meeldida kui tõeselt vastata. Puudub igasugune järjepidevus – arst ikkagi eristab, kas tullakse esimest või mitmendat korda oma kaebustega, rääkis Ilves. Lisaks ei saa tehisaru vastutust võtta.
„Isegi kui tal on limiteeritud täpsus, siis on leitud, et mudelid vastavad väga enesekindlalt, ükskõik kas nad eksivad või mitte. Kellele ei meeldiks selline meditsiinitöötaja, kes ütleb väga selgelt, et sa jääd ellu, lähed reedeks koju või muretsemiseks pole põhjust?“
Ilvese sõnul on tehisarumudelid loodud assistentideks ja seetõttu pole neil lubatud jätta vastamata ehk öelda „ma ei tea“. „Nad käituvad nagu tudengid või õpilased kirjalikul eksamil, et kui nad midagigi kirja panevad, siis äkki saavad punkti,“ sõnas Ilves.
Tehisaru n-ö mälu võib vastuste kvaliteeti kehvemaks muuta. „Näiteks üks inimene, keda ma koolitasin, oli nii palju toiduretsepte küsinud, et ChatGPT otsustas meelde jätta, et tal on üks kilo juustu külmkapis. Tehisaru arvates võib see olla väga tore ja vajalik fakt, aga on leitud, et sellised asjasse mittekuuluvad laused halvendavad tulemusi.“
Soovitus: ole saadud info ja nõu suhtes kriitiline. Juturobotid hallutsineerivad ja eksivad tihti. Sageli ei ole neil piisavalt infot inimese reaalse terviseseisundi kohta, seega igasugu soovituste ja diagnooside puhul tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja konsulteerida arstiga.
Kuigi varem oli täpselt sama teadustööde, ravijuhendite jms info ka internetiotsingutega kergelt leitav, siis nüüd on tehisarumudelid teinud selle lihtsamini kättesaadavamaks. Samas kui on vaja kiiresti abi, siis on Eestis olemas ka muud mugavad abimehed, nagu perearsti nõuandeliin, kriisiabi.
Siiski pole Ilvese sõnul iseenesest midagi halba, kui inimesed üldiselt tunnevad oma tervise vastu huvi. Vahet peab tegema aga uudishimul ja terviseküsimusel, mis vajab spetsialisti nõu ja hinnangut. Ka nende kahe olukorra eristamine nõuab vahel meditsiiniteadmisi.
Lisaks kõigele muule peab ka silmas pidama, et kõik andmed, mis on internetti läinud, võivad sinna ka jääda ning kõik mis on internetis, võib lekkida, lisas Ilves.
Soovitus: kustuta digilugu kopeerides ja sisestades tekstist isikuandmed, kasuta tervisest rääkides ajutise vestluse akent ja keela enda vestluste kasutamine tehisaru uute mudelite treenimiseks.
Korralduses ei täpsustatud kehtestatavat tollimaksu määra, kuid näitena toodi välja 25 protsendine määr. Korralduses öeldi, et maks kehtib kaupade suhtes, mis imporditakse USA-sse mistahes riigist, mis otseselt või kaudselt ostab, impordib või muul viisil omandab kaupu või teenuseid Iraanist.
Valge Maja teates öeldakse, et korraldus kinnitab taas jätkuvat riiklikku hädaolukorda Iraani suhtes ja Trump võib korraldust muuta asjaolude muutudes.
„President peab Iraani vastutavaks selle tuumavõimete arendamise, terrorismi toetamise, ballistiliste rakettide arendamise ja piirkonna destabiliseerimise eest, mis ohustab USA julgeolekut, liitlasi ja huve,“ kirjutati teates.
Esmakordselt mainis Trump Iraaniga äritsevatele riikidele 25 protsendilise tollimaksu kehtestamist selle aasta alguses. Ei Trump ega Iraan pole korraldust kommenteerinud.
Dokumendi allkirjastamine toimub ajal, mil USA ja Iraani ametnikud püüavad taaselustada tuumaläbirääkimisi pärast nädalaid kestnud ähvardusi mõlemalt poolelt.
Eile ajakirjanikega rääkides kirjeldas Trump kõnelusi väga headena. Tema sõnul näib, et Iraan tahab kokkuleppele jõuda ja uus kohtumine peaks toimuma järgmise nädala alguses. „Kui nad tehingut ei sõlmi, on tagajärjed väga karmid,“ ütles Trump.
Samuti kirjeldas Iraani välisminister Abbas Araghchi kõnelusi kui head algust läbirääkimistele. Arutelusid vahendanud Omaani välisminister Badr Albusaidi ütles, et kõnelused olid kasulikud mõlema osapoole mõtteviisi selgitamiseks ja võimalike edasiminekute kindlakstegemiseks.
Korralduses ei täpsustatud kehtestatavat tollimaksu määra, kuid näitena toodi välja 25 protsendine määr. Korralduses öeldi, et maks kehtib kaupade suhtes, mis imporditakse USA-sse mistahes riigist, mis otseselt või kaudselt ostab, impordib või muul viisil omandab kaupu või teenuseid Iraanist.
Valge Maja teates öeldakse, et korraldus kinnitab taas jätkuvat riiklikku hädaolukorda Iraani suhtes ja Trump võib korraldust muuta asjaolude muutudes.
„President peab Iraani vastutavaks selle tuumavõimete arendamise, terrorismi toetamise, ballistiliste rakettide arendamise ja piirkonna destabiliseerimise eest, mis ohustab USA julgeolekut, liitlasi ja huve,“ kirjutati teates.
Esmakordselt mainis Trump Iraaniga äritsevatele riikidele 25 protsendilise tollimaksu kehtestamist selle aasta alguses. Ei Trump ega Iraan pole korraldust kommenteerinud.
Dokumendi allkirjastamine toimub ajal, mil USA ja Iraani ametnikud püüavad taaselustada tuumaläbirääkimisi pärast nädalaid kestnud ähvardusi mõlemalt poolelt.
Eile ajakirjanikega rääkides kirjeldas Trump kõnelusi väga headena. Tema sõnul näib, et Iraan tahab kokkuleppele jõuda ja uus kohtumine peaks toimuma järgmise nädala alguses. „Kui nad tehingut ei sõlmi, on tagajärjed väga karmid,“ ütles Trump.
Samuti kirjeldas Iraani välisminister Abbas Araghchi kõnelusi kui head algust läbirääkimistele. Arutelusid vahendanud Omaani välisminister Badr Albusaidi ütles, et kõnelused olid kasulikud mõlema osapoole mõtteviisi selgitamiseks ja võimalike edasiminekute kindlakstegemiseks.
Koondasime kaheksa kõige populaarsemat võltsingut või valeväidet Epsteini failide kohta.
Väide 1: Nendel fotodel on Epstein koos praeguse demokraadist New Yorgi linnapea Zohran Mamdaniga lapsena. Fotodel on ka Mamdani ema filmitegija Mira Nair, endine USA president Bill Clinton, miljardärid Jeff Bezos ja Bill Gates.
Pildid on sotsiaalmeediaplatvormidel nagu X ja Facebook saanud miljoneid vaatamisi.
Otsus: vale. Need pildid on tehisaruga genereeritud võltsingud. Kuigi Epsteini andmebaasi otsing kinnitab, et New Yorgi linnapea ema, tuntud filmirežissöör Mira Nairi on tõepoolest mainitud mitmes dokumendis, siis neid fotosid ei ole Epsteini failides.
Mõlema pildi puhul tuvastas Google Gemini omaenda SynthID ehk digitaalse vesimärgistuse, mis tähistab Google’i tehisaru genereeritud pilte. Mõlemad pildid pärinevad Xi satiirikontolt „DFF“, mis enda sõnul avaldab „kvaliteetset tehisintellekti sisu“.
Väide 2: Nendel fotodel on Donald Trump. Vasakul koos Epsteini ja lastega, paremal koos endise USA presidendi Bill Clintoniga.
Otsus: vale. Neid pilte ei ole USA justiitsministeeriumi avaldatud Epsteini failides ja neid pole avaldanud ükski tõsiseltvõetav uudisteväljaanne. Tegu on tehisaru abil genereeritud võltsingutega, millele viitab mitu viga piltidel.
Näiteks vasakpoolsel fotol on lastel kas liiga palju või liiga vähe sõrmi; Trump näeb liiga eakas välja võrreldes päris fotodega 1997. aastast; Epsteinil on võrreldes sama ajaga liiga tumedad juuksed. Parempoolse foto puhul tuvastas Google Gemini omaenda SynthID ehk digitaalse vesimärgistuse, mis tähistab Google’i tehisaru genereeritud pilte.
Väide 3: Sellel fotol on Epstein koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.
Otsus: vale. Tegu on manipuleeritud pildiga. Originaalfotol, mille avaldas New Yorgi prokuratuur 2021. aastal, on Epstein koos oma kaaslase Ghislaine Maxwelliga.
Väide 4: Bill Gates sai Epsteini saarelt suguhaiguse.
Otsus: kontekst puudub. Leiti kaks e-kirja, mis tundusid olevat Epsteini enda jaoks koostatud mustandid või märkmed, milles Epstein kirjutab, et Gatesil on sugulisel teel leviv haigus, mille ta sai seksuaalvahekorrast Vene tüdrukutega ja mille tarbeks on Epstein talle ravimeid andnud. Ei saa kinnitada, et Gates või keegi teine sai kirja kätte ja on seda lugenud või et see väide vastaks tõele. Gatesi pressiesindaja sõnul olid need väited absurdsed.
Väide 5: Miljardärist ettevõtja Elon Musk käis Epsteini saarel.
Otsus: eksitav. Epsteini failidest selgus, et Muskil olid Epsteiniga sõbralikum ja pikaajalisem kontakt kui Musk ise väitnud on. Praegu ei ole kindlaid tõendeid, et Musk oleks saarel käinud. Küll aga selgus nende meilivestlustest, et nad proovisid mitmel korral koordineerida Muski reisi saarele. Tõele ei vasta ka Muski väide, et ta keeldus kutsest saarele.
Väide 6: Epstein ja tema sisering olid kannibalistid ja sõid beebisid.
Otsus: kontekst puudub. Vastab tõele, et failides oli viiteid „kannibalile“ ja „kannibalismile“, kuid need mainimised on katkendlikud, kinnitamata ning teadaolevalt ei leidu kontrollitud tõendeid selle kohta, et Epstein või tema sisering tegeles kannibalismiga või sõi imikuid.
Internetis ringlevad süüdistused pärinevad kinnitamata vihjetest, vanadest videotest ja üksikutest dokumendifragmentidest, mitte tunnistajate ütlustest, füüsilistest tõenditest või kriminaalsüüdistustest. Loe pikemalt siit.
Väide 7: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi (või tema valitsus) tegeles inimkaubandusega.
Otsus: vale. Venemaa riiklik propagandauudisteagentuur TASS ning Kremliga seotud Telegrami kanalite võrgustik levitavad valeinfot, et Zelenskõi oli seotud inimkaubandusega. Väidetavalt tegi Zelenskõi koostööd Prantsuse modelliskaudi Jean-Luc Bruneliga, kes suri 2022. aastal pärast seda, kui teda oli süüdistatud pedofiilias ja inimkaubanduses. Ametlikel andmetel oli tegemist enesetapuga.
Väited Zelenskõi osalusest inimkaubanduses ei vasta tõele. Vene meedia ei esitanud mingeid tõendeid sellise kirjavahetuse olemasolu kohta. Epsteini failides ei ole viiteid inimkaubandusele, mis seoks Zelenskõi inimkaubandusega või tema ja Bruneli vahelisele koostööle.
Väide 8: Endine USA suursaadik ÜROs Nikki Haley saatis Epsteinile kirja, milles seisis: „Mul on 2 beebit kaasas. Kas saad mulle lennu korraldada? Ei saa neid koju jätta.“
Otsus: vale. Sellist kirja ei eksisteeri USA justiitsministeeriumi avaldatud Epsteini failides. Puuduvad igasugused tõendid, et Haley oleks kunagi Epsteiniga suhelnud või palunud tal endale lendu korraldada. Võltsingul on mitu viga, mis viitavad sellele, et pilt on genereeritud tehisaruga. Näiteks väidetav saatmiskuupäev ehk 7. jaanuar 2014 oli teisipäev, mitte laupäev.
Koondasime kaheksa kõige populaarsemat võltsingut või valeväidet Epsteini failide kohta.
Väide 1: Nendel fotodel on Epstein koos praeguse demokraadist New Yorgi linnapea Zohran Mamdaniga lapsena. Fotodel on ka Mamdani ema filmitegija Mira Nair, endine USA president Bill Clinton, miljardärid Jeff Bezos ja Bill Gates.
Pildid on sotsiaalmeediaplatvormidel nagu X ja Facebook saanud miljoneid vaatamisi.
Otsus: vale. Need pildid on tehisaruga genereeritud võltsingud. Kuigi Epsteini andmebaasi otsing kinnitab, et New Yorgi linnapea ema, tuntud filmirežissöör Mira Nairi on tõepoolest mainitud mitmes dokumendis, siis neid fotosid ei ole Epsteini failides.
Mõlema pildi puhul tuvastas Google Gemini omaenda SynthID ehk digitaalse vesimärgistuse, mis tähistab Google’i tehisaru genereeritud pilte. Mõlemad pildid pärinevad Xi satiirikontolt „DFF“, mis enda sõnul avaldab „kvaliteetset tehisintellekti sisu“.
Väide 2: Nendel fotodel on Donald Trump. Vasakul koos Epsteini ja lastega, paremal koos endise USA presidendi Bill Clintoniga.
Otsus: vale. Neid pilte ei ole USA justiitsministeeriumi avaldatud Epsteini failides ja neid pole avaldanud ükski tõsiseltvõetav uudisteväljaanne. Tegu on tehisaru abil genereeritud võltsingutega, millele viitab mitu viga piltidel.
Näiteks vasakpoolsel fotol on lastel kas liiga palju või liiga vähe sõrmi; Trump näeb liiga eakas välja võrreldes päris fotodega 1997. aastast; Epsteinil on võrreldes sama ajaga liiga tumedad juuksed. Parempoolse foto puhul tuvastas Google Gemini omaenda SynthID ehk digitaalse vesimärgistuse, mis tähistab Google’i tehisaru genereeritud pilte.
Väide 3: Sellel fotol on Epstein koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.
Otsus: vale. Tegu on manipuleeritud pildiga. Originaalfotol, mille avaldas New Yorgi prokuratuur 2021. aastal, on Epstein koos oma kaaslase Ghislaine Maxwelliga.
Väide 4: Bill Gates sai Epsteini saarelt suguhaiguse.
Otsus: kontekst puudub. Leiti kaks e-kirja, mis tundusid olevat Epsteini enda jaoks koostatud mustandid või märkmed, milles Epstein kirjutab, et Gatesil on sugulisel teel leviv haigus, mille ta sai seksuaalvahekorrast Vene tüdrukutega ja mille tarbeks on Epstein talle ravimeid andnud. Ei saa kinnitada, et Gates või keegi teine sai kirja kätte ja on seda lugenud või et see väide vastaks tõele. Gatesi pressiesindaja sõnul olid need väited absurdsed.
Väide 5: Miljardärist ettevõtja Elon Musk käis Epsteini saarel.
Otsus: eksitav. Epsteini failidest selgus, et Muskil olid Epsteiniga sõbralikum ja pikaajalisem kontakt kui Musk ise väitnud on. Praegu ei ole kindlaid tõendeid, et Musk oleks saarel käinud. Küll aga selgus nende meilivestlustest, et nad proovisid mitmel korral koordineerida Muski reisi saarele. Tõele ei vasta ka Muski väide, et ta keeldus kutsest saarele.
Väide 6: Epstein ja tema sisering olid kannibalistid ja sõid beebisid.
Otsus: kontekst puudub. Vastab tõele, et failides oli viiteid „kannibalile“ ja „kannibalismile“, kuid need mainimised on katkendlikud, kinnitamata ning teadaolevalt ei leidu kontrollitud tõendeid selle kohta, et Epstein või tema sisering tegeles kannibalismiga või sõi imikuid.
Internetis ringlevad süüdistused pärinevad kinnitamata vihjetest, vanadest videotest ja üksikutest dokumendifragmentidest, mitte tunnistajate ütlustest, füüsilistest tõenditest või kriminaalsüüdistustest. Loe pikemalt siit.
Väide 7: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi (või tema valitsus) tegeles inimkaubandusega.
Otsus: vale. Venemaa riiklik propagandauudisteagentuur TASS ning Kremliga seotud Telegrami kanalite võrgustik levitavad valeinfot, et Zelenskõi oli seotud inimkaubandusega. Väidetavalt tegi Zelenskõi koostööd Prantsuse modelliskaudi Jean-Luc Bruneliga, kes suri 2022. aastal pärast seda, kui teda oli süüdistatud pedofiilias ja inimkaubanduses. Ametlikel andmetel oli tegemist enesetapuga.
Väited Zelenskõi osalusest inimkaubanduses ei vasta tõele. Vene meedia ei esitanud mingeid tõendeid sellise kirjavahetuse olemasolu kohta. Epsteini failides ei ole viiteid inimkaubandusele, mis seoks Zelenskõi inimkaubandusega või tema ja Bruneli vahelisele koostööle.
Väide 8: Endine USA suursaadik ÜROs Nikki Haley saatis Epsteinile kirja, milles seisis: „Mul on 2 beebit kaasas. Kas saad mulle lennu korraldada? Ei saa neid koju jätta.“
Otsus: vale. Sellist kirja ei eksisteeri USA justiitsministeeriumi avaldatud Epsteini failides. Puuduvad igasugused tõendid, et Haley oleks kunagi Epsteiniga suhelnud või palunud tal endale lendu korraldada. Võltsingul on mitu viga, mis viitavad sellele, et pilt on genereeritud tehisaruga. Näiteks väidetav saatmiskuupäev ehk 7. jaanuar 2014 oli teisipäev, mitte laupäev.
Koit Pikaro töötas aastatel 1971–1996 siseministeeriumis kriminaaljälituse ja kriminaalpolitsei töötajana. Aastatel 1994–1996 oli ta keskkriminaalpolitsei abidirektor. Aastatel 1997–1999 töötas ta Tallinna linnavolikogu kantseleis korrakaitsenõunikuna.
1998. aastal astus ta Keskerakonda ning oli partei liige 2024. aasta märtsini. Pikaro oli aastatel 1999–2005 Pärnu linnavolikogu liige. Aastatel 1999–2007 oli Pikaro kahe riigikogu koosseisu liige.
Koit Pikaro töötas aastatel 1971–1996 siseministeeriumis kriminaaljälituse ja kriminaalpolitsei töötajana. Aastatel 1994–1996 oli ta keskkriminaalpolitsei abidirektor. Aastatel 1997–1999 töötas ta Tallinna linnavolikogu kantseleis korrakaitsenõunikuna.
1998. aastal astus ta Keskerakonda ning oli partei liige 2024. aasta märtsini. Pikaro oli aastatel 1999–2005 Pärnu linnavolikogu liige. Aastatel 1999–2007 oli Pikaro kahe riigikogu koosseisu liige.
Alar Karise hilinenud reaktsioon tema esinemistele rahvusvahelises meedias oli kaheosaline. Esiteks eitas ta, et on Eesti senisest välispoliitikast irdunud, ent teiseks möönis, et ehk on vaja seda suunda muuta. Ometi ütlesid peaminister ja välisminister selge sõnaga, et Karis jooksis sisuliselt amokki.
Alar Karise hilinenud reaktsioon tema esinemistele rahvusvahelises meedias oli kaheosaline. Esiteks eitas ta, et on Eesti senisest välispoliitikast irdunud, ent teiseks möönis, et ehk on vaja seda suunda muuta. Ometi ütlesid peaminister ja välisminister selge sõnaga, et Karis jooksis sisuliselt amokki.
29. detsembril ründas Venemaa hävitava pahavaraga enam kui 30 Poola energiataristu objekti, sealhulgas tuule- ja päikeseelektrijaamu, soojuselektrijaama ja tööstusettevõtet.
Poola infoturbeasutuse Cert Polska hiljutise aruande kohaselt olid rünnakud suunatud nii infosüsteemide kui ka füüsiliste tööstusseadmete vastu. Rünnaku eesmärk oli hävitamine, mitte spionaaž või väljapressimine.
Poola võimude andmetel oli ründajaks Venemaa küberüksus. Seda tuntakse mitme nime all, sealhulgas Static Tundra, Berserk Bear, Ghost Blizzard ja Dragonfly.
„See on oluline teave, kuna puudutab FSB üksust. Varem on hävitusoperatsioonide eest vastutanud [sõjaväeluure] GRU,“ ütles Soome küberturbeekspert Mikko Hyppönen eilsel pressikonverentsil.
Ametliku info kohaselt õnnestus kõik kahjud ära hoida, kuid Hyppönen pole selles väites kindel. Tema sõnul ei tuvastanud turvafirma Eseti tarkvara pahavara, kuid tuvastas programmide käivitatud hävitavad protsessid, mis suleti ükshaaval.
Rünnakutes kasutatud pahavara on tuntud kui DynoWiper ja LazyWiper, viimane on väidetavalt töötatud välja tehisintellekti abil.
„Seega üritas Venemaa katkestada NATO riigi elektrivarustuse. Sellele võiks pealkirjaks panna „Venemaa ründas Poola kriitilist infrastruktuuri tehisintellekti abil“,“ selgitas Hyppönen.
Ekspert rõhutas, et sündmusel on oma ulatusest suurem tähendus, märkides, et see oli Venemaale oluline test Poola vastu.
Varem eelmisel aastal ilmus Poola õhuruumi arvukalt Venemaa droone. Samuti on toimunud sabotaažirünnakud riigi raudteele, mille taga oli Poola võimude sõnul Venemaa luure.
29. detsembril ründas Venemaa hävitava pahavaraga enam kui 30 Poola energiataristu objekti, sealhulgas tuule- ja päikeseelektrijaamu, soojuselektrijaama ja tööstusettevõtet.
Poola infoturbeasutuse Cert Polska hiljutise aruande kohaselt olid rünnakud suunatud nii infosüsteemide kui ka füüsiliste tööstusseadmete vastu. Rünnaku eesmärk oli hävitamine, mitte spionaaž või väljapressimine.
Poola võimude andmetel oli ründajaks Venemaa küberüksus. Seda tuntakse mitme nime all, sealhulgas Static Tundra, Berserk Bear, Ghost Blizzard ja Dragonfly.
„See on oluline teave, kuna puudutab FSB üksust. Varem on hävitusoperatsioonide eest vastutanud [sõjaväeluure] GRU,“ ütles Soome küberturbeekspert Mikko Hyppönen eilsel pressikonverentsil.
Ametliku info kohaselt õnnestus kõik kahjud ära hoida, kuid Hyppönen pole selles väites kindel. Tema sõnul ei tuvastanud turvafirma Eseti tarkvara pahavara, kuid tuvastas programmide käivitatud hävitavad protsessid, mis suleti ükshaaval.
Rünnakutes kasutatud pahavara on tuntud kui DynoWiper ja LazyWiper, viimane on väidetavalt töötatud välja tehisintellekti abil.
„Seega üritas Venemaa katkestada NATO riigi elektrivarustuse. Sellele võiks pealkirjaks panna „Venemaa ründas Poola kriitilist infrastruktuuri tehisintellekti abil“,“ selgitas Hyppönen.
Ekspert rõhutas, et sündmusel on oma ulatusest suurem tähendus, märkides, et see oli Venemaale oluline test Poola vastu.
Varem eelmisel aastal ilmus Poola õhuruumi arvukalt Venemaa droone. Samuti on toimunud sabotaažirünnakud riigi raudteele, mille taga oli Poola võimude sõnul Venemaa luure.
Nädala algul teatas õiguskantsler Ülle Madise, et plaanib alles jõustunud mootorsõidukimaksu muudatused vaidlustada puuduste tõttu riigikohtus. Ta heitis ette seda, et liiklusseadus ei võimalda näiteks auto varastamise või hävimise korral registreerimistasu tagastada ning pole selge, kuidas transpordiamet tasu arvutab.
Nädala algul teatas õiguskantsler Ülle Madise, et plaanib alles jõustunud mootorsõidukimaksu muudatused vaidlustada puuduste tõttu riigikohtus. Ta heitis ette seda, et liiklusseadus ei võimalda näiteks auto varastamise või hävimise korral registreerimistasu tagastada ning pole selge, kuidas transpordiamet tasu arvutab.
Anvelt tutvus Pikaroga esimest korda 1991. aastal, mil töötas tollase Lenini rajooni ehk Tallinna kesklinna miilitsaosakonnas. Aasta hiljem kutsus Pikaro ta tööle kriminaalpolitsei büroosse – see oli tänapäevase keskkriminaalpolitsei eelkäija. Pikaro oli seal asedirektor. Ta oli Anvelti esimene ülemus ja seda aastani 1996, mil Pikaro lahkus politseist ja Anvelt võttis tema rolli üle.
Anvelt tutvus Pikaroga esimest korda 1991. aastal, mil töötas tollase Lenini rajooni ehk Tallinna kesklinna miilitsaosakonnas. Aasta hiljem kutsus Pikaro ta tööle kriminaalpolitsei büroosse – see oli tänapäevase keskkriminaalpolitsei eelkäija. Pikaro oli seal asedirektor. Ta oli Anvelti esimene ülemus ja seda aastani 1996, mil Pikaro lahkus politseist ja Anvelt võttis tema rolli üle.
Väljaande sõnul võib see viidata asjaolule, et Jermakil on endiselt teatav poliitiline mõjuvõim, hoolimata sellest, et ta ei ole enam ametis. Artiklis toodi välja ka, et mõned kohtumised võisid olla seotud Jermaki rolliga riikliku energiafirma Energoatomi korruptsioonijuhtumis.
Jermak astus tagasi novembris pärast korruptsioonijuhtumi avalikustamist. Juhtumiga seoses on esitatud süüdistus kaheksale kahtlusalusele, sealhulgas skeemi väidetavale juhile ja Zelenskõile lähedasele isikule Tõmur Minditšile, kes põgenes novembris Iisraeli. Jermakile pole süüdistust esitatud, kuid tema suhtes on algatatud uurimine.
UP artikli kohaselt kohtus Jermak 15. jaanuaril Kiievis Ukraina suursaadikuga Iisraelis Jevhen Korniitšukiga. Kümme päeva hiljem olevat Korniitšuk ja Jermaki advokaat Ihor Fomin lennanud Chişinăust Tel Avivi äärelinna, kus elab Minditš.
UP avaldatud videomaterjali kohaselt kohtus Fomin Iisraeli advokaadi Boris Lemperiga, kes väidetavalt osutab Minditšile õigusteenuseid. Väljaande allikate sõnul kavatses Fomin veenda Minditšit mitte andma tunnistusi Jermaki vastu vastutasuks kaitse eest.
Korniitšuk kinnitas, et sõitis Fominiga Iisraeli ja et ka Lemper külastas riiki. Ta keeldus kommenteerimast, kas ja kellega Fomin ja Lemper Iisraelis kohtusid.
Samuti toob UP välja, et Jermak kohtus 27. jaanuaril Zelenskõi nõunikuga Oleksandr Kamõšõniga. Kommentaarides UP-le ütles nõunik, et ei mäleta, mida ta Jermakiga arutas.
Kolm päeva hiljem olevat Jermak kohtunud ka Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Rustem Umeroviga. Umerov kinnitas kohtumist ja ütles, et nad arutasid elu, tööd ja sündmusi Ukrainas. Ta väitis, et Jermak ei mõjutanud tema otsuseid.
Väljaande sõnul võib see viidata asjaolule, et Jermakil on endiselt teatav poliitiline mõjuvõim, hoolimata sellest, et ta ei ole enam ametis. Artiklis toodi välja ka, et mõned kohtumised võisid olla seotud Jermaki rolliga riikliku energiafirma Energoatomi korruptsioonijuhtumis.
Jermak astus tagasi novembris pärast korruptsioonijuhtumi avalikustamist. Juhtumiga seoses on esitatud süüdistus kaheksale kahtlusalusele, sealhulgas skeemi väidetavale juhile ja Zelenskõile lähedasele isikule Tõmur Minditšile, kes põgenes novembris Iisraeli. Jermakile pole süüdistust esitatud, kuid tema suhtes on algatatud uurimine.
UP artikli kohaselt kohtus Jermak 15. jaanuaril Kiievis Ukraina suursaadikuga Iisraelis Jevhen Korniitšukiga. Kümme päeva hiljem olevat Korniitšuk ja Jermaki advokaat Ihor Fomin lennanud Chişinăust Tel Avivi äärelinna, kus elab Minditš.
UP avaldatud videomaterjali kohaselt kohtus Fomin Iisraeli advokaadi Boris Lemperiga, kes väidetavalt osutab Minditšile õigusteenuseid. Väljaande allikate sõnul kavatses Fomin veenda Minditšit mitte andma tunnistusi Jermaki vastu vastutasuks kaitse eest.
Korniitšuk kinnitas, et sõitis Fominiga Iisraeli ja et ka Lemper külastas riiki. Ta keeldus kommenteerimast, kas ja kellega Fomin ja Lemper Iisraelis kohtusid.
Samuti toob UP välja, et Jermak kohtus 27. jaanuaril Zelenskõi nõunikuga Oleksandr Kamõšõniga. Kommentaarides UP-le ütles nõunik, et ei mäleta, mida ta Jermakiga arutas.
Kolm päeva hiljem olevat Jermak kohtunud ka Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Rustem Umeroviga. Umerov kinnitas kohtumist ja ütles, et nad arutasid elu, tööd ja sündmusi Ukrainas. Ta väitis, et Jermak ei mõjutanud tema otsuseid.
USA administratsioon taotleb lapse kiirendatud väljasaatmist, ütles 5-aastase Liam Conejo Ramose advokaat Danielle Molliver väljaandele New York Times. Advokaat kirjeldas sammu erakordsena ja võimaliku kättemaksuna.
Sisejulgeolekuministeerium aga eitas kiirendatud väljasaatmise taotlemist.
„Need on tavapärased väljasaatmismenetlused,“ ütles ministeeriumi pressiesindaja Tricia McLaughlin. „See on standardprotseduur ja riigi immigratsiooniseaduste jõustamises ei ole midagi kättemaksuhimulist.“
ICE-i maskeeritud agendid võtsid 5-aastase poisi kinni 20. jaanuaril, et kasutada teda peibutisena tema isa Adrian Conejo Adriase kodust välja meelitamiseks ja kinni võtmiseks. Mõlemad on Ecuadori kodanikud, kes viibisid riigis legaalselt ja ootasid 2024. aastal esitatud asüülitaotluse menetlemist.
Juhtum pälvis USA-s riiklikku tähelepanu. President Donald Trumpi administratsioon kaitses nende kinnipidamist, kusjuures sisejulgeolekuministeerium süüdistas meest ebaseaduslikus USA-s viibimises, esitamata täiendavaid üksikasju.
Isa ja poeg viibisid ICE-i kinnipidamisasutuses Texase osariigis Dilleys kuni 31. jaanuarini, kui Texase lääneringkonna kohus andis korralduse nad vabastada. Nad naasid Minnesotasse.
Kohtunik kritiseeris Trumpi immigratsioonivastaseid meetmeid, öeldes, et juhtumi alguseks on valitsuse halvasti läbimõeldud ja ebakompetentselt elluviidud püüdlus täita väljasaatmiskvoote, isegi kui see nõuab laste traumeerimist.
USA administratsioon taotleb lapse kiirendatud väljasaatmist, ütles 5-aastase Liam Conejo Ramose advokaat Danielle Molliver väljaandele New York Times. Advokaat kirjeldas sammu erakordsena ja võimaliku kättemaksuna.
Sisejulgeolekuministeerium aga eitas kiirendatud väljasaatmise taotlemist.
„Need on tavapärased väljasaatmismenetlused,“ ütles ministeeriumi pressiesindaja Tricia McLaughlin. „See on standardprotseduur ja riigi immigratsiooniseaduste jõustamises ei ole midagi kättemaksuhimulist.“
ICE-i maskeeritud agendid võtsid 5-aastase poisi kinni 20. jaanuaril, et kasutada teda peibutisena tema isa Adrian Conejo Adriase kodust välja meelitamiseks ja kinni võtmiseks. Mõlemad on Ecuadori kodanikud, kes viibisid riigis legaalselt ja ootasid 2024. aastal esitatud asüülitaotluse menetlemist.
Juhtum pälvis USA-s riiklikku tähelepanu. President Donald Trumpi administratsioon kaitses nende kinnipidamist, kusjuures sisejulgeolekuministeerium süüdistas meest ebaseaduslikus USA-s viibimises, esitamata täiendavaid üksikasju.
Isa ja poeg viibisid ICE-i kinnipidamisasutuses Texase osariigis Dilleys kuni 31. jaanuarini, kui Texase lääneringkonna kohus andis korralduse nad vabastada. Nad naasid Minnesotasse.
Kohtunik kritiseeris Trumpi immigratsioonivastaseid meetmeid, öeldes, et juhtumi alguseks on valitsuse halvasti läbimõeldud ja ebakompetentselt elluviidud püüdlus täita väljasaatmiskvoote, isegi kui see nõuab laste traumeerimist.
USA välisministeeriumi kõrge ametnik Sarah Rogers reisis detsembris Euroopasse, et kohtuda mõjukate parempoolsete mõttekodadega. Kolme FT allika sõnul on ta rääkinud Suurbritannia populistliku partei Reform UK võtmeisikutega raha eraldamisest USA väärtuste levitamiseks.
Programm on variatsioon varasematest välisministeeriumi projektidest, mis suunasid rahastust konkreetsetele välismaisetele eesmärkidele, ütles USA ametnik. Tema sõnul keskendub programm tõenäoliselt Londonis, Pariisis, Berliinis ja Brüsselis asuvatele algatustele.
„USA valitsus on asunud Euroopat päästma,“ ütles üks Rogersiga rääkinud Reform UK kõrgem ametnik. „Nad tunnevad Suurbritannia vastu tõelist nõrkust, kuid leiavad, et seda ähvardavad Euroopas levivad tumedad jõud.“
Teise partei ametniku sõnul oli neile öeldud, et Rogersil on välisministeeriumi salajane fond, millega lükata käima MAGA-stiilis projekte. Ta lisas, et Rogers soovis rahastada Euroopa organisatsioone, et õõnestada valitsuste poliitikat.
USA riigidepartemangu pressiesindaja kirjeldas rahastamist kui läbipaistvat ja seaduslikku ressursside kasutamist USA huvide ja väärtuste edendamiseks välismaal. Tema sõnul oli vale iseloomustada seda salafondina.
Rogersi pingutused leiavad aset ajal, mil Valge Maja on kritiseerinud pikaajalisi liitlasi Euroopas. Eelmise aastal avaldatud USA julgeolekustrateegia dokumendis kutsuti Euroopat üles mandri praegusele kursile vastupanu osutamisele. Dokumendis hoiatati ka, et massiline migratsioon ja sõnavabaduse tsensuur võivad viia tsivilisatsioonilise hävinguni.
Samuti on Trumpi administratsioon tõlgendanud Euroopa püüdlusi reguleerida veebisisu rünnakuna sõnavabadusele. Allika sõnul on Rogersi sihtmärkideks ELi digiteenuste seadus ja Suurbritannia internetiturvalisuse seadus. Nimetatud kaks seadust on küll ulatuse ja sisu poolest erinevad, kuid Trumpi administratsioon peab neid põhimõtteliselt USA-vastasteks regulatiivseteks skeemideks.
USA välisministeeriumi kõrge ametnik Sarah Rogers reisis detsembris Euroopasse, et kohtuda mõjukate parempoolsete mõttekodadega. Kolme FT allika sõnul on ta rääkinud Suurbritannia populistliku partei Reform UK võtmeisikutega raha eraldamisest USA väärtuste levitamiseks.
Programm on variatsioon varasematest välisministeeriumi projektidest, mis suunasid rahastust konkreetsetele välismaisetele eesmärkidele, ütles USA ametnik. Tema sõnul keskendub programm tõenäoliselt Londonis, Pariisis, Berliinis ja Brüsselis asuvatele algatustele.
„USA valitsus on asunud Euroopat päästma,“ ütles üks Rogersiga rääkinud Reform UK kõrgem ametnik. „Nad tunnevad Suurbritannia vastu tõelist nõrkust, kuid leiavad, et seda ähvardavad Euroopas levivad tumedad jõud.“
Teise partei ametniku sõnul oli neile öeldud, et Rogersil on välisministeeriumi salajane fond, millega lükata käima MAGA-stiilis projekte. Ta lisas, et Rogers soovis rahastada Euroopa organisatsioone, et õõnestada valitsuste poliitikat.
USA riigidepartemangu pressiesindaja kirjeldas rahastamist kui läbipaistvat ja seaduslikku ressursside kasutamist USA huvide ja väärtuste edendamiseks välismaal. Tema sõnul oli vale iseloomustada seda salafondina.
Rogersi pingutused leiavad aset ajal, mil Valge Maja on kritiseerinud pikaajalisi liitlasi Euroopas. Eelmise aastal avaldatud USA julgeolekustrateegia dokumendis kutsuti Euroopat üles mandri praegusele kursile vastupanu osutamisele. Dokumendis hoiatati ka, et massiline migratsioon ja sõnavabaduse tsensuur võivad viia tsivilisatsioonilise hävinguni.
Samuti on Trumpi administratsioon tõlgendanud Euroopa püüdlusi reguleerida veebisisu rünnakuna sõnavabadusele. Allika sõnul on Rogersi sihtmärkideks ELi digiteenuste seadus ja Suurbritannia internetiturvalisuse seadus. Nimetatud kaks seadust on küll ulatuse ja sisu poolest erinevad, kuid Trumpi administratsioon peab neid põhimõtteliselt USA-vastasteks regulatiivseteks skeemideks.
Selle nädala keskel teatas Belgia asüüli- ja migratsiooniminister Anneleen Van Bossuyt, et Belgia ja Eesti hakkavad pidama läbirääkimisi Eesti vangikongide rentimise üle Belgias süüdi mõistetud dokumentideta kinnipeetavatele. See tuli avalikuks pärast seda, kui nii Belgia migratsiooniminister kui ka justiitsminister Annelies Verlinden külastasid nädala algul Tallinnat.
Selle nädala keskel teatas Belgia asüüli- ja migratsiooniminister Anneleen Van Bossuyt, et Belgia ja Eesti hakkavad pidama läbirääkimisi Eesti vangikongide rentimise üle Belgias süüdi mõistetud dokumentideta kinnipeetavatele. See tuli avalikuks pärast seda, kui nii Belgia migratsiooniminister kui ka justiitsminister Annelies Verlinden külastasid nädala algul Tallinnat.
Kiiev on saanud märke, et Washington ja Moskva võivad allkirjastada kahepoolseid dokumente, sealhulgas majanduskoostöö kohta. Ta märkis, et Ukrainal pole täielikku ülevaadet kõigist võimalikest ärilepetest, kuid mõned detailid on luurekanalite abil ilmsiks tulnud.
Näitena tõi ta välja väidetavalt Venemaa läbirääkija Kirill Dmitrijevi poolt esitatud paketi. „Luure näitas mulle niinimetatud Dmitrijevi paketti, mille ta USA-s esitas – selle väärtus on umbes 12 triljonit dollarit,“ ütles Zelenskõi, kirjeldades seda kui kavandatavat raamistikku ulatuslikuks USA ja Venemaa majanduskoostööks.
Zelenskõi sõnul on ka märke, et potentsiaalsed USA-Venemaa dokumendid võivad sisaldada Ukrainaga seotud sätteid. „Me ütleme selgelt, et Ukraina ei toeta isegi potentsiaalseid meid puudutavaid kokkuleppeid ilma meieta,“ ütles ta.
Ukraina delegatsioon olevat edastanud Zelenskõi seisukoha, et USA-Venemaa kokkulepete sõlmimise korral ei saa olla Ukrainat puudutavad klauslid vastuolus Ukraina seadustega ja neid ei tohiks ilma Ukraina osaluseta arutada.
USA taotleb sõja lõpetamist juuniks
Diplomaatilised tegevused seoses püüdlustega lõpetada Venemaa täiemahuline sõda on viimastel nädalatel intensiivistunud ja Abu Dhabis on peetud mitu vooru kolmepoolseid kõnelusi USA, Ukraina ja Venemaa vahel. Zelenskõi sõnul võivad kolmepoolsed kõnelused jätkuda juba tuleval nädalal Miamis.
„Ameeriklased teevad ettepaneku, et osapooled lõpetaksid sõja selle suve alguseks ja avaldavad osapooltele tõenäoliselt survet täpselt selle ajakava järgi,“ teatas Ukraina juht. Zelenskõi pakkus, et see tõuge võib olla seotud USA sisepoliitilise dünaamikaga, viidates tõenäoliselt 2026. aasta novembriks kavandatud vahevalimistele.
Kiiev on saanud märke, et Washington ja Moskva võivad allkirjastada kahepoolseid dokumente, sealhulgas majanduskoostöö kohta. Ta märkis, et Ukrainal pole täielikku ülevaadet kõigist võimalikest ärilepetest, kuid mõned detailid on luurekanalite abil ilmsiks tulnud.
Näitena tõi ta välja väidetavalt Venemaa läbirääkija Kirill Dmitrijevi poolt esitatud paketi. „Luure näitas mulle niinimetatud Dmitrijevi paketti, mille ta USA-s esitas – selle väärtus on umbes 12 triljonit dollarit,“ ütles Zelenskõi, kirjeldades seda kui kavandatavat raamistikku ulatuslikuks USA ja Venemaa majanduskoostööks.
Zelenskõi sõnul on ka märke, et potentsiaalsed USA-Venemaa dokumendid võivad sisaldada Ukrainaga seotud sätteid. „Me ütleme selgelt, et Ukraina ei toeta isegi potentsiaalseid meid puudutavaid kokkuleppeid ilma meieta,“ ütles ta.
Ukraina delegatsioon olevat edastanud Zelenskõi seisukoha, et USA-Venemaa kokkulepete sõlmimise korral ei saa olla Ukrainat puudutavad klauslid vastuolus Ukraina seadustega ja neid ei tohiks ilma Ukraina osaluseta arutada.
USA taotleb sõja lõpetamist juuniks
Diplomaatilised tegevused seoses püüdlustega lõpetada Venemaa täiemahuline sõda on viimastel nädalatel intensiivistunud ja Abu Dhabis on peetud mitu vooru kolmepoolseid kõnelusi USA, Ukraina ja Venemaa vahel. Zelenskõi sõnul võivad kolmepoolsed kõnelused jätkuda juba tuleval nädalal Miamis.
„Ameeriklased teevad ettepaneku, et osapooled lõpetaksid sõja selle suve alguseks ja avaldavad osapooltele tõenäoliselt survet täpselt selle ajakava järgi,“ teatas Ukraina juht. Zelenskõi pakkus, et see tõuge võib olla seotud USA sisepoliitilise dünaamikaga, viidates tõenäoliselt 2026. aasta novembriks kavandatud vahevalimistele.
Viimastel päevadel on saarte ühendusi mõjutanud nii erakorralised ilma- ja jääolud kui ka tehnilised takistused. Muu hulgas lükkus reedel parvlaeva Ormsö rikke tõttu edasi Vormsi liini väljumine, lisaks on tulnud mitmel pool on kehtestada massipiiranguid või reise tühistada.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on kriitilistes oludes esmatähtis, et teave liiguks kiiresti ning kõik osapooled tegutseksid ühtses inforuumis. „Saarte elanikele on transpordiühendus elutähtis teenus. Meie eesmärk on ühtlustada arusaamu ja parandada koostööd selliselt, et ka keeruliste olude tekkimisel oleksid asenduslahendused ja infokanalid kõigile osapooltele selged ja toimivad,“ lausus ta.
Esmaspäeval hommikul toimuval kohtumisel osaleb ka taristuminister Kuldar Leis. Arutelule on kutsutud saarvaldade ja saarelisi piirkondi hõlmavate omavalitsuste esindajad (sh Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu jm asustatud saared), samuti kliimaministeeriumi, transpordiameti, siseministeeriumi, päästeameti, Tallinna lennujaama ja vedajate esindajad.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium lähtub saarte ühenduste korraldamisel põhimõttest, et ka raskete ilmaolude korral peab olema tagatud inimeste igapäevane toimetulek ning ligipääs vältimatutele teenustele nagu arstiabi ja esmatarbekaupade tarned.
„Oleme kokku leppinud mitmeastmelised asenduslahendused – olgu selleks hüdrokopterid, täiendavad lennuliinid või operatiivteenistuste abi. Nüüd on aeg need protsessid koos omavalitsuste ja ametkondadega üle vaadata, et tagada valmisolek ka järgmisteks võimalikeks madalseisudeks,“ lisas regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.
Vormsi: Parvlaev Ormsö tehnilise rikke tõttu on tühistatud kõik väljumised kuni esmaspäeva, 09.02 lõunani. Esialgse prognoosi kohaselt taastuvad väljumised esmaspäeva pärastlõunal.
Kihnu: Madala veetaseme tõttu on tühistatud kõik väljumised kuni pühapäeva, 08.02 hommikuni. Esialgse prognoosi kohaselt taastuvad väljumised pühapäeva ennelõunal.
Hiiumaa: Liinil on tehtud muudatusi seoses parvlaev Regula tühistatud väljumistega. Vajadusel on valmisolek lennuühenduse lisareisideks.
Hiiumaa–Saaremaa: Liinil kehtib sõidukitele kuni 10-tonnine piirang.
Operatiivne info ühenduste kohta on leitav vedajate kodulehtedel: www.veeteed.com, www.praamid.ee ja www.eestilennud.ee.
Viimastel päevadel on saarte ühendusi mõjutanud nii erakorralised ilma- ja jääolud kui ka tehnilised takistused. Muu hulgas lükkus reedel parvlaeva Ormsö rikke tõttu edasi Vormsi liini väljumine, lisaks on tulnud mitmel pool on kehtestada massipiiranguid või reise tühistada.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on kriitilistes oludes esmatähtis, et teave liiguks kiiresti ning kõik osapooled tegutseksid ühtses inforuumis. „Saarte elanikele on transpordiühendus elutähtis teenus. Meie eesmärk on ühtlustada arusaamu ja parandada koostööd selliselt, et ka keeruliste olude tekkimisel oleksid asenduslahendused ja infokanalid kõigile osapooltele selged ja toimivad,“ lausus ta.
Esmaspäeval hommikul toimuval kohtumisel osaleb ka taristuminister Kuldar Leis. Arutelule on kutsutud saarvaldade ja saarelisi piirkondi hõlmavate omavalitsuste esindajad (sh Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu jm asustatud saared), samuti kliimaministeeriumi, transpordiameti, siseministeeriumi, päästeameti, Tallinna lennujaama ja vedajate esindajad.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium lähtub saarte ühenduste korraldamisel põhimõttest, et ka raskete ilmaolude korral peab olema tagatud inimeste igapäevane toimetulek ning ligipääs vältimatutele teenustele nagu arstiabi ja esmatarbekaupade tarned.
„Oleme kokku leppinud mitmeastmelised asenduslahendused – olgu selleks hüdrokopterid, täiendavad lennuliinid või operatiivteenistuste abi. Nüüd on aeg need protsessid koos omavalitsuste ja ametkondadega üle vaadata, et tagada valmisolek ka järgmisteks võimalikeks madalseisudeks,“ lisas regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.
Vormsi: Parvlaev Ormsö tehnilise rikke tõttu on tühistatud kõik väljumised kuni esmaspäeva, 09.02 lõunani. Esialgse prognoosi kohaselt taastuvad väljumised esmaspäeva pärastlõunal.
Kihnu: Madala veetaseme tõttu on tühistatud kõik väljumised kuni pühapäeva, 08.02 hommikuni. Esialgse prognoosi kohaselt taastuvad väljumised pühapäeva ennelõunal.
Hiiumaa: Liinil on tehtud muudatusi seoses parvlaev Regula tühistatud väljumistega. Vajadusel on valmisolek lennuühenduse lisareisideks.
Hiiumaa–Saaremaa: Liinil kehtib sõidukitele kuni 10-tonnine piirang.
Operatiivne info ühenduste kohta on leitav vedajate kodulehtedel: www.veeteed.com, www.praamid.ee ja www.eestilennud.ee.
7. veebruaril Ungari linnas Szombathely toimunud miitingul kritiseeris Orban Ukrainat nõudmise eest, et EL peataks odava Venemaa energia importimise. „Igaüks, kes seda ütleb, on Ungari vaenlane, seega on Ukraina meie vaenlane,“ sõnas ta.
Tema märkused tulid vahetult pärast seda, kui ELi nõukogu kiitis heaks plaani keelustada Venemaa gaasi ostmine 2027. aastaks. Ungari ja Slovakkia sõltuvad nimelt endiselt suuresti Venemaa gaasist ning nad plaanivad vaidlustada selle otsuse Euroopa Kohtus.
Orban märkis, et Ungari pered hakkavad maksma kommunaalkulude eest aastas lisaks 1 miljon forintit ehk umbes 2600 eurot, kui kommunaalkulude hinnad ei jää madalaks.
Orban kritiseeris ka Ukraina ELiga ühinemise püüdlusi, rõhutades taas, et kuigi Ungari peaks Ukraina kui naaberriigiga koostööd tegema, ei tohiks Kiievile kunagi anda ELi liikmesust. „Ungarlased ei peaks soovima sõjalist ega majanduslikku koostööd ukrainlastega, sest nad tirivad meid sõtta,“ ütles ta.
Orban teatas ka, et külastab Washingtoni, et osaleda USA presidendi Donald Trumpi rahu nõukogu avakoosolekul.
Kuigi EL on järk-järgult lõpetanud enamiku Venemaa nafta impordi ja vähendanud Venemaa gaasi ostmist 75% võrra aastatel 2021–2025, on EL endiselt Moskva peamine torugaasi ja veeldatud maagaasi (LNG) ostja.
Ungari on pikka aega vastu seisnud ELi laiematele püüdlustele vähendada sõltuvust Venemaa energiast, kasutades oma vetoõigust, et blokeerida sanktsioonid Moskva vastu ja peatada abi andmine Ukrainale. Hiljutine otsus keelustada Venemaa energiaimport võeti vastu pigem kaubanduspoliitilise otsusena kui sanktsioonimeetmena, mis võimaldas selle vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega hoolimata Ungari ja Slovakkia vastuseisust.
Kahe kuu pärast ehk aprillis on Ungaris parlamendivalimised. Kuigi küsitlused näitavad, et Orban jääb opositsiooniliidrile Peter Magyarile alla, lükkas Orban need numbrid oma kõne alguses tagasi, viidates propagandale.
7. veebruaril Ungari linnas Szombathely toimunud miitingul kritiseeris Orban Ukrainat nõudmise eest, et EL peataks odava Venemaa energia importimise. „Igaüks, kes seda ütleb, on Ungari vaenlane, seega on Ukraina meie vaenlane,“ sõnas ta.
Tema märkused tulid vahetult pärast seda, kui ELi nõukogu kiitis heaks plaani keelustada Venemaa gaasi ostmine 2027. aastaks. Ungari ja Slovakkia sõltuvad nimelt endiselt suuresti Venemaa gaasist ning nad plaanivad vaidlustada selle otsuse Euroopa Kohtus.
Orban märkis, et Ungari pered hakkavad maksma kommunaalkulude eest aastas lisaks 1 miljon forintit ehk umbes 2600 eurot, kui kommunaalkulude hinnad ei jää madalaks.
Orban kritiseeris ka Ukraina ELiga ühinemise püüdlusi, rõhutades taas, et kuigi Ungari peaks Ukraina kui naaberriigiga koostööd tegema, ei tohiks Kiievile kunagi anda ELi liikmesust. „Ungarlased ei peaks soovima sõjalist ega majanduslikku koostööd ukrainlastega, sest nad tirivad meid sõtta,“ ütles ta.
Orban teatas ka, et külastab Washingtoni, et osaleda USA presidendi Donald Trumpi rahu nõukogu avakoosolekul.
Kuigi EL on järk-järgult lõpetanud enamiku Venemaa nafta impordi ja vähendanud Venemaa gaasi ostmist 75% võrra aastatel 2021–2025, on EL endiselt Moskva peamine torugaasi ja veeldatud maagaasi (LNG) ostja.
Ungari on pikka aega vastu seisnud ELi laiematele püüdlustele vähendada sõltuvust Venemaa energiast, kasutades oma vetoõigust, et blokeerida sanktsioonid Moskva vastu ja peatada abi andmine Ukrainale. Hiljutine otsus keelustada Venemaa energiaimport võeti vastu pigem kaubanduspoliitilise otsusena kui sanktsioonimeetmena, mis võimaldas selle vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega hoolimata Ungari ja Slovakkia vastuseisust.
Kahe kuu pärast ehk aprillis on Ungaris parlamendivalimised. Kuigi küsitlused näitavad, et Orban jääb opositsiooniliidrile Peter Magyarile alla, lükkas Orban need numbrid oma kõne alguses tagasi, viidates propagandale.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump pidi astuma sammu tagasi, kustutades rassistliku alatooniga videoklipi. Valge Maja meeskond üritab tulekahju kustutada, rääkides „töötaja eksimusest“.
Inimesed kasutavad järjest rohkem tehisaru juturoboteid, et oma tervise kohta nõu küsida ja abi saada. Proovisime ise järele. Panime kokku päris terviseandmetest koosneva digiloo ja küsisime juturobotitelt väljamõeldud tervisemurede kohta: mis mul viga on ja kuidas ma ennast ravima pean.
Lääne-Virumaa mees Hillar võitles mullu novembris trelliakust süttinud tulekahjuga, mida ükski majapidamises leidunud kustuti lämmatada ei suutnud. „Seda peab inimestele rääkima, muidu arvatakse, et väike aku, mis see ikka teeb. Aga kui näed, et kustutad mis sa kustutad, see muudkui süttib uuesti, siis hakkab hirm. Kõik on nagu ulmefilmis.“
Lääne-Virumaa mees Hillar võitles mullu novembris trelliakust süttinud tulekahjuga, mida ükski majapidamises leidunud kustuti lämmatada ei suutnud. „Seda peab inimestele rääkima, muidu arvatakse, et väike aku, mis see ikka teeb. Aga kui näed, et kustutad mis sa kustutad, see muudkui süttib uuesti, siis hakkab hirm. Kõik on nagu ulmefilmis.“
Üks välispoliitikaga tegelev eestlane rääkis Delfile, et nägi telefonist vilksamisi Euronewsist refereeritud uudise tõuketeavitust ning arvas, et ehk on kanal mingit „jura“ tootnud. Õige pea läks tema telefon aga punaseks.
Üks välispoliitikaga tegelev eestlane rääkis Delfile, et nägi telefonist vilksamisi Euronewsist refereeritud uudise tõuketeavitust ning arvas, et ehk on kanal mingit „jura“ tootnud. Õige pea läks tema telefon aga punaseks.
Eile kell 10.09 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Ants Laikmaa ja Gonsiori tn ristmikul, kus foori keelava tulega ristmikku ületanud 85-aastane mees sai löögi trammilt, mida juhtis 50-aastane naine. Jalakäija toimetati haiglasse.
Kell 18.09 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Mureli tn 24a juures, kus 61-aastane naine hakkas sisenema peatunud taksosse Škoda, kui vastu Škodat sõitis esialgu tundmatu sõiduk ning taksosse siseneva naise jalg jäi ukse vahele. Naine toimetati haiglasse.
Kell 20.05 juhtus liiklusõnnetus Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Pühajõe külas Tallinna-Narva maantee 169. km, kus põrkasid kokku sõiduauto Škoda, mida juhtis 71-aastane mees ja sõiduauto Hyundai, mida juhtis 53-aastane naine. Škoda juht toimetati haiglasse.
Teeolud
Varahommikul on teekatted põhi- ja tugimaanteedel peamiselt kuivad või soolaniisked, Ida- ja Lõuna-Eestis lumised, paiguti ka jäised. Tihedam lumesadu on Lõuna- ja Kesk-Eestis ning Peipsiga piirnevatel aladel. Läänerannikul on pinnatuisku. Õhutemperatuur püsib miinuspoolel. Teedel on libeduseoht.
Ilmaprognoosi kohaselt on päeval pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lund ja põhjarannikul on udu. Rannikul on pinnatuisku. Õhutemperatuur on -6..-12°C.
Eile kell 10.09 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Ants Laikmaa ja Gonsiori tn ristmikul, kus foori keelava tulega ristmikku ületanud 85-aastane mees sai löögi trammilt, mida juhtis 50-aastane naine. Jalakäija toimetati haiglasse.
Kell 18.09 teatati liiklusõnnetusest Tallinnas Mureli tn 24a juures, kus 61-aastane naine hakkas sisenema peatunud taksosse Škoda, kui vastu Škodat sõitis esialgu tundmatu sõiduk ning taksosse siseneva naise jalg jäi ukse vahele. Naine toimetati haiglasse.
Kell 20.05 juhtus liiklusõnnetus Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Pühajõe külas Tallinna-Narva maantee 169. km, kus põrkasid kokku sõiduauto Škoda, mida juhtis 71-aastane mees ja sõiduauto Hyundai, mida juhtis 53-aastane naine. Škoda juht toimetati haiglasse.
Teeolud
Varahommikul on teekatted põhi- ja tugimaanteedel peamiselt kuivad või soolaniisked, Ida- ja Lõuna-Eestis lumised, paiguti ka jäised. Tihedam lumesadu on Lõuna- ja Kesk-Eestis ning Peipsiga piirnevatel aladel. Läänerannikul on pinnatuisku. Õhutemperatuur püsib miinuspoolel. Teedel on libeduseoht.
Ilmaprognoosi kohaselt on päeval pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lund ja põhjarannikul on udu. Rannikul on pinnatuisku. Õhutemperatuur on -6..-12°C.
Zaporižžja oblasti sõjaadministratsiooni juht Ivan Fedorov teatas, et Zaporižžja rajoonis hukkus abielupaar – 49-aastane mees ja 48-aastane naine.
Zaporižžja linnas said kahjustada eramajad ja sai kannatada 14-aastane poiss, kellele anti arstiabi. Hiljem teatas Fedorov, et kannatada sai viis inimest.
12 000 klienti jäi elektrita. Hiljem teatas Fedorov, et kõigil tuli elekter tagasi.
Zaporižžja oblasti sõjaadministratsiooni juht Ivan Fedorov teatas, et Zaporižžja rajoonis hukkus abielupaar – 49-aastane mees ja 48-aastane naine.
Zaporižžja linnas said kahjustada eramajad ja sai kannatada 14-aastane poiss, kellele anti arstiabi. Hiljem teatas Fedorov, et kannatada sai viis inimest.
12 000 klienti jäi elektrita. Hiljem teatas Fedorov, et kõigil tuli elekter tagasi.
Kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedias, et Belgorodi linnas toimus kella 23 ajal rida plahvatusi. Vene eriteenistustega seotud Telegrami kanal „Shot“ kinnitas, et linnale anti löök HIMARS-i rakettidega.
Sotsiaalmeedias teatati, et tule alla jäid Belgorodi soojuselektrijaam ja Strelkovoje küla piirkonnas asuv Frunzeskaja elektrijaam.
Oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas, et öise rünnaku tõttu on energeetikaobjektidel tõsiseid kahjustusi.
„Meil on palju energeetikasüsteemi kahjustusi Belgorodi linnas ning Belgorodi, Rakitnoje, Borissovka, Graivoroni ja Jakovlevski ringkonnas,“ teatas Gladkov.
Belgorodenergo ja Venemaa jaotusvõrguettevõte Rosseti teatasid „elektrisisseseade arvukatest kahjustustest“ ja et „taastamistööde aeg on pikenenud“.
Kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedias, et Belgorodi linnas toimus kella 23 ajal rida plahvatusi. Vene eriteenistustega seotud Telegrami kanal „Shot“ kinnitas, et linnale anti löök HIMARS-i rakettidega.
Sotsiaalmeedias teatati, et tule alla jäid Belgorodi soojuselektrijaam ja Strelkovoje küla piirkonnas asuv Frunzeskaja elektrijaam.
Oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas, et öise rünnaku tõttu on energeetikaobjektidel tõsiseid kahjustusi.
„Meil on palju energeetikasüsteemi kahjustusi Belgorodi linnas ning Belgorodi, Rakitnoje, Borissovka, Graivoroni ja Jakovlevski ringkonnas,“ teatas Gladkov.
Belgorodenergo ja Venemaa jaotusvõrguettevõte Rosseti teatasid „elektrisisseseade arvukatest kahjustustest“ ja et „taastamistööde aeg on pikenenud“.
Trump alustas postitust USA võimuse ülistamisest, mida loeb enda teeneks.
„Ühendriigid on kõige võimsam Riik Maailmas. Ma ehitasin selle Sõjaväe oma Esimesel Ametiajal täielikult uuesti üles, sealhulgas uued ja paljud uuendatud tuumarelvad. Ma lisasin Kosmosejõud ja nüüd me jätkame oma Sõjaväe uuesti ülesehitamist tasemel, mida pole varem kunagi nähtud,“ teatas Trump.
Trumpi teatel lisatakse ka lahingulaevad, mis on „100 korda võimsamad kui Teise maailmasõja aegsed“.
„Ma olen peatanud Tuumasõdade puhkemise üle Maailma Pakistani ja India, Iraani ja Iisraeli ning Venemaa ja Ukraina vahel,“ kuulutas Trump.
Trump avaldas arvamust, et USA ja Venemaa vahelise strateegilise ründerelvastuse piiramise kokkuleppe New START pikendamise asemel tuleks töötada uue, parandatud ja moderniseeritud kokkuleppe kallal, mis kestaks kaua.
Trump alustas postitust USA võimuse ülistamisest, mida loeb enda teeneks.
„Ühendriigid on kõige võimsam Riik Maailmas. Ma ehitasin selle Sõjaväe oma Esimesel Ametiajal täielikult uuesti üles, sealhulgas uued ja paljud uuendatud tuumarelvad. Ma lisasin Kosmosejõud ja nüüd me jätkame oma Sõjaväe uuesti ülesehitamist tasemel, mida pole varem kunagi nähtud,“ teatas Trump.
Trumpi teatel lisatakse ka lahingulaevad, mis on „100 korda võimsamad kui Teise maailmasõja aegsed“.
„Ma olen peatanud Tuumasõdade puhkemise üle Maailma Pakistani ja India, Iraani ja Iisraeli ning Venemaa ja Ukraina vahel,“ kuulutas Trump.
Trump avaldas arvamust, et USA ja Venemaa vahelise strateegilise ründerelvastuse piiramise kokkuleppe New START pikendamise asemel tuleks töötada uue, parandatud ja moderniseeritud kokkuleppe kallal, mis kestaks kaua.
Petrenko sõnul tegi seni tuvastamata isik Moskvas Volokolamski maanteel asuvas elumajas mitu lasku mehe pihta ja põgenes, vahendab Interfax.
„Kannatanu viidi ühte linna haiglasse,“ lisas Petrenko.
Telegrami kanal „Baza“ teatas, et Aleksejev on intensiivraviosakonnas ja tema seisund on raske. „Baza“ andmetel tulistati Aleksejevit selga ja ta kaotas palju verd.
„Shot“ teatas, et pihta said elutähtsad organid.
Ajalehe Kommersant õiguskaitseorganite allikad ütlesid, et rünnak toimus umbes kella 7 ajal hommikul. Kindral väljus korterist ja õues ootas teda auto koos juhiga. Trepikojas ootas teda mees, kes esialgsetel andmetel esines toidukullerina. Aleksejevit tulistati kätte ja jalga ning Kommersanti allikate andmetel püüdis ta tulistajalt püstolit ära võtta, aga too tulistas teda veel rinda. Kommersanti allikas ütles, et aktiivne vastupanu ei lasknud ründajal teda maha lasta.
„Baza“ ja „Shoti“ andmetel võis ründaja olla ka naine.
Aleksejev on Venemaa relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) ehk sõjaväeluure ülema esimene asetäitja.
Meduza kirjutab, et Aleksejev on GRU ülema esimene asetäitja alates 2011. aastast. Meedia teatel on ta kõigi Ukrainas sõdivate Venemaa „vabatahtlike“ formeeringute peakuraator.
2023. aasta juunis osales Aleksejev koos Venemaa kaitseministri asetäitja Junus-Bek Jevkuroviga läbirääkimistel erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožiniga, kui toimus wagnerlaste mäss.
2016. aasta detsembris kehtestas USA Aleksejevile sanktsioonid seoses küberrünnakutega, mille eesmärk oli mõjutada USA presidendivalimisi.
2019. aastal sattus Aleksejev Euroopa Liidu sanktsioonide alla seoses endise Vene luuraja Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisega Suurbritannias Salisburys.
Aleksejev on sündinud 1961. aastal Ukrainas Vinnõtsja oblastis, teatab Ukrajinska Pravda.
Ukraina võimuorganite ja rahvusvaheliste uurimuste andmetel vastutas Aleksejev Venemaa Ukraina-vastase agressiooni luuretoetuse, Ukrainale raketilöökide andmiseks vajalike lähteandmete ettevalmistamise ning okupeeritud territooriumidel Venemaaga ühinemise „referendumite“ ettevalmistamisega seotud tegevuse eest. Avalikes allikates mainitakse Aleksejevi rolli võltsvõimustruktuuride loomise katsetes okupeeritud territooriumidel, muu hulgas Hersoni oblastis.
Aleksejev vastutas Vene vägede luuretoetuse eest ka Süürias.
Petrenko sõnul tegi seni tuvastamata isik Moskvas Volokolamski maanteel asuvas elumajas mitu lasku mehe pihta ja põgenes, vahendab Interfax.
„Kannatanu viidi ühte linna haiglasse,“ lisas Petrenko.
Telegrami kanal „Baza“ teatas, et Aleksejev on intensiivraviosakonnas ja tema seisund on raske. „Baza“ andmetel tulistati Aleksejevit selga ja ta kaotas palju verd.
„Shot“ teatas, et pihta said elutähtsad organid.
Ajalehe Kommersant õiguskaitseorganite allikad ütlesid, et rünnak toimus umbes kella 7 ajal hommikul. Kindral väljus korterist ja õues ootas teda auto koos juhiga. Trepikojas ootas teda mees, kes esialgsetel andmetel esines toidukullerina. Aleksejevit tulistati kätte ja jalga ning Kommersanti allikate andmetel püüdis ta tulistajalt püstolit ära võtta, aga too tulistas teda veel rinda. Kommersanti allikas ütles, et aktiivne vastupanu ei lasknud ründajal teda maha lasta.
„Baza“ ja „Shoti“ andmetel võis ründaja olla ka naine.
Aleksejev on Venemaa relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) ehk sõjaväeluure ülema esimene asetäitja.
Meduza kirjutab, et Aleksejev on GRU ülema esimene asetäitja alates 2011. aastast. Meedia teatel on ta kõigi Ukrainas sõdivate Venemaa „vabatahtlike“ formeeringute peakuraator.
2023. aasta juunis osales Aleksejev koos Venemaa kaitseministri asetäitja Junus-Bek Jevkuroviga läbirääkimistel erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožiniga, kui toimus wagnerlaste mäss.
2016. aasta detsembris kehtestas USA Aleksejevile sanktsioonid seoses küberrünnakutega, mille eesmärk oli mõjutada USA presidendivalimisi.
2019. aastal sattus Aleksejev Euroopa Liidu sanktsioonide alla seoses endise Vene luuraja Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisega Suurbritannias Salisburys.
Aleksejev on sündinud 1961. aastal Ukrainas Vinnõtsja oblastis, teatab Ukrajinska Pravda.
Ukraina võimuorganite ja rahvusvaheliste uurimuste andmetel vastutas Aleksejev Venemaa Ukraina-vastase agressiooni luuretoetuse, Ukrainale raketilöökide andmiseks vajalike lähteandmete ettevalmistamise ning okupeeritud territooriumidel Venemaaga ühinemise „referendumite“ ettevalmistamisega seotud tegevuse eest. Avalikes allikates mainitakse Aleksejevi rolli võltsvõimustruktuuride loomise katsetes okupeeritud territooriumidel, muu hulgas Hersoni oblastis.
Aleksejev vastutas Vene vägede luuretoetuse eest ka Süürias.
Aastail 1992–1995 peetud Bosnia sõjas tulistasid serblastest snaiprid 1425 päeva piiramisrõngas olnud Sarajevos tuhandete tsiviilelanike pihta. Ent väidetavalt tulistasid kohalikke ka itaallased, sakslased, prantslased, inglased, venelased, kanadalased ja ameeriklased. Võimalik, et seda tegid teistestki lääneriikidest pärit snaiprid, kes maksid õiguse eest inimesi tappa.
Nüüd on Milano prokuröridel esimene itaallasest kahtlusalune, kes võis nn jahiturist olla. See on Põhja-Itaaliast Veneto piirkonnast pärit endine veokijuht, kes on praegu 80-aastane. Prokurör on esitanud talle süüdistuse inimeste tahtlikus tapmises raskendatud asjaoludel.
Itaalia väljaande Corriere della Sera teatel olevat ta hoobelnud inimjahis osalemisega. Mees nimetab end ise fašistiks ning on suur relvahuviline. Tema kodu läbiotsimisel konfiskeeris politsei erioperatsioonide üksus kaks püstolit, neli vintpüssi ja karabiini.
Tuleval esmaspäeval kuulatakse mees advokaadi juuresolekul üle. Mees peab tõendama, et tema sõja-aastate sagedased reisid endisesse Jugoslaaviasse olid ainult tööga seotud, mitte ta ei osalenud inimsafaril, nagu ta oma elukohas San Vito al Tagliamentos on avalikult kuulutanud.
Iga kümnes laps hukkus snaipri kuuli läbi
Inimjahituristidelt küsiti raha hinnakirja järgi, mille kohaselt olid lapsed kõige kallimad sihtmärgid – kuni 100 000 eurot. Neile järgnesid naised, seejärel mehed. Eakaid võis väidetavalt tappa tasuta, kirjutas Delfi mullu novembris.
Sarajevos hukkus ligi nelja-aastase sõja ajal üle 1600 lapse, 14 000 last sai haavata. Sõjaohvrite ühenduste ja ÜRO kohtute hinnangul oli iga kümnes laps saanud tabamuse snaipri kuulist. Seni pole ühtegi snaiprit vastutusele võetud.
Nüüd uurib Itaalia prokuratuur, kas Bosnia serblaste endise juhi Radovan Karadžići armee sõduritele raha maksnud ja sellega elanike tulistamise „pileti“ lunastanud isikute seas oli ka itaallasi.
ÜRO endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaaltribunal (EJRK) on kogu aeg teadnud Sarajevosse korraldatud surmaturismireisidest. Seda kinnitas mullu novembris Raadio Vabadusele EJRK endine pressiesindaja Florence Hartmann.
„Me teadsime sellest. Me ei teadnud, kuidas see oli korraldatud. On äärmiselt oluline, et algatataks kohtulik uurimine ja et selle korraldajad saaksid tuvastatud,“ ütles ta.
Nüüdne juurdlus algas Milanos elava kirjaniku Ezio Gavazzeni esitatud kaebusest. Gavazzeni sõnul ei olnud inimjahituristidel poliitilisi ega religioosseid motiive. Nad olid rikkad inimesed, kes armastasid relvi, käisid lasketiirudes ja Aafrikas safaritel. Inimesi tulistasid nad lõbu pärast, rääkis Gavazzeni The Guardianile.
Aastail 1992–1995 peetud Bosnia sõjas tulistasid serblastest snaiprid 1425 päeva piiramisrõngas olnud Sarajevos tuhandete tsiviilelanike pihta. Ent väidetavalt tulistasid kohalikke ka itaallased, sakslased, prantslased, inglased, venelased, kanadalased ja ameeriklased. Võimalik, et seda tegid teistestki lääneriikidest pärit snaiprid, kes maksid õiguse eest inimesi tappa.
Nüüd on Milano prokuröridel esimene itaallasest kahtlusalune, kes võis nn jahiturist olla. See on Põhja-Itaaliast Veneto piirkonnast pärit endine veokijuht, kes on praegu 80-aastane. Prokurör on esitanud talle süüdistuse inimeste tahtlikus tapmises raskendatud asjaoludel.
Itaalia väljaande Corriere della Sera teatel olevat ta hoobelnud inimjahis osalemisega. Mees nimetab end ise fašistiks ning on suur relvahuviline. Tema kodu läbiotsimisel konfiskeeris politsei erioperatsioonide üksus kaks püstolit, neli vintpüssi ja karabiini.
Tuleval esmaspäeval kuulatakse mees advokaadi juuresolekul üle. Mees peab tõendama, et tema sõja-aastate sagedased reisid endisesse Jugoslaaviasse olid ainult tööga seotud, mitte ta ei osalenud inimsafaril, nagu ta oma elukohas San Vito al Tagliamentos on avalikult kuulutanud.
Iga kümnes laps hukkus snaipri kuuli läbi
Inimjahituristidelt küsiti raha hinnakirja järgi, mille kohaselt olid lapsed kõige kallimad sihtmärgid – kuni 100 000 eurot. Neile järgnesid naised, seejärel mehed. Eakaid võis väidetavalt tappa tasuta, kirjutas Delfi mullu novembris.
Sarajevos hukkus ligi nelja-aastase sõja ajal üle 1600 lapse, 14 000 last sai haavata. Sõjaohvrite ühenduste ja ÜRO kohtute hinnangul oli iga kümnes laps saanud tabamuse snaipri kuulist. Seni pole ühtegi snaiprit vastutusele võetud.
Nüüd uurib Itaalia prokuratuur, kas Bosnia serblaste endise juhi Radovan Karadžići armee sõduritele raha maksnud ja sellega elanike tulistamise „pileti“ lunastanud isikute seas oli ka itaallasi.
ÜRO endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaaltribunal (EJRK) on kogu aeg teadnud Sarajevosse korraldatud surmaturismireisidest. Seda kinnitas mullu novembris Raadio Vabadusele EJRK endine pressiesindaja Florence Hartmann.
„Me teadsime sellest. Me ei teadnud, kuidas see oli korraldatud. On äärmiselt oluline, et algatataks kohtulik uurimine ja et selle korraldajad saaksid tuvastatud,“ ütles ta.
Nüüdne juurdlus algas Milanos elava kirjaniku Ezio Gavazzeni esitatud kaebusest. Gavazzeni sõnul ei olnud inimjahituristidel poliitilisi ega religioosseid motiive. Nad olid rikkad inimesed, kes armastasid relvi, käisid lasketiirudes ja Aafrikas safaritel. Inimesi tulistasid nad lõbu pärast, rääkis Gavazzeni The Guardianile.
Kallas rääkis HS-i sõnul sellest teemast ettevaatlikult, rõhutades tuumarelvade levikuga seotud ohte. Kallas viitas Venemaa Ukrainas peetava agressioonisõja algusele, kui Venemaa ähvardas tuumarelvaga.
„Kui sellised ähvardused toimivad, võib üha rohkem riike tulevikus tuumarelva tahta,“ ütles Kallas HS-ile.
Euroopa riikidest on oma tuumarelv vaid Prantsusmaal ja Suurbritannial.
„Võttes arvesse olukorda ja seda, et see [tuumarelv] on ainus asi, mis päriselt heidutusena töötab, võiks see olla tulevaste arutelude teema,“ ütles Kallas HS-ile.
Prantsusmaa tuumaheidutuse laiendamist või uute tuumarelvade hankimist puudutava küsimuse peale rõhutas Kallas, et seda ei ole arutatud. Kallase sõnul on Prantsusmaa tuumaheidutusest rääkimine Prantsusmaa asi.
Tuumeheidutusest rääkimine on Kallase sõnul üldse liikmesriikide asi, aga on ka selge, et olukord on põhjalikult muutunud.
Kallas tuletas meelde, et osa Euroopa riikidest on seotud tuumarelvade leviku piiramise kokkulepetega.
„Laiem pilt paistab praegu selline, et eilsed reeglid täna ei kehti, nii et meie ülesanne on kavandada uued reeglid,“ ütles Kallas.
Euroopa Komisjon valmistub parajasti Euroopa Liidu julgeolekustrateegiat uuendama. Uuendatakse ka Euroopa Liidu Arktika-poliitikat.
Kallas ei öelnud HS-ile otse, mida tähendaks strateegiate uuendamine Soomele. Tema sõnul on Arktika piirkonnale peamiseks ohuks Venemaa Koola poolsaarel asuvad tuumarelvad ja veealuse taristu vastane tegevus.
Kallas ütles HS-ile, et eesmärk ei ole kopeerida NATO-t, vaid aidata selle liikmesriikidel ühist kaitsevõimet arendada.
Kallase sõnul tuleb tulevikus arvesse võtta USA muutumist.
„Pärast Strateegilise Kompassi (Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika tegevusplaan, mis koostati viimati 2022. aastal – toim) tegemist on muutunud Ühendriigid. Peame tegelema muutustega, mida see tekitab meile ja meie julgeolekustrateegiale,“ ütles Kallas HS-ile.
Kallase sõnul tahab Euroopa tugevaid Atlandi-üleseid suhteid USA-ga, aga USA on muutunud ja selle tähelepanu on mujal kui Euroopas.
„Me teeme tööd oma sõjaliste võimete tugevdamiseks ja peame tegema tööd ka partnerlussuhete tekitamiseks ümber maailma,“ ütles Kallas, viidates kaubandussuhetele Lõuna-Ameerika riikide ja Indiaga.
Kallas juhtis tähelepanu USA sõnadele, et NATO 5. artikkel ehk vastastikune kaitsekohustus on vankumatu.
„Loomulikult on nendel sõnadel tähendus, aga on ka selge, et Gröönimaa afääri tõttu on usaldus Atlandi-ülestes suhetes saanud tõelise löögi,“ märkis Kallas HS-ile.
Kallas ütles HS-ile, et ei näe vajadust määrata Euroopa Liidule Venemaaga suhtlemiseks eriesindaja.
Kallase sõnul peetakse Ukraina rahuläbirääkimisi praegu täiesti ühepoolselt. Ukraina on valmis tegema järeleandmisi, aga Venemaal ei ole mingit soovi kompromissideks. Kallas ütles, et Venemaa ei ole oma maksimalistlikest eesmärkidest loobunud.
„Miks peaksid venelased eurooplastega rääkima, kui ameeriklased annavad neile kõik, mis nad nõuavad?“ küsis Kallas.
Euroopa ja Venemaa dialoog võib Kallase sõnul tekkida kahel viisil. Kas Euroopa annab Venemaale veel järele ja Venemaa nõustub dialoogiga või Venemaad survestatakse nii tugevate sanktsioonidega, et ta peab Euroopaga läbi rääkima.
Kallas leiab, et Euroopa on tugeval positsioonil, kui Venemaa pannakse olukorda, kus ta ei saa rahuläbirääkimisi ainult teeselda.
„Selle jaoks ei ole meil vaja uusi eriametikohti, sest meil on juba institutsioonid ja minu ametikoht olemas,“ ütles Kallas HS-ile.
Kallas rääkis HS-i sõnul sellest teemast ettevaatlikult, rõhutades tuumarelvade levikuga seotud ohte. Kallas viitas Venemaa Ukrainas peetava agressioonisõja algusele, kui Venemaa ähvardas tuumarelvaga.
„Kui sellised ähvardused toimivad, võib üha rohkem riike tulevikus tuumarelva tahta,“ ütles Kallas HS-ile.
Euroopa riikidest on oma tuumarelv vaid Prantsusmaal ja Suurbritannial.
„Võttes arvesse olukorda ja seda, et see [tuumarelv] on ainus asi, mis päriselt heidutusena töötab, võiks see olla tulevaste arutelude teema,“ ütles Kallas HS-ile.
Prantsusmaa tuumaheidutuse laiendamist või uute tuumarelvade hankimist puudutava küsimuse peale rõhutas Kallas, et seda ei ole arutatud. Kallase sõnul on Prantsusmaa tuumaheidutusest rääkimine Prantsusmaa asi.
Tuumeheidutusest rääkimine on Kallase sõnul üldse liikmesriikide asi, aga on ka selge, et olukord on põhjalikult muutunud.
Kallas tuletas meelde, et osa Euroopa riikidest on seotud tuumarelvade leviku piiramise kokkulepetega.
„Laiem pilt paistab praegu selline, et eilsed reeglid täna ei kehti, nii et meie ülesanne on kavandada uued reeglid,“ ütles Kallas.
Euroopa Komisjon valmistub parajasti Euroopa Liidu julgeolekustrateegiat uuendama. Uuendatakse ka Euroopa Liidu Arktika-poliitikat.
Kallas ei öelnud HS-ile otse, mida tähendaks strateegiate uuendamine Soomele. Tema sõnul on Arktika piirkonnale peamiseks ohuks Venemaa Koola poolsaarel asuvad tuumarelvad ja veealuse taristu vastane tegevus.
Kallas ütles HS-ile, et eesmärk ei ole kopeerida NATO-t, vaid aidata selle liikmesriikidel ühist kaitsevõimet arendada.
Kallase sõnul tuleb tulevikus arvesse võtta USA muutumist.
„Pärast Strateegilise Kompassi (Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika tegevusplaan, mis koostati viimati 2022. aastal – toim) tegemist on muutunud Ühendriigid. Peame tegelema muutustega, mida see tekitab meile ja meie julgeolekustrateegiale,“ ütles Kallas HS-ile.
Kallase sõnul tahab Euroopa tugevaid Atlandi-üleseid suhteid USA-ga, aga USA on muutunud ja selle tähelepanu on mujal kui Euroopas.
„Me teeme tööd oma sõjaliste võimete tugevdamiseks ja peame tegema tööd ka partnerlussuhete tekitamiseks ümber maailma,“ ütles Kallas, viidates kaubandussuhetele Lõuna-Ameerika riikide ja Indiaga.
Kallas juhtis tähelepanu USA sõnadele, et NATO 5. artikkel ehk vastastikune kaitsekohustus on vankumatu.
„Loomulikult on nendel sõnadel tähendus, aga on ka selge, et Gröönimaa afääri tõttu on usaldus Atlandi-ülestes suhetes saanud tõelise löögi,“ märkis Kallas HS-ile.
Kallas ütles HS-ile, et ei näe vajadust määrata Euroopa Liidule Venemaaga suhtlemiseks eriesindaja.
Kallase sõnul peetakse Ukraina rahuläbirääkimisi praegu täiesti ühepoolselt. Ukraina on valmis tegema järeleandmisi, aga Venemaal ei ole mingit soovi kompromissideks. Kallas ütles, et Venemaa ei ole oma maksimalistlikest eesmärkidest loobunud.
„Miks peaksid venelased eurooplastega rääkima, kui ameeriklased annavad neile kõik, mis nad nõuavad?“ küsis Kallas.
Euroopa ja Venemaa dialoog võib Kallase sõnul tekkida kahel viisil. Kas Euroopa annab Venemaale veel järele ja Venemaa nõustub dialoogiga või Venemaad survestatakse nii tugevate sanktsioonidega, et ta peab Euroopaga läbi rääkima.
Kallas leiab, et Euroopa on tugeval positsioonil, kui Venemaa pannakse olukorda, kus ta ei saa rahuläbirääkimisi ainult teeselda.
„Selle jaoks ei ole meil vaja uusi eriametikohti, sest meil on juba institutsioonid ja minu ametikoht olemas,“ ütles Kallas HS-ile.
Washington tahab, et läbirääkimised hõlmaksid Iraani tuumaprogrammi, regiooni relvarühmituste toetamist Iraani poolt ballistiliste rakettidega ja „oma rahva kohtlemist“, teatas USA välisminister Marco Rubio kolmapäeval, vahendab Reuters.
Iraan on teatanud, et tahab, et Iraani välisminister Abbas Araghchi ja USA eriesindaja Steve Witkoff arutaksid Masqatis ainult tuumaküsimusi.
„Iraan astub diplomaatiasse avatud silmade ja püsiva mäluga minevikust. Me suhtleme heas usus ja jääme oma õigustele kindlaks. Kohustusi tuleb austada,“ teatas Araghchi täna enne läbirääkimisi X-is. „Kohustusi tuleb austada. Võrdne seisus, vastastikune lugupidamine ja vastastikune huvi ei ole retoorika – need on kohustuslikud ja püsiva kokkuleppe tugisambad.“
Juunis ründas USA Iraani tuumasihtmärke. Teheran on pärast seda teatanud, et uraani rikastamine on peatunud.
Iraani juhtkond on endiselt sügavalt mures, et USA president Donald Trump võib ikkagi teoks teha oma ähvardused Iraani rünnata. Iraani lähedale on koondatud USA merejõud, mida Trump nimetab „armaadaks“.
Iraanis on toimunud üleriiklikud massimeeleavaldused, mida võimud on veriselt maha surunud.
Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles eile ajakirjanikele, et Trump tahab kindlaks teha, kas on võimalik diili teha, aga edastas ka hoiatuse.
„Samal ajal kui toimuvad need läbirääkimised, tahaksin ma Iraani režiimile meelde tuletada, et maailma ajaloo kõige võimsama sõjaväe ülemjuhatajana on presidendi käsutuses diplomaatia kõrval palju valikuvõimalusi,“ lausus Leavitt.
Trump on öelnud, et ilmselt juhtub „halbu asju“, kui kokkuleppele ei jõuta.
Iraan on teatanud, et vastab mistahes sõjalisele rünnakule karmilt, ning on hoiatanud naaberriike, kus asuvad USA baasid, et need oleksid tulejoonel, kui rünnakus osaleksid.
Iraani jaoks on läbirääkimistel punane joon tema raketiprogrammi arutamine. Teheran on otseselt välistanud läbirääkimised „kaitsevõimekuste, sealhulgas rakettide ja nende tegevusulatuse“ üle.
Teheran on aga valmis näitama üles „paindlikkust uraani rikastamise asjus, sealhulgas andma üle 400 kilogrammi kõrgelt rikastatud uraani ja leppima lahendusena nullrikastamisega konsortsiumkokkuleppe alusel“, ütlesid Iraani ametnikud eelmisel nädalal Reutersile. Iraan kinnitab, et tema õigus uraani rikastada ei ole läbi räägitav.
Iraan väidab, et kogu tema tuumategevus on rahumeelne, mitte sõjalise eesmärgiga. USA ja Iisrael süüdistavad aga Iraani tuumarelvade väljatöötamise katses.
Washington tahab, et läbirääkimised hõlmaksid Iraani tuumaprogrammi, regiooni relvarühmituste toetamist Iraani poolt ballistiliste rakettidega ja „oma rahva kohtlemist“, teatas USA välisminister Marco Rubio kolmapäeval, vahendab Reuters.
Iraan on teatanud, et tahab, et Iraani välisminister Abbas Araghchi ja USA eriesindaja Steve Witkoff arutaksid Masqatis ainult tuumaküsimusi.
„Iraan astub diplomaatiasse avatud silmade ja püsiva mäluga minevikust. Me suhtleme heas usus ja jääme oma õigustele kindlaks. Kohustusi tuleb austada,“ teatas Araghchi täna enne läbirääkimisi X-is. „Kohustusi tuleb austada. Võrdne seisus, vastastikune lugupidamine ja vastastikune huvi ei ole retoorika – need on kohustuslikud ja püsiva kokkuleppe tugisambad.“
Juunis ründas USA Iraani tuumasihtmärke. Teheran on pärast seda teatanud, et uraani rikastamine on peatunud.
Iraani juhtkond on endiselt sügavalt mures, et USA president Donald Trump võib ikkagi teoks teha oma ähvardused Iraani rünnata. Iraani lähedale on koondatud USA merejõud, mida Trump nimetab „armaadaks“.
Iraanis on toimunud üleriiklikud massimeeleavaldused, mida võimud on veriselt maha surunud.
Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles eile ajakirjanikele, et Trump tahab kindlaks teha, kas on võimalik diili teha, aga edastas ka hoiatuse.
„Samal ajal kui toimuvad need läbirääkimised, tahaksin ma Iraani režiimile meelde tuletada, et maailma ajaloo kõige võimsama sõjaväe ülemjuhatajana on presidendi käsutuses diplomaatia kõrval palju valikuvõimalusi,“ lausus Leavitt.
Trump on öelnud, et ilmselt juhtub „halbu asju“, kui kokkuleppele ei jõuta.
Iraan on teatanud, et vastab mistahes sõjalisele rünnakule karmilt, ning on hoiatanud naaberriike, kus asuvad USA baasid, et need oleksid tulejoonel, kui rünnakus osaleksid.
Iraani jaoks on läbirääkimistel punane joon tema raketiprogrammi arutamine. Teheran on otseselt välistanud läbirääkimised „kaitsevõimekuste, sealhulgas rakettide ja nende tegevusulatuse“ üle.
Teheran on aga valmis näitama üles „paindlikkust uraani rikastamise asjus, sealhulgas andma üle 400 kilogrammi kõrgelt rikastatud uraani ja leppima lahendusena nullrikastamisega konsortsiumkokkuleppe alusel“, ütlesid Iraani ametnikud eelmisel nädalal Reutersile. Iraan kinnitab, et tema õigus uraani rikastada ei ole läbi räägitav.
Iraan väidab, et kogu tema tuumategevus on rahumeelne, mitte sõjalise eesmärgiga. USA ja Iisrael süüdistavad aga Iraani tuumarelvade väljatöötamise katses.
Täna kell 12 toimus kaitseministeeriumis pressikonverents sõjalise riigikaitse arengust 2026. aastal. Ülevaate andsid kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher.
„Eelmine aasta oli väeloome arendamise vaatest hea aasta. Suutsime mulluse hankekava 100-protsendiselt täita ja saan kõigile kinnitada, et kaitsevaldkonnal on selge plaan, kuidas Eesti kaitsevõimet edasi tugevdada, meie riigikaitsjaid väärtustada ja kohalikku kaitsetööstust arendada,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Eesti kaitsekulud on 2026. aastal 2,4 miljardit eurot ehk 5,43% SKP-st. See on ligi neli korda rohkem kui 2021. aastal ehk enne Venemaa Föderatsiooni täiemahulist kallaletungi Ukrainale. Eesti kaitse-eelarvest läheb aastatel 2026–2029 hangetesse 37 protsenti ja veel täiendavalt 25 protsenti laskemoona, et jätkata moonavarude kiiret täiendamist.
„Venemaa kujutatav oht Eestile ja läänele sunnib riike relvastuma ning tõstma oma kaitsevõimet igal võimalikul viisil. Kaitsevägi on Venemaa alustatud täiemahulise sõja ajal otsustavalt ning kiirelt kasvatanud oma võitlusvõimet nii uute süsteemide ja laskemoona hankimise kui Ukraina sõjas nähtud kontseptsionaalsete lähenemiste rakendamise kaudu,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo. „Kaitsevõime kiire arendamine jätkub ka lähiaastatel. Arvestades meie naaberriigi agressiivse loomusega, on sõjalise võimekuse arendamine Eestile hetkel kriitilise olulisusega.“
Eesti õhukaitsesse lisandub 2026. aastal täiesti uus kiht, sest tarnitakse koos Lätiga hangitud keskmaa õhutõrje. Ukrainas end tõestanud Saksa tootja süsteem võimaldab tõrjuda lennuvahendeid ca 40 kilomeetri kauguselt ja 20 kilomeetri kõrguselt. Tugevneb ka lühimaa õhutõrje täiendavate Pioruni laskeseadmete ja moona näol. Drooniseire saab juurde akustilise tuvastussüsteemi, arendame tõrjevõimekust eri vahenditega ning tarnitakse droone- ja õhuründemoona.
Et mõjutada vastast distantsilt, suureneb liikursuurtükkide K9 arv 36-ni ning täiendust saavad olemasolevad tosin ratastel Caesari liikursuurtükki. Süvalöögivõime tugevdamiseks on HIMARS süsteemid kohal ning jätkuvad moonatarned, samuti hangib Eesti Lõuna-Koreast täiendavad suurtükiväe raketiheitjad Chunmoo.
„RKIK-i ülesanne on soetada ja õigeaegselt tarnida kaitseministeeriumi nelja-aastases arengukavas otsustatud prioriteetsed väevõimed koos elutsükliga ning rajada nende hoiustamiseks vajalik taristu,“ ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher. „Tänu suurenenud kaitse-eelarvele saab Eesti kaitsevägi lähiaastatel juurde oluliselt rohkem laskemoona ja laskemoonataristut, erinevaid relvasüsteeme, suurtükiväe raketiheitjaid ja liikursuurtükke ning meie õhukaitse tugevneb olulisel määral.“
Eesti plaanib uuendada mereväe laevastikku. Miinijahtijad saavad tänavu uued peamasinad ja sõlmitakse leping nende elukaare pikendamiseks. Samuti on käimas turuanalüüs, et ehitada sellel arengukava perioodil kuni neli uut laeva. Lisaks kaasajastatakse mereseireradareid ja loodud on rannakaitse raketisüsteem.
Kaitsetööstuse vallas on Ämaris alustanud tootmist Eesti esimene eraettevõtte käivitatud lahingumoona tehas. Tänavu algab baastaristu rajamine Pärnumaal Ermistu kaitsetööstuspargis, kuhu on välja valitud neli ettevõtet. Samuti tuleb kaitsetööstuspark Põhja-Kiviõlisse ja käimas on läbirääkimised seal suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Balti kaitsevööndi Eesti osa rajamisel liigutakse edasi punkrite suurhanke ning tõkestuskraavide rajamisega.
Ülekannet on võimalik järelvaadata loo päisest.
Täna kell 12 toimus kaitseministeeriumis pressikonverents sõjalise riigikaitse arengust 2026. aastal. Ülevaate andsid kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher.
„Eelmine aasta oli väeloome arendamise vaatest hea aasta. Suutsime mulluse hankekava 100-protsendiselt täita ja saan kõigile kinnitada, et kaitsevaldkonnal on selge plaan, kuidas Eesti kaitsevõimet edasi tugevdada, meie riigikaitsjaid väärtustada ja kohalikku kaitsetööstust arendada,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Eesti kaitsekulud on 2026. aastal 2,4 miljardit eurot ehk 5,43% SKP-st. See on ligi neli korda rohkem kui 2021. aastal ehk enne Venemaa Föderatsiooni täiemahulist kallaletungi Ukrainale. Eesti kaitse-eelarvest läheb aastatel 2026–2029 hangetesse 37 protsenti ja veel täiendavalt 25 protsenti laskemoona, et jätkata moonavarude kiiret täiendamist.
„Venemaa kujutatav oht Eestile ja läänele sunnib riike relvastuma ning tõstma oma kaitsevõimet igal võimalikul viisil. Kaitsevägi on Venemaa alustatud täiemahulise sõja ajal otsustavalt ning kiirelt kasvatanud oma võitlusvõimet nii uute süsteemide ja laskemoona hankimise kui Ukraina sõjas nähtud kontseptsionaalsete lähenemiste rakendamise kaudu,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo. „Kaitsevõime kiire arendamine jätkub ka lähiaastatel. Arvestades meie naaberriigi agressiivse loomusega, on sõjalise võimekuse arendamine Eestile hetkel kriitilise olulisusega.“
Eesti õhukaitsesse lisandub 2026. aastal täiesti uus kiht, sest tarnitakse koos Lätiga hangitud keskmaa õhutõrje. Ukrainas end tõestanud Saksa tootja süsteem võimaldab tõrjuda lennuvahendeid ca 40 kilomeetri kauguselt ja 20 kilomeetri kõrguselt. Tugevneb ka lühimaa õhutõrje täiendavate Pioruni laskeseadmete ja moona näol. Drooniseire saab juurde akustilise tuvastussüsteemi, arendame tõrjevõimekust eri vahenditega ning tarnitakse droone- ja õhuründemoona.
Et mõjutada vastast distantsilt, suureneb liikursuurtükkide K9 arv 36-ni ning täiendust saavad olemasolevad tosin ratastel Caesari liikursuurtükki. Süvalöögivõime tugevdamiseks on HIMARS süsteemid kohal ning jätkuvad moonatarned, samuti hangib Eesti Lõuna-Koreast täiendavad suurtükiväe raketiheitjad Chunmoo.
„RKIK-i ülesanne on soetada ja õigeaegselt tarnida kaitseministeeriumi nelja-aastases arengukavas otsustatud prioriteetsed väevõimed koos elutsükliga ning rajada nende hoiustamiseks vajalik taristu,“ ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher. „Tänu suurenenud kaitse-eelarvele saab Eesti kaitsevägi lähiaastatel juurde oluliselt rohkem laskemoona ja laskemoonataristut, erinevaid relvasüsteeme, suurtükiväe raketiheitjaid ja liikursuurtükke ning meie õhukaitse tugevneb olulisel määral.“
Eesti plaanib uuendada mereväe laevastikku. Miinijahtijad saavad tänavu uued peamasinad ja sõlmitakse leping nende elukaare pikendamiseks. Samuti on käimas turuanalüüs, et ehitada sellel arengukava perioodil kuni neli uut laeva. Lisaks kaasajastatakse mereseireradareid ja loodud on rannakaitse raketisüsteem.
Kaitsetööstuse vallas on Ämaris alustanud tootmist Eesti esimene eraettevõtte käivitatud lahingumoona tehas. Tänavu algab baastaristu rajamine Pärnumaal Ermistu kaitsetööstuspargis, kuhu on välja valitud neli ettevõtet. Samuti tuleb kaitsetööstuspark Põhja-Kiviõlisse ja käimas on läbirääkimised seal suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Balti kaitsevööndi Eesti osa rajamisel liigutakse edasi punkrite suurhanke ning tõkestuskraavide rajamisega.
Ülekannet on võimalik järelvaadata loo päisest.
Need sõnumid on peamiselt pärit aastatest 2018 ja 2019, kui Bannon külastas pärast Trumpi poolt vallandamist pidevalt Euroopat, et tekitada Euroopa parlamendis liikumine, mis ühendaks mitmete riikide paremäärmuslikud ja euroskeptilised jõud.
Bannon võttis eriliselt sihikule Itaalia asepeaministri ja paremäärmusliku erakonna Liiga esimehe Matteo Salvini, kes oli tollal oma poliitilise võimu tipus. Itaalia opositsioonierakonnad õhutasid Salvinit sel nädalal selgitama, kas Epstein mõjutas Liiga esiletõusu Itaalia poliitikamaastikul.
Prantsusmaal kutsus vasakpoolne erakond La France Insoumise (Alistamatu Prantsusmaa) alustama parlamendijuurdlust, sest Epsteini toimikutes figureerib mitu sealset poliitikategelast, sealhulgas endine kultuuriminister Jack Lang ja tema tütar. Samuti on toimikutes Bannoni kirjad Epsteinile, milles Bannon räägib soovist koguda raha paremäärmusliku Rahvuskogu juhi Marine Le Peni jaoks.
Samuti promos Bannon kirjavahetuses Saksamaa paremäärmuslikku erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja sõimas tollast liidukantslerit Angela Merkelit.
2018. aasta kirjades kelkis Bannon oma mõjuga Euroopa parempopulistide nõuandjana ja nägi nende erakondade tõusu Euroopas võimalusena kasutada neid enda ja Epsteini kasuks.
Need sõnumid on peamiselt pärit aastatest 2018 ja 2019, kui Bannon külastas pärast Trumpi poolt vallandamist pidevalt Euroopat, et tekitada Euroopa parlamendis liikumine, mis ühendaks mitmete riikide paremäärmuslikud ja euroskeptilised jõud.
Bannon võttis eriliselt sihikule Itaalia asepeaministri ja paremäärmusliku erakonna Liiga esimehe Matteo Salvini, kes oli tollal oma poliitilise võimu tipus. Itaalia opositsioonierakonnad õhutasid Salvinit sel nädalal selgitama, kas Epstein mõjutas Liiga esiletõusu Itaalia poliitikamaastikul.
Prantsusmaal kutsus vasakpoolne erakond La France Insoumise (Alistamatu Prantsusmaa) alustama parlamendijuurdlust, sest Epsteini toimikutes figureerib mitu sealset poliitikategelast, sealhulgas endine kultuuriminister Jack Lang ja tema tütar. Samuti on toimikutes Bannoni kirjad Epsteinile, milles Bannon räägib soovist koguda raha paremäärmusliku Rahvuskogu juhi Marine Le Peni jaoks.
Samuti promos Bannon kirjavahetuses Saksamaa paremäärmuslikku erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja sõimas tollast liidukantslerit Angela Merkelit.
2018. aasta kirjades kelkis Bannon oma mõjuga Euroopa parempopulistide nõuandjana ja nägi nende erakondade tõusu Euroopas võimalusena kasutada neid enda ja Epsteini kasuks.
Õiguskantsler Ülle Madise poole pöördus laps, kes on autoomanik. Ta tõi esile, kuidas möödunud sügisel otsustas riik vähendada lastega autoomanike mootorsõidukimaksu kuni 100 eurot iga alaealise lapse kohta.
Õiguskantsler Ülle Madise poole pöördus laps, kes on autoomanik. Ta tõi esile, kuidas möödunud sügisel otsustas riik vähendada lastega autoomanike mootorsõidukimaksu kuni 100 eurot iga alaealise lapse kohta.
Ligi 40 km pikkuse rannajoonega Gaza sektor on kinnisvaraarendajatele turismipiirkonnana ahvatlev. See paistab välja ka ideekavandist, mida Trumpi väimees Jared Kushner jaanuaris Davosis esitles.
Ligi 40 km pikkuse rannajoonega Gaza sektor on kinnisvaraarendajatele turismipiirkonnana ahvatlev. See paistab välja ka ideekavandist, mida Trumpi väimees Jared Kushner jaanuaris Davosis esitles.
„Suhted Ungari ja Ühendriikide vahel on jõudnud minu Administratsiooni ajal uutesse koostöö ja silmapaistvate saavutuste kõrgustesse suuresti tänu peaminister Orbánile,“ teatas Trump Truth Socialis, vahendab Reuters.
„Ma TOETASIN uhkusega Viktori tagasivalimist 2022. aastal ja mul on au seda jälle teha,“ lisas Trump.
Küsitluste järgi on Ungaris praegu populaarseim paremtsentristlik opositsioonierakond Tisza Orbáni valitseva Fideszi ees.
„Suhted Ungari ja Ühendriikide vahel on jõudnud minu Administratsiooni ajal uutesse koostöö ja silmapaistvate saavutuste kõrgustesse suuresti tänu peaminister Orbánile,“ teatas Trump Truth Socialis, vahendab Reuters.
„Ma TOETASIN uhkusega Viktori tagasivalimist 2022. aastal ja mul on au seda jälle teha,“ lisas Trump.
Küsitluste järgi on Ungaris praegu populaarseim paremtsentristlik opositsioonierakond Tisza Orbáni valitseva Fideszi ees.
Jaanuari keskel reageeris turvafirma G4S kahel korral suitsuanduri häiresignaalile, mis juhtis tähelepanu olukordadele, kus näiliselt väike eksimus ahju kütmisel võinuks lõppeda tõsiste tagajärgedega. Mõlemal juhul oli probleemi põhjuseks liiga vara suletud siiber, mistõttu levis ruumidesse vingugaasi. Ühel juhul piirdus olukord ehmatusega, teisel juhul vajas inimene juba ka meditsiinilist kontrolli haiglas.
Levinud eksimus, mille tagajärjed võivad olla tõsised
Päästeameti ennetustöö osakonna ennetusteenuse juhi Kristina Eesmetsa sõnul ei ole sellised juhtumid haruldased ning sageli on nende põhjuseks teadmatus, harjumus või hooletus. „Ekslikult arvatakse, et siibri varajane sulgemine aitab soojal kauem toas püsida, kuid tegelikult see nii ei ole,“ ütleb Eesmets.
Eesmets rõhutab, et siibrit ei tohi sulgeda liiga vara, samamoodi ei tohi kütta pooleldi avatud siibriga, sest küttekoldel peab olema korralik õhu juurdepääs. „Enne siibri kinni panemist tuleb põlemisjäägid läbi segada ja siiber sulgeda alles siis, kui söed on täielikult kustunud. Vastasel juhul tekib reaalne vingugaasimürgistuse oht,“ märgib Eesmets.
Tema sõnul on kütmisega seotud õnnetused enamasti mitme teguri koosmõju. On inimesi, kes on harjunud aastakümneid ühtemoodi kütma, kuid keda ei ole õigesti kütma õpetatudki. Vahel mängib rolli veel see, et küttesüsteeme ei hooldata piisavalt tihti ning kasutatakse sobimatut küttematerjali. Näiteks võivad ahju visatud kilekotid, piimapakid ja muu prügi rikkuda lõõre.
Vältida tasub liigset kütmist
Külmade ilmade korral tuleb vältida liigset kütmist. „Kui ühest ahjutäiest ei piisa, ei maksa kohe uut ahjutäit puid koldesse panna, vaid kütta ahju kaks korda – üks kord hommikul ja teine kord õhtul,“ soovitab Eesmets.
Osad soojamüüriga pliidid on kahe siibriga. Sellisel juhul tuleks umbes pooleks tunniks avada mõlemad siibrid. „Nii on „pika ringi“ suitsul lihtsam korstnasse minna, sest korstnalõõr on juba üles soojendatud,“ märgib Eesmets. Tõmbe tugevust saab reguleerida pliidi alumise uksega, mitte siibriga.
Siinkohal tasub meelde tuletada ka tõsiasja, et kütmise ajal peab tuba tuulutama, sest värske õhk soojeneb alati paremini kui n-ö vana õhk. „Kõige õigem on hoida aken kütmise ajal tuulutusasendis,“ soovitab Eesmets.
Ainult andur annab märku nähtamatust ohust
Mõlemad jaanuarikuu juhtumid kinnitavad, kui oluline abivahend on vingugaasiandur. Eesmetsa sõnul aitab just vinguandur tuvastada ruumides ohtliku vingugaasi, sest suitsuandur vingugaasile ei reageeri. Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus kasutatakse tahkeküttel kütteseadmeid, gaasikütteseadmeid või gaasiveesoojendeid ning see peab olema paigaldatud nii elu- kui ka mitteeluhoonetesse.
„Mitmekorruselise elamu puhul on soovitatav paigaldada andur igale korrusele ning võimalusel ka magamistubadesse,“ soovitab Eesmets. Samuti tuleb arvestada, et üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis ja näitab vaid selle koha vingugaasi taset, kus andur asub.
Päästeamet on kokku puutunud ka juhtumitega, kus alles pärast anduri paigaldamist avastatakse, et eluruumides on pikemat aega olnud ohtlik vingugaasi kontsentratsioon. Sellisel juhul võib inimestel esineda peavalu, uimasus ja väsimus, kuid neid sümptomeid ei osata sageli vingugaasimürgistusega seostada.
Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus asub tahkeküttel köetav kütteseade. Päästeametnikud rõhutavad sageli, et reageerimisel on arvel iga minut, seega on anduri olemasolu eluliselt tähtis.
Jaanuari keskel reageeris turvafirma G4S kahel korral suitsuanduri häiresignaalile, mis juhtis tähelepanu olukordadele, kus näiliselt väike eksimus ahju kütmisel võinuks lõppeda tõsiste tagajärgedega. Mõlemal juhul oli probleemi põhjuseks liiga vara suletud siiber, mistõttu levis ruumidesse vingugaasi. Ühel juhul piirdus olukord ehmatusega, teisel juhul vajas inimene juba ka meditsiinilist kontrolli haiglas.
Levinud eksimus, mille tagajärjed võivad olla tõsised
Päästeameti ennetustöö osakonna ennetusteenuse juhi Kristina Eesmetsa sõnul ei ole sellised juhtumid haruldased ning sageli on nende põhjuseks teadmatus, harjumus või hooletus. „Ekslikult arvatakse, et siibri varajane sulgemine aitab soojal kauem toas püsida, kuid tegelikult see nii ei ole,“ ütleb Eesmets.
Eesmets rõhutab, et siibrit ei tohi sulgeda liiga vara, samamoodi ei tohi kütta pooleldi avatud siibriga, sest küttekoldel peab olema korralik õhu juurdepääs. „Enne siibri kinni panemist tuleb põlemisjäägid läbi segada ja siiber sulgeda alles siis, kui söed on täielikult kustunud. Vastasel juhul tekib reaalne vingugaasimürgistuse oht,“ märgib Eesmets.
Tema sõnul on kütmisega seotud õnnetused enamasti mitme teguri koosmõju. On inimesi, kes on harjunud aastakümneid ühtemoodi kütma, kuid keda ei ole õigesti kütma õpetatudki. Vahel mängib rolli veel see, et küttesüsteeme ei hooldata piisavalt tihti ning kasutatakse sobimatut küttematerjali. Näiteks võivad ahju visatud kilekotid, piimapakid ja muu prügi rikkuda lõõre.
Vältida tasub liigset kütmist
Külmade ilmade korral tuleb vältida liigset kütmist. „Kui ühest ahjutäiest ei piisa, ei maksa kohe uut ahjutäit puid koldesse panna, vaid kütta ahju kaks korda – üks kord hommikul ja teine kord õhtul,“ soovitab Eesmets.
Osad soojamüüriga pliidid on kahe siibriga. Sellisel juhul tuleks umbes pooleks tunniks avada mõlemad siibrid. „Nii on „pika ringi“ suitsul lihtsam korstnasse minna, sest korstnalõõr on juba üles soojendatud,“ märgib Eesmets. Tõmbe tugevust saab reguleerida pliidi alumise uksega, mitte siibriga.
Siinkohal tasub meelde tuletada ka tõsiasja, et kütmise ajal peab tuba tuulutama, sest värske õhk soojeneb alati paremini kui n-ö vana õhk. „Kõige õigem on hoida aken kütmise ajal tuulutusasendis,“ soovitab Eesmets.
Ainult andur annab märku nähtamatust ohust
Mõlemad jaanuarikuu juhtumid kinnitavad, kui oluline abivahend on vingugaasiandur. Eesmetsa sõnul aitab just vinguandur tuvastada ruumides ohtliku vingugaasi, sest suitsuandur vingugaasile ei reageeri. Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus kasutatakse tahkeküttel kütteseadmeid, gaasikütteseadmeid või gaasiveesoojendeid ning see peab olema paigaldatud nii elu- kui ka mitteeluhoonetesse.
„Mitmekorruselise elamu puhul on soovitatav paigaldada andur igale korrusele ning võimalusel ka magamistubadesse,“ soovitab Eesmets. Samuti tuleb arvestada, et üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis ja näitab vaid selle koha vingugaasi taset, kus andur asub.
Päästeamet on kokku puutunud ka juhtumitega, kus alles pärast anduri paigaldamist avastatakse, et eluruumides on pikemat aega olnud ohtlik vingugaasi kontsentratsioon. Sellisel juhul võib inimestel esineda peavalu, uimasus ja väsimus, kuid neid sümptomeid ei osata sageli vingugaasimürgistusega seostada.
Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus asub tahkeküttel köetav kütteseade. Päästeametnikud rõhutavad sageli, et reageerimisel on arvel iga minut, seega on anduri olemasolu eluliselt tähtis.
Otsus alustada juurdlust Jaglandi kohta, kes on ka Euroopa Nõukogu endine peasekretär, põhineb informatsioonil, mida sisaldavad USA seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteini kohta eelmisel nädalal avaldatud toimikud, teatas Økokrim, vahendab Reuters.
„Me leiame, et on põhjendatud alus juurdluseks, võttes arvesse, et ta oli perioodil, mida avaldatud dokumendid puudutavad, Nobeli komitee esimees ja Euroopa Nõukogu peasekretär,“ ütles Økokrimi direktor Pål Løseth.
Jaglandile ei ole praegu mingit süüdistust esitatud. Juurdluse käigus hakatakse muu hulgas uurima, kas Jagland sai tänu oma ametikohtadele kingitusi, reise ja laene.
Politsei taotleb Jaglandi kui rahvusvahelise organisatsiooni endise juhi puutumatuse äravõtmist, millega tegeleb välisministeerium.
„On tähtis, et selle juhtumi faktid toodaks päevavalgele,“ kommenteeris Norra välisminister Espen Barth Eide. „Ma olen seetõttu otsustanud, et Norra teeb Euroopa Nõukogu ministrite komiteele ettepaneku Jaglandilt puutumatuse äravõtmiseks.“
Jaglandi advokaat ütles, et tema klient tervitab juurdluse alustamist ja hakkab sellega igati koostööd tegema.
„Selle põhjal, mida me oleme seni leidnud, oleme me tulemuses kindlad,“ ütles advokaat Anders Brosveet.
Norras on lisaks Jaglandile Epsteni-sidemete tõttu suurde skandaali sattunud ka kroonprintsess Mette-Marit.
Otsus alustada juurdlust Jaglandi kohta, kes on ka Euroopa Nõukogu endine peasekretär, põhineb informatsioonil, mida sisaldavad USA seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteini kohta eelmisel nädalal avaldatud toimikud, teatas Økokrim, vahendab Reuters.
„Me leiame, et on põhjendatud alus juurdluseks, võttes arvesse, et ta oli perioodil, mida avaldatud dokumendid puudutavad, Nobeli komitee esimees ja Euroopa Nõukogu peasekretär,“ ütles Økokrimi direktor Pål Løseth.
Jaglandile ei ole praegu mingit süüdistust esitatud. Juurdluse käigus hakatakse muu hulgas uurima, kas Jagland sai tänu oma ametikohtadele kingitusi, reise ja laene.
Politsei taotleb Jaglandi kui rahvusvahelise organisatsiooni endise juhi puutumatuse äravõtmist, millega tegeleb välisministeerium.
„On tähtis, et selle juhtumi faktid toodaks päevavalgele,“ kommenteeris Norra välisminister Espen Barth Eide. „Ma olen seetõttu otsustanud, et Norra teeb Euroopa Nõukogu ministrite komiteele ettepaneku Jaglandilt puutumatuse äravõtmiseks.“
Jaglandi advokaat ütles, et tema klient tervitab juurdluse alustamist ja hakkab sellega igati koostööd tegema.
„Selle põhjal, mida me oleme seni leidnud, oleme me tulemuses kindlad,“ ütles advokaat Anders Brosveet.
Norras on lisaks Jaglandile Epsteni-sidemete tõttu suurde skandaali sattunud ka kroonprintsess Mette-Marit.
2. veebruari õhtul kell 19.49 said päästjad väljakutse Tartu valda Sinikülla, kus põles ühekorruseline elumaja. Lahtist põlemist oli näha esiku osast ja katusest kuni korstnani. Tulekahju leviku piiramine õnnestus kella 23 ajal, samas leiti maja rusudest hukkunud eakas naine.
Lõuna päästekeskuse tulekahjude menetleja Kaido Voori hinnangul viitavad ulatuslikud kahjustused sellele, et tulekahju sai alguse esikust, kuhu oli viidud kuuma tuhaga ämber. Tuli arenes esikust katusele ja eluruumidesse. Voori sõnul ei olnud tulekahju asukoha tõttu enam võimalik hoonest ohutult väljuda.
Peamised tuhaga seotud tulekahjud on põhjustatud materjali valest hoiustamisest. Enne tuha ära viskamist tuleb veenduda, et see oleks paigutatud mittepõlevast materjalist anumasse ning täiesti ära jahtunud. Sobilik on kaanega metallist tuhaämber, kuid kindlasti ei tohi kuuma tuhka panna kergestisüttivasse anumasse. Eriti suur on oht, kui tuhk visatakse plastmassanumasse või kilekotti. Metallnõus kuum tuhk tuleb viia õue ja asetada eemale hoonetest ning esemetest, mis võivad süttida.
Tuhka ei tohi visata otse prügikasti, sellel tuleb lasta täielikult jahtuda ning veenduda, et tuhk on täiesti külm. Isegi näiliselt jahtunud tuhk võib sisaldada hõõguvaid süsi ja põhjustada tuleohtu. Kui tuhka ei kasutata aiaväetisena ega kompostis, tuleb see viia olmejäätmete konteinerisse. Kütta võib ainult kuivade halupuudega, olmejäätmed ahju ei sobi. Juhul, kui tegemist on saastunud tuhaga (immutusvahendid, plastid vms), siis tuleb see viia jäätmejaama, kuna tegemist on ohtliku jäätmematerjaliga.
2. veebruari õhtul kell 19.49 said päästjad väljakutse Tartu valda Sinikülla, kus põles ühekorruseline elumaja. Lahtist põlemist oli näha esiku osast ja katusest kuni korstnani. Tulekahju leviku piiramine õnnestus kella 23 ajal, samas leiti maja rusudest hukkunud eakas naine.
Lõuna päästekeskuse tulekahjude menetleja Kaido Voori hinnangul viitavad ulatuslikud kahjustused sellele, et tulekahju sai alguse esikust, kuhu oli viidud kuuma tuhaga ämber. Tuli arenes esikust katusele ja eluruumidesse. Voori sõnul ei olnud tulekahju asukoha tõttu enam võimalik hoonest ohutult väljuda.
Peamised tuhaga seotud tulekahjud on põhjustatud materjali valest hoiustamisest. Enne tuha ära viskamist tuleb veenduda, et see oleks paigutatud mittepõlevast materjalist anumasse ning täiesti ära jahtunud. Sobilik on kaanega metallist tuhaämber, kuid kindlasti ei tohi kuuma tuhka panna kergestisüttivasse anumasse. Eriti suur on oht, kui tuhk visatakse plastmassanumasse või kilekotti. Metallnõus kuum tuhk tuleb viia õue ja asetada eemale hoonetest ning esemetest, mis võivad süttida.
Tuhka ei tohi visata otse prügikasti, sellel tuleb lasta täielikult jahtuda ning veenduda, et tuhk on täiesti külm. Isegi näiliselt jahtunud tuhk võib sisaldada hõõguvaid süsi ja põhjustada tuleohtu. Kui tuhka ei kasutata aiaväetisena ega kompostis, tuleb see viia olmejäätmete konteinerisse. Kütta võib ainult kuivade halupuudega, olmejäätmed ahju ei sobi. Juhul, kui tegemist on saastunud tuhaga (immutusvahendid, plastid vms), siis tuleb see viia jäätmejaama, kuna tegemist on ohtliku jäätmematerjaliga.
Lavrovi sõnul on see „terroriakt järjekordne kinnitus sellele, et [Ukraina presidendi Volodõmõr] Zelenskõi režiim jätkab kurssi provokatsioonidele, mille eesmärk on läbirääkimisprotsessi destabiliseerimine, vahendab TASS.
Lavrov lisas, et „Kiievi võimud on valmis minema välja mistahes sammudele, et veenda oma lääne sponsoreid mitte USA-st maha jääma oma püüdlustes nad õiglase reguleerimise kursilt tõugata“.
Lavrov ei öelnud, kuidas kindrali tulistamine edasisi läbirääkimisi mõjutab.
„See ei ole minu funktsioon, seda otsustab meie riigi juhtkond,“ lausus Lavrov.
Aleksejevit tulistas täna Moskva loodeosas tundmatu isik ja kindral viidi haiglasse, teatas Venemaa uurimiskomitee ametlik esindaja Svetlana Petrenko.
Petrenko sõnul tegi seni tuvastamata isik Volokolamski maanteel asuvas elumajas mitu lasku mehe pihta ja põgenes.
„Kannatanu viidi ühte linna haiglasse,“ lisas Petrenko.
Lavrovi sõnul on see „terroriakt järjekordne kinnitus sellele, et [Ukraina presidendi Volodõmõr] Zelenskõi režiim jätkab kurssi provokatsioonidele, mille eesmärk on läbirääkimisprotsessi destabiliseerimine, vahendab TASS.
Lavrov lisas, et „Kiievi võimud on valmis minema välja mistahes sammudele, et veenda oma lääne sponsoreid mitte USA-st maha jääma oma püüdlustes nad õiglase reguleerimise kursilt tõugata“.
Lavrov ei öelnud, kuidas kindrali tulistamine edasisi läbirääkimisi mõjutab.
„See ei ole minu funktsioon, seda otsustab meie riigi juhtkond,“ lausus Lavrov.
Aleksejevit tulistas täna Moskva loodeosas tundmatu isik ja kindral viidi haiglasse, teatas Venemaa uurimiskomitee ametlik esindaja Svetlana Petrenko.
Petrenko sõnul tegi seni tuvastamata isik Volokolamski maanteel asuvas elumajas mitu lasku mehe pihta ja põgenes.
„Kannatanu viidi ühte linna haiglasse,“ lisas Petrenko.
Tarlai piirkonnas toimunud plahvatuse tõttu kuulutati Islamabadi kolmes haiglas välja eriolukord. Teatati ka 169 vigastatust, vahendab BBC News.
Teadete kohaselt võis plahvatuse korraldada enesetaputerrorist.
Pakistani president Asif Ali Zardari mõistis plahvatuse karmilt hukka ja ütles, et süütute tsiviilisikute ründamine on inimsusevastane kuritegu.
Tarlai piirkonnas toimunud plahvatuse tõttu kuulutati Islamabadi kolmes haiglas välja eriolukord. Teatati ka 169 vigastatust, vahendab BBC News.
Teadete kohaselt võis plahvatuse korraldada enesetaputerrorist.
Pakistani president Asif Ali Zardari mõistis plahvatuse karmilt hukka ja ütles, et süütute tsiviilisikute ründamine on inimsusevastane kuritegu.
La Repubblica teatel on eriesindaja ülesandeid Pariisis omavahel arutanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu president António Costa.
Eriesindaja kandidaatidena mainib La Repubblica veel Saksamaa endist liidukantslerit Angela Merkelit ja Euroopa Keskpanga endist juhti Mario Draghit.
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas ütles täna avaldatud intervjuus Helsingin Sanomatele, et ei näe vajadust määrata Euroopa Liidule Venemaaga suhtlemiseks eriesindaja.
„Selle jaoks ei ole meil vaja uusi eriametikohti, sest meil on juba institutsioonid ja minu ametikoht olemas,“ ütles Kallas.
La Repubblica teatel on eriesindaja ülesandeid Pariisis omavahel arutanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu president António Costa.
Eriesindaja kandidaatidena mainib La Repubblica veel Saksamaa endist liidukantslerit Angela Merkelit ja Euroopa Keskpanga endist juhti Mario Draghit.
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas ütles täna avaldatud intervjuus Helsingin Sanomatele, et ei näe vajadust määrata Euroopa Liidule Venemaaga suhtlemiseks eriesindaja.
„Selle jaoks ei ole meil vaja uusi eriametikohti, sest meil on juba institutsioonid ja minu ametikoht olemas,“ ütles Kallas.
Minister Karmen Joller (Reformierakond) ütles pärast kohtumist, et Eestis on väga kõrgetasemeline abi ja spetsialistide sõnul on vaimse tervise teenuste kättesaadavus läinud paremaks võrreldes viimase 10-15 aastaga. Murekohti samas jagub.
Minister Karmen Joller (Reformierakond) ütles pärast kohtumist, et Eestis on väga kõrgetasemeline abi ja spetsialistide sõnul on vaimse tervise teenuste kättesaadavus läinud paremaks võrreldes viimase 10-15 aastaga. Murekohti samas jagub.
Siseminister Igor Taro ütles, et Venemaa kestev kallaletung Ukrainale on üks hullemaid kuritegusid inimsuse vastu. „Ukrainas sõdinud ja seal praegu sõdivad Vene sõjaväelased on tapnud, hävitanud, vägistanud ja röövinud. Euroopa ühise julgeolekuruumi ja Schengeni ala sulgemine neile on meie kõigi turvalisuse huvides,“ ta. „Venemaa algatatud varasematest sõdadest, näiteks Afganistanis või Tšetšeenias, on teada, et rindelt naasvad tegelased hakkavad otsima uusi vägivaldseid väljakutseid organiseeritud kuritegevuse valdkonnas.“
Lisaks meenutas Taro, et agressioonil peab olema agressori jaoks hind. „Euroopa Liit on Venemaale kui agressorriigile kehtestanud poliitilised ja majanduslikud sanktsioonid. Ent see ei ole ainult Kremli sõda, kuna Ukraina vastu on sõdinud ja sõdivad praegu sajad tuhanded Venemaa kodanikud. Agressioonisõjal peab olema hind ka neist igaühe jaoks. Schengeni ala sulgemine neile on üks osa sellest hinnast. Ei saa olla nii, et ühel päeval tapad inimesi ja järgmisel puhkad tsiviliseeritud Euroopas,“ selgitas siseminister.
„Olen seda rõhutanud paljudel hiljutistel välispartneritega toimunud kohtumistel. Meie sammu tunnustatakse, mõistetase ja kindlasti ka järgitakse. Et tulemus on üks – turvalisem Euroopa, siis on oluline, et saaksime jagada sadade tuhandete agressorsõdurite keelunimekirja lisamise töökoormust,“ lisas Taro.
Eesti tõstis kombatantide teema üles siseministrite kohtumisel 2025. aasta suvel Eestis toimunud Põhja- ja Baltimaade siseministrite kohtumisel. Samuti järgnevatel kohtumistel, sealhulgas möödunud kuul toimunud EL-i siseküsimuste mitteametlikus nõukogus Küprosel. Algatusest osavõtjate ringi laiendamiseks teeb siseminister kahepoolseid kohtumisi Euroopa Liidu ja Schengeni ala kolleegidele.
Venemaa relvastatud agressioonis on osalenud hinnanguliselt kuni 1,5 miljonit Venemaa kodanikku, kellest ca 640 000 on jätkuvalt rindel.
Venemaal on vägivalla kasutamisega seotud tõsiste kuritegude koguarv 2025. aasta esimesel poolel saavutanud 15 aasta kõrgeima taseme. Registreeriti üle 333 000 sellise kuriteo ning osaliselt on see tõus seotud varem süüdimõistetud kurjategijate massilise tagasipöördumisega rindelt.
Siseminister Igor Taro ütles, et Venemaa kestev kallaletung Ukrainale on üks hullemaid kuritegusid inimsuse vastu. „Ukrainas sõdinud ja seal praegu sõdivad Vene sõjaväelased on tapnud, hävitanud, vägistanud ja röövinud. Euroopa ühise julgeolekuruumi ja Schengeni ala sulgemine neile on meie kõigi turvalisuse huvides,“ ta. „Venemaa algatatud varasematest sõdadest, näiteks Afganistanis või Tšetšeenias, on teada, et rindelt naasvad tegelased hakkavad otsima uusi vägivaldseid väljakutseid organiseeritud kuritegevuse valdkonnas.“
Lisaks meenutas Taro, et agressioonil peab olema agressori jaoks hind. „Euroopa Liit on Venemaale kui agressorriigile kehtestanud poliitilised ja majanduslikud sanktsioonid. Ent see ei ole ainult Kremli sõda, kuna Ukraina vastu on sõdinud ja sõdivad praegu sajad tuhanded Venemaa kodanikud. Agressioonisõjal peab olema hind ka neist igaühe jaoks. Schengeni ala sulgemine neile on üks osa sellest hinnast. Ei saa olla nii, et ühel päeval tapad inimesi ja järgmisel puhkad tsiviliseeritud Euroopas,“ selgitas siseminister.
„Olen seda rõhutanud paljudel hiljutistel välispartneritega toimunud kohtumistel. Meie sammu tunnustatakse, mõistetase ja kindlasti ka järgitakse. Et tulemus on üks – turvalisem Euroopa, siis on oluline, et saaksime jagada sadade tuhandete agressorsõdurite keelunimekirja lisamise töökoormust,“ lisas Taro.
Eesti tõstis kombatantide teema üles siseministrite kohtumisel 2025. aasta suvel Eestis toimunud Põhja- ja Baltimaade siseministrite kohtumisel. Samuti järgnevatel kohtumistel, sealhulgas möödunud kuul toimunud EL-i siseküsimuste mitteametlikus nõukogus Küprosel. Algatusest osavõtjate ringi laiendamiseks teeb siseminister kahepoolseid kohtumisi Euroopa Liidu ja Schengeni ala kolleegidele.
Venemaa relvastatud agressioonis on osalenud hinnanguliselt kuni 1,5 miljonit Venemaa kodanikku, kellest ca 640 000 on jätkuvalt rindel.
Venemaal on vägivalla kasutamisega seotud tõsiste kuritegude koguarv 2025. aasta esimesel poolel saavutanud 15 aasta kõrgeima taseme. Registreeriti üle 333 000 sellise kuriteo ning osaliselt on see tõus seotud varem süüdimõistetud kurjategijate massilise tagasipöördumisega rindelt.
„Rinne ju peab, aga nad võitlevad raske talve ja pommitamisega, mida Venemaa teeb energiavarustuse vastu,“ edastas Tsahkna Delfile täna Zelenskõilt kuuldut. „See olukord on päris, päris karm ja kriitiline, aga ilmselgelt nad peavad vastu.“
„Rinne ju peab, aga nad võitlevad raske talve ja pommitamisega, mida Venemaa teeb energiavarustuse vastu,“ edastas Tsahkna Delfile täna Zelenskõilt kuuldut. „See olukord on päris, päris karm ja kriitiline, aga ilmselgelt nad peavad vastu.“
Komisjoni hinnangul näitas esialgne uurimine, et TikTok ei ole piisavalt hinnanud, kuidas platvormi sõltuvust tekitavad omadused võivad kasutajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate täiskasvanute füüsilist ja vaimset heaolu kahjustada.
Näiteks on TikTokil disainiomadused, mis pidevalt premeerivad kasutajat uue sisuga, õhutavad vajadust jätkata kerimist ja viivad kasutaja aju n-ö automaatrežiimile. Teadusuuringud näitavad, et see võib põhjustada sundkäitumist ja vähendada kasutaja enesekontrolli.
Lisaks jättis TikTok oma hinnangus tähelepanuta olulised sundkäitumise näitajad, nagu aeg, mille alaealised veedavad öösiti TikToki kasutades, rakenduse avamise sagedus ja muud võimalikud näitajad.
Komisjoni hinnangul ei rakenda TikTok mõistlikke, proportsionaalseid ja tõhusaid meetmeid sõltuvust tekitavast disainist tulenevate riskide maandamiseks.
Näiteks TikToki praegused meetmed, eelkõige ekraaniaja haldamise ja vanemliku kontrolli vahendid, ei vähenda tõhusalt riske, mis tulenevad TikToki sõltuvust tekitavast disainist. Ajahalduse tööriistad ei ole piisavalt tõhusad, et võimaldada kasutamist vähendada ja kontrollida. Samuti ei pruugi toimida vanemlik kontroll, sest selle rakendamine nõuab vanematelt lisaaega ja -oskusi.
Hetkel leiab komisjon, et TikTok peab oma teenuse põhidisaini muutma. Selleks tuleks muu hulgas järk-järgult keelata peamised sõltuvust tekitavad funktsioonid, rakendada tõhusaid ekraaniaja vaheaegu, sealhulgas öösel, ning muuta soovitussüsteemi.
TikTokil on õigus tutvuda komisjoni uurimistoimikutes sisalduvate dokumentidega ja kirjalikult vastata komisjoni esialgsetele järeldustele. Samal ajal toimuvad konsultatsioonid Euroopa digiteenuste nõukojaga.
Kui komisjoni seisukohad leiavad lõpliku kinnituse, võib komisjoni rikkumisotsusega kaasneda trahv, mis on proportsionaalne rikkumise laadi, raskusastme, korduvuse ja kestusega. Trahvisumma võib ulatuda kuni 6%-ni teenuseosutaja ülemaailmsest aastasest kogukäibest.
Komisjoni hinnangul näitas esialgne uurimine, et TikTok ei ole piisavalt hinnanud, kuidas platvormi sõltuvust tekitavad omadused võivad kasutajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate täiskasvanute füüsilist ja vaimset heaolu kahjustada.
Näiteks on TikTokil disainiomadused, mis pidevalt premeerivad kasutajat uue sisuga, õhutavad vajadust jätkata kerimist ja viivad kasutaja aju n-ö automaatrežiimile. Teadusuuringud näitavad, et see võib põhjustada sundkäitumist ja vähendada kasutaja enesekontrolli.
Lisaks jättis TikTok oma hinnangus tähelepanuta olulised sundkäitumise näitajad, nagu aeg, mille alaealised veedavad öösiti TikToki kasutades, rakenduse avamise sagedus ja muud võimalikud näitajad.
Komisjoni hinnangul ei rakenda TikTok mõistlikke, proportsionaalseid ja tõhusaid meetmeid sõltuvust tekitavast disainist tulenevate riskide maandamiseks.
Näiteks TikToki praegused meetmed, eelkõige ekraaniaja haldamise ja vanemliku kontrolli vahendid, ei vähenda tõhusalt riske, mis tulenevad TikToki sõltuvust tekitavast disainist. Ajahalduse tööriistad ei ole piisavalt tõhusad, et võimaldada kasutamist vähendada ja kontrollida. Samuti ei pruugi toimida vanemlik kontroll, sest selle rakendamine nõuab vanematelt lisaaega ja -oskusi.
Hetkel leiab komisjon, et TikTok peab oma teenuse põhidisaini muutma. Selleks tuleks muu hulgas järk-järgult keelata peamised sõltuvust tekitavad funktsioonid, rakendada tõhusaid ekraaniaja vaheaegu, sealhulgas öösel, ning muuta soovitussüsteemi.
TikTokil on õigus tutvuda komisjoni uurimistoimikutes sisalduvate dokumentidega ja kirjalikult vastata komisjoni esialgsetele järeldustele. Samal ajal toimuvad konsultatsioonid Euroopa digiteenuste nõukojaga.
Kui komisjoni seisukohad leiavad lõpliku kinnituse, võib komisjoni rikkumisotsusega kaasneda trahv, mis on proportsionaalne rikkumise laadi, raskusastme, korduvuse ja kestusega. Trahvisumma võib ulatuda kuni 6%-ni teenuseosutaja ülemaailmsest aastasest kogukäibest.
Pevkuri sõnul on üks märgilistemast investeeringutest tänavu keskmaa õhutõrje, mille maksumus küündib 400 miljoni euroni. „Laskemoona soetused jätkuvad ka, laskemoona me planeerime sellel aastal ligi 600 miljoni eest Eestisse kohale tuua. Ja siis väga palju kõiki teisi arendusi, nii liitlaste taristu parandamiseks kui loomulikult relvasüsteeme, erinevat tüüpi droone, droonivastaseid seadmeid, seiresüsteeme – investeeringuid on sel aastal palju.“
Pevkuri sõnul on üks märgilistemast investeeringutest tänavu keskmaa õhutõrje, mille maksumus küündib 400 miljoni euroni. „Laskemoona soetused jätkuvad ka, laskemoona me planeerime sellel aastal ligi 600 miljoni eest Eestisse kohale tuua. Ja siis väga palju kõiki teisi arendusi, nii liitlaste taristu parandamiseks kui loomulikult relvasüsteeme, erinevat tüüpi droone, droonivastaseid seadmeid, seiresüsteeme – investeeringuid on sel aastal palju.“
Välisministeerium informeeris teadet üle andes Venemaa saatkonna esindajat, et Venemaa Föderatsioonist lähtuvate piiriintsidentide tõttu sulgeb Eesti kaks piiripunkti öiseks liikumiseks.
Noodis selgitati, et eile otsustas valitsus kehtestada muudatused 25. juuni 2002. aasta määruses nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ ning sulgeda Luhamaa ja Koidula piiripunktid öisel ajal (kell 19–7) kuni kolmeks kuuks.
Meede jõustub alates 24. veebruarist.
Välisministeerium informeeris teadet üle andes Venemaa saatkonna esindajat, et Venemaa Föderatsioonist lähtuvate piiriintsidentide tõttu sulgeb Eesti kaks piiripunkti öiseks liikumiseks.
Noodis selgitati, et eile otsustas valitsus kehtestada muudatused 25. juuni 2002. aasta määruses nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ ning sulgeda Luhamaa ja Koidula piiripunktid öisel ajal (kell 19–7) kuni kolmeks kuuks.
Meede jõustub alates 24. veebruarist.
See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valide päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.
Uudse kontseptsioonina avardab voog haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.
See on pidevalt täienev ja toimetuse kureeritud formaat, mis koondab ühte kohta uudised ja nopped Eestist ja välismaalt. Siit leiad ka lühikokkuvõtteid, mis aitavad teemat kiirelt haarata. Postitusi saab filtreerida valdkondade kaupa: valide päisest näiteks kategooria „Eesti“, näed vaid kodumaiseid lugusid.
Uudse kontseptsioonina avardab voog haaret, tuues peale Delfi enda artiklite lugejani ka leide mujalt, näiteks sotsiaalmeediast.
Esialgsetel andmetel sõitis peateel sõiduauto Škoda, kui talle keeras kõrvalteelt ette veoauto. Kuna tee oli libe, siis ei saanud Škoda õigeaegselt pidama ning sõitis vastu haagise külge. Sõiduauto esiosa sai tugevalt kannatada.
Sõidukis oli kaks inimest ning politsei sõnul toimetati nad haiglasse kontrolli. Veokijuht viga ei saanud.
Mõlemad juhid olid kained. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Esialgsetel andmetel sõitis peateel sõiduauto Škoda, kui talle keeras kõrvalteelt ette veoauto. Kuna tee oli libe, siis ei saanud Škoda õigeaegselt pidama ning sõitis vastu haagise külge. Sõiduauto esiosa sai tugevalt kannatada.
Sõidukis oli kaks inimest ning politsei sõnul toimetati nad haiglasse kontrolli. Veokijuht viga ei saanud.
Mõlemad juhid olid kained. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Läbirääkimised toimusid kaudses formaadis ehk Iraan ja USA kohtusid Omaani kõrgeima diplomaadiga eri aegadel pealinna Muscati palees. Nii Araghchi kui ka Omani esindajad kirjeldasid läbirääkimisi kui püüet leida viis tulevaste läbirääkimiste pidamiseks. USA pool ei andnud kõneluste kohta koheselt kommentaare.
„See oli läbirääkimistele hea algus. Ja läbirääkimiste jätkamise osas on olemas arusaam. Jätkumise koordineerimine otsustatakse pealinnades,“ ütles välisminister Araqchi Iraani riigitelevisioonile. Ta lisas, et mõlema poole ametnikud naasevad konsultatsioonideks koju.
Ebatavalise arenguna osales kohtumisel lisaks USA poolt esindanud erisaadik Steve Witkoffile ja president Donald Trumpi väimehele Jared Kushnerile ka USA mereväe admiral Brad Cooper. Tõenäoliselt oli see samm Teheranile signaali andmiseks, et Washington võib läbirääkimiste ebaõnnestumise korral Iraani rünnata.
Mõlemad pooled on näidanud üles valmisolekut taaselustada diplomaatia tuumavaidluse osas, kuid Washington soovib, et kõnelused hõlmaksid ka Iraani raketiprogrammi, Iraani toetust piirkonna relvastatud rühmitustele ja Iraani rahva kohtlemist, ütles USA välisminister Marco Rubio sel nädalal.
Iraani ametnikud on korduvalt öelnud, et raketiprogrammi arutamine ei tule kõne alla ja on avaldanud soovi saada tunnustust oma õigusele rikastada uraani. Viimane on aga Washingtoni jaoks punane joon.
Läbirääkimised toimusid kaudses formaadis ehk Iraan ja USA kohtusid Omaani kõrgeima diplomaadiga eri aegadel pealinna Muscati palees. Nii Araghchi kui ka Omani esindajad kirjeldasid läbirääkimisi kui püüet leida viis tulevaste läbirääkimiste pidamiseks. USA pool ei andnud kõneluste kohta koheselt kommentaare.
„See oli läbirääkimistele hea algus. Ja läbirääkimiste jätkamise osas on olemas arusaam. Jätkumise koordineerimine otsustatakse pealinnades,“ ütles välisminister Araqchi Iraani riigitelevisioonile. Ta lisas, et mõlema poole ametnikud naasevad konsultatsioonideks koju.
Ebatavalise arenguna osales kohtumisel lisaks USA poolt esindanud erisaadik Steve Witkoffile ja president Donald Trumpi väimehele Jared Kushnerile ka USA mereväe admiral Brad Cooper. Tõenäoliselt oli see samm Teheranile signaali andmiseks, et Washington võib läbirääkimiste ebaõnnestumise korral Iraani rünnata.
Mõlemad pooled on näidanud üles valmisolekut taaselustada diplomaatia tuumavaidluse osas, kuid Washington soovib, et kõnelused hõlmaksid ka Iraani raketiprogrammi, Iraani toetust piirkonna relvastatud rühmitustele ja Iraani rahva kohtlemist, ütles USA välisminister Marco Rubio sel nädalal.
Iraani ametnikud on korduvalt öelnud, et raketiprogrammi arutamine ei tule kõne alla ja on avaldanud soovi saada tunnustust oma õigusele rikastada uraani. Viimane on aga Washingtoni jaoks punane joon.
Trumpile ei paista piisavat sellest, et tema nimi on lisatud juba USA Rahuinstituudile ja Kennedy etenduskunstide keskusele.
Trumpile ei paista piisavat sellest, et tema nimi on lisatud juba USA Rahuinstituudile ja Kennedy etenduskunstide keskusele.
Haridusministeeriumi asekantsler Henry Kattago märkis, et arendus on HTMi poolt tellitud erasektorist. Hetkel arendab seda Finest AS ja varasemalt NetGroup.
Haridusministeeriumi asekantsler Henry Kattago märkis, et arendus on HTMi poolt tellitud erasektorist. Hetkel arendab seda Finest AS ja varasemalt NetGroup.
Teate juhtunust sai politsei eile varahommikul kell 7.34.
Teate juhtunust sai politsei eile varahommikul kell 7.34.
„Venemaa tuleb läbirääkimiste laua taha siiralt vaid siis, kui talle avaldatakse selleks survet. See on ainus keel, mida Venemaa mõistab,“ kommenteeris Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
ELi 20. sanktsioonipakett Venemaale sisaldab täielikku merendusteenuste keeldu Venemaa toornaftat vedavatele laevadele, hõlmates muu hulgas kindlustust, hooldusteenuseid ja juurdepääsu sadamatele. Plaani kohaselt lisataks veel 43 Venemaa varilaevastiku alust musta nimekirja, mis tõstaks sanktsioneeritud laevade koguarvu 640-ni.
Paketiga kehtestatakse ka uued impordikeelud metallidele, kemikaalidele ja kriitilistele mineraalidele ja täiendavad ekspordipiirangud Vene vägede poolt lahinguväljal kasutatavatele esemetele ja tehnoloogiatele.
Lisaks Venemaa energiatuludele võetakse paketiga sihikule 20 Venemaa piirkondlikku panka ja mitu panka kolmandates riikides, mida kasutatakse sanktsioonidest mööda hiilimiseks.
Meetmete jõustumiseks peavad EL-i riigid paketi heaks kiitma ja Brüssel soovib selle saavutada Ukraina-vastase sõja neljandaks aastapäevaks 24. veebruaril.
„Kutsun nüüd liikmesriike üles neid uusi sanktsioone kiiresti heaks kiitma,“ ütles von der Leyen. „Selle tegemine saadaks enne selle sõja sünget neljandat aastapäeva võimsa signaali: meie pühendumus vabale ja suveräänsele Ukrainale on vankumatu. Ja pigem kasvab see päev-päevalt, kuu-kuult, aasta-aastalt tugevamaks.“
„Venemaa tuleb läbirääkimiste laua taha siiralt vaid siis, kui talle avaldatakse selleks survet. See on ainus keel, mida Venemaa mõistab,“ kommenteeris Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
ELi 20. sanktsioonipakett Venemaale sisaldab täielikku merendusteenuste keeldu Venemaa toornaftat vedavatele laevadele, hõlmates muu hulgas kindlustust, hooldusteenuseid ja juurdepääsu sadamatele. Plaani kohaselt lisataks veel 43 Venemaa varilaevastiku alust musta nimekirja, mis tõstaks sanktsioneeritud laevade koguarvu 640-ni.
Paketiga kehtestatakse ka uued impordikeelud metallidele, kemikaalidele ja kriitilistele mineraalidele ja täiendavad ekspordipiirangud Vene vägede poolt lahinguväljal kasutatavatele esemetele ja tehnoloogiatele.
Lisaks Venemaa energiatuludele võetakse paketiga sihikule 20 Venemaa piirkondlikku panka ja mitu panka kolmandates riikides, mida kasutatakse sanktsioonidest mööda hiilimiseks.
Meetmete jõustumiseks peavad EL-i riigid paketi heaks kiitma ja Brüssel soovib selle saavutada Ukraina-vastase sõja neljandaks aastapäevaks 24. veebruaril.
„Kutsun nüüd liikmesriike üles neid uusi sanktsioone kiiresti heaks kiitma,“ ütles von der Leyen. „Selle tegemine saadaks enne selle sõja sünget neljandat aastapäeva võimsa signaali: meie pühendumus vabale ja suveräänsele Ukrainale on vankumatu. Ja pigem kasvab see päev-päevalt, kuu-kuult, aasta-aastalt tugevamaks.“
Kahtlane video ilmus Trumpi Truth Sociali kontol. See oli 62 sekundit pikk ja sisuliselt tümitas 2020. aasta presidendivalimiste korraldust. Selles väideti, et tegu oli hääletuspettusega. Teatavasti jäi Trump toona alla Joe Bidenile. Video taustamuusikaks oli lugu „The Lion Sleeps Tonight“. Klipi lõpuosas oli Barack ja Michelle Obamat kujutatud ahvidena.
Kahtlane video ilmus Trumpi Truth Sociali kontol. See oli 62 sekundit pikk ja sisuliselt tümitas 2020. aasta presidendivalimiste korraldust. Selles väideti, et tegu oli hääletuspettusega. Teatavasti jäi Trump toona alla Joe Bidenile. Video taustamuusikaks oli lugu „The Lion Sleeps Tonight“. Klipi lõpuosas oli Barack ja Michelle Obamat kujutatud ahvidena.
Eile aegus 2010. aastal allkirjastatud uus START-leping, mis piiras USA ja Venemaa tuumaarsenali kuuluvaid ressursse ja sisaldas olulisi läbipaistvusmehhanisme. Meediateadete kohaselt on USA ja Venemaa nõustunud järgima kokkuleppe tingimusi vähemalt kuus kuud, mille jooksul toimuvad läbirääkimised võimaliku uue leppe üle.
USA on seekord taotlenud ka Hiina kaasamist leppesse. Riigi tuumaarsenal on väike, aga kiiresti kasvav. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi teatel on Hiina tuumaarsenal kasvanud kiiremini kui ühelgi teisel riigil – umbes 100 uue lõhkepea võrra aastas alates 2023. aastast.
„Relvastuskontroll ei saa enam olla kahepoolne küsimus USA ja Venemaa vahel,“ kirjutas USA riigisekretär Marco Rubio veebis avaldatud essees. „Teistel riikidel on kohustus aidata tagada strateegiline stabiilsus, eriti Hiinal.“
USA relvastuskontrolli asesekretär Thomas DiNanno esitas ÜRO desarmeerimiskonverentsile uue kava, väites, et aegunud tuumaleppel olid fundamentaalsed vead.
„Venemaa järjestikused rikkumised, ülemaailmsete varude kasv ning vead uue START-lepingu ülesehituses ja rakendamises annavad Ameerika Ühendriikidele selge imperatiivi nõuda uut arhitektuuri, mis tegeleks tänapäeva ohtudega, mitte möödunud ajastu ohtudega,“ ütles ta ÜRO kohtumisel Genfis.
Ta süüdistas Hiinat USA-Venemaa leppe ärakasutamises, et oma arsenali kiire tempoga laiendada. „Täna siin istudes pole Hiina kogu tuumaarsenalil mingeid piire, läbipaistvust, deklaratsioone ega kontrolli,“ sõnas ta.
Hiina on varasemalt keeldunud liitumast tuumaleppe läbirääkimistega. Täna kordas Hiina suursaadik Shen Jian Pekingi seisukohta, öeldes, et Hiina tuumavõimekus pole kaugeltki USA või Venemaa tasemel.
„Hiina ei osaleks praegusel etapil tuumadesarmeerimise läbirääkimistel,“ sõnas ta ja rõhutas, et suuremate tuumaarsenalidega riigid peaksid jätkama oma tuumadesarmeerimise kohustuste täitmist.
Eile aegus 2010. aastal allkirjastatud uus START-leping, mis piiras USA ja Venemaa tuumaarsenali kuuluvaid ressursse ja sisaldas olulisi läbipaistvusmehhanisme. Meediateadete kohaselt on USA ja Venemaa nõustunud järgima kokkuleppe tingimusi vähemalt kuus kuud, mille jooksul toimuvad läbirääkimised võimaliku uue leppe üle.
USA on seekord taotlenud ka Hiina kaasamist leppesse. Riigi tuumaarsenal on väike, aga kiiresti kasvav. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi teatel on Hiina tuumaarsenal kasvanud kiiremini kui ühelgi teisel riigil – umbes 100 uue lõhkepea võrra aastas alates 2023. aastast.
„Relvastuskontroll ei saa enam olla kahepoolne küsimus USA ja Venemaa vahel,“ kirjutas USA riigisekretär Marco Rubio veebis avaldatud essees. „Teistel riikidel on kohustus aidata tagada strateegiline stabiilsus, eriti Hiinal.“
USA relvastuskontrolli asesekretär Thomas DiNanno esitas ÜRO desarmeerimiskonverentsile uue kava, väites, et aegunud tuumaleppel olid fundamentaalsed vead.
„Venemaa järjestikused rikkumised, ülemaailmsete varude kasv ning vead uue START-lepingu ülesehituses ja rakendamises annavad Ameerika Ühendriikidele selge imperatiivi nõuda uut arhitektuuri, mis tegeleks tänapäeva ohtudega, mitte möödunud ajastu ohtudega,“ ütles ta ÜRO kohtumisel Genfis.
Ta süüdistas Hiinat USA-Venemaa leppe ärakasutamises, et oma arsenali kiire tempoga laiendada. „Täna siin istudes pole Hiina kogu tuumaarsenalil mingeid piire, läbipaistvust, deklaratsioone ega kontrolli,“ sõnas ta.
Hiina on varasemalt keeldunud liitumast tuumaleppe läbirääkimistega. Täna kordas Hiina suursaadik Shen Jian Pekingi seisukohta, öeldes, et Hiina tuumavõimekus pole kaugeltki USA või Venemaa tasemel.
„Hiina ei osaleks praegusel etapil tuumadesarmeerimise läbirääkimistel,“ sõnas ta ja rõhutas, et suuremate tuumaarsenalidega riigid peaksid jätkama oma tuumadesarmeerimise kohustuste täitmist.
„Praegu on selline suundumus tõepoolest täheldatav. Kuid tuleb jälgida, kas see jätkub ja kas tekib muid tegureid,“ ütles ametnik.
„Siiski on mõnes kohas lahti ühendatud ka Ukraina sõjaväe Starlinkid, mida pole veel registreeritud,“ lisas ametnik, märkides, et registreerimisprotsess on veel pooleli.
Asjaolu, et Vene üksustel on probleeme pärast registreerimata terminalide blokeerimist, kinnitas ka Ukraina kindralstaabi komandör. „Nad on nagu pimedad kassipojad,“ kommenteeris ta.
Selle nädala alguses alustas Ukraina kaitseministeerium koostöös SpaceXiga Starlinki terminalide kontrollimist, et kaitsta tsiviilisikuid Venemaa droonide eest, mis on hakanud ebaseaduslikult kasutama Starlinki Ukraina energiavõrgu vastu suunatud ulatuslike rünnakute ajal.
„Starlinkiga varustatud Venemaa droone on raske kinni püüda: nad lendavad madalal kõrgusel, on elektroonilise sõjapidamise suhtes vastupidavad ja neid saab pikkade vahemaade kauguselt reaalajas juhtida,“ ütles Ukraina kaitseministeerium Politicole saadetud avalduses.
Ministeerium kutsus kõiki Ukraina armee üksuste komandöre ja tsiviilisikuid kiiresti oma terminale Ukraina riigiasutustes registreerima. „Peagi toimivad Ukrainas ainult registreeritud ja autoriseeritud terminalid; kõik registreerimata seadmed deaktiveeritakse,“ lisati avalduses.
„Praegu on selline suundumus tõepoolest täheldatav. Kuid tuleb jälgida, kas see jätkub ja kas tekib muid tegureid,“ ütles ametnik.
„Siiski on mõnes kohas lahti ühendatud ka Ukraina sõjaväe Starlinkid, mida pole veel registreeritud,“ lisas ametnik, märkides, et registreerimisprotsess on veel pooleli.
Asjaolu, et Vene üksustel on probleeme pärast registreerimata terminalide blokeerimist, kinnitas ka Ukraina kindralstaabi komandör. „Nad on nagu pimedad kassipojad,“ kommenteeris ta.
Selle nädala alguses alustas Ukraina kaitseministeerium koostöös SpaceXiga Starlinki terminalide kontrollimist, et kaitsta tsiviilisikuid Venemaa droonide eest, mis on hakanud ebaseaduslikult kasutama Starlinki Ukraina energiavõrgu vastu suunatud ulatuslike rünnakute ajal.
„Starlinkiga varustatud Venemaa droone on raske kinni püüda: nad lendavad madalal kõrgusel, on elektroonilise sõjapidamise suhtes vastupidavad ja neid saab pikkade vahemaade kauguselt reaalajas juhtida,“ ütles Ukraina kaitseministeerium Politicole saadetud avalduses.
Ministeerium kutsus kõiki Ukraina armee üksuste komandöre ja tsiviilisikuid kiiresti oma terminale Ukraina riigiasutustes registreerima. „Peagi toimivad Ukrainas ainult registreeritud ja autoriseeritud terminalid; kõik registreerimata seadmed deaktiveeritakse,“ lisati avalduses.