5.–6. novembril toimus Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) hariduskomisjoni konverents „Eesti hariduse arengusuunad: teadusuuringutest tarkade otsusteni“. Konverentsi avas komisjoni aseesimees ja haridusinnovatsiooni professor ning Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juht Margus Pedaste, kes tõdes, et hariduses on probleeme nii palju, et neid kõiki ei ole võimalik korraga lahendada.

Eelmisel kuul kehtestas USA sanktsioonid kahele Venemaa naftafirmale Lukoil ja Rosneft, eesmärgiga avaldada Moskvale survet Ukraina sõja lõpetamiseks. See kätkes edasiste sanktsioonide ohtu nendelt firmadelt naftat ostvate riikide ettevõtete suhtes.

Ungari on Ukraina sõja vältel säilitanud sõltuvuse Venemaa energiast. Eile kohtus Ungari peaminister Viktor Orbán Washingtonis USA presidendi Donald Trumpiga, et veenda Washingtoni säästma Budapesti sanktsioonidest.

Valges Majas ajakirjanikega rääkides ütles Orbán, et see küsimus on Ungarile elutähtis ja ta lubas Trumpile selgitada, millised on tagajärjed Ungari rahvale ja majandusele, kui riik ei saa Venemaalt naftat ja gaasi.

Trump näis Orbáni seisukohta mõistvat ja lubas kaaluda Ungarile erandi tegemist.

„Me uurime seda, sest tema jaoks on nafta ja gaasi hankimine teistest piirkondadest väga erinev,“ ütles Trump. „See on suurepärane riik, see on suur riik, aga neil pole merd. Neil pole sadamaid.“

Reutersiga rääkinud Valge maja ametnik märkis, et lisaks sanktsioonide erandile oli Ungari võtnud kohustuse osta USA veeldatud maagaasi ligikaudu 600 miljoni dollari väärtuses.

USA vabariiklasest kongresmen, esindajatekoja Balti fraktsiooni kaasesimees ning endine õhuväe brigaadikindral Don Bacon ei hoia end tagasi, kritiseerides USA kaitseministeeriumi peastaabi Pentagoni juhtkonda. „Kui rohkem tunnen muret osa Pentagoni juhtkonna liikmete pärast, keda ma ei pea eriti targaks. Ma arvan, et nad on selles valdkonnas rumalad,“ ütleb ta.

Senine volikogu esimees Anneli Kannus lõpetas ametiaja seoses sellega, et alates 2025. aasta augustist töötab ta erakond Eesti 200 tegevjuhina.

Taimsoo on Viljandi linnavolikogu XVII koosseisu liige ning liitus erakonnaga aastal 2022. „Olen tänulik erakonnakaaslaste usalduse eest. Eesti 200 on liberaalne erakond, mis seisab avatud, vaba ja võimalusi loova Eesti eest,“ ütles ta. „Pärast kohalikke valimisi on meie ülesanne analüüsida tulemusi, teha ausad järeldused ja viia ellu vajalikud muudatused. Peame sõnastama veelgi selgemalt, mille eest liberaalne Eesti seisab – inimeste vabaduse, ettevõtlikkuse ja kaasaegse ühiskonna arengu eest. Volikogu esimehena on minu eesmärk tagada, et need põhimõtted oleksid erakonna töös selged, järjekindlad ja nähtavad.“

Erakonna esimehe Kristina Kallase sõnul on tegevjuhi roll erakonna edasises arengus võtmetähtsusega. „Oleme erakond, kes vaatab järgmise põlvkonna ja tuleviku suunas. Selleks, et seista kindlalt liberaalse, uuendusmeelse ja eestimeelse poliitika eest, peab erakond organisatsioonina tugevnema,“ ütles ta.

Eesti 200 volikogusse kuuluvad piirkondade esindajad, juhatuse liikmed, riigikogu liikmed ning Noor Eesti 200 esindaja.

Probleem on nii ulatuslik, et üks eelmisel aastal ebaseadusliku telefoniga drooni alla langemist filminud vang ütles oma videos, et maanduvaid lende on rohkem kui Heathrow lennujaamas.

Keset ööd paki toimetamise ajal Wandsworthi vangla juures viibinud Sky Newsi reporter kirjeldas vangla kohal kuulda olnud intensiivset droonisuminat. Droon peatus akna kohal ja hõljus paar minutit taevas, et lasta pakk võimalikult täpselt alla. Tavaliselt hoiavad vangid aknast väljas mingit eset, et pakk kinni püüda ja sisse toimetada. Mõni minut hiljem saabus ka teine tarne.

Sky Newsi andmetel läksid videole jäädvustatud saadetised otse kinnipeetavate akendele. Personal konfiskeeris pakid hiljem.

Teadaolevalt maskeeritakse pakke ka murutükkideks või kunstmurukatteks, et vangid saaksid need hiljem jalutuskäikude ajal üles korjata. Worcestershire’i Long Lartini vanglas on pakke maskeeritud ka väljaheideid sisaldavateks kotikesteks, sest vangid, kes ei saa öösel tualetti kasutada, viskavad neid oma kongi akendest välja. Hiljem korjavad koristajatena töötavad vangid kotid kokku ja jagavad salakauba vangide vahel laiali.

Jaanuaris kehtestati Inglismaa ja Walesi suletud vanglate ümber 400 meetri raadiuses lennukeelutsoonid, kuid meede kurjategijaid ei heiduta ja vanglad on endiselt hädas smugeldamise peatamisega.

Vanglate peainspektor Charlie Taylor nentis, et süsteemis on vigu. „Kontrollisime vanglaid, kus võrk puudus, jalutusväljakute võrk oli mõnes kohas maha kukkunud,“ ütles ta. Samuti olid inspektorid märkinud, et vanglate turvakaamerad ei toimunud õigesti ja aknad olid lõhutud.

Taylor ütles, et elementaarne turvalisus ja personali nõuetekohase väljaõppe tagamine on osa probleemist. Vanglajuhtide ühingu president Tom Wheatley sõnul on mureks ka asjaolu, et ennetusmeetmete kasutuselevõtmiseks kulutatakse tohutult raha, kuid kiiresti arenev droonitehnoloogia muudab olukorda taas.

Ajateenistusest viilimise teenuse pakkumisega kelmitamises süüdistatav ja tagaotsitavaks kuulutatud Andrei Vesterinen põgenes septembris Venemaale. Kohus kuulutas mehe tagaotsitavaks ja Euroopa vahistamismäärus väljastati 9. septembril – sellega kuulutati Vesterinen tagaotsitavaks Euroopa Liidu liikmesriikides.

Reedel postitas Vesterinen enda TikToki kontol video, kus väitis, et tal õnnestus vahistamismäärusest hoolimata ületada piiripunkt jalgsi ning käis väidetavalt ringi nii Narvas kui ka Tallinnas. Veel lisas ta, et läheb esmaspäeval Venemaale tagasi. Videos ei näita mees kordagi oma nägu ning ilmub kaadrisse ainult siseruumides ja pimedal tänaval, seega pole võimalik ta tegelikku asukohta näha.

„Nii, ma otsustasin paariks päevaks Eestisse sõita. Hoolimata sellest, et olen rahvusvaheliselt tagaotsitav, arvan, et antud juhul ei ole ma midagi rikkunud ja mul on täieõiguslik õigus Eestisse siseneda, kuna olen Eesti kodanik. Nüüd lähen silla kaudu. Tere, Narva!“ ütles Vesterinen videos. „Muidugi, kui ma täna piiri ületasin, vaatas piirivalvur passi, hetkeks uuris… ja ütles: „Minge!“ Nii et selline olukord kujuneski. Tundub, et rahvusvaheline otsing, aga rahulikult tulin Eestisse oma asju ajama. Probleeme polnud. Kus need meie Eesti politseinikud on?“

PPA pressiesindaja Martin Raid ütles Delfile, et Vesterinen ei ole Eesti piiripunktide kaudu riiki sisenenud. „Kohus on väljastanud mehe suhtes Euroopa vahistamismääruse ja ta on Euroopa Liidu liikmesriikides tagaotsitav. See tähendab, et kui mees soovib Euroopa Liitu siseneda, siis tuleb ta kinni pidada.“

Vesterinen on enda kohtuprotsessi venitanud erinevate meetoditega alates suvest.

Ringkonnaprokurör Janno Reinkort rääkis kohtus, kuidas Vesterinen, Janika Butkevitšus ja Armylaw OÜ on saanud süüdistuse kelmuses, haldusorganitele valeandmete esitamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.

Süüdistuse kohaselt pakkusid Vesterinen ja kaassüüdistatav Butkevitšus õigusabiteenust, tänu millele oli inimestel võimalik vabaneda kaitseväekohustusest. Tegelikult ei olnud Vesterineni ja Butkevitšuse õigusteenus mõeldud sisulise õigusvaidluse pidamiseks. See oli loodud klientide kaitseväekohustusest kõrvale hoidmiseks, mis muu hulgas sisaldas haldusorganile valeandmete esitamist. Kannatanuid on kümme ja nad maksid tühja ühtekokku üle 16 000 euro.

Juba 2017. aastal nõudis kaitseressursside amet tarbijakaitselt üle vaadata kutsealuseid ajateenistusest vabastada lubava ettevõtte OÜ ArmyLaw. Toonase ettevõtte reklaami järgi osutas firma teenust vähemalt 25-aastastele kutsealustele, kel olid oma äri ja pere ning kes olid saanud kaitseressursside ametilt kutse arstlikku komisjoni või otsuse asuda ajateenistusse.

Trump oli varasemalt öelnud, et ta ei osale iga-aastasel maailma liidrite tippkohtumisel ja tema asemel pidi majandusarengu arutlusest osa võtma asepresident JD Vance. Boikott tähendaks aga USA täielikku puudumist konverentsilt ja Vance’i plaanidega tuttav isik ütles, et asepresident ei plaani enam sõita tippkohtumisele.

„On täiesti häbiväärne, et G20 tippkohtumine toimub Lõuna-Aafrikas,“ kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus Truth Social.

Trumpi administratsioon on pikka aega süüdistanud Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsust heledanahaliste lõuna-aafriklaste ehk afrikaanide tagakiusamises ja nende vastu suunatud rünnakute lubamises.

Postituses väitis Trump taas, et afrikaane tapetakse ning nende maid ja talusid konfiskeeritakse ebaseaduslikult. „Niikaua, kui need inimõiguste rikkumised jätkuvad, ei osale ükski Ameerika Ühendriikide valitsuse ametnik tippkohtumisel,“ lisas ta.

Lõuna-Aafrika Vabariigi ametnikud on USA väiteid jätkuvalt ümber lükanud. Riigi valitsus on öelnud, et nad on diskrimineerimissüüdistuste üle üllatunud, kuna heledanahalistel elanikel on üldiselt palju kõrgem elatustase kui tumedanahalistel elanikel.

Sellest hoolimata on administratsioon jätkanud Lõuna-Aafrika valitsuse kritiseerimist. Sel nädalal peetud sõnavõtus ütles Trump, et Lõuna-Aafrika Vabariik tuleks G20-st välja visata.

Igal aastal võõrustab tippkohtumist erinev G20 liikmesriik, et arutada enda valitut teemat. Järgmise aasta kohtumise korraldab USA Trumpi kinnistul Miamis.

Varasemalt teenis uus aseminister Santšik Venemaa lõuna sõjaväeringkonna ülemana, kirjutab uudisteagentuur Reuters.

Eraldi määrusega vabastati Bulõga asekaitseministri kohalt ja määrati julgeolekunõukogu asesekretäriks. Asekaitseministrina vastutas Bulõga Vene armee logistilise toe eest.

Julgeolekunõukogu sekretäriks on endine pikaajaline kaitseminister Sergei Šoigu, kes määrati ametikohale 2024. aasta mais keset korruptsiooniskandaale ja kriitikat tema vägede tegevuse kohta Ukrainas.

Bulõga asus aseministri ametisse vahetult enne korruptsioonijuhtumite ilmsiks tulekut. Juhtumitega seoses on vahistatud enam kui tosin inimest. Teiste hulgas vahistati kolm endist asekaitseministrit, keda on süüdistatud raha omastamises ja altkäemaksu võtmises.

Kushneri firma Affinity Partners on püüdnud ehitada endise Jugoslaavia armee peakorteri territooriumile poole miljardi dollari suurust Trumpi kaubamärgiga kompleksi, mis hõlmab hotelli ja kortereid.

Hoone jäi varemetesse pärast 1999. aastal toimunud NATO vägede pommitamist Kosovo sõja lõpetamiseks. Mõnede jaoks on hoonel sümboolne väärtus, nähes seda mälestusmärgi või sümbolina vastupanus NATO-le.

Eelmisel aastal võttis Serbia valitsus hoonelt kaitsealuse staatuse ja sõlmis Kushneri firmaga 99-aastase rendilepingu. Valitsuse samm põhjustas meeleavaldusi ja viis uurimiseni, millega esitati pettusesüüdistus mitmele otsusega seotud Serbia ametnikule.

Serbia president Aleksandar Vučić on toetanud projekti vaatamata vastupanule ja väitnud, et see on oluline Trumpi administratsiooniga suhete parendamiseks. Seisma jäänud planeerimisprotsess sai uue hingamise reedel, kui Vučići partei, millel on parlamendis enamus, surus läbi erakorralise hääletuse territooriumi puhastamise üle, võimaldades projektiga edasi liikuda.

Opositsioonipoliitikud kritiseerisid valitsuse sammu, nimetades seda põhiseadusevastaseks. Vasaktsentristlik parlamendiliige Marinika Tepić ütles, et valitsus ohverdab riigi ajaloo Trumpi meeleheaks. „Kohas, kus kunagi langesid pommid, kavatsete te nüüd šampanjat valada,“ sõnas ta.

„Rumeeniasse jäävad väed, kuid nende rotatsioonis ja arvus toimub mõningaid muudatusi,“ ütles Hegseth ajakirjanikele Valges Majas koos president Donald Trumpiga.

Trumpi sõnul on see samm osa laiemast ümberpaigutamisest, mitte Ameerika sõjalise kohaloleku vähendamisest Euroopas.

Hegseth lisas, et USA suhted Rumeeniaga on väga head. „Oleme seda kõike koordineerinud NATO peasekretäri Mark Ruttega, kõigi meie liitlastega. Kõiki teavitati ette,“ märkis Hegseth.

Rumeenia kaitseministeerium teatas eelmisel kuul, et USA vähendab oma kohalolekut mõnes idapoolse tiiva riigis, sealhulgas Rumeenias.

Mõned USA kriitikud kritiseerisid toona Pentagoni otsust vähendada USA vägede arvu Rumeenias, nimetades seda sammu „koordineerimata ja otseses vastuolus“ Trumpi strateegiaga.

Sirli Peepson unistas juba lapsepõlves õpetajaks saamisest. Nõnda läkski ta 20 aastat tagasi eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. „Mul oli põhikoolis väga hea eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes oli mulle suur eeskuju. See oli tõesti lapsepõlveunistus, mille ma hiljem teoks tegin,“ rääkis ta. „Aga tööd tehes sain aru, et unistused ei pea alati täituma,“ sõnas Peepson, kes pidas ametit kokku kolm aastat.

Kui 29. oktoobril kogunes politsei andmetel seimihoone juurde konventsioonist lahkumise vastu protestima 5000 inimest, siis eile juba 10 000. Kogu Toomkiriku väljak ja sellele viivad tänavad olid inimesi täis, vahendab Läti Delfi.

Üks meeleavalduse korraldajaid, keskuse MARTA esindaja Beata Jonite rõhutas oma avasõnavõtus, et jutt ei käi ainult naiste turvalisusest ja vägivalla väljajuurimisest, vaid see on ka riikliku julgeoleku küsimus. Jonite rõhutas, et kõik see toimub ka valimiseelsel aastal.

„Emake Läti ei ole veel väljaspool ohtu. Kaitseme teda,“ kutsus Jonite üles.

Trummide tagumise saatel kõlasid hüüdlaused „Tee kõik, mis suudad – konventsioon peab võitma!“ ja „Kopeerides Venemaad ei kaitse te Lätit!“.

Üks populaarsemaid hüüdlauseid, mida rahvahulk korduvalt skandeeris, oli „Reetmine!“. Nii väljendati suhtumist opositsiooni ja koalitsiooni kuuluva Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) tegevusele, kes hääletasid konventsioonist lahkumise ning ühes sellega euroopalikest ja läänelikest väärtustest loobumise poolt.

Sellest rääkisid rahvale Läti Rahvarinde omaaegsed juhid Velta Čebotarenoka ja Dainis Īvāns.

Čebotarenoka võrdles oma sõnavõtus eilset meeleavaldust 35 aasta taguste sündmustega ja barrikaadide ajaga, kui inimesed kaitsesid Läti habrast vabadust.

„Me pidasime vastu ja lõppude lõpuks võitsime,“ ütles Čebotarenoka, kelle sõnul tuleb nüüd uuesti Emakest Lätit, demokraatlikku Lätit kaitsta.

„Me oleme Euroopas ja siia me jääme,“ ütles Čebotarenoka.

Īvāns võrdles samuti eilset meelevaldust ärkamisajaga ja nõudis Moskva teest vabanemist.

„Veel eelmisel neljapäeval tundus, et seimi otsus konventsioonist lahkuda rikub tuhandeid riiklikke pidusid. Euroopa ja kohalike sündmuste taustal näis mulle, et ma ei ole kogu Läti iseseisvuse aja end nii halvasti tundnud kui nüüd. Ei tundunud enam võimatuna, et seimilt võivad järgneda välisagentide seadus ja muud sellised algatused, sest ükski rahvaesindaja isegi ei vabandanud, vastupidi, nad süüdistavad meid,“ ütles Īvāns. „Inimeste vapustav ühtsus annab aluse uskuda, et Läti ei astu sammu Venemaa unistususe suunas ja kinnitab, et suveräänne võim kuulub Läti rahvale.“

Meeleavaldus kestis umbes kaks tundi. Skandeeriti hüüdlauseid ja lauldi laule. Kella 22 ajal hakati laiali minema.

Politsei teatel üldiselt tõsiseid intsidente ei olnud. Siiski peeti kinni kaks inimest: üks avaliku korra rikkumise ja politsei seaduslikele korralduste allumatuse ning teine üritusel osalenu vastu füüsilise vägivalla tarvitamise eest.

Eilne meeleavaldus kuulutati välja juba enne seda, kui seim Läti Istanbuli konventsioonist lahkumise seaduse vastu võttis. Läti president Edgars Rinkēvičs jättis aga seaduse väljakuulutamata ja saatis selle seimi tagasi. Seal otsustati jätta seaduse üle otsustamine seimi järgmisele koosseisule.

Häirekeskus sai neljapäeval kell 18.41 teate, et Tallinnas Õismäe teel asuva kortermaja keldris on toimunud plahvatus. Sündmusele reageerisid suurte jõududega nii politsei, pääste kui kiirabi ning samuti kaasati demineerijad.

Põhja prefektuuri operatiivjuhi Rait Pikaro sõnul kortermaja elanikud evakueeriti ning päästjad alustasid kohe ruumide kontrollimist. „Selle käigus toodi keldrist välja raskelt viga saanud 48-aastane mees, kelle kiirabi viis haiglasse. Kahjuks ei õnnestunud meedikutel mehe elu päästa ja ta suri reede varahommikul,“ lisas Pikaro.

„Esialgsetel andmetel on meil alust arvata, et plahvatusega võib olla seotud keldris viibinud mees, kes plahvatuse tagajärjel hukkus. Kontrollime põhjalikult kõiki juhtunu asjaolusid, et selgitada välja, mis eile õhtul täpsemalt juhtus ning mille tõttu keldris plahvatus toimus,“ lisas operatiivjuht.

Kohtuasjas „Vainik ja teised vs Eesti“ oli vaidluse all Eesti vanglates kehtiv täielik suitsetamiskeeld, mis jõustus 2017. aasta oktoobris. Neli vangi, nende seas eluaegne vang Rene Vainik, kaebasid EIK-i nii keelu enda kui ka võõrutusnähud, mis keelu tõttu tekkisid.

Süüdimõistetu on 27-aastane Venemaa kodanik Dmitri Kurašov, kes oli juba varem kuriteos süüdi mõistetud, vahendab Ukraina 24 Kanal.

Avaldatud andmete järgi kandis Kurašov varem Venemaa vanglas karistust varguste eest ja allkirjastas 2023. aasta novembris Venemaa kaitseministeeriumiga lepingu, tänu millele sai amnestia.

Kurašov kuulus Venemaa ida sõjaväeringkonna 127. motolaskurdiviisi ründesalka Štorm-V ja ründas 2024. aasta 6. jaanuaril koos oma salgaga Ukraina kaitsjaid Prõjutne piirkonnas.

„Rünnaku ajal tulistas rašist läheda maa pealt Ukraina relvajõudude sõdurit, kes andis end lahingkokkupõrke käigus vangi, kui oli vaenlase pealetungi tõrjumisel ära kulutanud kogu lahingkomplekti. On kindlaks tehtud, et Kurašov tegi ukrainlase pihta sihitud lasud Kalašnikovi automaadist,“ öeldakse teates.

Samal päeval ajasid Ukraina jõud okupandid hõivatud positsioonidelt minema ning võtsid Kurašovi ja veel neli okupanti vangi. Nad olid ainsad terveks jäänud.

Kohus mõistis Kurašovi süüdi sõjakuritegudes.

76-aastane Lavrov, kes on olnud Venemaa välisminister üle 20 aasta, ei ilmunud 5. novembril Putini juhitud märgilise tähtsusega julgeolekunõukogu istungile.

Kohtumisel julgeolekunõukogu alaliste liikmetega, kelle hulka kuulub ka Lavrov, andis Putin käsu töötada välja ettepanekud tuumakatsetuste taasalustamise kohta. Ajalehe Kommersant allikas ütles, et Lavrov „puudus kooskõlastatult“. Sealjuures oli Lavrov ainus julgeolekunõukogu alaline liige, kes sellelt istungilt puudus.

Samal ajal kaotas Lavrov Venemaa delegatsiooni juhi koha G20 tippkohtumisel. Sel aastal juhib delegatsiooni hoopis presidendiadministratsiooni asejuht Maksim Oreškin, teatas eile Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kelle sõnul langetas otsuse Putin.

Lavrovil oli 21. oktoobril telefonivestlus Rubioga, mille käigus oli plaanis läbi arutada Putini-Trumpi Budapesti kohtumise tingimused. Rubio soovitas aga pärast seda jutuajamist Lavroviga Trumpil kohtumine ära jätta ning seejärel kehtestas USA sanktsioonid Vene naftafirmadele Lukoil ja Rosneft, mis olid esimesed uued sanktsioonid pärast Trumpi Valgesse Majja naasmist.

Reutersi allikad teatasid, et põhjus oli Kremli jäik seisukoht. Kreml tahtis Ukrainas liiga palju ja keeldus relvarahust.

Lavrov rääkis pärast vestlust Rubioga taas „natsirežiimist“ Kiievis ja nõudis konflikti „esmapõhjuste“ kõrvaldamist. Lavrov kuulutas, et kohe relvarahu kehtestamine viib selleni, et suur osa Ukrainast „jääb natsirežiimi juhtimise alla“ ja lääs „pumpab Ukraina relvajõud taas relvi täis terroritegevuse jaoks löökide näol tsiviilinfrastruktuuri vastu“ Venemaal.

Täna kommenteeris Putini ja Lavrovi suhteid Peskov, vahendab Interfax.

„Nendes teadetes ei vasta tegelikkusele miski,“ ütles Peskov.

Küsimusele, kas Lavrov jätkab tegevust Venemaa välisministrina, vastas Peskov: „Loomulikult, Lavrov töötab välisministri ametikohal.“

Allikate sõnul said rünnakus kahjustada tehase peamine töötlusüksus CDU-5, mille päevane läbilaskevõime on 9100 tonni ehk viiendik tehase koguvõimsusest, ning hüdrokrakkimisseade, mille läbilaskevõime on 11 000 tonni päevas.

2024. aastal töötles Volgogradi tehas 13,7 miljonit tonni naftat, mis moodustas 5,1% kõigi Venemaa naftatöötlemistehaste omast.

SSO droonid tabasid Gvardeiski naftabaasi. Hävis mahuti RVS-400, mis oli löögi hetkel täis.

Samal ajal sai samas piirkonnas pihta kaks naftatoodete rongi.

Veel tabasid SSO droonid mitut naftabaasi ja ladu Simferopolis ja selle ümbruses. Hävisid mahutid. Puhkes mitmeid tulekahjusid.

Indianapolise elanik María Florinda Ríos Pérez de Velásquez suri pähe saadud laskehaava tagajärjel, teatas kohtuarst.

Hädaabinumbrile tehtud kõnes teatati võimalikust sissetungist. Kui politsei kohale jõudis, leidsid nad maja verandalt kuulihaavaga naise, keda oli tulistatud majast seest.

„Mis juhtuma hakkab, raske on öelda. Ma võin nii palju küll öelda, et peab juhtuma väike ime, et mind keegi veenab kandideerima,“ ütles Karis.

Presidendi sõnul on see mitte poliitikute, vaid tema enda otsus, kas ta tahab veel teiseks ametiajaks presidendiks kandideerida või mitte.

„Ükski poliitik minu tulevikku ikkagi ei otsusta. Ma arvan, et selle otsuse ma teen ise ja olen seda kogu aeg ise teinud,“ sõnas president.

Ta aga vihjas, et imesid võib juhtuda. „Ega eelmine kord ju ka 6. augustil ei olnud mul aimugi, et ma võiksin presidendiks hakata. Aga 31. august mind valiti ära.“

Samuti leiab president Alar Karis, et presidentuur võiks olla üks ametiaeg, aga seitse aastat.

„Sellest võib-olla täitsa piisaks, siis tuleb uus president. Siis ei pea president hakkama poole aja peal mõtlema, kas ta ikka saab tagasi valitud ja kas ta tahab tagasi valitud saada ja nii edasi.“

Alar Karis valiti Eesti presidendiks 2021. aasta riigikogu teises hääletusvoorus 31. augustil 72 häälega. Uued presidendivalimised toimuvad 2026. aasta suvel.

Suur Trumpi imetleja Orbán kohtub viimasega kahepoolselt esimest korda pärast Trumpi Valgesse Majja naasmist tänavu jaanuaris, vahendab Reuters.

Trumpi ja Orbáni ühendavad küll paljud ideoloogilised küsimused, aga potentsiaalselt keeruline teema on Ungari sõltuvus Vene naftast. Trump on nõudnud, et Euroopa riigid lõpetaksid Vene nafta ostmise, et tühjendada Moskva Ukrainas sõjapidamiseks vajalikku kukrut.

Ungari on jätkanud Vene energiaallikate ostmist ka pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aastal, mis on esile kutsunud paljude Euroopa Liidu ja NATO liitlaste terava kriitika.

Ungari ametiisikud ütlesid kohtumise eel, et Orbáni eesmärk on arutada USA-Venemaa tippkohtumise korraldamist Budapestis ja taotleda erandeid USA energiasanktsioonides.

Trump teatas oktoobris, et kohtub Venemaa valitseja Vladimir Putiniga Budapestis, aga kohtumine jäeti ära, sest Venemaa ei olnud valmis Ukraina relvarahus kokku leppima.

„Kõik diplomaatilised läbirääkimised on rasked, aga ma ootan sõbralikke ja kergeid läbirääkimisi,“ ütles Orbán Ungari uudisteagentuurile MTI.

MTI teatas, et Washingtoni lennates nimetas Orbán energiasanktsioonide teemat tõsiseks ja ütles, et panused on kõrged, kuigi ta ei arva, et läbirääkimised Trumpiga sellel teemal tuleksid keerulised.

„Ma tunnen presidenti, tema tunneb mind, me tunneme teemat, me peame lihtsalt kokkuleppele jõudma,“ ütles Orbán MTI vahendusel.

Kavas on arutada ka suuremat majanduslikku koostööd USA ja Ungari vahel.

Washingtoni lähedal asuv Andrewsi baas teatas oma avalduses, et üks hoone baasis evakueeriti pärast seda, kui üks inimene avas kahtlase paki.

„Ettevaatusabinõuna evakueeriti see hoone ja sellega ühenduses olev hoone ning piirkond eraldati,“ öeldakse avalduses. „Andrewsi ühisbaasi kiirreageerijad saadeti sündmuskohale ja nad tegid kindlaks, et vahetut ohtu ei ole, ning sündmuskoht on antud üle erijuurdluste büroole. Juurdlus praegu käib.“

Mitu inimest viidi pärast paki avamist baasi territooriumil asuvasse Malcolm Grove’i meditsiinikeskusse. Pakk sisaldas tundmatut valget pulbrit, teatasid kaks allikat CNN-ile.

Üks allikas ütles, et esialgsed testid ei tuvastanud midagi ohtlikku, aga juurdlus jätkub.

Pakk avati hoones kus asub õhurahvuskaardi valmisolekukeskus. Konkreetne ruum jäeti suletuks.

Kahe allika sõnul uuritakse ka poliitilist propagandat, mis oli samuti pakki lisatud.

Andrewsi baas on koht, kust algavad USA presidendi ja teiste kõrgete tegelaste lennureisid. President Donald Trump viibis seal viimati kolmapäeval.

Kui traditsiooniliste sigarettide puhul on aastakümneid räägitud konide reostusest, siis veipide puhul on probleem palju ohtlikum: need e-sigaretid sisaldavad nii patareisid, elektroonikat kui ka erinevaid kemikaale, mis kõik vajavad erikäitlust. Eestis kogutakse aastas kokku juba üle 400 tonni kasutatud e-sigarette. See on tähelepanuväärne kogus, arvestades nii Eesti rahvaarvu kui ka turu väiksust. Samas tuleb rõhutada, et suur osa neist toodetest jääb siiski käitlemata, lõpetades oma elukaare olmeprügi hulgas või hullemal juhul metsa alla visatuna.

Veipide populaarsuse kasvu on mõjutanud nii nende lihtne kasutamine kui ka atraktiivne kujundus ja turundus. Paljud kasutajad eelistavad veipe ka seetõttu, et nende lõhnad ja maitsed on meeldivad. (Legaalsel turul on maitsestatud tooted keelatud.) Ühekordsed veibiseadmed on ka odavamad ja kergesti kättesaadavad. Kuid iga väike plasttoru sisaldab nii liitiumakut, erinevaid elektroonikakomponente kui ka nikotiinivedeliku jääke.

Liitiumakud on väärtuslikud, kuid nende eraldamine plastkestast on töömahukas ja kallis. Plastist kestad ise on tavaliselt mitmekihilised, sisaldades värvaineid ja metallosakesi, mis muudavad taaskasutuse tehniliselt keeruliseks. Lisaks jääb seadmesse sageli nikotiinivedeliku jääke – need võivad valesti käidelduna olla keskkonnale kahjulikud. Kui seade satub põletusse või laguneb prügilas, võivad aurustuvad ühendid ja metalliosakesed jõuda õhku või põhjavette. See kombinatsioon muudab e-sigareti Eesti seadusandluse järgi ohtlikuks jäätmeks.Lisaks on ühekordsed e-sigaretid meil klassifitseeritud kui väikeelektroonika, kuid nende mainitud koostise eripära muudab veipide tavapärase käitluse keeruliseks. Patareide ja plastkesta ühendus e-sigaretis nõuab käsitsi töötlemist, sest purustamine võib põhjustada tulekahju – liitium reageerib hapnikuga plahvatuslikult. Jäätmekäitlusplatside põlengud on seetõttu sagedased nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Eestis tegutseva Eesti Elektroonikaromu – kes tagab nende seadmete kogumise ja taaskasutusse suunamise – hinnangul on probleem kahekihiline: e-sigaretid jõuavad tavaprügi hulka tarbijate vähese teadlikkuse pärast ja nende kokku korjamine pole käitlemise keerukuse tõttu majanduslikult perspektiivne. Probleemi süvendab veelgi illegaalne turg. Uuringud näitavad, et Eestis on ligi 60% turul olevatest e-sigarettidest ebaseaduslikud, tihti maitsestatud ja ilma ametliku registreeringuta. Need ei kuulu ka jäätmekäitluse aruandlusse ja satuvad veelgi suurema tõenäosusega olmejäätmetesse.

Teoorias on Eestis e-sigarettide tagastamise süsteem üsna hästi üles ehitatud. Kõik jaekauplused, mis veipe müüvad, on kohustatud kasutatud seadmeid tagasi võtma põhimõttel „üks ühe vastu“. Lisaks on mitmel pool Eestis olemas väikeelektroonika ja patareide kogumiskastid, kuhu võib ära anda ka kõik e-sigaretid. Praktikas jäävad aga sellise süsteemi käed sageli lühikeseks. Põhjused on nii psühholoogilised kui ka logistilised: esiteks pole paljudele teada, kus asuvad kogumiskastid, ega ka see, et kauplustes saab e-sigaretid ära anda. Teiseks ei pea inimesed veipi elektroonikaseadmeks ja nii visatakse need pulgad ära koos olmeprügiga. Lisaks ei teadvustata endale, et need seadmed on tuleohtlikud ja sisaldavad ohtlikke komponente.

Nüüd aga kurioosum: kuna seadus piirab nikotiinitoodete reklaami ja müügiedendust, ei saa nende toodete tootjad ega maaletoojad teha ka väga vajalikku teavituskampaaniat. Nii ongi selline kommunikatsioon, mis võiks olla kõige tõhusam tööriist e-sigarettide käitluse teadlikkuse tõstmisel, Eestis keelatud. Mitmel korral on tõstatunud ka mõte kehtestada ja arendada Eestis e-sigarettidele pandisüsteem, sarnaselt taaraga. Teoorias võiks see töötada – pandipakendisüsteem toob Eestis kuni 90% taarast kogumispunktidesse –, kuid praktikas saab siin takistuseks e-sigarettide must turg.

Kuna enamik e-sigarette ja veipe liigub Eestis ebaseaduslikult, pole võimalik neid pandisüsteemiga kokku koguda. Süsteemi saaks tagastada vaid seaduslikult müüdud veipe, mis muudaks praegust olukorda üsna vähe. Ka majanduslikult oleks pandisüsteem kulukas: majandusliku mõttekuse tagaks legaalsete toodete maht, mida aga täna pole turul piisavalt. Nii ongi veipide innovatsioon ja keskkonnasäästlikumate lahenduste väljatöötamine musta turu pantvangis.

Huvitav probleem on ilmnenud aga koolides: veipimiskultuur on jõudnud aina nooremate koolilasteni ja nii levib vahetundide ajal koolis vanilli- ja aprikoosilõhn, mis reedab ebaseaduslike maitsestatud seadmete kasutamist ja seda juba 13–14-aastaste seas. Koolidesse ei tohi aga seaduse järgi paigaldada e-sigarettide kogumiskaste, sest seda peetakse toote reklaamiks. Nii liiguvad kõik need veibid kasutamise järel tavaprügi hulka.

Euroopa Liit on aga hetkel liikumas suunas, kus ühekordsed plastist elektroonikaseadmed, sealhulgas e-sigaretid, täielikult keelustataks. Keeld ei puuduta otseselt tootmist, vaid Euroopa ühisturule lubamist. Seega jäävad seadmed endiselt tootmisse, kuid nende müük ja import EL-i turule lõpetatakse. Sektor valmistub selleks sammuks juba praegu. Mitmed maaletoojad arendavad sellega seoses välja korduvkasutatavaid e-seadmeid, mille eluiga on pikem ja mille osi saab eraldi ringlusse võtta. Kuid üleminek neile on aeglane ja sõltub suuresti seadusandlikust raamistikust. Ühekordsete veipide keelamine ei lahenda aga juba olemasolevat prügiprobleemi. Järgmised aastad saavad olema kriitilised, sest kestab nii-öelda üleminekuperiood, kus vanade seadmete käitlemine ja uute standardite juurutamine toimuvad paralleelselt.

Eestis kehtivasse jäätmeseadusesse on plaanis lähiajal lisada eraldi paragrahv, mis käsitleb konkreetselt e-sigarettide kogumist ja käitlemist. Jääb üle vaid loota, et seadusandjad taipavad reegleid korrigeerida ka viisil, mis vähendaks salaturu osakaalu ehk lubaksid seaduslikult turule neid e-sigareti maitseid, mis niikuinii turul on ja turule jäävad, kuid meie ühiskonda rahaliselt kuidagi ei panusta. Muutus seaduses looks selgema õigusraamistiku, määratleks kogumiskohustused ja teavituse nõuded ning võimaldaks riigil paremini kontrollida jäätmevoogude liikumist.

Nikotiinitoodete maaletoojad ja müüjad on näidanud selget valmisolekut koostööks ning toonud esile, et seni on just õigusliku määratluse puudumine olnud suurim takistus igasuguseks lahenduste reaalseks väljatöötamiseks. E-sigaretti ei saa käsitleda lihtsalt kui väikeelektroonikat, sest selle toote riskid ja koostis on äärmiselt spetsiifilised.

Veipimine on osa kaasaegsest elustiilist – tahame seda või mitte –, kuid selle jälg keskkonnas on tegelikult alles kujunemas. Igasugune elektrooniline sõltuvus jätab endast maha nähtamatu, ent kasvava romuhunniku. Lahendus ei seisne ainult seadustes või kogumiskastides, vaid ka harjumustes ja mõtlemises. Nii nagu tarbija ei viska enam suitsukoni tänavale, peaks suitsetaja mõistma, et ka veip on ohtlik jäätmeallikas, mis nõuab erikäitlust. Keskkonnateadlikkus algab aga väikestest otsustest, näiteks sellest, kuhu sa viskad tühjaks saanud seadme.

Iga kogumiskohta tagasi toodud veip vähendab nii tuleohtu, säästab liitiumi kui ka vähendab plastireostust. Veipimise keskkonnamõju ei kao iseenesest, kuid ühiskondlikult vastutustundlik tegutsemine võib selle mõju oluliselt vähendada.

Ühekordsete seadmete puhul on taaskasutuse majanduslik mõttekus väike. Kõige väärtuslikum komponent on e-sigaretis liitiumaku, mida saab eraldada ja kasutada näiteks droonides või muudes väikese energiatarbega seadmetes. Kuid selleks tuleb seadmeid käsitsi lahti võtta ja see töö on kallis, lisaks aeganõudev. Korduvkasutatavate seadmete puhul on olukord parem. Nendes leidub mikrokiipe ja metallosi, mida saab eraldada ning ringlusse suunata. Suurem osa veipide plastkomponente läheb aga siiski põletusse, kus neid kasutatakse energia tootmiseks. Kuigi see pole ideaalne variant, on see parem väljavaade kui seadmete lagunemine looduses.

Tegemist oli võtmetähtsusega sammuga pärast Andrej Babiši populistliku erakonna ANO võitu parlamendivalimistel, vahendab Reuters.

53-aastase Okamura erakond Vabadus ja Otsedemokraatia (Svoboda a přímá demokracie – SPD) on teinud kampaaniat muu hulgas Euroopa Liidust väljaastumise ja Ukraina toetamise lõpetamise poolt.

Nüüdsete opositsioonierakondade sõnul ei ole Okamura vaated sobivad riigi ühe kõrgema ameti pidamiseks.

Tšehhi senine peaminister Petr Fiala mõistis Okamura esindajatekoja esimeheks valimise hukka ja hoiatas, et tegemist on võõravihkajaga, vahedab Euractiv.

Fiala sõnul oli Okamura ametisse valimine tohutu viga. Ta süüdistas Okamurat äärmuslike, rassistlike, võõravihkajalike ja šovinistlike avalduste tegemises.

„Meil on nüüd koja esimees keegi, kes ei tohiks seal üldse olla,“ ütles Fiala.

Okamura on näiteks kahtluse alla seadnud natside koonduslaagri olemasolu, kus hoiti romasid, jaganud sotsiaalmeediapostitusi, kus on kutsutud üles jalutama sigadega mošeede ees „kaitseks islami vastu“ ning öelnud, et hüppaks pigem aknast alla, kui laseks end adopteeria samasoolisel paaril.

Okamura eest on hoiatanud isegi tema oma vend, parlamendi kristlike demokraatide fraktsiooni kuuluv Hayato Okamura, kes ütles, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse pikaaegse kritiseerija spiikriametisse laskmine on julgeolekuoht, mitte mäng.

„Ma saan aru, et ei ole igaühe kandidaat, aga ma luban, et kui saan usalduse ja mind valitakse, olen ma erapooletu esimees kõigi jaoks,“ ütles Okamura enam kui kuus tundi kestnud debati ajal.

Babiš loodab koos Okamura SPD ja autojuhtide parteiga valitsuse kokku panna detsembri keskpaigaks.

Ühe esimese asjana uues ametis käskis Okamura parlamendihoonelt maha võtta Ukraina lipu, mis oli seal solidaarsusest lehvinud alates 2022. aastast.

Sellele reageerisid nüüdsed opositsioonierakonnad ja parlamendihoonel on nüüd näha kolme Ukraina lippu, mille panid välja konservatiivse erakonna ODS, liberaalse STAN-i ja Piraadipartei liikmed.

Tšehhi uued valitsejad kavatsevad Ukraina toetamise lõpetada.

Pealtnäha üleöö on Pop Martist saanud maailma väärtuslikem börsil noteeritud mänguasjatootja. Selle väärtus – 38 miljardit USA dollarit – on üle kolme korra suurem kui Hello Kittyt tootval Jaapani ettevõttel Sanrio ja peaaegu seitse korda suurem kui Barbie nukkude tootjal Mattelil.

„Lisaks analüüsisime, millised järeldused saab teha lähisuhtevägivalla tõkestamiseks ja ennetuseks edaspidi. Antud juhtumiga seoses reageeris politsei 20 väljakutsele poole aasta jooksul. 20 teadet häirekeskusele ja 20 patrulli väljasõitu, mõnel korral reageeriti mitme patrulli ja lisaks veel kiirabiga. Mõelge. Ja see pole ju ainus tegevus Tartu piirkonnas. Kaugeltki mitte ainus arenev lähisuhtevägivalla (LSV) juhtum, nagu möödunud nädalavahetuse ülevaatest võis märgata,“ kirjutas ta.

Taro jätkas, et politsei võttis neid väljakutseid tõsiselt ning tegutses vastutustundlikult. „Aadressid olid teada, tegelane samuti. Käidi kohal ka naabrite kutse peale, kes kuulsid karjumist. Käidi ka siis, kui kannatanu kartis minna tööle õues luusiva ekselukaaslase tõttu. Väljakutse põhjustaja eemaldati sündmuskohalt – viidi Tartu vanglasse kainenema või kutsuti lähedased järgi.“

Taro sõnul on Nõo juhtumi puhul näha olulisi lünki suures pildis, mis ulatub politsei enda tegevusest kaugemalt. Ta tõi välja, et politsei edastas vajaliku info teistele osapooltele, näiteks lähisuhtevägivalla väljakutsetel täidetav infoleht liigub ka kohalikku omavalitsusse. „Meil siiski puudub hetkel teadmine, kuidas teised selle kätte said ja mida ette võtsid. Selle väljaselgitamisega veel tegeletakse.“

Taro nentis, et politseil polnud antud juhtumi puhul kehtiva õiguse järgi võimalik vägivallatsejale kehtestada isegi tõhusat viibimiskeeldu. „Praegune 12 tunni piirang poleks toiminud näiteks siis, kui samast korterist tuli mitu väljakutset sama ööpäeva sees 16-tunnise vahega. Ka hetkel kehtiv kõrgendatud ohu lävend ei võimaldaks seda, kuni kannatanu elu pole tõsiselt ohus. Vajalik seadusemuudatus on hetkel kooskõlastamisel ja võimaldab politseil edaspidi paremini ohvrit kaitsta.“

Samuti tõi ta murekohana välja, et milline on spetsialistide vastus, kui nendeni jõuab info psüühika häirete või sõltuvusprobleemide puhul teave patsiendi riskikäitumisest. „See on põhjus, miks me tõesti ootame sotsiaalministeeriumi just tervishoiu valdkonna esindajaid lähisuhtevägivalla ekspertrühma ja juhtrühma liikmeteks. Samuti oleks palju abi sellest, kui kokkuleppemenetluse järel määrataks kriminaalhooldaja koheselt kohtuotsuse kinnitamise järel ning järelevalve/toetusmeetmed rakenduks ilma viivituseta ja oleksid ka asjakohased.“

Taro rääkis, et praeguseks on täiendatud sisekaitseakadeemia ning politsei- ja piirivalvekolledži õppekavasid, et tulevased ametnikud oleksid paremini ette valmistatud lähisuhtevägivalla olukordade lahendamiseks. „Oleme loonud ka täiendkoolituse politseinikele ning korraldanud esmareageerijate nõustamist, et tugevdada nende oskusi ja vaimset vastupidavust. Pean oluliseks, et PPA jätkaks sellega. Aga see kompetents ja asjatundlik lähenemine on vajalik ka mujal suures pildis.“

Taro rõhutas, et kõige tähtsam õppetund on meenutus, et lähisuhtevägivalla tõkestamine, ohvrite kaitsmine ja vägivallatsejate ohjeldamine, vajadusel ka ravimine ei ole ju ainult PPA teha, vaid hoopis laiema vastutusega valdkond.

„Me peame suutma paremini – ükski inimene ei tohi jääda abita vahepealses tühimikus. PPA peadirektor kinnitas, et järgmised jõulud tulevad teisiti. Pühad on paraku tume aeg LSV juhtumite mõttes ning politseijuht on lubanud rakendada lisaressurssi kõige keerulisemateks perioodiks ning teha seda varasemalt teisiti, veelgi tõhusamalt. Jätkame ka LSV juhtumite info regulaarset edastamist meedia vahendusel – see aitab hoida fookust sellel julmal nähtusel, mis rikub inimeste ja perekondade elusid, sandistab vaimselt ka lapsi ja vôib viia ka väga traagiliste tagajärgedeni. Pingutame rohkem!“

Reformierakonna juhatus otsustas täna, et uueks peasekretäriks saab riigikogu liige, 2017. aastast Reformierakonda kuuluv Kristo Enn Vaga.

34-aastane Mamdani võttis pärast valimiste võitjaks kuulutamist oma kõnes sihikule ka jõukad annetajad, kes oli rahastanud tema oponenti, sõltumatuna kandideerinud endist New Yorgi osariigi kuberneri Andrew Cuomot.

„Tegelikkuse ümberdefineerimiseks ja meie naabrite veenmiseks, et see uus ajastu peaks neid hirmutama, on kulutatud kümneid miljoneid dollareid,“ ütles Mamdani. „Miljardäride klass püüdis veenda neid, kes saavad 30 dollarit tunnis, et nende vaenlased on need, kes teenivad 20 dollarit tunnis. Nad tahavad, et inimesed võitleksid omavahel, nii et meie tähelepanu oleks mujal ammu katkise süsteemi ümbertegemiselt.“

Hulk miljardäre kulutas ajakirja Forbes admetel Mamdani oponentide toetamiseks kamba peale üle 22 miljoni dollari. Vähemalt 26 miljardäri ja rikast perekonda, sealhulgas finats-, kinnisvara, andme- ja meediaettevõtte Bloomberg L.P. kaasasutaja Michael Bloomberg, riskifondide haldaja Bill Ackman, Airbnb kaasasutaja Joe Gebbia ja kosmeetikaettevõtte Estée Lauder pärijad – Lauderi perekonna liikmed – panustasid igaüks vähemalt 100 000 dollariga Cuomot toetanud organisatsioonidesse ja Mamdani-vastastesse reklaamidesse. Michael Bloomberg üksi toetas Cuomot demokraatide eelvalimistel kaheksa miljoni dollariga.

Oma teisipäevaõhtuses kõnes ütles Mamdani, et tema administratsioon keeldub laskmast neil edaspidi mängureegleid dikteerida.

„Nad võivad mängida samade reeglitega nagu meie ülejäänud,“ ütles Mamdani.

Pärast seda, kui Mamdani juunis demokraatide eelvalimised võitis, ähvardasid mõned ettevõtete juhid New Yorgi linnast põgeneda, kui Mamdani linnapeaks valitakse. Nüüd aga pakuvad mõned Wall Streeti miljardärid, isegi need, kes toetasid Mamdani vastaskandidaate, hoopis oma abi, märgib Fortune.

Häälekas Mamdani kritiseerija Ackman, kes teadete kohaselt kulutas tema vastu 1,75 miljonit dollarit, õnnitles teda teisipäeval X-is.

„Nüüd on teil suur vastutus,“ kirjutas Ackman. „Kui ma saan NYC-d aidata, andke ainult teada, mida ma saan teha.“

JPMorgan Chase’i tegevjuht Jamie Dimon ütles varem Fortune’ile, et Mamdani on rohkem marksist kui sotsialist, aga lisas, et kui temast saab linnapea, helistab ta talle ja pakub abi.

„Kui temast saab linnapea, olgu siis nii,“ ütles Dimon.

Krüptomiljardär Mike Novogratz ütles teisipäeval Bloombergile, et New Yorgi ärikogukond peab Mamdaniga suhted looma.

Ainult president Donald Trumpiga on asi kehvasti. Ta on ähvardanud New Yorgi föderaalrahata jätta, kui Mamdani valimised võidab.

„Mul oleks presidendina raske New Yorgile palju raha anda,“ ütles Trump intervjuus CBS Newsi saatele „60 Minutes“. „Sest kui New Yorki juhib kommunist, on see ainult sinna saadetud raha raiskamine.“

Tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen ütles: „Venemaa ebaseaduslik ja provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu kujutab endast jätkuvalt tõsist ohtu Euroopa julgeolekule ning sellega kaasnevad suuremad riskid, mis on seotud sabotaaži, desinformatsiooni ja droonirünnakutega liidus. EL on alates selle ebaseadusliku agressiooni algusest pidevalt karmistanud Venemaa kodanike sisenemise tingimusi. Viisaeeskirjade edasise piiramisega astume täiendava ja vajaliku sammu Euroopa Liidu ja selle kodanike julgeoleku tagamiseks.“

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Kaja Kallas ütles: „Venemaa ebaseaduslik sissetung Ukrainasse on aastakümneid loonud Euroopas kõige ohtlikuma julgeolekukeskkonna. Nüüd seisame silmitsi enneolematute droonikatkestuste ja sabotaažiga meie pinnal. Meil on kohustus kaitsta oma kodanikke. Venemaa kodanike suhtes, kes taotlevad ELi reisimiseks viisat, kohaldatakse nüüd rangemaid eeskirju. ELi reisimine ja seal vaba liikumine on privileeg, mitte iseenesestmõistetav.“

Siseasjade ja rände volinik Magnus Brunner sõnas: „ELi välispiiride kaitse nõuab rangete ja terviklike viisahalduseeskirjade rakendamist. Hiljuti vastu võetud sätete kohaselt kohaldatakse kõigi Venemaa Föderatsiooni kodanike esitatud viisataotluste suhtes tõhustatud kontrollimenetlusi ja rangemat kontrolli. See aitab kaasa Schengeni ala terviklikkusele ja turvalisusele.“

Nüüdsest ei saa Venemaa kodanikud enam mitmekordseid viisasid. See tähendab, et Venemaa kodanikud peavad iga kord, kui nad kavatsevad ELi reisida, taotlema uut viisat, mis võimaldab taotlejaid hoolikalt ja sageli kontrollida, et leevendada võimalikke julgeolekuriske.

Eesmärk on leevendada ohtu avalikule korrale ja sisejulgeolekule, võimaldades samal ajal erandeid piiratud ja põhjendatud juhtudel, nagu sõltumatud ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad, tagades ühetaolise kohaldamise kõigis liikmesriikides ja vältides kõrvalehoidmist.

See otsus põhineb liikmesriikide ühisel hinnangul kohaliku Schengeni koostöö kohta Venemaal ja pärast seda, kui kõik liikmesriigid on selle viisakomitees heaks kiitnud.

Pärast Venemaa täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse on EL võtnud Venemaa suhtes tarvitusele enneolematuid meetmeid, et peatada see ebaõiglane ja provotseerimata agressioon, sealhulgas peatanud täielikult Venemaaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu ning võtnud vastu suunised, et toetada liikmesriike venelastele viisade andmisest keeldumisel ja nende andmisest hoidumisel, suurendades julgeolekut ja piirikontrolli. Komisjoni tänane otsus tugineb nendele jõupingutustele ja liikmesriikide ühisele hinnangule kohaliku Schengeni koostöö kohta Venemaal.

Osapoolte sõnul on moodustatava koalitsiooni aluspõhimõteteks koostöö, avatus, läbipaistev juhtimine, eesmärgipärane ja mõistlik rahakasutus ning pere- ja kogukonnakesksed väärtused.

„Eesmärk on juhtida Rae valda arengu ja tasakaalu suunas. Iga meie langetatav otsus peab toetama kogukonna heaolu, majanduslikku stabiilsust ja tulevikukindlust,“ sõnas vallavanema kandidaat Gerli Lehe. Ta lisas, et selle elluviimiseks rakendatakse läbimõeldud ja vastutustundlikke lahendusi, mis hoiavad tasakaalu võimaluste ja raha kasutamise vahel ning toetavad valla elanikke. „Rakendame kodualusele maale maksusoodustuse ja viime alushariduse kulud peredele jõukohasemaks, sidudes lasteaia kohatasu lahti alampalgast ning vähendades seda alates järgmisest aastast,“ kinnitas Lehe (Isamaa).

Volikogu esimehe kandidaadi Andrus Kaarelsoni (Parempoolsed) sõnul peitub Rae valla tugevus inimestes, kes loovad, arendavad ja tegutsevad. „Meie eesmärk on kujundada ettevõtlust toetav ja targalt juhitud omavalitsus, kus iga otsus aitab kaasa nii majanduslikule stabiilsusele kui ka kogukondlikule heaolule,“ ütles ta. Kaarelson lisas, et üheks oluliseks sammuks on kodualusele maale maksusoodustuse rakendamine ja kodualuse maamaksu tõusu vajaduspõhine kompenseerimine vallaelanikele, kes on käesoleva aasta seisuga sisse kirjutatud Rae valda.

„Meie eesmärk on kujundada Rae vallast hooliv ja inimkeskne kogukond, kus otsused sünnivad inimeste tegelikke vajadusi arvestades. Soovime, et iga pere tunneks end turvaliselt ja toetatuna – olgu see vaimse tervise toetamine, teenuste parem kättesaadavus või haridus,“ lisas abivallavanema kandidaat Alina Ader (SDE).

Koalitsioonileppe põhjal hoidub vallavalitsus juhtimiskulude suurendamisest, vallavalitsuse liikmete ametiautod kaotatakse ning poliitiliste ametikohtade palgatõuse eelarves ette ei nähta. Selle arvelt luuakse üks täiendav abivallavanema ametikoht, et tagada valdkondade parem juhtimine.

Koalitsioonileppega lepiti kokku ka võtmerollid vallavalitsuses. Abivallavanemate kandidaatideks on Ain Böckler Parempoolsetest (ehitus, planeeringud, keskkond), Alina Ader Sotsiaaldemokraatidest (sotsiaal, kultuur, kogukonnad), Raul Siem Isamaast (arendus, haldus, taristu ja teed) ning Marju Aolaid Isamaast (haridus, sport, noorsootöö).

FlightAware’i veebilehe andmetel oli USA idaranniku aja järgi kella 2.30-ks tühistatud vähemalt 814 lendu USA-sse, USA sees ja USA-st välja, vahendab ABC News.

American Airlines teatas eile, et tühistab alates tänasest ja kogu nädalavahetuse jooksul 220 väljumist umbes 6000-st.

United Airlines teatas, et plaanib tühistada alla 200 enam kui 5000 nädalavahetuse lennust.

Delta Airlines teatas, et plaanib tühistada umbes 170 lendu päevas.

American, United ja Delta, mis on USA kolm suurimat lennufirmat, teatasid, et usuvad, et suudavad paigutada kõik tühistatud lendude reisijad teistele lendudele.

Reformierakonna vallavanema kandidaat Siiri Visnapuu sõnas, et koalitsiooni läbirääkimistel oli põhiteema, kuidas Viimsi oleks jätkuvalt parim koht, kus elada.

„Omavalitsuste pingereas on Viimsi märgitud kui parima elukeskkonnaga vald. See on suur kompliment, kuid teerajajana soovime veelgi jõulisemalt näidata, kuidas looduslähedane ning kodune vald saab kaasaegsete juhtimistaktikatega olla efektiivne, innovaatiline ja kogukondlik,“ ütles Visnapuu.

Ta lisas, et koalitsioonipartnerite puhul joonistub välja sarnane tulevikuvisioon. „Näeme, et koostööd Keskerakonna ja Kogukondade Viimsiga ilmestavad märksõnad ambitsioonikus ning pikk tulevikku vaatav pilk. See tähendab, et meeskonnal on jõudu vedada eest kaugele ulatuvaid arenguid.“

Koalitsioonilepingu järgi on keskkonna, planeerimise, ehitus- ja kommunaalvaldkonna abivallavanema kandidaat reformierakondlane Alar Mik ning hariduse abivallavanema kandidaat Kogukondade Viimsi esindaja Ivo Rull. Keskerakond esitas kaks abivallavanema kandidaati, Annika Vaikla sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna ning Ilja Ban kultuuri- ja spordivaldkonna kohale.

Vaikla sõnas, et Keskerakonna jaoks on põhifookuses inimeste heaolu ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste kättesaadavus. „Meie jaoks on oluline, et Viimsi on koht, kus on hea kasvada, töötada ja väärikalt vananeda. Olulise uuendusena soovime luua vanemlust toetava perekeskuse ning prioritiseerida vaimse tervisega seotud teenuste kättesaadavust.“

Rull tõi välja, et fookuses on hariduse kvaliteet algkoolist gümnaasiumini. „Selleks suurendame õpilaste valikuvõimalusi, motiveerime täiendavalt õpetajaid ning toetame kooliteed alustavate lastega peresid,“ ütles Rull.

Viimsis võitis kohalikud valimised Reformierakond, kes kogus 21-liikmelisest volikogu koosseisust 7 kohta. Keskerakonnal on 4 ning Kogukondade Viimsil 2 mandaati. Koalitsioonileppe tervikteksti saab lugeda siit

Kohus kohustas oma määrusega, et Kairi Kuusemaa peab 24 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest järgima talle seatud kontrollnõudeid.

Nende hulka kuulub kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisaks tuleb süüdimõistetul asuda tööle või võtta end töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis ning alluda elektroonilisele valvele kuus kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

Vangla edastatud iseloomustusest nähtub, et Kairi Kuusemaa töötas vangistuse ajal ja distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Prokuratuur ei nõustu vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ega toeta Kuusemaa tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika järgi saab süüdimõistetu enne karistuse lõplikku ärakandmist ennetähtaegselt vabastada eelkõige juhul, kui on alust eeldada, et ta edaspidi käitub õiguskuulekalt. Õiguskuulekust näitab muu hulgas see, kuidas inimene on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud. Samuti on Kairi Kuusemaa varem kriminaalkorras karistamata. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus ja reaalselt viibib ta vangistuses esmakordselt, kandes karistust oma vastsündinud lapse tapmise eest.

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud Kairi Kuusemaa mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu märkimisväärselt piiravad tagajärjed, ning ta on oma õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuusemaal on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks ja kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kui Kuusemaa praegu vanglast vabastada ja kriminaalhooldusele allutada, siis säiliks kuni 24-kuulise käitumiskontrolli lõpuni tema suhtes kriminaalhoolduse järelevalve ning kohus määrab talle ka kuuekuulise elektroonilisele valvele allumise kohustuse.

Vanglast vabanedes oleks Kuusemaal olemas kindel elu- ja töökoht. Tööle asuks Kuusemaa pereettevõttesse, kus ta on töötanud varemgi.

Määruse kohta saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju maakohtule.

Jõhkras topeltmõrvas süüdistatavad Ruslan Garafutdinov ja Igor Popov on juba paar kuud olnud kohtu all süüdistatuna ühes viimase aja räigeimas roimas, mida neil õnnestus kaks aastat ka salajas hoida.

2022. aasta kevadel kaduma läinud Alexi ja Kristiina surnukehad leiti Kehra lähedalt metsast vastavalt 2023. ja 2024. aasta suvel. Nende mõrvas süüdistatavate endiste turvaärimeeste Ruslan Garafutdinovi ja Igor Popovi süüdistust on Harju maakohtus arutatud alates tänavusest septembrist.

Solmani sõnul olla Perling soovinud neile jõudu ning kiitnud võimuliidu Keskerakonnaga heaks.

Parempoolsete juht Perling selgitas Delfile, et Solmani saates öeldu vastab tõele. „Inimlikult soovin ma alati jõudu kõigile, kes tööd teevad, ja ütlesin ka seda, mida ma sellest poliitilisel tasandil arvan,“ sõnas Perling.

Perling ütles enda sõnul Solmanile, et suur toetus Keskerakonnale ja sotsidele on loonud olukorra, kus parempoolset poliitikat teha pole võimalik. Ta rõhutas, et küsimus pole võimuliidu pooldamises, vaid selles, et uues Tallinna koalitsioonis ei ole võimalik ellu viia parempoolset poliitikat. „Tuleb selline valimiseelne koalitsioon, kus lubatakse ilmselt kõigile kõike ja palju tasuta asju, mida meie erakond ei poolda,“ ütles Perling.

Perlingu sõnul on murettekitav olukord ka uue linnapea varjamine koalitsioonikõneluste ajal. „See on päris ohtlik, et me oleme jõudnud olukorda, kus Riina Solman ja Lauri Laats teevad käsulaudasid tulevasele linnapeale niimoodi, et keegi ei teagi, kes ta on,“ sõnas Perling.

„Räägitakse kellestki, kes on hea juht, aga samas on kinnitatud, et tal puudub poliitiline kogemus,“ lausus ta. Lisaks pole Perlingu sõnul hea ka olukord, kus keegi ütleks, et uus linnapea teab kindlasti, mida koalitsioonilepe täpselt sisaldab, sest see tähendaks juba variisikuna nn sirmi taga seismist.

Tänavust olukorra ülevaadet esitlesid pressikonverentsil justiitsminister Gunnar Strömmer ja riigi politseiülem Petra Lundh, vahendab SVT Nyheter.

Rootsis peetakse 17 500 inimest aktiivseteks kuritegelike jõukude liikmeteks ja veel 50 000 inimest kuritegelike jõukude liikmetega seotuks. Nende hulgas on inimesed, kes liiguvad kuritegelikus keskkonnas aktiivsete kurjategijate lähedal, kus on oht, et nad tõmmatakse tulevikus rohkem kaasa.

„Meie politseis teeme kõik, mis suudame, et see areng ümber pöörata,“ ütles Lundh.

Esimest korda esitleti sellist olukorra ülevaadet mullu. Siis peeti aktiivseteks jõuguliikmeteks 14 000 inimest ja nendega seotuks 48 000.

Kuigi tänavused arvud on suuremad, ei saa Lundhi sõnul siiski teha otseseid järeldusi.

„Me ei näe mingeid selgeid viiteid ei kasvule ega kahanemisele, kuigi selle aasta arvud näivad suuremad,“ ütles Lundh.

Politsei teatel ei ole jõugukuritegevus kasvanud, vaid politseil on uued meetodid. Samas ei ole nähtud ka märke selle kohta, et jõugukuritegevusega seotud inimeste arv oleks kahanenud.

„Seda ühiskonnaohtlikku kuritegevust ei saa kõrvaldada ainuüksi seaduslike vahenditega, vaid me peame ennetama neid kuritegusid varasemas staadiumis ja eelkõige peatama laste ja noorte juurdevoolu, kes on valmis täitma vägivaldseid ülesandeid,“ ütles Lundh.

Aktiivsete jõuguliikmete keskmine iga on 28 aastat. Neist 81% on ainult Rootsi kodanikud ja 94% on mehed.

Pühapäeva õhtul, 2. novembril sai politsei teate, et Tartus Pirogovi pargis ründas noorte seltskond kahte meest. Kui väljakutsele reageerinud politseinikud sündmuskohale jõudsid, oli kohapeal 56-aastane mees, keda noored olid rünnanud. Teine, 49-aastane mees, oli sündmuskohalt ise lahkunud. Asjaolude väljaselgitamise käigus selgus, et mõlemad mehed olid konflikti käigus saanud torkehaava, mis ei olnud eluohtlik. Ühe mehe viis kiirabi esmaabi saamiseks haiglasse.

Hetkel teadaolevalt sai kõik alguse sellest, et noorte seltskond küsis Pirogovi pargis kahelt mehelt suitsu, aga said eitava vastuse. Esialgsetel andmetel tekkis noorte ja meeste vahel konflikt, mille käigus said mõlemad mehed torkehaava. Kogutud info põhjal tegi politsei kindlaks, et juhtunuga võivad olla seotud 16- ja 18-aastane noormees. Politseinikud pidasid nad kuriteos kahtlustatavatena teisipäeva õhtul kinni.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf esitas kohtule taotluse kahtlustatavate vahistamiseks. „Kogutud tõendite põhjal on alust arvata, et vabadusse jäämisel võivad noorukid panna toime uusi kuritegusid, mistõttu taotles prokuratuur mõlema kahtlustatava vahistamist. Kohus nõustus politsei hinnanguga ja võttis noorukid vahi alla. Lisaks suunas kohus 16-aastase nooruki kinnisesse lasteasutusse, et ta jätkaks kriminaalmenetluse ajal koolikohustuse täitmist. 18-aastane nooruk jääb esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla,“ ütles Kiudorf.

Tartu jaoskonna juhi Andrus Reimaa sõnul reageerib politsei noortega seotud vägivallajuhtumitele alati tõsiselt. „Selgitame antud juhtumi puhul välja täpsemad asjaolud, miks olukord pühapäeva õhtul selliseks eskaleerus. Lisaks sellele on meie eesmärk on, et noored mõistaksid teo tõsidust ja teeksid sellest omad järeldused. Samuti peab sellises olukorras riigil tervikuna olema valmisolek ning ressurss, et pakkuda tuge ja abi nii noortele kui nende lapsevanematele,“ ütles jaoskonnajuht.

Juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Menetlust viib läbi Lõuna prefektuur ning juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Demineerijate jaoks hea praktikakoht tähendab paraku ohtlikku ala teistele selle piirkonna kasutajatele. Lõhkekehad võivad piirkonnas olla nii sambla all kui ka 2-3 meetri sügavusel ning suurem osa neist kujutab jätkuvalt ohtu,“ ütles kaitseväe demineerimiskeskuse demineerija veebel Mario Maripuu. „Viimase kahe nädalaga saime muuta ohutumaks 12 hektarit nii kohalikele, kes käivad siin seenel, kui ka meie sõduritele, kes hakkavad tulevikus siin harjutusi tegema. Ja tulevikus kindlasti tuleme tagasi ja jätkame sealt, kus pooleli jäime.“

Teisaldatavad lõhkekehad viiakse demineerimiseks Sirgala harjutusväljale ning lõhkekehad, mida polnud ohutu liigutada, demineeriti kohapeal. Näiteks Teise maailmasõja aegsed lennukipommid, mille sütikud olid läinud lahingasendisse, lõhati kohapeal.

Kokku osales ala puhastamisel pea 20 spetsialisti demineerimiskeskusest, Kaitseliidust ja Scoutspataljoni pioneerirühmast.

Viimase kahe aasta jooksul on tegemist neljanda korraga, mil demineerijad Nursipalu laiendusalalt lõhkekehi otsivad. Koos äsja lõppenud koostööharjutuse leidudega on alalt kõrvaldatud üle 4000 lõhkemata lõhkekeha ja kümneid tonne metallprügi.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni koosseisu kuuluva kaitseväe demineerimiskeskuse põhiülesandeks on lõhkekehade kahjutuks tegemine nii Eestis kui välismaal. Peamine tegevus hõlmab kaitseväe treeningaladel leitud ja avastatud lõhkekehade demineerimist ning osalemist välisoperatsioonidel. Lisaks teeb demineerimiskeskus koostööd päästeametiga, et elanike poolt leitud lõhkekehasid tuvastada ja kahjutuks teha.

Võimukõnelustel keskenduti täna tasuta ühistranspordile, liikluse sujuvusele ja jalakäijate turvalisusele.

„Esiteks, tasuta ühistransport säilib ning kvaliteedis loodav koalitsioon järeleandmisi ei tee! Jätkame ka veeremi ja liinivõrgu uuendustega, kaasates otsustusprotsessi muudatustest puudutatud kogukonnad. Toome tagasi trollibussid ja seda varasemast suuremas mahus,“ lubas Lauri Laats (Keskerakond).

Tema sõnul näeb loodav koalitsioon, et Tallinn peab kandma keskset rolli Tallinna ja lähivaldade ühise transpordikeskuse loomisel. „Seda selleks, et muuta liikumine linnas mugavamaks nii tallinlastele kui ka meie lähimatele naabritele,“ märkis Laats.

Transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvani (Isamaa) sõnul lepiti kokku liikluse sujuvuse tagamiseks ebamõistlike piirangute ülevaatamises ning kõigi liiklejate turvalisuse tagamises. „Tasulise parkimise ala ega tasusid loodav koalitsioon ei suurenda,“ tõotas Järvan.

Tema sõnul sõnastati mustvalgel lubadused: keskmise kiiruse kaameraid ega ummikumaksu kehtestama ei hakata. „Samuti läheme edasi rohelainete loomisega põhimagistraalidel. Noorte liiklushariduse tõstmiseks loome liikluslinnakuid ning rattaõppeplatse koolide ja lasteaedade juurde,“ lausus Järvan.

Järvani sõnul on plaan kehtestada ka ülelinnaline tasuta parkimine laulupeo ajal.

„Autojuhtide kiusamist meie koalitsioon ei viljele, sellega edasi ei minda,“ lisas ta.

Ühe prioriteetse objektina toodi välja Järve keskuse juurde rongipeatuse loomine.

Liivalaia trammitee projekti kohta anti mõista, et selle projektiga edasi ei minda. „Arvestades erinevaid ekspertanalüüse, mis viitavad, et Liivalaia tänavale trammitee loomine halvendaks liiklust kogu linnas, siis selle projektiga me edasi ei lähe ja sellest me loobume,“ märkis Laats.

Järvan sõnas, et Pelgulinna trammitee projekti muudetakse nii, et Puhangu tänava asemel hakkab trammide tagasipööre toimuma Kolde puiesteel. Tema sõnul Puhangu tänava elanikud trammi oma kitsale kodutänavale ei soovi.

Kokkuleppe alusel on tulevase linnavalitsuse prioriteediks ka jalakäijate turvalisuse tagamine. Selleks on plaan luua linnaosade põhine kõnniteede programm ning muuta tänane rattastrateegia kõiki liiklejagruppe arvestavaks kergliiklusstrateegiaks.

Viimase alusel peab loodav koalitsioon vajalikus tagada linnas liiklusohutus läbi kergliikurite täiendava reguleerimise. „Selle täielikuks tagamiseks on vajalik riiklikul tasemel seadusemuudatus, mis annaks omavalitsustele õigused oma elanike eest seismiseks,“ märkis Järvan.

Mägi sündis 1932. aastal. Õigushariduse omandas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Pärast ülikooli lõpetamist tegutses Monika Mägi 12 aastat prokurörina, saates vangi kurjategijaid ning olles ise ka ühe surmaotsuse täideviimise juures. Advokaadiks sai ta 1968. aastal.

Mägi kaitses 1990. aastatel tuntud allmaailmakriminaale, ärimehi, poliitikuid, riigiametnikke, politseinikke ja kultuuritegelasi, teenides sellega ühe koloriitseima advokaadi tiitli.

Lisaks inimeste kaitsmisele sattus Mägi sama kümnendi lõpus ka ise skandaali, kui kaitsepolitsei süüdistas teda kohtunikule altkäemaksu andmises. Vastuoluline kohtutee lõppes Mägi täieliku õigeksmõistmisega.

Põhja-Korea ametnikud eesotsas Korea Rahvaarmee üldpoliitikabüroo asejuhi Pak Yong-Iliga pidasid kolmapäeval läbirääkimisi Venemaa delegatsiooniga, mida juhtis kaitseministri asetäitja Viktor Goremõkin, teatas KCNA.

Agentuuri andmetel arutasid pooled koostöö laiendamist kooskõlas Põhja-Korea ja Venemaa juhtide välja töötatud süvendatud kahepoolsete suhetega. Ühtegi konkreetset kokkulepet teates ei mainitud.

Paar päeva enne KCNA teate avalikustamist ütles Lõuna-Korea luureagentuur kinniste uste taga antud briifingul seadusandjatele, et tuvastas Põhja-Koreas värbamis- ja väljaõppetegevuse märke, mis võib olla ettevalmistus täiendavate vägede saatmiseks Venemaale.

Küsimusele, kas Põhja-Korea ja Venemaa ametnikud võisid arutada täiendavate vägede saatmist, vastas Lõuna-Korea ühendamisministeeriumi kõneisik, et Soul jälgib olukorda tähelepanelikult, kuid ei tee oletusi.

Lõuna-Korea hinnangute kohaselt on Põhja-Korea alates eelmise aasta sügisest saatnud Venemaale umbes 15 000 sõdurit ja tarninud Venemaale Ukraina vastu peetava sõja toetamiseks suures koguses sõjatehnikat.

Varasemalt on Põhja-Korea nõustunud saatma Venemaale Kurski oblastisse tuhandeid ehitustöölisi ja demineerijaid. Lõuna-Korea luure usub, et alates septembrist on taristu taastamisprojektide raames Venemaale liikunud umbes 5000 Põhja-Korea sõjaväelast.

Ta selgitas Delfile, et too trammitee mõjutaks liiklust mitte pelgalt Liivalaia kandis, vaid Tallinnas tervikuna. „Piltlikult öeldes Tallinn jääb ummikutesse. Sellist situatsiooni me ei soovi.“

Prokuratuuri avalike suhete nõunik Gerli Vaher kinnitas, et alustatud on üks kriminaalasi, mis on seotud valimistega Narvas. „Küll aga ei saa me käimasolevat menetlust praegusel momendil veel täpsemalt kommenteerida.“

Narva senine linnapea Katri Raik ütles, et jutte on linnapeal igasuguseid, kuid prokuratuur on siiski see, kes peab ütlema, mis lugu tegelikult on. „Kahjuks Narvas on see häälte ostmine üsna tavapärane, ma ka eelmine kord neli aastat tagasi nägin seda esimest korda ise pealt, kus inimesed tulevad valimistelt välja, näitavad midagi ja saavad raha.“ Ta viitas ka, et mõne inimese puhul tundub e-häälte hulk olevat proportsioonist väljas.

„Häälte ostmises kahjuks ei nähta Narvas midagi sellist taunimisväärset. Seekord tundus, et tekkis hoopistükis esimest korda tekkis selline äriidee noortel inimestel: müün häält mitu korda, hääletan mitu korda ja lõpuks lähen veel ja hääletan paberiga ka,“ kirjeldas ta. „Ausa hääletamise mõte nagu kaob ära. Kahjuks seda susserdamist selle hääletamise ümber ja ka legende on kole palju.“

Keskerakonna esinumber Narvas Aleksei Jevgrafov rääkis Delfile, et nägi, kuidas inimesed tulid valimisjaoskonda hääletama ja telefonidega oli tehtud pilte kandidaadinumbritest. „Kelle poolt nad on hääletanud, ma ei tea.“ Ta selgitas, et nägi, kuidas ühed ja samad näod tulid koos inimestega valima ning inimesed näitasid neile oma telefone.

„Ma rääkisin politseinikega, nad küsisid meie käest, kas midagi toimub. Jah, toimub. Aga see oli kõik, rohkem infot ma ei ole vahendanud.“ Jevgrafor kinnitas, et algatatud kriminaalmenetlusega seoses pole temaga räägitud.

Ta heitis kivi praeguse koalitsiooni kapsaaeda. Teatavasti on ses liidus ka Isamaa ise. Ta meenutas, et partnerite vedamisel ehitati Paldiski maanteele rattatee, mis tõi kaasa suured ummikud. Projekt pöörati tagasi.

Olegile ja ametlikult talle kuuluvale ettevõttele Kivron on makstud vaid 66 000 eurot. Suurem osa rahast jõudis Olegi lähisugulaste tasku, kokku 801 776 eurot, millele lisandub veel sotsiaalmaks.

Eriti silmatorkav on Olegi isa Aleksanderi juhtum. Kui ta tänavu suvel lõpuks linnaaparaadist minema löödi, võeti mees linna poliitilistele juhtidele midagi ütlemata tagaukse kaudu uuesti linna palgale. Väidetavalt „ei teadnud keegi peale Aleksandri, kuidas vajutada endises Vene kultuurikeskuses teatud nuppe“, mistõttu ta toodi tagasi ja talle maksti kõrgemat palka kui varem.

Abilinnapea Kaarel Oja (SDE) tunnistas Õhtulehele, et polnud sellest teadlik, ja märkis, et tema „mõistus seda ei võta“. Oja sõnul palus ta selle kohta selgitusi kultuurikatla juhtidelt (Aleksander Bessedini tööandja -toim) ja hinnangut linna sisekontrolörilt.

Harju maakohus võttis kolmapäeval Kremli-meelse propagandistina tuntud Oleg Bessedini kaheks kuuks vahi alla. Teda kahtlustatakse Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses ja rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises.

Kaitsepolitsei pidas Bessedini kinni teisipäeva hommikul. Kahtlustuse kohaselt on Bessedin vähemalt 2022. aastast koostöös Venemaa eriteenistuste huvides tegutsevate inimestega osalenud Venemaa informatsioonilises mõjutustegevuses.

Kohtunik Katre Poljakova tõi istungil välja mitmed argumendid, mis vahistamise kasuks räägivad. Ta rõhutas, et kohus ei tee praegu otsust süü küsimuses, kuid nendib, et faktiliste asjaolude pinnalt võib öelda, et Bessedini tegevus võib viidata kahtlustuses märgitud kuriteole. Jutt pole ka juhuslikust episoodist, vaid pikaajalisest süsteemsest tegevuses, osalemaks mõjutustegevuses Eesti Vabariigi vastu.

Ühe kahtlustust kinnitava seigana tähendas kohtunik, et kuigi Bessedini sissetulek oli ametlikult väike, leiti läbiotsimise käigus, et tal on märkimisväärne kogus sularaha. „Sealhulgas sadu tuhandeid vene rublasid.“

Poljakova selgitustest jäi kõlama seegi, et vabastamise korral oleks oht, et Bessedin põgeneb Venemaale. Ta ütles, et mees on küll perekondlikult Eestiga seotud, aga Venemaal on tal tööalaseid kontakte.

Selle nädala teisipäeval otsustasid Sheinbaum ja tema meeskond kõndida Rahvuspaleest haridusministeeriumisse, et vältida 20-minutilist autosõitu linnaliikluses.

Jalutuskäigu ajal filmitud kaadrites oli näha presidenti tänaval inimesi tervitamas enne, kui nähtavasti joobes mees talle selja tagant lähenes, kummadrus suudluseks ja tõstis käed tema rindade juurde. Seejärel sekkus presidendi turvamees, kes tõmbas mehe eemale. Hiljem mees arreteeriti.

Järgmisel päeval toimunud igapäevasel pressikonverentsil ütles Sheinbaum, et ta tunneb vastutust esitada mehele süüdistus kõigi Mehhiko naiste nimel. „Kui seda tehakse presidendiga, mis siis juhtub kõigi meie riigi noorte naistega?“

Sheinbaumi sõnul polnud teisipäevane juhtum esimene kord, kui ta on ahistamist kogenud, ja ta mõistab, et probleem on laialt levinud.

„Otsustasin esitada süüdistuse, sest see on midagi, mida olen naisena ise kogenud – midagi, mida kõik naised meie riigis kogevad,“ ütles ta. „Ühelgi mehel pole õigust seda ruumi rikkuda.“

Intsident heidab valgust sügavalt juurdunud probleemile riigis. Mehhiko statistika- ja geograafiainstituudi 2021. aasta riikliku uuringu kohaselt on üle 70% Mehhiko naistest vanuses 15 ja vanemad kogenud vähemalt ühte liiki vägivalda, neist üle 49% on teatanud seksuaalsest vägivallast.

Pressikonverentsil teatas Sheinbaum, et kavatseb käivitada riikliku kampaania, et kriminaliseerida seksuaalne ahistamine igas Mehhiko osariigis. „Ahistamine on kuritegu – ja on aeg, et kõik selles riigis sellest aru saaksid,“ sõnas ta.

Juhtum tekitas ka küsimusi presidendi turvalisuse kohta, kuid Sheinbaum lükkas tagasi kõik viited sellele, et ta võiks suurendada oma turvameeskonda. „Me ei saa inimestest kaugele jääda – see eitaks seda, kes me oleme. Meie abilised jätkavad meiega kaasas käimist, aga me peame jääma kodanikele lähedale,“ ütles ta.

Täna pärastlõunal toimetasid Õismäe kortermaja juures kriminalistid. Kui mõni juhtum on küllaltki sirgjooneline, siis siin on küsimärke ohtralt. Keldrit üle vaadates kandsid asjaomased kaitseülikonda ja maski.

Täna saabus Ungari peaminister Viktor Orbán Valgesse Majja esimestele kahepoolsetele kõnelustele Trumpiga. USA presidendi pikaajalise liitlase eesmärk on veenda Trumpi säästma Budapesti Venemaa naftafirmadele kehtestatud USA sanktsioonidest.

Ajakirjanikega rääkides ütles Orbán, et see küsimus Ungarile elutähtis ja ta lubas Trumpile selgitada, millised on tagajärjed Ungari rahvale ja Ungari majandusele, kui nad ei saa Venemaalt naftat ja gaasi.

Trump, kes on survestanud Euroopat loobuma Vene energiast, et avaldada Moskvale survet Ukraina sõja lõpetamiseks, näis Orbáni seisukohta mõistvat.

„Me uurime seda, sest tema jaoks on nafta ja gaasi hankimine teistest piirkondadest väga erinev,“ ütles Trump. „See on suurepärane riik, see on suur riik, aga neil pole merd. Neil pole sadamaid.“

Ungari on alates 2022. aasta Ukraina konflikti algusest säilitanud sõltuvuse Venemaa energiast, mis on kutsunud esile kriitikat mitmelt Euroopa Liidu ja NATO liitlastelt.

Kohtumise eel ütlesid Ungari ametnikud, et Orbáni eesmärk on ka arutada võimalust USA-Venemaa kohtumiseks. Eelmisel kuul teatas Trump, et kohtub Ungari pealinnas Budapestis Venemaa riigipea Vladimir Putiniga. Kohtumine lükati aga edasi Putini paindumatuse tõttu.

Trump kordas täna, et ta sooviks, et kohtumine Putiniga toimuks Budapestis, kuid hetkel ei näe ta põhjust seda korraldada.

Istanbuli prokuratuuri avalduse kohaselt on 37 kahtlusaluse hulgas Iisraeli kaitseminister Israel Katz, riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir ja armee ülemjuhataja kindralleitnant Eyal Zamir. Täielikku nimekirja ei avaldatud.

Türgi süüdistas ametnikke Gazas süstemaatiliselt toime pandud genotsiidis ja inimsusevastastes kuritegudes. Avalduses viidati ka Türgi poolt Gazasse ehitatud sõprushaiglale, mida Iisrael märtsis pommitas.

Eelmisel aastal ühines Türgi Lõuna-Aafrika Vabariigi algatatud rahvusvahelise kohtuasjaga, milles süüdistatakse Iisraeli genotsiidis.

Esialgsetel andmetel Afganistanist pärit migrante vedanud Rumeenia registreerimismärkidega kaubik sattus õnnetusse neljapäeval veidi enne südaööd Burgase linna lähedal. Õnnetuse toimumise ajal üritas politsei sõidukit peatada, ütles piiripolitseiülem Anton Zlatanov ajakirjanikele.

Kaubiku juht keeldus korduvalt antud märguannete peale peatumast ja üritas politsei paigaldatud siile vältida, rääkis Zlatanov. Juht kaotas tagaajamise käigus juhitavuse ja kaubik libises teelt välja, paiskus ümber ja sööstis maantee äärsesse järve.

Sündmuskohal hukkus kuus migranti. Neli teist kaubikus viibinud inimest, sealhulgas rumeenlasest juht, said kergemaid vigastusi. Neile anti sündmuskohal esmaabi, misjärel viidi nad haiglasse.

Bulgaaria asub piirkonnas, mis oli kunagi oluline rändetee Euroopasse Lähis-Idast ja Afganistanist, läbides Iraani ja Türgit. ELi piirikontrolliagentuuri Frontexi andmetel on viimastel aastatel selle marsruudi populaarsus oluliselt vähenenud.

Zlatanovi sõnul on viimase kahe aasta jooksul kahjutuks tehtud kuni 20 organiseeritud kuritegelikku rühmitust, mis on seotud migrantide smugeldamisega. Ta nentis, et nullmigratsioon ei ole võimalik, kuid politsei on suutnud vähendada rändesurvet võrreldes eelmise aastaga umbes 70%.

Üle 30 aasta Keilat valitsenud Reformierakonda sel korral võimu juurde ei lasta. Erakond sai oma põlises kantsis tänavu valusalt lüüa, kui sai 21-liikmelises volikogus senise 11 koha asemel vaid neli kohta.

Tulevane linnapea Keiu Valge (Terve Keila) ütles Delfile, et valimiste võitjana lähtuti koalitsioonipartnerite valikul valimistulemustest. Tema hinnangul näitasid need selgelt, et linnakodanikud Reformierakonda enam võimul näha ei soovi.

Koalitsioonileppes lepiti kokku teisedki võtmerollid linna juhtimises. Abilinnapea kandidaatideks on Anneli Pärlin (SDE) ja Merike Käver (Isamaa) ning linnavalitsuse liikmete kandidaatideks Merle Liivand (Terve Keila) ja Ott Lepik (Terve Keila).

Volikogu esimehe kandidaadiks on Ahti Noor (SDE), volikogu aseesimeheks Ain Lang (Terve Keila).

Võimuliit teatas pressiteate vahendusel, et koalitsioonilepingu põhiväärtuseks on linnajuhtimine, mis põhineb usaldusel, koostööl ja läbipaistvusel – otsused on faktipõhised, analüüsitud ning sünnivad kaasavas arutelus.

Koalitsioonipartnerid peavad enda sõnul oluliseks keskenduda tulevikule, mitte jääda kinni varasematesse poliitilistesse vastasseisudesse. „Uus etapp linnajuhtimises on võimalus liikuda edasi, õppida tehtust, nii heast kui halvast, ja suunata tähelepanu sellele, kuidas ühiselt paremini toimida,“ märgiti pressiteates. „Keila linna tugevus peitub selle inimestes, kogukonnas, peredes ja kohalikes ettevõtetes ning nende toimetulekus.“

Lepingu järgi väärtustavad koalitsioonipartnerid avatud juhtimist, kus otsused sünnivad ausas arutelus. Nad märgivad, et linnavalitsus tegutseb inimeste huvidest lähtuvalt ning eelarvelisi võimalusi arvestades.

Oluliseks peetakse tugevat haridust ning noorte arengut, praktilist ja toimivat linnakeskkonda, mitmekesist ja kättesaadavat huvitegevust igas vanuses, kultuurielu elavdamist, paindlikke ja kättesaadavaid sotsiaal- ning tervishoiuteenuseid, koostööl põhinevat ettevõtluskeskkonda ning elanikkonnakaitset.

Koalitsioonilepingut saab lugeda siit!

Eesti ehitas 2023. aastal avaliku ja erasektori koostöös Ukrainasse Zõtomõri oblastisse Ovrutši linna moodullasteaia, mille all asub lastele ja lasteaia töötajatele ka varjend, kuhu õhuhäire korral minna. Selles on muu hulgas korralik ventilatsioon, tualetid, kaks sissepääsu, voodid, joogiveekanistrid ja meditsiinituba.

Kui The Economist 2022. aastal hoiatas, et plaan hoida ülemaailmset soojenemist industriaalajastueelse tasemega võrreldes 1,5 °C piires pole enam teostatav, sattus väljaanne kriitikatormi kätte. Kriitikud muretsesid, et selline mõtteviis vähendab kasvuhoonegaaside heite minimeerimise hoogu. Tol ajal uskusid mõned kliimamodelleerijad endiselt, et kuigi heidutav, on 1,5 °C eesmärk siiski napilt saavutatav – kuid üksnes siis, kui riikide valitsused tegutsevad kiiresti.

Delfi kirjutas septembris, et riigil on täitmata kaheksa kohtuotsust, millega määrati ohtlikuks hinnatud inimesed kinnistesse erihoolekande osakondadesse. Koha ootamise ajaks suunati need inimesed psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile, kuid sinna saab neid suunata kohtu otsusel üksnes 40 päevaks. Nüüd on see aeg läbi.

Eelmisel reedel lendas Trump Floridasse ja vaatas Air Force One’i pardal telerist Fox Newsi uudistesaadet. Tema tähelepanu tõmbas lugu sellest, kuidas Nigeerias ründavad islamirühmitused kristlasi, kirjeldasid CNN-ile kaks allikat.

Kolm kohalike valimiste raames toimunud suuremat võistlust olid New Yorgi linnapeavalimised ning Virginia ja New Jersey kubernerivalimised. Kõik neist võitsid demokraatliku partei tegelased: New Yorgi uueks linnapeaks sai 34-aastane Zohran Mamdani, Virginia kuberneriks sai 46-aastane Abigail Spanberger ja New Jersey kuberneriks valiti 53-aastane Mikie Sherrill.

Eile kella 08.36 ajal juhtus liiklusõnnetus Jõgeva linnas Kesk tn 4 juures, kus 28-aastane mees sõitis kaubikuga Peugeot reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale, 14-aastasele poisile. Jalakäija toimetati haiglasse kontrolli.

Kella 16.56 ajal juhtus liiklusõnnetus Jõhvi linnas Narva maanteel Konsumi parkla juures, kus 72-aastane mees sõitis sõiduautoga BMW jalakäijate ülekäigurajal otsa jalakäijale, 67-aastasele naisele. Jalakäija toimetati haiglasse kontrolli.

Kella 18.06 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Keskküla tn ja Rannamõisa tee ristmikul, kus 51-aastane mees sooritas sõiduautoga Škoda Kodiaq vasakpööret ja sõitis otsa elektrilise tõukerattaga sõitnud 12-aastasele poisile. Tõukerattur toimetati haiglasse.

Ida Prefektuuri teatati 2009. aasta halli KIA Souli (reg. märk 862MSZ) ärandamisest.

Peamised haigustekitajad olid SARS-CoV-2, rino-, gripi- ja paragripiviirused. Haigestumuse tase nii ülemiste hingamisteede nakkuste kui ka gripi osas on praegu madal, kuid kasvutrendis.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 202. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartu- , Harju- ja Läänemaal. Gripiviiruste levik on püsiv ning kasvu kiirus viitab epideemilise leviku algusele.

44. nädalal registreeriti 66 gripijuhtu. Praegu ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi ning B-gripiviirus Victoria. Veel ei ole selge, milline tüvi hakkab domineerima.

Pühapäevase seisuga on gripivastase vaktsineerimise hõlmatus riskirühmade seas 22%. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (ECDC) ekspertide hinnangul aitab gripiga seotud raskete tüsistuste ja hospitaliseerimiste riski oluliselt vähendada see, kui vaktsineerimise hõlmatus riskirühmades ulatub vähemalt 75%-ni.

COVID-19 haigestumus püsib üldiselt stabiilsel tasemel, kuid märgata on kerget tõusutrendi. Mõju haiglakoormusele on praegu väike, kuid eeldatavalt see kasvab lähiajal, eriti kaasuvate haigustega inimeste seas. Ringlevate viirusevariantide seas ei ole tuvastatud varasemast raskema kuluga alatüvesid.

RS-viiruse laialdane levik pole veel alanud. Hooaja algusest (alates 29.09.2025) on registreeritud 12 RS-viirusega seotud haigusjuhtu.

Terviseamet teatab, et lähinädalad toovad tõenäoliselt kaasa grippi ja COVID-19 haigestumise tõusu ja hospitaliseerimiste arvu suurenemise, eriti riskirühmades (alla 5-aastased ja üle 60-aastased).

Gripi vastu soovitame vaktsineerida kõiki, kuid eriti eakaid, krooniliste haigustega inimesi, rasedaid ja väikelapsi.

COVID-19 vastu soovitab Terviseamet vaktsineerida (kui viimasest vaktsineerimisest või läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud või inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või läbipõdenud):

Terviseamet tuletab ühtlasi meelde käitumissoovitusi haiguste leviku vältimiseks:

Vene sõltumatu Telegrami kanali „Astra“ teatel teatasid Volgoretšenski elanikud mitmest tugevast plahvatusest ja tulekumast jaama kohal.

Kostroma oblasti kuberner Sergei Sitnikov teatas, et Vene õhutõrje tõrjus droonirünnaku. Sitnikovi sõnul tekitasid plahvatused „energeetikainfrastruktuuri objektidel tagajärgi“, aga elektriga varustamises häireid ei tekkinud.

Kostroma soojuselektrijaam asub Moskvast 350 kilomeetri kaugusel Volgoretšenski linnas Volga jõe paremkaldal. Jaama võimsus on umbes 3600 megavatti, mis teeb sellest ühe võtmetähtsusega jaama Venemaa energeetikasüsteemis. Jaamas on mitu energiablokki võimsusega 300-1200 megavatti. 320-meetrine korsten on üks kõrgemaid Euroopas.

Okupeeritud Donetskis kõlasid plahvatused eile ja sotsiaalmeedias avaldati video tulekahjust. Esialgsetel andmetel sai pihta laskemoonaladu.

Ukraina piloodita süsteemide jõudude ülem Robert Brovdi ehk Madjar teatas, et okupeeritud Donetskis õnnestus pärast mitmekuulist ettevalmistust hävitada droonide Shahed hoiu-, komplekteerimise ja väljalaskmise baas.

Kuni kolme tuumalõhkepea kandmiseks võimelise raketi Minuteman III katsetus kinnitas riigi mandritevaheliste ballistiliste rakettide töökindlust, valmisolekut ja täpsust, teatas USA sõjavägi, lisades, et raketi väljalaskmine oli rutiinne ja aastaid varem kindlaks määratud, vahendab Newsweek.

USA president Donald Trump teatas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias, et andis korralduse alustada kohe tuumarelvade katsetusi. USA energiaminister Chris Wright selgitas hiljem, et see ei tähenda tuumalaengute katsetamist.

Kuigi USA on pidanud alates 1992. aastast kinni tuumaplahvatuste katsetuste moratooriumist, on ta jätkanud relvastamata mandritevaheliste ballistiliste rakettide ja allveelaevadelt väljalastavate ballistiliste rakettide regulaarset katsetamist, et kindlustada koos tuumatriaadi kolmanda osa, tuumarelva kandmiseks võimeliste pommituslennukitega, tuumaheidutuse olemasolu.

Katsetuse viis läbi USA õhujõudude globaalse löögi väejuhatus, mis vastutab mandritevaheliste ballistiliste rakettide ja tuumapommitajate eest, Californias asuvas Vandenbergi kosmosejõudude baasis.

Relvastamata rakett lendas umbes 4200 miili (6760 kilomeetrit) üle Vaikse ookeani läände ja jõudis Marshalli saartel Kwajaleini atollil asuvale Ronald Reagani ballistiliste rakettide polügoonile.

Raketi stardi algatas varujuhtimissüsteem Airborne Launch Control System USA mereväe lennuki E-6B pardal, et katsetada selle süsteemi tõhusust ja valmisolekut.

Venemaa valitseja Vladimir Putin teatas eile julgeolekunõukogu istungil, et Venemaal ei ole praegu plaani taganeda tuumakatsetuste üldise keelustamise kokkuleppest, vahendab Interfax.

„Samas tõesti, juba pöördumises föderaalkogu poole 2023. aastal ütlesin ma, et juhul kui Ühendriigid või teised selle kokkuleppe osalised riigid teevad selliseid katsetusi, peab ka Venemaa vastavalt ette võtma adekvaatse vastutegevuse,“ ütles Putin.

Putin andis Venemaa ametkondadele korralduse koguda selles küsimuses täiendavat informatsiooni, teha analüüs ja esitada ettepanekud tuumakatsetuste võimalike ettevalmistuste alustamiseks.

Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov teatas, et Venemaal tasub USA plaanide tõttu alustada viivitamatult tuumakatsetuste ettevalmistamist ja selleks sobib Novaja Zemlja polügoon.

„Võttes arvesse ülalpool öeldut, pean otstarbekaks alustada ettevalmistusi täiemõõdulisteks tuumakatsetusteks viivitamatult. Novaja Zemlja saarestikus asuva Keskpolügooni jõudude ja vahendite valmisolek võimaldab nende läbiviimist lühikese ajaga,“ lausus Beloussov.

Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) direktor Aleksandr Bortnikov palus aga Putinilt aega ettepanekute ettevalmistamiseks seoses USA võimalike tuumakatsetustega.

„Ma olen nõus, et sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. Aga tekib väga palju küsimusi konkreetsete otsuste langemiseks. Seoses sellega palun teil anda meile aega, et seda kõike põhjalikult uurida ja valmistada ette vastavad ettepanekud,“ ütles Bortnikov.

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu ütles, et Trump on tuumarelvade katsetamisest korduvalt rääkinud ning sama on teinud ka USA kaitseminister Pete Hegseth, asepresident JD Vance, esindajakoja spiiker Mike Johnson ja energiaminister Chris Wright.

„Kõigi nende väljaütlemiste ja avalduste analüüsi põhjal ei ole USA edasine tegevus ja sammud tuumarelva katsetuste läbiviimise või mitteläbiviimise kohta meile päris selged,“ ütles Šoigu.

Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov ütles, et ei ole alust arvata, et USA ei hakka tuumakatsetusi tegema.

„See, et Ameerika pool ei anna ametlikke selgitusi president Trumpi avalduse kohta tuumakatsetuste taasalustamise küsimuses, ei anna alust arvata, et Ühendriigid ei alusta lähitulevikus tuumakatsetuste ettevalmistusi ja seejärel läbiviimist,“ lausus Gerassimov.

„Kui me praegu ei võta tarvitusele vastavaid meetmeid, lastakse mööda aega ja võimalusi Ühendriikide tegevusele õigeaegseks reageerimiseks, sest tuumakatsetuste ettevalmistamiseks on sõltuvalt nende liigist vaja aega mõnest kuust kuni mõne aastani,“ lisas Gerassimov.

Linnas said kahjustada ka infrastruktuur transpordiettevõte ja autod.

Dnipropetrovski oblasti sõjaadministratsiooni juhi Vladõslav Haivanenko sõnul tulistati oblastis alla 13 Vene drooni.

Kuigi alguses kardeti, et 6 km/h kiiruspiirang kehtib muuhulgas ka jalakäijatele, lükkasid Slovakkia võimud selle kiiresti ümber. Kiiruspiirangu eesmärk olevat siiski seatud jalakäijate kaitseks, et ohjeldada kõnniteel sõitvaid elektritõukerattaid ja jalgrattureid.

Kusjuures kiiruspiirang kehtib ka lastele, mis tähendab, et edaspidi peaks näiteks jalgratastega liikuvad lapsed kasutama kõnnitee asemel sõiduteed. Kuidas aga kiiruspiirangut Slovakkia kõnniteedel jõustama hakatakse, ei ole veel selge.

Delfi läks proovis, kuidas on näiteks elektritõukerattaga kõnniteel niivõrd aeglaselt liikuda.

Vaata lähemalt juba videost!

SPD fraktsiooni asejuht Sonja Eichwede ütles, et AfD tegutseb ka Saksamaa parlamendis Venemaa huvide käepikendusena, mis on tema sõnul tõeline oht Saksamaa demokraatiale, vahendab Die Welt.

CDU rahvaesindaja Marc Henrichmann heitis AfD-le ette, et nende ridades on Venemaale truud uinuvad rakukesed, mis annab põhjust Bundestagis muret tunda.

AfD esindajate sõnul on süüdistused piinliklud ja pahatahtlikud.

Koalitsioonierakonnad kutsusid Bundestagis kokku debati (Aktuelle Stunde) pealkirjaga „AfD suhete Venemaaga mõju Saksamaa julgeolekuhuvidele“. Tuliste sõnavahetuste ja vahelehüüetega pikitud debatil keskenduti eeskätt kahtlustusele, et AfD võib kasutada Bundestagis esitatavaid küsimusi Venemaa heaks spioneerimiseks.

Henrichmann, kes juhib ka Bundestagi salateenistuste komiteed, viitas AfD fraktsiooni kahtlustäratavalt paljudele küsimustele sisejulgeoleku ja kriitilise tähtsusega infrastruktuuri teemal.

„Kas vaenulik riik ei tahaks seda oma vaenlaste kohta täpselt teada? Ma usun küll,“ ütles Henrichmann.

Henrichmann heitis AfD-le ette, et erakond esindab Venemaa huve Saksamaa omade arvelt.

„Kui mina oleksin Vladimir Putin, rõõmustaksin ma erakonna üle Saksamaal, mis jagab minu narratiive küsimusi küsimata, mis tahab Saksamaal hävitada poliitilise tsentri, mis püüab Saksamaad poliitiliselt halvata – milline õnn Vladimir Putinile, et Saksamaal on AfD,“ lausus Henrichmann.

Sots Eichwede ütles, et oma Venemaa-lähedusega võtab AfD endale ohtliku rolli Putini geopoliitilises võimumängus. AfD joondub Eichwede sõnul Saksamaa julgeolekuhuvide vastu. Eichwede lisas, et Venemaa on praegu võõrvõim, mis püüab sihilikult Saksamaal õõnestada usaldust õigusriigi ja demokraatia vastu.

AfD väitis, et need süüdistused on poliitiline instseneering.

AfD esindaja Markus Frohnmaier ütles, et need süüdistused on „lavastatud pahameel“. Kui AfD oleks tõesti julgeolekuoht, tuleksid tema sõnul valitsuse kontrollitud julgeolekuorganitelt selle kohta ka tõendid ning esitataks süüdistused ja tuleksid protsessid ja otsused.

„Kui selles midagi oleks, oleksite te meid juba ammu vangi pannud,“ ütles Frohnmaier.

Frohnmaieri sõnul püüab koalitsioon nende süüdistustega ainult tähelepanu tõelistelt probleemidelt kõrvale juhtida. Need probleemid on tema sõnul tööturu seis, kõrged hinnad ja rändeprobleemid. Frohnmaier väitis, et CDU on otsustanud järgmised neli aastat, pärast seda, kui natsisilt enam ei tööta, rääkida ainult Venemaast ja AfD-st.

Opositsioonis olevad rohelised ja vasakpoolsed kordasid suuresti koalitsioonierakondade kriitikat AfD aadressil.

„AfD laseb end kasutada Trooja hobusena Kremli huvides,“ ütles roheliste esindaja Irene Mihalic, kelle sõnul toetavad sellised autokraatiad nagu Venemaa AfD-d, sest neil on huvi Saksamaad destabiliseerida, ja vastutasuks hoiab AfD agressor Putini jaoks ukse pärani lahti.

Mihalic kutsus koalitsioonierakondi ühinema roheliste algatusega ja esitama koos liidupõhiseaduskohtule taotluse AfD erakonnana keelata. Seda toetas ka vasakpoolsete esindaja Jan Köstering. Köstering rääkis ka „välisriigi väidetavast spionaažist või poliitilisest mõjutamisest korrumpeerunud poliitikute abil“.

Mehed meelitati sõtta tulusate lepingute pakkumisega, öeldakse avalduses. Nad on vanuses 20-39 aastat ja on lõksus Ukraina Donbassi piirkonnas, vahendab Reuters.

„President Cyril Ramaphosa on andnud korralduse uurida asjaolusid, mis viisid nende noorte meeste värbamiseni sellesse pealtnäha palgasõdurite tegevusse,“ öeldakse avalduses.

Avalduses ei öelda, millisel poolel lõuna-aafriklased võitlesid.

Lõuna-Aafrika Vabariigi seaduste järgi on riigi kodanikel keelatud anda sõjalist abi välisriikidele või kuuluda välisriikide armeedesse, kui valitsus selleks luba ei anna.

Augustis hoiatas Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus noori, et nad oleksid väga ettevaatlikud sotsiaalmeedias levinud tööpakkumistega Venemaal pärast seda, kui teatati, et mõned Lõuna-Aafrika Vabariigi naised olid viidud droone valmistama.

PPA Narva jaoskonna patrullitalituse juht Silver Pälsing ütles, et patrulli saabudes oli mees juba edasi liikunud, mistõttu jätkati aktiivselt tema otsingutega.

Kentucky kuberner Andy Beshear teatas, et mõned inimesed on veel kadunud ja endiselt otsitakse ohvreid lennuvälja kõrval asuvas tööstuspiirkonnas, kuhu kullerteenuste ettevõtte UPS kaubalennuk sisse sööstis ja suure tulekerana plahvatas, vahendab Associated Press.

Esialgsetel andmetel süttis lennuki vasak tiib hoovõturajal põlema ja mootor kukkus küljest, teatas USA riikliku transpordiohutusameti (NTSB) esindaja Todd Inman.

McDonnell Douglas MD-11 tüüpi lennukil on kolm mootorit, millest kaks on tiibade küljes ja üks sabas. Lennuk oleks pidanud suutma õhku tõusta ka ilma ühe mootorita, ütles Floridas asuva lennunduskonsultatsiooniettevõtte Safety Operating Systems tegevjuht John Cox. See ei pruukinud aga võimalik olla, kui ka üks kahest ülejäänud mootorist kahjustada sai või oli muid olulisi kahjustusi.

Cox ja teised eksperdid märgivad, et teisipäevane õnnetus meenutab mõnevõrra 1979. aasta õnnetust Chicago O’Hare’i lennuväljal, milles hukkus 273 inimest. Ka siis tulid needsamad General Electricu mootorid lennukil küljest. Uurijad süüdistasid ebaõigesti tehtud hooldustöid.

NTSB vaatab läbi UPS-i lennuki, mootorite ja muude osade kogu hooldusajaloo.

UPS on aga NTSB-le teatanud, et lend ei hilinenud ja vahetult enne seda ei toimunud mingit hooldust.

1991. aastal ehitatud lennuk läbis hoolduse, kui seisis enam kui kuu kuni oktoobri keskpaigani San Antonios. Pole teada, milliseid töid siis tehti.

Lennundusadvokaat Pablo Rojas ütles, et video viitab sellele, et põlev lennuk ei suutnud kõrgust võtta.

Hawaii pealinna Honolulusse lendama pidanud ja täiskütuselastis lennuk rebis ühelt suurelt hoonelt katuse ja mattus siis tulekerasse.

Rojase sõnul on raske öelda, kas piloot nägi leeke, ja isegi kui meeskond sai aru, et on probleem, võis õhkutõusu katkestamine ohtlik olla.

Lennuk sööstis piirkonda, kus on erinevaid ettevõtteid. See möödus napilt restoranist ja kukkus alla Fordi autotehase lähedal, kus töötasid sajad inimesed, teatas kuberner Beshear.

Põleng toimus pea linnakvartali suurusel alal ja hävitas suurema osa lennuki kerest, teatasid tuletõrje esindajad.

Tänasel pressikonverentsil osalevad peaminister Kristen Michal, välisminister Margus Tsahkna, sotsiaalminister Karmen Joller, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning rahandusminister Jürgen Ligi.

„Muusikatunnis esitleti lastele vene muusikat ja kõik pidid laulma vene laulu „Kalinkat“. Nicole ütles, et ta on ukrainlane ega taha vene keelt kasutada. Õpetaja vastas, et koolis sõjast ei räägita,“ ütles Gorkun-Silén Yle Uutistele.

Gorkun-Silén on ise muusik ja flöödimängija. Ta on elanud Soomes juba kaua. Tema mees on soomlane ja ka tütar on sündinud Soomes.

„Nicole sai aru, et kui ta ei laula, saab ta halva hinde. Nii et ta laulis. Olukord vapustas teda aga sügavalt,“ ütles ema. „Mis siis, kui klassis oleks tema asemel olnud ukraina laps, kelle vanemad venelased tapnud on?“

Gorkun-Siléni pani imestama, miks alustati erinevate muusikakultuuride tutvustamist just vene muusikast. Ta peab seda sõja alustaja, agressori normaliseerimiseks.

Nicole käib Espoo rootsikeelses Storängeni koolis, mille direktor Ellinor Hellman ütles, et ei saa üksikjuhtumit kommenteerida. Hellmani sõnul on koolis teretulnud kõik lapsed taustast sõltumata ja järgitakse riiklikku õppekava.

„Muusikalaadsetes õppeainetes võivad õpilased kohata erinevaid kultuuriväljendusi, mis on valitud klassiruumi sobivaiks hoolikalt ja kasvatusteaduslike põhjendustega,“ teatas Hellman Ylele. „Õpetajaid julgustatakse vastama õpilaste küsimustele kaalutletult ja kogu grupi vajadusi arvesse võttes.“

Soome haridusvalitsus märkis, et sõja tõttu Ukrainas võib teatud kultuurisisu tekitada tugevaid tundeid ja et neid tundeid oleks hea õpilastega arutada.

„Kui õpilane tunneb muusikaõpetuses, et mingi ülesanne või laul on ebameeldiv näiteks isiklikel või perekondlikel põhjustel, on õpetajal pedagoogiline otsustusõigus ja ka võimalus teha paindlikke asjakorraldusi,“ kommenteeris haridusvalitsuse jurist Heidi Ruonala. „See võib tähendada näiteks alternatiivse pala valimist, saatmisülesannet või muud osalemise viisi.“

Juhtum on kutsunud esile palju arutelu sotsiaalmeedias.

„Oleme selle olukorra pärast väga kurvad. Tekib küsimus, kas vene kultuuri levitamine koolis on sobiv,“ ütles Soome Ukrainlaste Ühenduse esimees Vassili Hutsul.

Gorkun-Silén ütles, et see ei ole esimene juhtum Soomes, kui vene keel ja kultuur asetab ukrainlased ebameeldivasse olukorda.

Näiteks on suur osa Soomes ukrainlastele pakutavatest teenustest ainult venekeelsed.

Riigiga seotud palka said Projekti teatel Putini kõigi nelja teadaoleva naise ja armukese (Ljudmila Putina-Otšeretnaja, Alina Kabajeva, Svetlana Krivonogihhi ja Alissa Hartševa), mõlema „ametliku tütre“ Maria ja Katerina, isapoolsete nõbude Jevgeni, Igori ja Ljubov Kruglova ning emapoolse nõo Ljubov Šelomova perekonnad.

Täieliku nimekirja Putini sugulastest ja hõimlastest riigiga seotud ametikohtadel toob Projekt ära oma Telegrami postituses.

Kõige kõrgemal ametikohal on Putini klannis nõo Jevgeni haru esindajad Anna Tsiviljova, Sergei Tsiviljov ja Mihhail Putin, kes töötavad valitsuses ja Gazpromis.

Putini sugulane Viktor Hmarin juhib aga Venemaa riiklikku hüdroenergiaettevõtet Rusgidro.

Üks Putini väimeestest Igor Zelenski (Katerina Tihhonova mees) kureeris teatri ehitamist Sevastopolisse ja Hartševa isa Vsevolod Hartšev rahuldub tagasihoidliku ametiga propagandaorganisatsioonis Dialog.

Teisipäeva õhtul peatati droonide tõttu kahel korral liiklus Brüsseli Zaventemi lennuväljal, mis viis eile 54 lennu tühistamiseni. Häireid oli ka Liège’i lennuvälja töös ning droonidest teatati Kleine-Brogeli, Schaffeni ja Florennes’i lennubaaside juures.

Võimud on osutanud mitmele märgile välise osaluse kohta: droonid lendavad tihti formatsioonis, tegutsevad täielikus pimeduses ja nende sihikul on tundlikud sõjalised objektid nagu Kleine-Brogel, kus asub USA relvi ja kuhu varsti saabuvad hävituslennukid F-35. Hobilennutajaid ei peeta sellisteks asjadeks võimelisteks.

Kuni viimase ajani ei ole Belgiat peetud Venemaa hüdriidohtude sihtmärgiks. Pinged on aga tõusnud seoses Euroopa läbirääkimistega Brüsseli finantsteenusteettevõttes Euroclear hoitavate Venemaa külmutatud varade kasutamise üle.

Belgia kaitseminister Theo Francken ütles, et need intsidendid osutavad selgelt millelegi palju suuremale. Ta nimetas seda tegevust koordineerituks ja tahtlikuks ning kutsus üles kiirele tegutsemisele, sealhulgas võtma tarvitusele uusi droonide tuvastamise ja hävitamise süsteeme.

Täna toimus Belgias julgeolekunõukogu istung, pärast mida teatas kaitseminister Francken, et 1. jaanuariks tugevdatakse Vallooni-Brabanti provintsis asuvat Beauvechaini riiklikku õhujulgeoleku keskust (NASC), vahendab flaami ringhääling VRT.

„Kõik julgeolekuteenistused koos peavad saama õhuruumist globaalse pildi,“ ütles Francken. Selle eest vastutabki NASC.

Arutati ka droonide vastaste droonide hankimist, teatas Francken, kes räägib sellest homme Belgia valitsuse istungil.

„Vahepeal ei tohi me lasta ühtki vaenulikku drooni oma territooriumile ega oma sõjaväebaaside kohale. Ülesanne ja juhised on selged: kui saab, toome me need alla,“ ütles Francken.

„Kui politsei tahab olla võimeline midagi tegema, peab selleks olema selge õiguslik raamistik. Meie ülesanne poliitikutena on selle eest hoolitseda,“ lausus Belgia siseminister Bernard Quintin.

Quintin rõhutas, et on olemas droonide ja nende pilootide kohustuslik registreerimissüsteem.

„Me ei ela süsteemis, kus igaüks võib teha, mida tahab. Me ei saa kõiki droone keelata, sest need on ka meie julgeoleku jaoks vajalikud,“ ütles Quintin. „Aga ma tahan rõhutada, et võib saada 10-20-aastase vanglakaristuse, kui drooni lennutatakse lennujaama kohal ja julgeolek ohtu seatakse.“

Politsei on suhelnud lähedastega ning kontrollinud tüdruku võimalikke viibimiskohti, kuid ei ole suutnud Liisi leida. Liis on suhtluses eestkostja ja politseiga, kellele ta annab lubadusi, kuid kahjuks neid ei täida. Tüdruk võib ringi liikuda Tartu piirkonnas.

Liis on keskmist kasvu, tal on tumedad õlgadeni ulatuvad juuksed ja seljas võivad olla tumedad riided.

Politsei palub kõigil, kes on Liisi näinud, anda sellest teada häirekeskuse numbril 112.

20.-31. oktoobril toimunud reidide tulemusena koostati 23 administratiivprotokolli tänavaesinemiste korra rikkumise kohta, teatas linnaadministratsioon, vahendab Meduza.

Politsei kontrollis, kas muusikud järgisid reegleid, mis puudutavad mürataset, ja kas neil oli kontserdi andmiseks luba. Protokolliga karistamine tähendab trahvi kuni 5000 rubla (53 eurot).

Komitee teatas, et reide korraldatakse regulaarselt inimeste suuremates kogunemiskohtades, kus tavaliselt toimuvad tänavaesinemised ja -aktsioonid.

„Rikkujate vastu kasutati kindlustavat meedet – administratiivõigusrikkumiste toimepanemise riistade ja vahendite konfiskeerimist,“ teatas linnaadministratsioon.

Tänavamuusikute represseerimine algas Peterburis pärast bändi Stoptime liikmete kinnipidamist „välisagentide“ Noize MC ja Monetotška laulude esitamise eest.

Laulja Diana Loginova (Naoko), kitarrist Aleksandr Orlov ja trummar Vladislav Leontjev saadeti ebaseadusliku massikogunemise korraldamise eest 12 ja 13 päevaks arestimajja. Naoko sai lisaks 30 000 rubla (320 eurot) trahvi „armee diskrediteerimise“ eest.

Pärast esimest aresti määrati Stoptime’i liikmetele uuesti 12 ja 13 päeva aresti miitingu korraldamise eest. Naokole koostati lisaks pisihuligaansuse protokoll.

Stoptime’i toetuseks on tänavamuusikud korraldanud oma aktsioone erinevates Venemaa linnades.

Räägiti Ukraina toetamisest, julgeolekust ja kahepoolse koostööga seonduvast. Kohtumise lõpus toimus ühine pressikonverents.

Viimast saabki vaadata ülaolevast videost. Muu hulgas oli juttu ka kokkuleppest, et Tartu vanglasse tuuakse 600 Rootsi vangi. Kristersson rõhutas, et nad ei sekku kuidagi Eesti siseotsustesse. „Kui aga oleme olukorras, kus saame üksteist aidata. Mõlema soov on üksteist aidata,“ märkis ta.

Ta ütles, et siia toodavad vangid pole need kõige hullemad. „Kes on ülimalt ohtlikult, neil hoiame ise silma peal,“ rõhutas ta. „Need inimesed ei ole ka sellised, kes kesklinnas vabalt ringi jalutada saavad, nad peavad luku ja riivi taga olema.“

Plaani, et 600st võiks ühel päeval saada 1000 või enam, pole. „Hea koostöö näitab seda, kui lähedased paljudes turvalisusküsimustes oleme,“ lisas ta.

Kahepoolsest koostööst rääkides tõi Michal esile potentsiaali kaitsetööstuse valdkonnas. „Eesti kaitsesektor on meie kõige kiiremini kasvav majandusharu. Meil on siin võimalusi tihendada koostööd küberjulgeolekust uute kaitsetehnoloogiate arendamiseni. Soovime koostööd laiendada ka tehisintellekti ja digitaalse innovatsiooni vallas. Mul on hea meel, et Rootsi ettevõtted näevad siin võimalusi,“ sõnas Michal. Ta viitas konkreetselt ka Tartu vangla rendilepingu.

Michali sõnul jagavad Eesti ja Rootsi samuti arusaama, et Venemaa kujutab endast ohtu rahule ja julgeolekule meie piirkonnas ning Venemaa käitumist Ukraina-vastase sõjalise agressiooni ohjeldamisel on võimalik vaid sihikindla surve tulemusena muuta. „Koos aitame Ukrainal saavutada õiglast ja kestvat rahu tema enda tingimustel. Eesti täidab oma kohustust anda Ukrainale igal aastal 0,25% SKT-st sõjalise abina – sel aastal on see olnud 0,3%. Rootsi otsus lubada Ukrainal omandada Gripeni hävitajaid on tõeline muutuse tooja,“ märkis Michal.

Ta lisas, et Euroopa Liit peab kiiresti edasi liikuma 20. sanktsioonipaketiga ning jätkama survet Venemaa fossiilkütuste ekspordile ja varilaevastikule.

Oma Eesti visiidi ajal külastab Rootsi peaminister ka Gustav Adolfi gümnaasiumi ja osaleb Rootsi saatkonna korraldatud ettevõtjate ümarlaual.

Delfi kajastas täna, et kuna riik pole suuteline tagama ohtlikuks hinnatud psüühikahäiretega inimestele kinniseid erihoolekandekohti, on kohtunikud nüüdseks olukorra ees, kus nad peavad need inimesed tänavale lubama. Harju maakohtu kohtunik Merit Helm pöördus kohtuotsuste süstemaatilise täitmata jätmise tõttu justiitsministri ja sotsiaalministri poole.

Sotsiaalminister Karmen Joller sõnas, et hetkel on taolisi teenuskohti 91 inimesele. Selle kuu lõpus lisandub kolm, detsembris kaheksa ja uuel aastal veel kaheksa. See teeb kokku 110.

„Ma olen nõus, et see probleem on hästi suur, ja tegelikult olen ma sellega kokku puutunud oma ministriaja algusest saati,“ tõdes ta. Jolleri sõnutsi ei käi see nii, et lihtsalt kohandatakse mingid ruumid kiiresti ümber. Nõuded on karmid ja vaja on vastavat personali.

Oma märgukirjas tõi Merit Helm välja ka idee, et ehk võiks Tartu vangla tühje ruume kasutada kinnise erihoolekandeteenuse osutamiseks. Tõsi, praeguste plaanide kohaselt paigutatakse sinna Rootsi vangid. Joller lausus ettepaneku kohta resoluutselt, et inimõiguste reeglid ei luba inimesi pidada vangidena olukorras, kus neil on tegelikult tervisemure.

„Eks me olemegi natuke lõhkise küna ees, olukord on keeruline.“ Tema jutust jäi kõlama, et küsimust lahendatakse järk-järgult. „Teeme, mis suudame.“

Pikemalt videointervjuus!

„Õnnetus juhtus kahe veoauto vahel,“ rääkis Delfile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Martin Raid. „Meedikud vaatasid õnnetuses osalenud üle ja keegi neist vigastada ei saanud.“

Avariipaik asub Saku vallas Saustinõmme küla lähedal.

Liiklus Keila suunal on suletud ja tekkinud on suur ummik, mis kella 17.20 ajal ulatus Kurnani. „Politseinikud teevad kohapeal tööd ja liiklus on häiritud,“ sõnas Raid. „Võimalusel soovitame seda piirkonda vältida.“

Ukraina mehitamata süsteemide jõudude ülem Robert „Madjar“ Brovdi sõnul eelnes täppisrünnakule Ukraina erioperatsioonide (SSO) üksuse, suurtükiväe ja 414. brigaadi luureüksuste kuudepikkune luuretöö. SSO andmetel tabas enam kui 90 protsenti õhku lastud droonidest oma sihtmärki.

Rünnakut droonide baasile kinnitas ka Ukraina relvajõudude peastaap. Nende teatel registreeriti sündmuskohal mitu plahvatust ja võimas sekundaarne plahvatus.

Väidetavalt eriteenistuse töötaja poolt hallatud Telegrami kanal Spioonitoimik teatas, et rünnakus kasutati tiibrakette ja ründedroone. Kanali sõnul hävitati laskemoonahoidla, kütusehoidla ja stardieelse ettevalmistuse ala. Kahjustada said ka toite- ja sidesõlmed. Kohapeal oli rünnaku toimumise ajal kuni 1000 drooni ja 1500 lõhkepead, lisati postituses.

Donetskis asuv lennujaam oli üks Ukraina tähtsamaid arendusprojekte enne selle vallutamist Vene vägede poolt 2015. aastal. Viimastel kuudel on Venemaa muutnud lennujaama droonide logistiliseks baasiks.

Õnnetus toimus Sillamäe ja Narva vahel Hiiemetsa külas. Esialgsetel andmetel kaldus 56-aastase mehe juhitud veoauto vastassuunda ning põrkas kokku kahe sõiduautoga, sõnas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Martin Raid.

Õnnetuses said viga veokijuht ja ühe sõiduauto juht.

Liiklus on mõlemas suunas suletud.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Esialgsetel andmetel hakkas BMW-d juhtinud 54-aastane naine tegema vaskapööret Viiratsi poole, kuid ei märganud õigeaegselt Rõngu poolt tulnud Volkswagen Tourani, mida juhtis 23-aastane naine.

Mõlemad juhid olid kained ning omasid vastavat juhiluba. Üks inimene toimetati ka haiglasse.

Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Komisjoni aseesimees Leo Kunnas märkis, et kuigi töödokumendi enneaegne avalikustamine oli kahetsusväärne, on see tõstnud ühiskonna huvi julgeolekuteemade vastu.

„Muudatused USA vägede positsioonis ei ole ebatavalised,“ ütles Rutte pressikonverentsil koos Rumeenia presidendi Nicușor Daniga. Ta märkis, et isegi pärast vägede väljaviimist jääb Euroopas paiknevate USA vägede arv endiselt suuremaks kui enne 2022. aastat, vahendab Euronews.

„Ma arvan tõesti, et me teeme vägede väljaviimisest liiga suure numbri,“ sõnas NATO juht.

USA teatas eelmisel nädalal, et viib Rumeeniast välja seal paikneva brigaadi ja ei asenda seda, rõhutades, et see on positiivne märk Euroopa suutlikkuse ja vastutuse suurenemisest. Avalduses lisati, et USA säilitab kogu Euroopas tugeva kohaloleku ja võime täita NATO kohustusi.

Kindlustunnet püüdis suurendada ka Rutte, öeldes, et Washington on endiselt pühendunud idapiiri kaitsmisele. Ta lisas, et alliansil on paigas plaanid eesliiniriikide kaitsmiseks.

Sel kuul toimub Rumeenias ja Bulgaarias õppus Dacian Fall, millest võtab osa umbes 5000 sõdurit 10 NATO riigist. Rutte sõnul näitab õppus, et NATO suudab vajaduse korral viia kõik vajalikud väed Rumeeniasse viivitamatult.

Rumeenia president kinnitas samuti, et ta pole USA sammu pärast mures. Operatsioon Eastern Sentry ja praegu toimuv sõjaline õppus on tõendiks, et me koordineerime sõjaväelaste suuremahulisi liikumisi, ütles Dan.

Ainsa võimaliku erimeelsusena tõi Solman neljapäeval Delfile välja üleüldise vene küsimuse käsitlemise. „Meie soovime ju näha, et meie linnaruumist kaob ära see vene silt, et meil on vene kool,“ selgitas ta Isamaa seisukohta.

Meeleavalduse eestvedaja ja Läti rahvuskultuuri seltsi Eesti juht Laura Šmideberga rääkis Delfile, et meeleavaldusega juhitakse tähelepanu, et konventsioonist lahkumiseks ei saa tuua põhjuseks, et Lätis ei ole vägivalda ega probleeme. Ta viitas, et tegu on poliitikute sooviga püüda populaarsust ja rohkem hääli. „Poliitikud on unustanud, et rahva hääl ikka on palju tugevam,“ lisas ta.

Kohapeal oli nii mehi kui naisi, samuti Eesti poliitikuid. Näha oli nii reformierakondlasi kui ka sotsiaaldemokraate. „Kohal on kõik inimesed, kellel ei olnud ükskõik, kes ei kartnud vihma, ja kes arvavad, et vägivald ei ole okei,“ rääkis Šmideberga.

EKRE on Eestis samuti teinud ettepaneku valitusele Istanbuli konventsioonist väljuda. „Naisi kaitsevad mehed, mitte konventsioonid!“ kirjutas EKRE juht Martin Helme oma sotsiaalmeedia seinal.

Mõned päevad tagasi viitas ka keskerakondlane Jaak Madison enda sotsiaalmeedia seinal, et ükski konventsioon, kus rõhutatakse erinevatele soovormidele ja mis pakatab äärmusvasakpoolsusest, ei kaitse naisi. „Naisi kaitsevad riiklik ja ühikondlik hoiak, et vägivald, nii füüsiline kui vaimne, pole aktsepteeritavad ning selle eest karistatakse,“ kirjutas ta.

Šmideberga aga sõnas, et konventsioon toimib. „Eestis on see kestnud alates 2017. aastast, Lätis vaid viimased kaks aastat ja see on toonud juba tulemusi. Öelda, et see ei too midagi – see on absurd ja populism,“ ütles ta.

Kuna EKRE ja Keskerakonna poliitikud on sel teemal sõna võtnud, siis Šmideberga sõnul võib see Eestis ka laiemalt arutlusele kerkida, ent ta loodab, et seda ei juhtu. „Ma väga loodan, et teie parlament on targem ja teie populistid on nõrgemad kui Lätis,“ ütles ta. „See oli väga suur eksimus ja praegu seda on näha, kuidas kõik need parteid, kes läksid kaasa selle ideega, need kaotavad oma valijad.“

Sotsiaaldemokraatliku erakonna naiskogu Kadri president Karin Paulus ütles, et meeleavaldusega demonstreeritakse Eestis elavate Läti naiste eestvõttel oma hukkamõistu ning olema solidaarsed suure osaga Läti ühiskonnast. „On kurb, et peame ütlema seni nii lähedasena tundunud Läti poliitikutele – inimõigustega ei mängita poliitmänge. Meie sõnum on ei vägivallale ja ei poliitpopulismile,“ ütles ta.

„Parteide võimuvõitlus ja katsed lõhestada Läti ühiskonda ei tohi ohustada naiste ja perede turvalisust,“ ütles Paulus. „Kahjuks on ka mõned EKRE ja Keskerakonna poliitikud ideest kinni võtnud ja kutsuvad sisuliselt üles vähendama ohvriabi kättesaadavust.“

Korraldajad soovitasid kaasa võtta Vabaduse väljakule kaasa plakatid, aga ka valgustid, näiteks taskulambid, laternad ja küünlad, mis sümboliseerivad võitlust pimeduse vastu. Aktsiooni lõpus liiguti plakatite ja küünaldega Läti saatkonna ette Tõnismäele.

Läti parlament kiitis Istanbuli konventsioonist taganemise heaks eelmisel nädalal. 3. novembril jättis Läti president Edgars Rinkevics seaduseelnõu allkirjastamata ning saatis selle parlamenti tagasi. Seejärel otsustas seim anda Läti Istanbuli konventsioonist lahkumise seadusele ettepanekute tegemiseks aega kuni 2026. aasta 1. novembrini.

Tšehhi säilitab NATO kohustustuste ja rahvusvahelise õiguse järgimise, ütles parempoolse populistliku Autojuhtide partei juht Filip Turek, kes allkirjastas sel nädalal kokkuleppe valitsuse moodustamiseks.

Tema sõnul seaks valitsus esikohale diplomaatilised jõupingutused Ukraina sõja lõpetamiseks ja konfliktiohu leevendamiseks Euroopas, kuid olulise muudatusena plaanitakse hakata riigieelarvest rahastama sõjalise abi asemel humanitaarabi ja keskenduda Tšehhi enda julgeolekuvajadustele.

Sealjuures lisas ta, et uus valitsus suhtub Moskvasse viisil, mis on juhitud pragmaatilisest riiklike huvide kaitsest ja väldib eskalatsiooni, mis võiks ohustada Tšehhi energiajulgeolekut või majanduslikku stabiilsust.

Tšehhi parlamendivalimised võitnud liikumise ANO juht Andrej Babiš on varasemalt seadnud kahtluse alla praeguse valitsuse algatuse Ukraina suurtükimürskudega varustamiseks. Pärast valimisi on ta aga hoidunud programmi suhtes kindla seisukoha võtmisest.

Kommentaaridele vastates ütles peagi ametist lahkuv välisminister Jan Lipavský: „Tšehhi sõjalise abi piiramine Ukrainale on uudis, mis kindlasti toob suurt rõõmu Venemaa sõduritele rindel. Pidagem seda Babiši jõulukingiks Vladimir Putinile.“

Turek on kaalumisel uue valitsuse välisministri ametikohale, kuid tema kandidatuur võib saada president Petr Paveli vastuseisu osaliseks. Nimelt on tõenäolist järgmist välisministrit uurinud politsei seoses provotseerivate sotsiaalmeediapostitustega.

Zelenskõi ütles teisipäeval väljaandele Euronews antud intervjuus, et tal ei ole mingit kavatsust teha Ungari suhtes järeleandmisi, väites, et Ungari peaks selle asemel toetama Ukraina kaitset.

„Ma ei arva, et ma peaksin Viktor Orbánile midagi pakkuma,“ ütles Zelenskõi. „Ma arvan, et Viktor Orbán peaks pakkuma midagi Ukrainale, kes kaitseb kogu Euroopat Venemaa eest, ja isegi praegu, selle sõja ajal, ei ole me temalt saanud mingit tuge.“

„Me ei tahaks, et Viktor toetaks Venemaad, sest Ukraina blokeerimine ELis on Viktori väga konkreetne toetus [Venemaa riigipea Vladimir] Putinile,“ lisas Zelenskõi ja kutsus Ungarit tühistama vetot Ukraina ühinemisele.

„Ma pean tagasi lükkama väite, et Ungari on Ukrainale midagi võlgu. Ukraina ei kaitse Ungarit kellegi ega millegi eest. Me ei ole seda palunud ega hakka seda kunagi paluma. Ungari julgeoleku tagavad meie riigikaitsevõime ja NATO, mille liige Ukraina õnneks ei ole,“ reageeris Orbán avalduses Zelenskõi kommentaaridele.

Ungari on jätkanud Ukraina ELiga ühinemise peatükkide avamise blokeerimist, viidates julgeoleku- ja majanduslikele probleemidele. Orbán kordas avalduses vastuseisu Ukraina püüdlustele.

„Ungari ei toeta ega hakka toetama Ukraina ühinemist Euroopa Liiduga, sest see tooks sõja Euroopasse ja viiks ungarlaste raha Ukrainasse,“ ütles Orbán, lisades, et ta eelistaks näha Ukrainat pigem ELi strateegilise partnerina kui täisliikmena.

Ungari ja Ukraina vahelised pinged on süvenenud pärast Ukraina suviseid rünnakuid Družba torujuhtmele, mis peatasid mitmel korral ajutiselt Vene naftatarned Ungarisse.

Budapest nimetas rünnakuid vastuvõetamatuks, samas kui Kiiev süüdistas Ungarit ebapiisavas tegutsemises, et võõrutada end Vene naftast, mis omakorda rahastab riigi sõjamasinat.